Teksti suurus:

Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.09.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.09.2016, 1

Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele1

Vastu võetud 30.08.2016 nr 52

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punkti 3 alusel.

§ 1.  Üldnõuded

 (1) Tee ohutuse määramise (edaspidi ohutuse määramine) eesmärk on välja selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust.

 (2) Ohutuse määramine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel.

 (3) Ohutuse määramist korraldab riigiteel Maanteeamet ja kohalikul teel valla- või linnavalitsus (edaspidi pädev asutus).

 (4) Ohutuse määramine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.

 (5) Ohutuse määramisel analüüsitakse neid teedevõrgu osi, mis on olnud kasutusel rohkem kui kolm aastat ning kus viimase kolme kuni viie aasta jooksul on toimunud vähemalt üks hukkunuga või inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetus.

 (6) Maanteeamet korraldab Eesti teedel toimunud liiklusõnnetuste keskmise kahju määra arvutamise ühiskonnale, kusjuures see määr arvutatakse eraldi surmaga lõppenud liiklusõnnetuste, kerge vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste kohta. Maanteeamet korraldab keskmise kahju määrade uuendamise vähemalt iga viie aasta tagant.

 (7) Ohutuse määramise kohta koostab pädev asutus aruande, mis avalikustatakse tema veebilehel.

§ 2.  Teedevõrgu jagamine ristmikeks ja homogeenseteks teelõikudeks

 (1) Ohutuse määramisel jagatakse teedevõrk ristmikeks ja homogeenseteks teelõikudeks (edaspidi koos objektid) ning vajadusel jaotatakse objektid gruppideks.

 (2) Homogeenne teelõik on liikluskeskkonna seisukohalt ühtlaste omadustega teelõik.

 (3) Homogeense teelõigu algus- ja lõpp-punkt on tee alguspunkt, liiklusele olulise mõjuga ristmik või muu liikluskeskkonda muutev koht.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muu liikluskeskkonda muutev koht, kus algab või lõpeb homogeenne teelõik, on koht, kus katteta tee muutub kattega teeks või algab või lõpeb asulat tähistava liiklusmärgi mõjupiirkond või muutub läbivate sõiduradade arv. Liikluskeskkonda muutev koht võib olla ka koht, mis määratakse kindlaks rakendatud kiiruspiirangut, liikluse iseloomu ja muid liikluskeskkonda mõjutavaid faktoreid arvestades.

§ 3.  Objektidele ohutustaseme määramine

 (1) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase), mille aluseks on vähemalt viimase kolme, kuid mitte enam kui viie aasta jooksul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud liiklusõnnetused, liiklussagedus ja homogeense lõigu korral selle pikkus.

 (2) Ohutustaseme arvutamisel eristatakse kerge ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetusi. Kerge ja raske vigastusega lõppenud liiklusõnnetuse taandamiseks hukkunuga lõppenud liiklusõnnetuseks kasutatakse käesoleva määruse § 1 lõikes 6 nimetatud keskmise kahju määrade suhteid.

 (3) Ohutustase peab olema arvutatud objektidele võrdsetel alustel ja selle alusel peab olema võimalik sama tüüpi objekte objektiivselt hinnata ja omavahel võrrelda. Samuti peab ohutustase iseloomustama objekti liiklusohutuse parandamise ja liiklusõnnetustest tingitud kahjude vähendamise potentsiaali.

 (4) Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid. Pädev asutus võib prioriteetsete objektidena määrata rohkem kui kümme objekti.

§ 4.  Prioriteetsete objektide analüüs

 (1) Prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüsimiseks ja parandusmeetmete väljatöötamiseks moodustatakse ekspertrühm. Ekspertrühmas peab olema vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks omab tõendatud kvalifikatsiooni liiklusohutuse auditeerimise tegevusalal.

 (2) Ekspertrühma ülesanded on:
 1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs kohapealse vaatlusega;
 2) prioriteetsete objektide parandusmeetmete väljatöötamine;
 3) väljatöötatud parandusmeetmetele tasuvusanalüüsi koostamine.

 (3) Prioriteetsete objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi:
 1) objekti üldandmed;
 2) varem koostatud asjassepuutuvad analüüsid;
 3) viimase kolme kuni viie aasta jooksul toimunud liiklusõnnetuste asjaolud;
 4) kehtiva liikluskorralduse selgus ja asjakohasus;
 5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud;
 6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;
 7) katete seisukord;
 8) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad.

 (4) Kogutud ja läbitöötatud andmete alusel koostab ekspertrühm pädevale asutusele ettepanekud objektil parandusmeetmete rakendamiseks. Ettepanek peab võimalusel sisaldama mitut parandusmeedet, kusjuures igale neist lisab ekspertrühm tasuvusanalüüsi.

 (5) Ekspertrühma pakutud parandusmeetmed peavad vastama kohalikele oludele ja arvestama pädeva asutuse eelarveliste võimalustega.

§ 5.  Parandusmeetmete rakendamine

 (1) Pädev asutus rakendab prioriteetsetel objektidel parandusmeetmeid. Parandusmeetmete rakendamisel eelistatakse kõrgeima kulutõhususega meetmeid.

 (2) Rakendatud parandusmeetmete kohta viib pädev asutus mõistliku aja jooksul läbi mõju järelhinnangu, mille käigus hinnatakse rakendatud meetmete mõju ja efektiivsust. Järelhinnang avalikustatakse pädeva asutuse veebilehel.

§ 6.  Määruse rakendamine

  Ohutuse määramine viiakse käesoleva määruse kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

§ 7.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 70 „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele” tunnistatakse kehtetuks.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67).

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler