Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Veterinaarnõuded hobuslastega kauplemisel¹

Vastu võetud 01.06.2004 nr 103
RTL 2004, 74, 1215
jõustumine 14.06.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 10 lõike 2 alusel.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse veterinaarnõuded Euroopa Liidu liikmesriikidega (edaspidi liikmesriik) toimuva hobuslastega kauplemise suhtes.

§ 2.   Kasutatavad terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) ettevõte – põllumajandusettevõte või treeningkeskus, tall või mis tahes loomakasvatushoone ja -rajatis, kus peetakse või aretatakse hobuslasi ükskõik millisel eesmärgil;
  2) hobuslane – metsik või kodustatud hobuslane, kaasa arvatud sebra või eesel, või tema nende ristamisel saadud loom;
  3) registreeritud hobuslane – hobuslane, kes on registreeritud EÜ Nõukogu direktiivis 90/427/EMÜ zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 55–59)hobuslaste liikumist ja importimist reguleerivates veterinaarnõuetes kirjeldatud viisil, kes on identifitseeritud asjakohase dokumendi abil, mille on väljastanud «Põllumajandusloomade aretuse seaduse» alusel aretusühing, mille kohta on väljastatud tegevusluba, või hobuslase päritoluriigi asjaomane isik, kes tegeleb hobuslaste tõuraamatu või aretusregistri pidamisega või võistlus- või traavihobustega tegelev rahvusvaheline assotsiatsioon või organisatsioon;
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]
  4) tapahobuslane – hobuslane, kes toimetatakse teise liikmesriigi tapamajja tapmisele või kogumisekeskusesse, loomaoksjonile või -laadale, et ta sealt tapamajja edasi toimetada;
  5) aretus- ja tootmishobuslane – hobuslane, keda ei ole nimetatud punktides 3 ja 4;
  6) teatamiskohustuslik loomataud – loomataud, mis on kantud «Loomatauditõrje seaduse» § 38 lõike 4 alusel kehtestatud teatamiskohustuslike loomataudide loetellu.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

2. peatükk HOBUSLASTEGA KAUPLEMISE VETERINAARNÕUDED 

§ 3.   Hobuslaste teise liikmesriiki toimetamisele esitatavad veterinaarnõuded

  (1) Teise liikmesriiki võib toimetada Eestis registreeritud hobuslase, kes vastab selle määruse nõuetele.

  (2) Sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada erisusi lõikes 1 nimetatud nõuetest, kui hobuslane viiakse Eestiga piirnevasse liikmesriiki nendevahelise sisepiiri lähedal kulgevaid teid mööda ratsa või muul viisil spordivõistlusele, puhkama, kultuuriüritusele, kohaliku omavalitsuse korraldatavale üritusele või muule sarnasele üritusele, ajutiselt karjatamiseks piiriäärsele karjamaale või tööle. Sihtkohaliikmesriigi pädeva asutusega nimetatud erisustes kokkuleppimisest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjoni.

§ 4.   Hobuslaste kohta esitatavad veterinaarnõuded

  (1) Hobuslase tervisliku seisundi kindlakstegemiseks teeb veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst kliinilise läbivaatuse vähemalt 48 tundi enne hobuslase teise liikmesriiki toimetamiseks laevale lastimist või veovahendile laadimist ja tal ei tohi olla ühegi hobuslastele nakkava loomataudi tunnuseid.

  (2) Veterinaarjärelevalve ametnik kontrollib eelkõige loomapidaja või aretaja ütlustele tuginedes, et hobuslane ei ole kokku puutunud teiste hobuslastega, kes on kliinilisele läbivaatusele eelnenud 15 päeva jooksul põdenud mõnd loomataudi.

  (3) Hobuslane identifitseeritakse komisjoni määruses (EÜ) nr 504/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivid 90/426/EMÜ ja 90/427/EMÜ hobuslaste identifitseerimise meetoditega seoses (ELT L 149, 07.06.2008, lk 3–32), sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

  (4) Teise liikmesriiki toimetatav hobuslane ei tohi pärineda ettevõttest, mille suhtes on kehtestatud järgmisi loomade liikumist piiravaid loomatauditõrje alaseid kitsendusi:
  1) kui hobuslase päritolukarjas on diagnoositud hobuslastele nakkav loomataud ja kui kõik loomataudile vastuvõtlikud loomad ettevõttes ei ole tapetud, kehtib kitsendus loomade liikumisele kargtaudi puhul kuus kuud arvates viimasest võimalikust kokkupuutest haige loomaga või täkkude puhul kuni nende kastreerimiseni, malleuse või hobuste entsefalomüeliidi puhul kuus kuud alates päevast, millal loomataudi kahtlusega loom tapeti, nakkava kehvveresuse puhul seni, kuni nakatunud loomad on tapetud ja ülejäänud loomi on uuritud kolmekuulise vahega kaks korda cogginsi testiga, mille tulemus on olnud negatiivne, vesikulaarse stomatiidi puhul kuus kuud, marutaudi puhul üks kuu ja siberi katku puhul 15 päeva;
  2) kui hobuslase päritolukarjas on diagnoositud hobuslastele nakkav loomataud ja kõik vastuvõtlikud loomad on tapetud ning ruumid on desinfitseeritud, peab viimasest hobustele nakkava loomataudi diagnoosimisest päritolukarjas olema möödunud vähemalt 30 päeva arvates tapmise ja desinfitseerimise päevast, välja arvatud siberi katk, mille puhul peab olema möödunud 15 päeva. Veterinaar- ja Toiduamet võib lubada erisusi hipodroomide ja traaviradade suhtes, teavitades sellest Euroopa Komisjoni.

§ 5.   Loomatauditõrje programmi heakskiitmine
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

  Kui Veterinaar- ja Toiduamet rakendab mõne § 4 lõikes 4 loetlemata hobuselistele nakkava loomataudi suhtes kohustuslikku või vabatahtlikku loomatauditõrje programmi, esitab ta Euroopa Komisjonile EÜ Nõukogu direktiivi 90/426/EMÜ artikli 4 lõikes 6 loetletud andmed programmi heakskiitmiseks.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

§ 6.   Hobuslaste veo kohta esitatavad veterinaarnõuded

  (1) Hobuslane toimetatakse päritoluettevõttest võimalikult kiiresti ja ilma teda vahepeal veovahendilt maha laadimata või EÜ Nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisese veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977–2012) artikli 3 lõikes 3 nimetatud loomaoksjoni või -laada või kogumiskeskuse kaudu teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta veoki või konteineriga, mis on regulaarselt puhastatud ja desinfitseeritud Veterinaar- ja Toiduameti määratud sagedusega. Veovahend peab olema ehitatud nii, et sellest ei pudeneks välja allapanu, sööta või muud materjali ja et veo kestel oleks tagatud loomade heaolu.

  (2) Sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võib lubada erisusi § 4 lõikes 4 sätestatud nõuetest selle hobuslase suhtes, kes on märgistatud tapahobuslasena ja kui see märgistus kajastub ka veterinaarsertifikaadil. Selline hobuslane tuleb vedada vahepeal veovahendilt maha laadimata sihtkohaks olevasse tapamajja.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

  (3) Sihtkohaliikmesriigi pädeva asutuse ametnik registreerib lõikes 2 nimetatud looma või selle identifitseerimisdokumendi numbri ja edastab Veterinaar- ja Toiduametile kinnituse selle kohta, et loom on tapetud.
[RTL 2005, 121, 1889 - jõust. 01.01.2006]

§ 7.   Nõuded saatedokumentide kohta

  (1) Registreeritud hobuslasega on kuni sihtkohani kaasas § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud identifitseerimisdokument koos nõukogu direktiivi 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.07.2010, lk 1–24) II lisas sätestatud tunnistusega.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

  (2) Aretus-, tootmis- ja tapahobuslasega on kuni sihtkohani kaasas loomatervisesertifikaat, mis on avalikustatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ning mis vastab nõukogu direktiivi 2009/156/EÜ III lisas toodud näidisele. Kaubasaadetise kohta võib väljastada ühise loomatervisesertifikaadi.
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]

  (3) Loomatervisesertifikaat või looma tervisliku seisukorra kohta andmeid sisaldav identifitseerimistunnistuse osa väljastatakse 48 tunni vältel enne looma teise liikmesriiki toimetamiseks laevale lastimist või muudel juhtudel hiljemalt viimasel laadimiseelsel tööpäeval. Loomatervisesertifikaat kehtib 10 päeva väljastamise kuupäevast arvates.

¹Nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.07.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234–239).
[RT I, 02.07.2014, 7 - jõust. 05.07.2014]