Teksti suurus:

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.05.2017
Avaldamismärge:RT I, 02.09.2014, 11

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord

Vastu võetud 01.09.2014 nr 143

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 13 lõike 5, § 29 lõike 8, § 46 lõike 2, § 47 lõike 1 ja § 48 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud rakenduskavade alusel toetuse andmiseks ja omafinantseeringu tõendamiseks kulude abikõlblikuks lugemise tingimused ja kord, maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) maksmise tingimused ja kord, protsentides väljendatava finantskorrektsiooni ulatus, finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ning toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused ja kord.

 (2) Määruses sätestatud nõuded on aluseks toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks.

 (3) Toetuse andmise tingimustes võib kulude abikõlblikuks lugemise ja toetuse maksmise tingimusi ja korda täiendada ja täpsustada, arvestades määruses sätestatud nõudeid ja määrusega reguleerimata juhtudel kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

 (4) Määruses sätestatut kohaldatakse kuludele, mis tekivad toetuse saajal, partneril ja lõppsaajal.

2. peatükk Kulude abikõlblikkus 

1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused 

§ 2. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

 (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

 (3) Kulu loetakse tekkinuks struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 6 nimetatud abikõlblikkuse perioodil, kui:
 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), artikli 67 lõike 1 punkti a tähenduses tegelikult tehtud ja makstud kulude alusel (edaspidi tegelik kulu) toetuse andmisel kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulu tekkimine on tõendatav lõike 4 kohaselt;
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b tähenduses standardiseeritud ühikuhinna ja sama artikli lõike 1 punkti c tähenduses kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel ning sama artikli lõike 1 punkti d tähenduses otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamisel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470−486), artikli 14 lõike 2 tähenduses ühe või enama konkreetse kulukategooria suhtes arvestatud ühtse määra alusel muude abikõlblike kulude hüvitamisel (edaspidi kulude lihtsustatud hüvitamisviisid) ning struktuuritoetuse seaduse § 17 tähenduses ühise tegevuskava (edaspidi ühine tegevuskava) alusel toetuse ja riigiabi andmisel kulu aluseks olevad toetatavad tegevused tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui toetuse saaja on kulu aluseks oleva toimunud sündmuse või tehtud tehingu tulemusena tekkinud rahalise võla kajastanud arve või muu sarnase tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel oma raamatupidamises kohustusena lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise ja finantsaruandluse põhimõtetest. Töö või teenistusülesannete eest makstava (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht.

 (5) Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.

§ 3. Personalikulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud:
 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale;
 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;
 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
 6) koolituskulu;
 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

 (2) Kui personalikulu hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, tõendatakse projekti heaks töötatud aega käesoleva määruse lisa „Tööajatabeli vorm” kohaselt.

 (3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele.

 (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuste eest makstavat tasu, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.

§ 4. Mitteabikõlblikud kulud

  Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) laenuintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendist intressi- või garantiitasu toetusena;
 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis;
 3) kohtumenetlusega seotud menetluskulud, välja arvatud struktuuritoetuse seaduse §-s 20 nimetatud tehnilise abina (edaspidi tehniline abi) toetuse andmisel, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud;
 4) mitterahalised kulud;
 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed;
 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses;
 7) paragrahvi 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel või riigiabina toetuse andmisel;
 8) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle kümne protsendi projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui protsendimäär rahastamisvahendist toetuse andmisel võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti b kohaselt olla kõrgem;
 9) investeering infrastruktuuri ja kinnisvara ostusumma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavas projektis, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 2 nimetatud ulatuses;
 10) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;
 11) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Kui rahastamisvahendist antakse lõppsaajale investeeringutoetust, lähtutakse käibemaksu arvesse võtmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikest 11;
 12) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud teisest meetmest või riigieelarve või muudest välisabi vahenditest.

2. jagu Puhastulu arvestamine 

§ 5. Projekti puhastulu arvesse võtmise kord abikõlblike kulude määratlemisel

 (1) Puhastulu käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 1 tähenduses.

 (2) Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 3 sätestatut, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:
 1) projekti tulu on hinnatav enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
 2) projektiga teenitakse puhastulu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
 3) prioriteetse suuna kaasrahastamise määra ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 5 kohaselt vähendatud.

 (3) Rakendusasutus teeb valiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 3 nimetatud valikuvariantide vahel ja sätestab toetuse andmise tingimuste õigusaktis puhastulu arvestamise korra.

 (4) Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavale tulu teenivale projektile, mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist üle 1 000 000 euro, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõikes 6 sätestatut, kui esinevad järgmised asjaolud:
 1) projekti tulu ei ole hinnatav enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist;
 2) projektiga teenitakse puhastulu pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
 3) prioriteetse suuna kaasrahastamise määra ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 5 kohaselt vähendatud.

 (5) Paragrahvi lõikeid 2 ja 4 ei kohaldata projektile, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 7 punktide c kuni g alla ja sama määruse artikli 61 lõike 8 alla.

 (6) Tulu teenivale projektile, mida ei ole käsitletud lõigetes 2 ja 4 ning mille abikõlblikud kulud on enne puhastulu mahaarvamist 50 000 eurot või enam, kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.

3. jagu Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamine 

§ 6. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse andmise üldpõhimõtted

 (1) Kui Euroopa Sotsiaalfondist projektile antav toetus on kuni 50 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud.

 (2) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamise tingimused ja kord sätestatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis või taotluse rahuldamise otsuses, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b−d, artikli 67 lõikes 5, artikli 68 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi. Struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktis 3 nimetatud abifondi rakenduskavast toetuse andmisel arvestatakse ühtse määra väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), sätestatud eritingimusi.

 (3) Kulude lihtsustatud hüvitamisviise võib ühe projekti raames kombineerida juhul, kui igaüks neist hõlmab vaid erinevate toetatava tegevusega seotud kulusid. Kui kulu on ühe viisi alusel hüvitatav kulu, siis ei või seda hüvitada teise viisi või tegelike kulude alusel.

 (4) Ühise tegevuskava alusel antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 104 lõike 1 kohaselt toetust ainult standardiseeritud ühikuhinna ja kindlasummalise makse alusel.

 (5) Sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisiseselt riigi tegevuste jaoks kasutatavaid kulu lihtsustatud hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 punktidele b−e, artikli 68 lõike 1 punktile c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõikele 1.

§ 7. Standardiseeritud ühikuhinna alusel abikõlblike kulude hüvitamine

 (1) Toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas võib näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti b ja artikli 67 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt.

 (2) Kulude hüvitamiseks standardiseeritud ühikuhinna alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul standardiseeritud ühikuhinna väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs, välja arvatud § 6 lõikes 5 sätestatud juhul.

 (3) Lõikes 2 nimetatud analüüs peab olema erapooletu, sisaldama põhjendusi ja põhinema kas tegelikel abikõlblikel kuludel, hinnapakkumistel, statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel. Analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

 (4) Kui standardiseeritud ühikuhinna suurust, arvestust või selle rakendamise korda muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhinna alusel hüvitada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid.

§ 8. Kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamine

 (1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti c ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 punkti 3 kohaselt projektile antav toetus ei ole suurem kui 100 000 eurot, võib toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas ette näha kulude hüvitamist kindlasummalise makse või maksete alusel, muuhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 punktiga 3. Antud ülempiir ei kohaldu toetuse andmisel ühise tegevuskava alusel.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuse, ühise tegevuskava või struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud käskkirja alusel toetuse andmisel määratakse:
 1) kindlasummalise makse või maksete suurused toetuse saaja poolt esitatud eelarve alusel, hinnates eelnevalt projekti eelarves märgitud kulude abikõlblikkust vastavalt § 2 lõikele 2;
 2) tegevuse toimumisega seotud eesmärgid, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused.

§ 9. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine

 (1) Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha projekti kaudsete kulude hüvitamist ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja lõike 5, artikli 68 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt.

 (2) Kaudsete kulude hüvitamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 punkti a alusel tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs, mis peab olema erapooletu, sisaldama põhjendusi ja põhinema tegelikel kuludel. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas sätestamist korraldusasutusega kirjalikult.

 (3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4 loetletud kulud, välja arvatud projekti administreeriva personali kulu, mis tekib seoses lõikes 6 nimetatud tegevusega.

 (4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on seotud lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

 (5) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud:
 1) bürootarvete kulud;
 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine;
 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud;
 5) ruumide rentimine;
 6) valveteenus;
 7) maamaks;
 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto;
 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.

 (6) Projekti administreerimiseks loetakse järgmised tegevused:
 1) raamatupidamine;
 2) sekretäri- ja personalitöö;
 3) hankespetsialisti tegevus;
 4) haldustöötaja tegevus;
 5) infotehnoloogi tegevus;
 6) muu abistav töö.

 (7) Tehnilise abina toetuse andmisel lõike 6 punkte 3 ja 5 ei kohaldata.

§ 10. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra alusel

  Toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib ette näha, et Euroopa Sotsiaalfondist toetatava projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 punkti 2 kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.

3. peatükk Toetuse maksmine 

1. jagu Maksetaotluse esitamine ja menetlemine 

§ 11. Maksetaotluse esitamine

 (1) Maksetaotlus on toetuse saaja toetuse andmise tingimuste käskkirja, toetuse taotluse rahuldamise otsuse, ühise tegevuskava või rahastamisvahendi rakendamise lepinguga või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjaga määratud toetuse väljamaksmise tahteavaldus, mis esitatakse nõutud teabe ja dokumentidega.

 (2) Maksetaotlus esitatakse toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastavalt lõikes 1 nimetatud õigusaktis, otsuses või lepingus kehtestatud toetuse andmise tingimustele struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu või registri väliselt.

 (3) Riigiasutus on kohustatud esitama maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

 (4) Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.

§ 12. Maksetaotluse menetlemine

 (1) Paragrahvi 14 lõike 1 alusel esitatud maksetaotlust menetletakse mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning § 18 lõike 1 punkti 1 ja § 19 alusel esitatud maksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg).

 (2) Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.

 (3) Rakendusüksus kinnitab maksetaotluse registris hiljemalt kaks tööpäeva enne maksetaotluse menetlemise tähtpäeva. Nimetatud kaks tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

 (4) Kui korraldusasutus leiab struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 4 kohase kontrolli käigus maksetaotluse andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt.

 (5) Kui korraldusasutus keelab struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel toetuse maksmise, esitab ta rakendusüksusele kirjalikult keelamise põhjenduse.

2. jagu Toetuse maksmise tingimused 

§ 13. Toetuse maksmise üldtingimused

 (1) Toetust makstakse 31. märtsini 2024. a. Maksetaotlusi võib esitada rakendusüksusele 17. jaanuarini 2024. a.

 (2) Toetus makstakse välja vastavalt § 11 lõikes 1 nimetatud õigusaktis või lepingus nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest (edaspidi määratud toetuse osakaal) ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa, mida võib rakendada maksetaotluse põhiselt.

 (3) Kui toetus hõlmab nii struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud fondi vahendeid kui ka riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse toetuse väljamakse vastavalt fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditele sätestatud proportsioonidele.

 (4) Kui toetus makstakse avaliku ja erasektori partnerlusprojektile, siis võetakse toetuse maksmisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 64 sätestatut.

 (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist.

§ 14. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine

 (1) Tegelike kulude alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja maksetaotluse alusel järgmistel tingimustel:
 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud või
 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud.

 (2) Rakendusüksus võib lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik, välja arvatud, kui toetuse saaja on riigiasutus. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.

 (3) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.

 (4) Lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset:
 1) toetuse saajale ajal, kui tal on § 18 või § 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata, või
 2) kui toetuse saaja on riigiasutus.

 (5) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.

 (6) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmiseni.

§ 15. Toetuse maksmine kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel

 (1) Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita.

 (2) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja tegevuse toimumist tõendavate dokumentide alusel, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on saavutatud või kui tegevus on tehtud.

 (3) Kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud summas ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

 (4) Paragrahvis 9 nimetatud ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks toetuse andmisel makstakse toetus välja tegelike otseste personalikulude alusel.

 (5) Paragrahvis 10 nimetatud ühtse määra alusel muude abikõlblike kulude katteks toetuse andmisel makstakse toetus välja tegelike otseste personalikulude alusel.

§ 16. Ühise tegevuskava alusel toetuse maksmine

  Ühise tegevuskava alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja arvestades struktuuritoetuse seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud juhtkomitee arvamust.

§ 17. Rahastamisvahendisse toetuse maksmine

  Rahastamisvahendisse makstakse toetus välja vastavalt rahastamisvahendi rakendamise lepingule või rahastamisvahendi rakendamise käskkirjale ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 41.

3. jagu Ettemaksed 

§ 18. Mitteriigiabi ettemakse

 (1) Struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud toetuse ettemakse (edaspidi mitteriigiabi ettemakse) võib teha järgmistel tingimustel:
 1) kuni 40 protsendi ulatuses taotluse rahuldamise otsusega või toetuse andmise tingimuste õigusaktiga määratud toetuse summast, kuid mitte rohkem kui 90 kalendripäeva abikõlblike kulude toetuse osa tasumiseks prognoositud rahavajaduse summa või
 2) riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega riigihangete seaduse tähenduses hankelepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi ja töövõtjalt lepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks finants- või krediidiasutuselt või kindlustusseltsilt saadud garantii alusel, kui garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem lõikes 13 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast ning see katab kogu ettemakse summa.

 (2) Lõike 1 punkti 1 alusel ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.

 (3) Lõike 1 punkti 2 alusel võib teha ettemakse toetuse saajale ja § 14 lõike 2 kohaselt, juhul kui § 14 lõikes 3 nimetatud tingimus on täidetav.

 (4) Mitteriigiabi ettemakse tegemise võimalus peab olema sätestatud toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes võib seada kitsendavaid tingimusi mitteriigiabi ettemakse tegemiseks.

 (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda mitteriigiabi ettemakse tegemisest, isegi kui toetuse andmise tingimuste õigusakti või taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on lubatud mitteriigiabi ettemakse teha.

 (6) Lõike 1 punkti 1 alusel ei tehta mitteriigiabi ettemakset äriühingust toetuse saajatele.

 (7) Mitteriigiabi ettemakset ei tehta §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse korral.

 (8) Mitteriigiabi ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotlusega järgmise teabe ja dokumendid:
 1) lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, mis põhineb taotluse rahuldamise otsusega või toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega;
 2) lõike 1 punkti 2 alusel ettemakse taotlemisel ettemakse summa, riigihangete seaduse tähenduses hankelepingu ja selle alusel koostatud ettemaksearve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokument.

 (9) Lõike 1 punkti 1 alusel saadud ettemakse kasutamise kohta on toetuse saaja kohustatud esitama rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega toetuse andmise tingimuste määruses või käskkirjas või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

 (10) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel saadud ettemakse saamiseks peab lõikes 9 nimetatud aruande põhjal olema eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja arvatud, kui lõike 9 kohane tähtaeg pole saabunud.

 (11) Kui toetuse saaja ei täida lõikes 9 nimetatud kohustust, nõuab rakendusüksus lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud lõikes 10 nimetatud ettemakse ulatuses aruannet, ja toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel rakendatakse finantskorrektsiooni.

 (12) Kui toetuse saaja on lõike 1 punkti 1 kohaselt saanud mitteriigiabi ettemakse ning selle kasutamine on dokumentaalselt tõendamata:
 1) loetakse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks lõike 1 punkti 1 kohase ettemakse arvelt;
 2) makset § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta.

 (13) Lõike 1 punkti 2 alusel ettemakse saamisel esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt riigihangete seaduse tähenduses hankelepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele tööde, kaupade või teenuste üleandmist tõendavad dokumendid, millega tõendatakse ettemakse kasutamine projekti abikõlblikkuse perioodil, arvestades taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimusi ja tähtaegu.

§ 19. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale

 (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse enne kulude abikõlblikkuse tõendamist lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 lõikes 4 nimetatud tingimustel (edaspidi riigiabi ettemakse).

 (2) Riigiabi ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse kulude tasumise prognoosi kohta, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe.

 (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.

 (4) Toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses võib lõikes 3 nimetatud dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem.

 (5) Riigiabi ettemaksete tõendamata summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast.

§ 20. Nõuded riigiabi ettemakse saamiseks esitatavale garantiile

  Riigiabi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus, riik või rahastamisvahendi rakendaja;
 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 19 lõikes 4 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast;
 3) garantii katab kogu ettemakse summa;
 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s).

4. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 21. Finantskorrektsiooni protsendimäärad

 (1) Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

 (3) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

 (4) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, vähendatakse toetust 5 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest.

 (5) Kui toetust on makstud ühtse määra alusel ja finantskorrektsioon tehakse otseste tegelike personalikulude kohta, vähendatakse proportsionaalselt ka ühtse määra alusel makstud toetust.

§ 22. Finantskorrektsiooni protsendimäärad seoses riigihangetega

 (1) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, vähendatakse toetust vastavalt lõigetes 2–14 sätestatule.

 (2) Riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületavale hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 106 nimetatud hanketeadet ei ole Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks esitatud. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

 (3) Hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu. Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

 (4) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse peatüki 51 alusel on kasutatud võistlevat dialoogi või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 1035 lõikega 2 ja §-ga 1036. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 5-, 10- või 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

 (5) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.

 (6) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise mahtu vähendatud, ilma hankelepingu hinda vähendamata. Lisaks vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti hankelepingu lõplikust summast, kui hankelepingu täitmise mahu vähenemine on olnud oluline.

 (7) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses on täiendav hankeleping sõlmitud, kui ei ole järgitud riigihangete seaduse § 28 lõike 2 punkti 3 või lõike 5 punkti 1 ning täiendav hankeleping on võrreldes esialgse hankelepinguga oluline. Kui täiendava hankelepingu või täiendavate hankelepingute maksumus ei ületa 20 protsenti esialgse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

 (8) Hankelepingule või hankelepingutele eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti summast, mille ulatuses ületab sõlmitud hankeleping või hankelepingud riigihangete seaduse § 28 lõike 5 punktis 1 nimetatud 20 protsendi piirangut.

 (9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud:
 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 35, 73 või 96 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

 (10) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel on jäetud liiga vähe aega hankedokumentide väljastamiseks ning väljastamise periood moodustab hankija poolt nimetatud pakkumuste esitamise tähtajast vähem kui:
 1) 50 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti;
 2) 60 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti;
 3) 80 protsenti, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti.

 (11) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti järgmistel juhtudel:
 1) riigihanke piirmäära ületavale hankelepingule eraldatud toetusest, kui ilmneb, et riigihangete seaduse §-s 29 nimetatud hanketeadet ei ole registris avaldatud, aga vastav kohustus tulenes riigihangete seadusest, struktuuritoetuse seadusest või nende rakendusaktidest;
 2) hankelepingutes, mille maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu;
 3) rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel on kasutatud väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust vastuolus riigihangete seaduse § 27 lõikega 2;
 4) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtteid;
 5) hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega;
 6) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega;
 7) hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav, rakendatakse käesolevas sättes nimetatud finantskorrektsiooni määra rahaliselt hinnatava osa kohta hankelepingust;
 8) hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele;
 9) riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimusi ei järgitud ning jäeti kvalifitseerimata pakkuja, kes vastas kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele;
 10) hankemenetluse korraldamisel on kvalifitseerimise tingimusi kasutatud vastavaks tunnistamise tingimustena;
 11) hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele;
 12) hankemenetluse korraldamisel ei järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning jäeti edukaks tunnistamata pakkuja, kes vastas kehtivatele tingimustele;
 13) hankemenetluse korraldamisel puudub pakkumuste hindamise kontrolljälg või pole see piisav, et kindlaks teha saadud tulemuse õiguspärasus;
 14) hankemenetluse korraldamisel on pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist võimaldatud pakkujal muuta pakkumust;
 15) avatud või piiratud hankemenetluses on peetud läbirääkimisi, millega on kahjustatud riigihanke korraldamise üldisi põhimõtteid;
 16) väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on muudetud esialgselt kirjeldatud tingimusi;
 17) riigihankes on jäetud kohaldamata riigihangete seaduse § 48 lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustus;
 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus riigihangete seaduse § 69 lõigetega 3 ja 4 ning hankelepingu muutmine on olnud oluline. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast;
 19) hankija ei ole hankemenetluse korraldamisel teavitanud hanketeate või hankedokumentide muutmisest kõiki huvitatud isikuid, pakkujaid või taotlejaid või on oluliselt rikkunud riigihangete seaduse §-s 56 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud isikutel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust või kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

 (12) Lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

 (13) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse sõltuvalt rikkumise raskusest 5 või 10 protsenti, kui ilmneb, et:
 1) hankemenetluse korraldamisel on taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega muudetud, kuid sellekohast muudatust ei ole hanketeate, pakkumuse esitamise ettepaneku või hankedokumentide muudatusena kõikidele huvitatud isikutele, taotlejatele või pakkujatele avaldatud;
 2) hankemenetluse korraldamisel ei ole riigihanke eset piisava täpsusega kirjeldatud.

 (14) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära või kui on tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

§ 23. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine

 (1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse:
 1) otsustaja nimi;
 2) toetuse saaja nimi;
 3) projekti nimetus ja number;
 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti;
 5) vähendatud või tühistatud summa, sealhulgas eraldi välja tuues toetuse ja omafinantseeringu summad;
 6) viide struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikest 1 tulenevale tagasimaksmise kohustusele ja tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa, kui toetus tuleb tagasi maksta;
 7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg;
 8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga;
 9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus;
 10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse;
 11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus;
 12) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave.

 (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul registri vahendusel. Juhul kui registri vahendusel ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada või kui projekt on läbi, saadetakse otsus elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates registrisse.

 (3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kättetoimetatuks, kui see on toetuse saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil.

§ 24. Toetuse tagasimaksmise ajatamine

 (1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist.

 (2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

 (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutusega määrata pikema tagasimaksmise aja.

 (4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega.

 (5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 23 lõike 2 kohaselt.

 (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 6 alusel tunnistada kehtetuks toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates.

Taavi Rõivas
Peaminister

Jürgen Ligi
Rahandusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Tööajatabeli vorm