Teksti suurus:

Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord

Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.09.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.09.2020, 2

Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord

Vastu võetud 27.08.2020 nr 53

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord.

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

  (3) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) ja (EL) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020, lk 3—6) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (4) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel. Määruse alusel ei anta toetust raskustes ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses välja arvatud ettevõtjale, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattus raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021.

  (5) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

  (1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist.

  (2) Toetus antakse avaliku konkursi käigus valitavatele juriidilistele isikutele kohustusega rajada järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele.

  (3) Kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja lõppeb 31. oktoobril 2021.

§ 3.   Toetusmeetme rakendaja

  Avaliku konkursi korraldaja, toetuse taotluste menetleja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 4.   Terminid

  (1) Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada lõppkasutajale vähemalt kiire lairibateenuse pakkumise optilise või samaväärse tehnoloogiaga elektroonilise side võrgu kaudu.

  (2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga.

  (3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega.

  (4) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega 30 kuni 100 megabitti sekundis.

  (5) Ülikiire lairibateenus on sideteenus, mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis.

  (6) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks.

  (7) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa, mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest.

  (8) Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse liini välja ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini majasiseste liinide välja ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini ilma liinide välja ehitamiseta.

  (9) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.

  (10) Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele.

  (11) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust.

  (12) Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on sellega liitunud.

  (13) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7.

  (14) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6.

  (15) Avaliku konkursi veebileht on toetusmeetme ettevalmistusi ja toetuse andmist käsitlev info avaldamise koht.

2. peatükk Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused 

§ 5.   Toetatavad tegevused ja käibemaks

  (1) Toetatavateks tegevusteks on:
  1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimisega;
  2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine.

  (2) Määruse raames ei toetata rajatava juurdepääsuvõrgu haldamisega seotud tegevusi.

  (3) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.

§ 6.   Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused

  (1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:
  1) võimaldama seda kasutada soovival sideettevõtjal ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis;
  2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks;
  3) kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.

  (2) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa.

  (3) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt:
  1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde teostamist;
  2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;
  3) vähemalt viiele sideettevõtjale piisava võrguressursi puudumisel ülekandevõrgus peab taotleja toetuse taotluses tooma välja hulgitasandi juurdepääsu tingimused ülekandevõrgu osas, millega luuakse seda soovivatele sideettevõtjatele reaalne võimalus toetusega rajataval juurdepääsuvõrgul lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;
  4) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning vähemalt viie sideettevõtja seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel.

§ 7.   Juurdepääsuvõrgu ehitamine, liitumine ja juurdepääs

  (1) Toetuse abil tuleb juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus luua kõigile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele.

  (2) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgule tuleb tagada aadressiobjektide omanike või kasutajate liitumine §-s 14 sätestatud tingimustel.

  (3) Toetuse abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada sideettevõtjate juurdepääs §-s 23 sätestatud tingimustel.

3. peatükk Avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale 

§ 8.   Avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aeg ja põhimõtted

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

  (2) Taotluste esitamise tähtaeg on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest arvates.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb taotlusi 45 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise viimasest tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib menetlemise tähtaega ühekordselt pikendada 30 kalendripäeva võrra.

  (4) Avaliku konkursi algusest ja toetusmeetme eelarvest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikkust avaliku konkursi veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes.

§ 9.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotleja:
  1) peab olema juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris;
  2) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  3) ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18;
  4) ei tohi olla ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a;
  5) võib käesoleva määruse ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.08.2020. a määruse nr 52 „Kiiret lairibateenust võimaldavate elektroonilise side võrkudega liitumiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel antavatest toetustest saada ühtekokku mitte rohkem kui 2 500 000 eurot toetust;
  6) osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või omab kolme aasta pikkust sidevõrkude ehitamise kogemust.

  (2) Juhul kui ühest kontsernist taotleb toetust mitu sideettevõtjat, siis kehtib lõike 1 punktis 5 nimetatud maksimaalse toetuse määr kõigile kontserni ettevõtjatele ühiselt.

  (3) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks, peab ta avaliku konsultatsiooni ajal olema teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja andnud selle taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldaks ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks mõeldud toetuste taotlemisel kasutada.

§ 10.   Taotlusele esitatavad nõuded

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega;
  2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
  3) taotluse on allkirjastanud taotleja volitatud esindaja;
  4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  5) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest;
  6) toetust ei taotleta investeeringule, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks.

  (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:
  1) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri;
  2) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele;
  3) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs, milles on kajastatud toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus ja paigaldatavate aktiivseadmete kogumaksumus;
  4) taotletava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest;
  5) toetuse abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg;
  6) juhul kui taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, taotleja kinnitus vastavuse kohta § 9 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest;
  7) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksustelt;
  8) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
  9) taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse määruse § 22 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmisel;
  10) taotleja aadress ja e-posti aadress dokumentide ja teabe kättetoimetamiseks;
  11) nõusolek Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile;
  12) taotleja volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri;
  13) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

§ 11.   Taotluste menetlemine ja hindamine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
  3) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
  4) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele.

  (3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused.

  (4) Taotluste hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotletava toetuse suurusest ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest.

  (5) Kõikidest esitatud taotlustest moodustatakse lõikes 4 nimetatud kriteeriumi alusel pingerida, milles taotlused rahuldatakse alates väikseimast taotletavast toetusest ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest kuni toetusmeetme eelarve ammendumiseni.

  (6) Kui taotlustes on liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide osas kattuvusi, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pingereas paremuselt järgmisele taotluse esitanud taotlejale võimaluse viie tööpäeva jooksul oma taotlust kattuvas osas muuta.

  (7) Taotlustest, mis asuvad pingereas samal kohal, saab esimesena toetuse suurimale arvule aadressiobjektidele liitumise võimaluse loov taotlus.

  (8) Kui toetusmeetme järele jäänud eelarve ei võimalda paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale ettepaneku muuta liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt, et taotletav toetuse suurus mahuks järele jäänud eelarve piiresse.

§ 12.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlused hindamisel moodustatud pingerea alusel toetusmeetme eelarve ammendumiseni.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) toetuse saaja nimi;
  2) toetuse summa;
  3) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest;
  4) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;
  5) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri;
  6) juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtaeg;
  7) asjaolu, et toetus on grupierandi abi üldise grupierandi määruse artikli 52 mõistes.

  (3) Nõuetele vastav taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) rahastamise eelarve tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada ja taotleja ei ole nõustunud § 11 lõigete 6 ja 8 alusel taotlust muutma;
  2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole toetuse taotleja tegevusest või tegevusetusest tulenevatel põhjustel võimalik teha toetuse taotluse rahuldamise otsust Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
  1) taotleja nimi;
  2) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  3) taotletud toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest.

  (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale taotluses märgitud e-posti aadressile.

4. peatükk Juurdepääsuvõrguga liitumine ja tingimused 

§ 13.   Juurdepääsuvõrguga liitumine

  (1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses.

  (2) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii kirja teel kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama.

  (3) Toetuse saaja edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud taotluste esitamise protseduuri lõppu nimekirja asustusüksustest ja seal asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on saatnud lõikes 1 nimetatud teavituse ning nimekirja aadressiobjektidest, mille omanikud või kasutajad on esitanud lõikes 1 nimetatud tähtajaks juurdepääsuvõrguga liitumise taotlused.

§ 14.   Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused

  (1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt § 13 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrguga liitumise.

  (2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrguga liitumine vähemalt järgmist:
  1) liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
  2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
  3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt.

  (3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.

  (4) Toetuse saaja ei tohi:
  1) seitsme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses sätestatud juurdepääsuvõrgu valmimise lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt täiendavaid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest;
  2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu valmisoleku või kasutamise eest.

5. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine 

§ 15.   Toetuse maksetaotlus

  (1) Toetuse maksmine toimub toetuse saaja taotluse alusel maksimaalselt kahel korral aastas.

  (2) Toetuse saaja esitab koos toetuse maksmise taotlusega alljärgnevad dokumendid:
  1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega;
  2) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidest;
  3) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega, mis näitab, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad §-s 6 sätestatud tingimustele;
  4) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid;
  5) kuludokumendid, mis näitavad toetuse maksmise taotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
  6) arve teostatud tööde eest vastavalt § 16 lõike 3 punktile 1.

§ 16.   Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest.

  (2) Toetust makstakse ainult nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrk on valminud kogu asustusüksuse ulatuses vastavalt toetuse saaja § 13 lõike 3 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud nimekirjale ja see vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ning kus kõigile soovijatele on ehitatud välja liitumine vastavalt §-s 14 sätestatud tingimustele.

  (3) Toetust makstakse kahes osas:
  1) 80 protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suurusest ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest pärast juurdepääsuvõrgu valmimist lõikes 2 nimetatud tingimustel;
  2) 20 protsenti pärast juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomist kõigile taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aadressiobjektidele.

  (4) Enne toetuse maksmist viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbi §-s 17 sätestatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli.

  (5) Toetuse maksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest.

  (6) Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti täiendavat kontrolli.

§ 17.   Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine

  (1) Enne toetuse maksmist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib lisaks § 15 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle.

  (2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette.

  (3) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.

  (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli, millega loetakse juurdepääsuvõrgu valmiduse kontroll lõppenuks.

  (5) Lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mis põhjustel asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 18.   Ülemäärase toetuse tagasimaksmine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendab toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu osas järelevalvet selle ehitamisega seotud tulude ja kulude kohta ning mõistliku ülemäärase toetuse määra ületamise korral rakendab toetuse saaja suhtes tagasimaksekohustust.

  (2) Mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel on maksimaalselt viis protsenti.

  (3) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks valminud juurdepääsuvõrgu osas, võttes aluseks toetuse saaja tehtud investeeringud, § 16 alusel makstud toetuse ja aadressiobjektide liitumisest saadud tulud.

  (4) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse järgnevalt:
ÜTM = (T – K) / K, kus
T = MT + LT.

  (5) Lõike 4 valemis:
  1) ÜTM on ülemäärase toetuse määr;
  2) T on tulud;
  3) K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud;
  4) MT on § 16 alusel makstud toetus;
  5) LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud.

  (6) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra ületav summa tuleb toetuse saajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel tagastada riigieelarvesse kolme kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist.

§ 19.   Toetuse tagasinõudmise alused ja kord

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui käesoleva määruse nõudeid ei ole täidetud.

  (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus sisaldab järgmisi andmeid:
  1) toetuse eraldaja;
  2) toetuse saaja nimi;
  3) projekti nimetus;
  4) tagasinõudmise alus ja põhjendus;
  5) tagasinõutav toetussumma;
  6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
  7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
  8) otsuse vaidlustamise võimalused;
  9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  10) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemisest arvates.

  (4) Toetuse saaja võib taotleda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks 5 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

  (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 6 kuuks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab toetuse tagasimaksmise ajatamiskava nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse saajale.

  (7) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ja ei ole taotlenud toetuse tagasimaksmise ajatamist lõike 4 alusel, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

  (8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

6. peatükk Tarbijakaitse jaTehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused 

§ 20.   Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab avaliku konkursi veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni:
  1) määruse tekst;
  2) avaliku konkursi ja toetuse andmisega seotud dokumendid ja otsused;
  3) toetuse saajate nimed ja registrikoodid;
  4) toetuste summad;
  5) toetuste osakaalud toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ehitusmaksumuses;
  6) juurdepääsuvõrkudes kasutatavate tehnoloogiate kirjeldused.

  (3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

§ 21.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused

  (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:
  1) kontrollida juurdepääsuvõrgu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
  2) tutvuda juurdepääsuvõrgu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise ajal esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
  4) nõuda toetuse saajalt tagasi ülemäärane toetus vastavalt §-le 18.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus:
  1) anda toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
  2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist;
  3) menetleda toetuse makseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli;
  4) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid;
  5) koguda toetuse saajalt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
  6) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse makse tegemist.

§ 22.   Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.

  (2) Toetuse saajal on kohustus:
  1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aadressiobjektidele kokkulepitud tähtajaks, arvestades määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
  2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele;
  3) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  4) pakkuda vastavalt §-le 23 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas;
  5) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma veebilehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrguga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel;
  6) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga seotud informatsioonile sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot masintöödelda, ning uuendada vastavat infot vähemalt iga kuue kuu tagant;
  7) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt §-le 23;
  8) teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel;
  9) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv;
  10) esitada kord aastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
  11) pidada ja säilitada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu osas alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas;
  12) esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse korral andmeid, mis võimaldavad tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu;
  13) maksta ülemäärane toetus ja käesoleva määruse nõuete vastaselt kasutatud toetus tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
  14) teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist;
  15) informeerida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest;
  16) säilitada juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas.

7. peatükk Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus 

§ 23.   Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs

  (1) Toetuse saaja tagab pärast juurdepääsuvõrgu valmimist asustusüksuses teistele sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.

  (2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, siis peab toetuse saaja tagama juurdepääsu ka bitivooühendusele.

  (3) Toetuse saaja peab tegema oma veebilehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis.

  (4) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.

  (5) Hulgimüügitasandi juurdepääs lõikes 4 sätestatud tingimustel peab olema võimaldatud vähemalt seitsme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses sätestatud lõpptähtajast arvates.

  (6) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud.

  (7) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (8) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras.

  (9) Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused ja hinnad peavad sarnastel hulgiteenustel olema kogu abikõlblikus sihtpiirkonnas ühetaolised.

  (10) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu opereerimisega.

  (11) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

§ 24.   Hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad

  (1) Hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade vastavust määrusele kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lähtub hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.

  (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi ning kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, kui ta on tuvastanud, et hinnad on ülemäära kõrgel tasemel, moonutavad konkurentsi või kahjustavad lõppkasutajate huve.

Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

Lisa Abikõlblik sihtpiirkond

/otsingu_soovitused.json