Teksti suurus:

Veterinaarnõuded veiste ja sigadega kauplemisel

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.07.2014, 16

Veterinaarnõuded veiste ja sigadega kauplemisel1

Vastu võetud 25.05.2004 nr 99
RTL 2004, 68, 1127
jõustumine 30.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.02.2005/15 RTL 2005, 21, 282 jõust. 25.02.2005
16.12.2005/121 RTL 2005, 121, 1889 jõust. 1.01.2006
30.06.2014RT I, 02.07.2014, 705.07.2014

Määrus kehtestatakse loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 10 lõike 2 alusel.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse veterinaarnõuded Euroopa Liidu liikmesriikidega (edaspidi liikmesriik) toimuva veiste ja sigadega kauplemise suhtes.

 (2) Määruse nõudeid ei kohaldata looduses vabalt elavate sealistega kauplemise korral.

§ 2.  Kasutatavad terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) tapaloom – veis, sealhulgas veiseline liikidest Bison bison või Bubalus bubalus, või siga, kes on määratud viimiseks tapamajja tapmisele või viimiseks kogumisekeskusesse, et ta sealt tapamajja edasi toimetada;
 2) aretus- või tootmisloom – veis, sealhulgas veiseline liikidest Bison bison või Bubalus bubalus, või siga ning veis, keda peetakse aretuseks või piima või liha tootmiseks, välja arvatud punktis 1 nimetatud loom, või loom, keda ajutiselt peetakse avalikuks näitamiseks, välja arvatud näitamiseks kultuuri- või spordiüritustel;
 3) ametlikult veiste tuberkuloosi vaba kari – kari, mis vastab «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 43 lõike 2 alusel kehtestatud tuberkuloosi tõrje eeskirja asjakohastele sätetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisese veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) lisa A I peatüki lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega;
 4) ametlikult veiste tuberkuloosi vaba liikmesriik või selle piirkond – Eesti või selle piirkond, mis vastab «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel kehtestatud tuberkuloosi tõrje eeskirja asjakohastele sätetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa A I peatüki lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetega;
 5) ametlikult veiste brutselloosi vaba kari – kari, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa A II peatüki lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
 6) ametlikult veiste brutselloosi vaba liikmesriik või selle piirkond – Eesti või selle piirkond, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa A II peatüki lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud nõuetele;
 7) veiste brutselloosi vaba kari – kari, mis vastab «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel kehtestatud brutselloosi tõrje eeskirja asjakohastele sätetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa A II peatüki lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetega;
 8) ametlikult veiste enzootilise leukoosi vaba kari – kari, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa D I peatüki lõigetes A ja B sätestatud nõuetele;
 9) ametlikult veiste enzootilise leukoosi vaba liikmesriik või selle piirkond – Eesti või selle piirkond, mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisa D I peatüki lõigetes E ja F sätestatud nõuetele;
 10) teatamiskohustuslik loomataud – loomataud, mis on kantud «Loomatauditõrje seaduse» § 38 lõike 4 alusel kehtestatud teatamiskohustuslike loomataudide loetelusse, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisas E toodud loeteluga;
 11) piirkond – territooriumi osa, mille pindala on vähemalt 2000 km2 , mis on veterinaarjärelevalve all ning mis hõlmab vähemalt üht maakonda;
 12) kogumiskeskus – loomatauditõrje seaduse § 191 kohane ettevõte, kus asub loomakasvatushoone, -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus peetakse ajutiselt eri karjadest pärinevaid veiseid või sigu, kellest moodustatakse kaubasaadetisi teise liikmesriiki toimetamiseks;
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]
 13) vahendaja – «Loomatauditõrje seaduse» § 15 lõikes 1 nimetatud füüsiline või juriidiline isik.

2. peatükk VEISTE JA SIGADEGA KAUPLEMISE VETERINAARNÕUDED 

§ 3.  Veise ja sea kohta esitatavad veterinaarnõuded

 (1) Teise liikmesriiki võib toimetada üksnes sellist veist või siga:
 1) kes on identifitseeritud «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt, mis sigade korral on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta (EÜT L 355, 05.12.1992, lk. 32–36) nõuetega ja veiste korral on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning EÜ Nõukogu määruse 820/97/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 1760/2000/EÜ (EÜT L 204, 11.08.2000, lk 1–10) nõuetega, ja kelle veterinaarjärelevalve ametnik on tunnistanud 24 tunni jooksul enne karjast väljaviimist tehtud kliinilise läbivaatuse tulemusena terveks;
 2) kelle päritoluettevõttele (edaspidi ettevõte) või -piirkonnale ei ole lähtuvalt Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidest kehtestatud veiste ja sigade liikumist piiravat loomatauditõrje alast keeldu või kitsendust;
 3) kes on märgistatud ning kellele veise puhul on väljastatud veisepass;
 4) kes ei ole määratud tapmisele «Loomatauditõrje seaduse» § 43 1 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi kohaselt või kelle kohta ei kehti muud sellest programmist tulenevat keeldu või kitsendust.

 (2) Veise ja sea teise liikmesriiki toimetamise korral tuleb nende vedu sihtkoha ettevõttesse korraldada nii, et nad ei puutuks kokku sõraliste loomadega, kes ei vasta selle määruse nõuetele.

 (3) Veist ja siga võib teise liikmesriiki toimetada üksnes veovahendiga, mis vastab loomakaitse nõuetele ja mis on pärast iga loomade vedu ja vajaduse korral ka vahetult enne järgmist vedu puhastatud ja desinfitseeritud Veterinaar- ja Toiduameti heakskiidetud puhastus- ja desinfitseerimiskohas.

§ 4.  Veterinaarnõuded aretus- ja tootmisloomade või tapaloomadega kauplemisel

 (1) Aretus- või tootmislooma on enne teise liikmesriiki toimetamiseks kasutatavale veovahendile laadimist peetud päritoluettevõttes vähemalt viimased 30 päeva; alla 30 päeva vanust looma on päritoluettevõttes peetud sünnist alates. Veterinaarjärelevalve ametnik teeb § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt teostatud läbivaatuse ja looma kohta peetava arvestuse alusel kindlaks looma nõuetekohasuse ning veendub, et loom on sündinud Euroopa Liidus või on sinna Euroopa Liidu õigusaktide nõuete kohaselt imporditud. Eestis asuva kogumiskeskuse kaudu teise liikmesriiki toimetatavat looma võib selles keskuses pidada kuni kuus päeva.

 (2) Eestisse imporditud aretus-, tootmis- või tapaloom, kelle veo sihtkohaks on teine liikmesriik, toimetatakse sihtkohta nii kiiresti kui võimalik dokumentide alusel, mis on väljastatud EÜ Nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68), artikli 7 kohaselt.

 (3) Kui ettevõtte veterinaararst on lubanud Euroopa Liitu imporditud aretus-, tootmis- või tapalooma, kes vastab selle määruse nõuetele ja kes on imporditud Euroopa Liidu õigusaktide nõuete kohaselt, karja hulka ja kui sellist looma ei peeta ülejäänud karjast eraldatult, ei tohi sellest karjast 30 päeva jooksul pärast sellise looma karja lubamist ühtki looma teise liikmesriiki toimetamiseks välja viia.

 (4) Aretus- või tootmisloomana teise liikmesriiki toimetatav veis pärineb ametlikult tuberkuloosivabast karjast ja üle kuue nädala vanusele veisele on 30 päeva jooksul enne teise liikmesriiki toimetamiseks kasutatavale veovahendile laadimist tehtud nahasisene tuberkuliinitest vastavalt «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel kehtestatud veiste tuberkuloosi tõrje eeskirjale, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisas B sätestatud nõuetega, ning tuberkuliinitesti tulemus on negatiivne.

 (5) Aretus- või tootmisloomana teise liikmesriiki toimetatavale üle 12 kuu vanusele kastreerimata veisele, kelle päritolukari on ametlikult brutselloosivaba, 30 päeva enne teise liikmesriiki toimetamiseks kasutatavale veovahendile laadimist EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisas C sätestatud nõuete kohaselt tehtud seerumi aglutinatsioonitesti tulemus ei tohi olla brutsella arvuga üle 30 RÜ/ml.

 (6) Aretus- või tootmisloomana teise liikmesriiki toimetatav veis pärineb ametlikult veiste enzootilise leukoosi vabast karjast ja üle 12 kuu vanusele veisele 30 päeva enne karjast väljavedu tehtud veiste enzootilise leukoosi diagnoosimise test on negatiivse tulemusega ja vastab direktiivi 64/432 lisas D sätestatud nõuetele.

 (7) Tapaloomana teise liikmesriiki toimetatava veise päritolukari on ametlikult tuberkuloosivaba ja veiste enzootilise leukoosi vaba ning kastreerimata veiste puhul ka ametlikult brutselloosivaba.
[RTL 2005, 121, 1889 - jõust. 01.01.2006]

§ 5.  Veterinaarnõuded vahendaja kaudu kauplemisele

 (1) Vahendaja võib vahendada teise liikmesriiki toimetamiseks üksnes neid veiseid ja sigu, kes on identifitseeritud ja kes pärinevad ametlikult tuberkuloosivabast, brutselloosivabast ja veiste enzootilise leukoosi vabast karjast. Kastreeritud tapaloomana teise liikmesriiki toimetamiseks vahendatav veis või siga, kes on identifitseeritud ja nimetatud teave on esitatud loomaga kaasasoleval saatedokumendil, ei pea pärinema brutselloosivabast karjast.

 (2) Vahendaja, kes vahendab veiseid ja sigu ka Eestisse, võib Veterinaar- ja Toiduameti loal vahendada lõikes 1 päritolukarja kohta esitatud nõuetele mittevastavaid veiseid ja sigu, kes on pärit Eestist ja identifitseeritud, kui nad vahendatakse Eestis asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks. Neid veiseid ja sigu ei tohi pidada vahendaja ettevõttes või loomade vahendamiseks kasutatavas teise loomapidaja loomakasvatushoones, -rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal, nad ei tohi veo käigus kokku puutuda teiste loomadega ja nad tapetakse teistest loomadest eraldi.

 (3) Vahendaja peab tagama enda ettevõttes või loomade vahendamiseks kasutatavas teise loomapidaja loomakasvatushoones või -rajatises või loomade pidamiseks piiritletud alal, et ettevõtte personal on saanud asjakohase koolituse veiste ja sigadega kauplemise nõuete täitmise ning loomade heaolu ja loomade eest hoolitsemise valdkonnas, et vahendatavatele veistele ja sigadele tehakse kõik vajalikud uuringud ja menetlused ning et on võetud tarvitusele asjakohased abinõud loomataudi leviku ärahoidmiseks.

§ 6.  Veterinaarnõuded tapaloomade tapmisele sihtkohas

 (1) Tapaloomade teise liikmesriiki toimetamise korral tuleb nende vedu sihtkoha tapamajja korraldada nii, et nad ei puutuks kokku loomadega, kes ei vasta selle määruse nõuetele.

 (2) Kui tapaloom toimetatakse esmalt kogumiskeskusesse, toimetatakse ta sealt edasi tapamajja nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kolmandal päeval pärast kogumiskeskusesse saabumist. Kogumiskeskuses pidamise ajal ja kuni tapamajja toimetamiseni ei või tapaloomad kokku puutuda loomadega, kes ei vasta selle määruse nõuetele.

§ 7.  Veiste ja sigade toimetamine liikmesriiki, millele tuleb esitada lisagarantiisid

 (1) Euroopa Komisjoni otsuse 2001/618/EÜ, millega kehtestatakse Aujezsky haiguse suhtes nõutavad lisagarantiid liikmesriikide vahelisel sigadega kauplemisel, haiguse kohta edastatava informatsiooni kriteeriumid ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Komisjoni otsused 93/24/EMÜ ja 93/244/EMÜ (EÜT L 215, 09.08.2001, lk 48–54), lisades loetletud liikmesriikidele või nende piirkondadele esitatakse sigadega kauplemisel lisagarantiisid Aujeszky haiguse suhtes.

 (2) Euroopa Komisjoni otsuse 2004/558/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist (ELT L 249, 23.07.2004, lk 20–25), lisades loetletud liikmesriikidele või nende piirkondadele esitatakse veistega kauplemisel lisagarantiisid veiste infektsioosse rinotrahheiidi suhtes.
[RTL 2005, 21, 282 - jõust. 25.02.2005]

§ 8.  Loomatervisesertifikaadi kohta esitatavad nõuded

 (1) Veise või seaga on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on kehtestatud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse» § 46 lõike 1 alusel ning mis vastab EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ lisas F toodud näidistele. Veterinaarjärelevalve ametnik väljastab loomatervisesertifikaadi loomale kliinilise läbivaatuse tegemise päeval ja sertifikaat kehtib kümme päeva selle väljaandmise päevast arvates.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

 (2) Lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaadi väljastamiseks vajalik kliiniline läbivaatus tehakse lähtekohaettevõttes või kogumiskeskuses ning Veterinaar- ja Toiduamet tagab, et volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik teeb enne veterinaartõendi või loomatervisesertifikaadi väljastamist kõik vajalikud kontrolliprotseduurid.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

 (3) Kogumiskeskuse kaudu teise liikmesriiki toimetatavate loomade puhul väljastatakse lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaat loomaga lähtekohaettevõttest kaasasoleval volitatud veterinaararsti väljastatud veterinaartõendil oleva informatsiooni alusel või täidetakse lõpuni lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaat, mille A ja B osa on täitnud ja allkirjastanud veterinaarjärelevalve ametnik.

 (4) Kui teise liikmesriiki toimetatavate loomade lähtekohaettevõte on registreeritud EÜ Nõukogu direktiivi 64/432 artiklis 14 sätestatud nõuete kohases Euroopa Komisjoni heakskiidetud järelevalvesüsteemi andmebaasis, väljastatakse loomatervisesertifikaat loomaga lähtekohaettevõttest kaasasoleval, nimetatud andmebaasi kohaselt ettevõtte loomatervise eest vastutava volitatud veterinaararsti täidetud veterinaartõendil oleva informatsiooni alusel või täidetakse lõpuni lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaat, mille A ja B osa on täitnud ja allkirjastanud veterinaarjärelevalve ametnik. Veterinaarjärelevalve ametnik tagab, et ka Euroopa Liidu õigusakti nõuetega ettenähtud lisagarantiid oleksid täidetud.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

 (5) Kogumiskeskuse veterinaarjärelevalve ametnik teeb sinna teise liikmesriiki toimetamiseks saabunud loomadele vajalikud kontrolliprotseduurid.

 (6) Veterinaarjärelevalve ametnik, kes täidab lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaadi C osa, kontrollib, et seal kirjeldatud loomade liikumine on loomatervisesertifikaadi väljastamise päeval registreeritud «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse» § 2 lõikes 6 nimetatud liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas arvutisüsteemis.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

 (7) Kui veis või siga veetakse sihtkoha liikmesriiki teise liikmesriigi kaudu, võib sellist looma enne vedu sihtkoha liikmesriiki ajutiselt pidada selle liikmesriigi kogumiskeskuses, mille kaudu looma sihtkoha liikmesriiki toimetatakse. Sellisel juhul väljastab lähtekoha veterinaarjärelevalve ametnik lõikes 1 nimetatud loomatervisesertifikaadi, täites selle täielikult. Teise liikmesriigi pädeva asutuse ametnik väljastab sellisel juhul kogumiskeskuses veel ühe loomatervisesertifikaadi, millele märgib loomatervisesertifikaadi originaali numbri, ja lisab selle loomatervisesertifikaadi originaalile. Lisasertifikaat kehtib lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul lähtekohas väljastatud loomatervisesertifikaadi väljastamise kuupäevast arvates.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 9.  Määruse rakendamine

  Paragrahvi 4 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud testi ei ole vaja teha, kui Eesti või Eesti piirkond, kust aretus- või tootmislooma teise liikmesriiki soovitakse toimetada, on tunnistatud ametlikult kas tuberkuloosi-, brutselloosi- või veiste enzootilise leukoosi vabaks riigiks või piirkonnaks, või kui Eestis kasutatakse EÜ Nõukogu direktiivi 64/432 artiklis 14 sätestatud nõuete kohast, Euroopa Komisjoni heakskiidetud järelevalvesüsteemi andmebaasi.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]


1Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.07.1964, lk 1977–2012), muudetud direktiividega 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1–37), 98/46/EÜ (EÜT L 198, 15.07.1998, lk 22–39), 2000/15/EÜ (EÜT L 105, 03.05.2000, lk 34–35), 2000/20/EÜ (EÜT L 163, 04.07.2000, lk 35–36), 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367), 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.08.2008, lk 40–54) ja 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234–239), määrustega (EÜ) nr 535/2002 (EÜT L 80, 23.03.2002, lk 22–28), (EÜ) nr 1226/2002 (ELT L 179, 09.07.2002, lk 13–18), (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 09.01.2004, lk 8–17) ja (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44) ning otsustega 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.04.2001, lk 63–68), 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26–35), 2008/984/EÜ (ELT L 352, 31.12.2008, lk 38–45) ja 2009/976/EÜ (ELT L 336, 18.12.2009, lk 36–41).
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

/otsingu_soovitused.json