Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” muutmine

Vastu võetud 25.04.2006 nr 39

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 alusel.

Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määrust nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» (RTL 2001, 69, 941; 2005, 104, 1579) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 punkt 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 37) L kategooria sõiduk on L3e, L4e, L5e ja L7e kategooriasse kuuluv sõiduk;»;

2) paragrahvi 3 punkt 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 99) kurvivalgustus on kaugtule või lähitule funktsioon tee parendatud valgustamiseks kurvides (bend lighting);»;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 100–104 järgmises sõnastuses:

« 100) täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja:
a) mille haakeseade, mis saab vertikaalsuunas (haagise suhtes) liikuda ja
b) mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena;
101) kesktelghaagis on haagis, mille tiisel on jäigalt kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed paiknevad) ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise täismassist või 1000 kg (arvestada väiksema väärtusega), külge;
102) poolhaagis on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust;
103) eelik on iseseisev ratastega seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks;
104) esikaitsesüsteem on eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu «kängururauad» või täiendav kaitseraud, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral.»;

4) lisa 1 koodi 101 nõuete punkti 2 neljas ja viies lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole loetav, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks, kui ARK-l on olemas selle sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse sellekohane märge.»;

5) lisa 1 koodi 101 nõuete punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja põhiandmesildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile, kerele või muule samalaadsele konstruktsioonile ja olema loetav 30 aasta jooksul. VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest. VIN-koodis on keelatud, v.a valmistaja poolt koodi teise osa (tähemärgid 4–9) tühjade kohtade täitmiseks, kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Šassiile, kerele või muule samalaadsele konstruktsioonile kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 7 mm;»;

6) lisa 1 koodi 101 nõuete punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) mitme valmistaja korral peab M₁ kategooria sõidukil põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivi 70/156/EMÜ kohane lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites:

HENSSLER BODYWORK COMPANY e2*98/14*2609 Staadium 3 WD9VD58D98D234560 1500 kg 2500 kg 1–700 kg 2–800 kg

Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses:
– valmistaja nimetus;
– EÜ tüübikinnituse numbri 1, 3 ja 4 osa;
– kinnituse staadium;
– sõiduki VIN-kood;
– sõiduki täismass^a;
– autorongi täismass^a;
– teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)^a;
– vedukil – lubatud suurim koormus haakeseadmele^a.

^a andmed esitatakse, kui need on vahestaadiumis muutunud;»;

7) lisa 1 koodi 101 nõuete punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) L kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi 93/34/EMÜ kohaselt olema kantud:
a) valmistaja nimetus;
b) direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number;
c) VIN-kood;
d) tüübikinnituse katsetel määratud seisumüra: ........ dB(A) – ......min^–1.
Direktiivi 93/34/EMÜ kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:

STELLA FABBRICA MOTOCICLI e3 5364 3GSKLM3AC8B120000 80dB (A) – 3750 t/m

Seisumüra: näidises on 80 dB(A), kui mootor töötab pööretel 3750 min^–1.»;

8) lisa 1 koodi 112 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 16/04 või direktiivi 77/541/EMÜ (paranduste direktiivid 81/576/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ, 96/36/EÜ, 2000/3/EÜ ja 2005/40/EÜ) metoodikale ja nende kinnituspunktid sõidukis E-reegli nr 14/05 või direktiivi 76/115/EMÜ (paranduste direktiivid 81/575/EMÜ, 82/318/EMÜ, 90/629/EMÜ, 96/38/EÜ ja 2005/41/EÜ) metoodikale.»;

9) lisa 1 koodi 118 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) mootorsõidukil peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks loetakse ka süütelukk, v.a M₁ ja N₁ kategooria sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M₁ ja N₁ kategooria sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18 või nr 116 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele;»;

10) lisa 1 koodi 202 nõuete punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) lähitule värvus peab olema valge. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki lähitule värvus võib olla valge või valikkollane;»;

11) lisa 1 koodi 202 nõudeid täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) lähitule laternad võivad täita kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduvad) vaid juhul, kui nad vastavad E-reegli nr 98 või 112 nõuetele.»;

12) lisa 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel;»;

13) lisa 1 ja 2 koodi 203 nõuete punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

14) lisa 1 kood 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 224. Lähi- ja kaugtulelaternad, mille lampide valgusvoog ületab 2000 lm

Nõuded: 1) lampe, mille valgusvoog on üle 2000 lm (gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglambid HIR1, H9 tüüpi), on lubatud kasutada kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternates;
2) nende laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt. Laternatel peab olema hajutiklaasi puhasti;
3) gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse;
4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.

Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/02, 98/00, 99/00, 112/00, 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) metoodikale.»;

15) lisa 1 koodi 402 nõuete punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 15) ABS pidurid peavad olema:
a) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 12 t täismassiga M₃ kategooria sõidukil;
b) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 16 t täismassiga vedukil;
c) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud vedukil, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis;
d) alates 1. aprillist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõidukitel, v.a rohkem kui nelja teljega sõidukid.»;

16) lisa 1 koodi 509 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
a) rehvis, mille velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90;
b) rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem kui 15» – 110;
c) sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 15» – 130;
d) ülejäänud rehvidel – 150;»;

17) lisa 1 koodi 601 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmakordselt kasutusele võetud M₁ kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama direktiivi 96/79/EMÜ nõuetele ning M₁ ja N₁ kategooria sõiduki kere tugevus külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 31. detsembrist 2012. a esmakordselt kasutusele võetud, mitte üle 2500 kg täismassiga, M₁ kategooria ja M₁ kategooria sõiduki baasil ehitatud N₁ kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama direktiivi 2003/102/EÜ nõuetele. Nõuded M₂ ja M₃ kategooria sõiduki kerele on toodud grupis 9;»;

18) lisa 1 koodi 601 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/56/EÜ ja 2004/78/EÜ), 9627/EÜ, 96/79/EÜ (paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) ja 2003/102/EÜ metoodikale.»;

19) lisa 1 kood 603 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 603. Esikaitsesüsteem

Nõuded: 1) M₁ ja N₁ kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavaid ja e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme;
2) Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavaid ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme:
a) enne 1. jaanuari 2002. a liiklusregistrisse kantud M₁ ja N₁ kategooria sõidukitele;
b) kuni 24. maini 2007. a liiklusregistrisse kantavatele M₁ ja N₁ kategooria maastikuautodele (M₁G ja N₁G).

Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 2005/66/EÜ metoodikale.»;

20) lisa 1 koodi 611 nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M₁ kategooria sõiduki sisustus peab vastama E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele;»;

21) lisa 1 kood 612 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus

Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima.
Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja;
2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17 või nr 80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene kokkupandavatele, küljega sõidu suunas olevatele või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele;
3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M₁ ja N₁ kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene:
a) kiirabiautodele;
b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele.

Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ) metoodikale.»;

22) lisa 1 koodi 613 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 25/04 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ) või direktiivi 78/932/EMÜ (paranduste direktiiv 87/354/EMÜ) metoodikale.»;

23) lisa 1 koodi 615 nõuete punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) alates 10. augustist 2003. a esmakordselt kasutusele võetud N₂ ja N₃ kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ kohane eesmine allasõidutõke. Nõue ei laiene maastikuautodele ja autodele, kui nende kasutamine muutub allasõidutõkke tõttu võimatuks;
2) N₂ kategooria sõidukil, mille täismass ei ole suurem kui 7500 kg, ei tohi eesmine allasõidutõke asuda kõrgemal kui 400 mm teepinnast;»;

24) lisa 1 koodi 625 pealkiri ja nõuete punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 625. Poolhaagise ja sadulveduki haakeseade

Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt kasutusele võetud poolhaagise ja sadulveduki haakeseadmed, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele. N₂, N₃, O₃ ja O₄ kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on paigaldatud, peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele;»;

25) lisa 1 koodi 625 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.»;

26) lisa 1 koodi 626 pealkiri ja nõuete punkti 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade

Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt kasutusele võetud täishaagise, kesktelghaagise ja nende veduki haakeseade peab vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele.»;

27) lisa 1 koodi 626 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.»;

28) lisa 1 koodi 708 kontrollimise punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;»;

29) lisa 1 koodi 708 märkus tunnistatakse kehtetuks.»;

30) lisa 1 koodi 709 kontrollimise punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;»;

31) lisa 1 kood 710 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 710. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus

Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Kontrollimine: 1) TÜ – suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt suitsusus E-reegli nr 24/03 või direktiivi 72/306/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 97/20/EÜ ja 2005/21/EÜ) ja kahjulike ainete sisaldus E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ ja 2003/76/EÜ) või E-reegli nr 49/04 või direktiivi 88/77/EMÜ (paranduste direktiivid 91/542/EMÜ, 96/1/EÜ, 1999/96/EÜ ja 2001/27/EÜ) või direktiivi 2005/55/EÜ (paranduste direktiiv 2005/78/EÜ) metoodikale.»;

32) lisa 1 koodi 711 kontrollimise punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) TÜ – müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;»;

33) lisa 1 koodi 712 kontrollimise punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 10/02 või direktiivi 72/245/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 95/54/EÜ, 2004/104/EÜ, 2005/49EÜ ja 2005/83/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 10/02 või direktiivi 97/24/EÜ metoodikale.»;

34) lisa 1 koodi 901 nõudeid täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

« 15) erandina võivad alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud üle 10-tonnise täismassiga M₃ kategooria (III või B klass) bussis olla küljega sõidu suunas olevad istmed, mis on paigutatud rühmiti bussi tagumisse ossa nii, et need moodustavad maksimaalselt kümne istekohaga integreeritud salongi. Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud kahepunktivööd. Nendele bussidele ei laiene koodi 901 nõuete punktis 13 toodud sõidukiiruse piirang 60 kilomeetrit tunnis.»;

35) lisa 1 koodi 902 nõuete punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelile 21. Topeltuks, mille laius on vähemalt 1200 mm, loetakse kaheks ukseks;»;

36) lisa 1 tabel 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Tabel 21

Esmakordne kasutuselevõtt	Sõitjate arv	I ja A klass	II klass	III ja B klass
Enne 1. jaanuari 1983	Mitte üle 60	2	1	1
	61–95	3	1	1
	Üle 95	4	1	1
Alates 1. jaanuarist 1983	Mitte üle 45	1	1	1
	46–70	2	1	1
	71–100	3	2	1
	Üle 100	4	3	1

37) lisa 1 koodi 905 nõuete punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) varuväljapääsud peavad olema nõuetekohaselt märgistatud.»;

38) lisa 1 koodi 906 nõuete punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt kasutusele võetud M₃ kategooria II klassi, milles ei ole ette nähtud seisukohti, ja III klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad vastama direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele.»;

39) lisa 1 koodi 1201 nõuete punkti 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis;»;

40) lisa 1 koodi 1201 nõuete punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

41) lisa 1 koodi 1201 nõudeid täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele.»;

42) lisa 1 ja 2 koodi 1207 lõpus olev märkus tunnistatakse kehtetuks;

43) lisa 1 kood 1406 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus

Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist. Nõue ei laiene sõidukitele, mis on esmakordselt kasutusele võetud alates 1. oktoobrist 2003. a;
2) koormatud N, M₂ ja M₃ kategooria sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist, v.a alates 1. oktoobrist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud M₂ ja M₃ kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega sõidukid, mille juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki tühimassist (koormamata sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil).

Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.»;

44) lisa 1 koodi 1509 pealkiri ja nõuded muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 1509. Ohutu, EURO3 ohutu või EURO4 ohutu veoauto haagis

Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
2) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked;
3) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
4) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 97/28/EÜ) kohased ohutuled;
5) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
6) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid.»;

45) lisa 1 täiendatakse koodiga 1510 ja tabelitega 41–43 järgmises sõnastuses:

«Kood 1510. EURO4 ohutu veoauto («EURO4 safe lorry»)

Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada tabelis 41 või 42 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 49 või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 2001/27/EÜ):

Tabel 41

Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR katsetsüklitele

Kahjulik aine	Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis
CO	1,5 [g/kWh]
HC	0,46 [g/kWh]
NOx	3,5 [g/kWh]
Kübemed	0,02 [g/kWh]
Suitsusus	0,5 [m-1]

Tabel 42

Kahjulike ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile

Kahjulik aine	Kahjuliku aine sisaldus heitgaasis [g/kWh]
CO	4,0
NMHC	0,55
CH41	1,1
NOx	3,5
Kübemed2	0,03

Märkused: ¹ Rakendatakse gaasimootorile.
                 ² Ei rakendata gaasimootorile.
2) müra ei tohi ületada tabelis 43 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 51 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ):

Tabel 43

Mootori võimsus	Müra [dB(A)]
Võimsus ≤ 150 kW	78
Võimsus > 150 kW	80

3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad olema E-reegli nr 46 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiiv 88/321/EMÜ või 2003/97) kohased tahavaatepeeglid;
7) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
8) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv 97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 2004/11/EÜ) kohane kiiruspiirik;
10) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.

Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.»;

46) lisa 1 lisanduse A punkti 2 (Direktiivide nimekiri) tabelit muudetakse ja tabelit täiendatakse järgmiste ridadega:

2005/39/EÜ	20.10.2005	Istme tugevus
2005/40/EÜ	20.10.2005	Turvavööd
2005/41/EÜ	20.10.2005	Turvavöö kinnituskohad
2005/49/EÜ	15.08.2005	Raadiohäired
2005/55/EÜ	09.11.2005	Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
2005/64/EÜ	15.12.2005	Mootorsõiduki osade korduvkasutus, materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus
2005/66/EÜ	15.12.2005	Esikaitsesüsteemid
2005/78/EÜ	19.12.2005	Diiselmootorite ja gaasimootorite heitmed
2005/83/EÜ	14.12.2005	Raadiohäired

47) lisa 1 lisandus B muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«SÕIDUKITE JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE

A. Sõidukid jaotatakse kategooriatesse järgmiselt:

1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
a) M₁ kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta;
b) M₂ kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei ületa 5 t;
c) M₃ kategooria (buss) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass on üle 5 t.

2. N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
a) N₁ kategooria on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t;
b) N₂ kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t;
c) N₃ kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 12 t.

Poolhaagise või kesktelghaagise veoks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks veduki tühimass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt vedukile ülekantavale suurimale staatilisele vertikaalsele koormusele vastav mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass.

3. M ja N kategooria sõidukid loetakse maastikuautodeks, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, kui nad täidavad järgmisi nõudeid:
a) N₁ kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 2,0 t ja M₁ kategooria sõiduk, kui neil vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada ja vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ning kui ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 30% tõusu. Lisaks sellele peavad sõidukid rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet:
– pealesõidunurk on vähemalt 25°;
– eemaldumisnurk on vähemalt 20°;
– teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20°;
– vähim esitelje kliirens on 180 mm;
– vähim tagatelje kliirens on 180 mm;
– vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm;
b) N₁ kategooria sõiduk, mille täismass on üle 2,0 t ja N₂, M₂ või M₃ kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad järgnevat kolme nõuet:
– vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada;
– vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 25% tõusu;
c) M₃ kategooria sõiduk, mille täismass on üle 12,0 t või N₃ kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad kõiki järgnevaid nõudeid:
– vähemalt pooled ratastest on veorattad;
– vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt nelja nõuet:
– pealesõidunurk on vähemalt 25°;
– eemaldumisnurk on vähemalt 25°;
– teekumeruse ületusnurk on vähemalt 25°;
– vähim esitelje kliirens on 250 mm;
– vähim kliirens telgedevahelises alas on 300 mm;
– vähim tagatelje kliirens on 250 mm.

4. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad neljarattalised mootorsõidukid:
a) L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm³ või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
b) L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm³ või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
c) L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm³;
d) L4e kategooria (mootorratas) on külghaagisega kaherattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm³;
e) L5e kategooria (kolmerattaline mootorratas või motokolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm³;
f) L6e kategooria (kerge neljarattaline sõiduk) on neljarattaline sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm³ või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. Temale rakenduvad L2e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti;
g) L7e kategooria (neljarattaline sõiduk) on neljarattaline sõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmerattaliseks mootorrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.

5. O kategooria sõidukid on haagised:
a) O₁ kategooria on haagis, mille täismass ei ületa 0,75 t;
b) O₂ kategooria on haagis, mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t;
c) O₃ kategooria on haagis, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa10 t;
d) O₄ kategooria on haagis, mille täismass on üle 10 t.

Poolhaagise või kesktelghaagise kategooria määramisel peab arvestatavaks massiks lugema massi, mis vastab sadulhaagise või kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale staatilisele vertikaalkoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt koormatud.

B. M₂ ja M₃ kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt:

1. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui 22 sõitjale:
a) A klass on seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. Sõidukis on istmed ja seisvatele sõitjatele peavad olema tagatud nõutavad tingimused;
b) B klass on sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate sõitjate veoks. Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele;

2. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22 sõitjale:
a) I klass on seisvatele sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk, mis võimaldavad sõitjate sagedast liikumist;
b) II klass on peamiselt istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk, mille vahekäigus või alas, mille suurus ei ületa kahele topeltistmele ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid;
c) III klass on ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk.»;

48) lisa 1 lisandus C muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«SÕIDUKITE JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JA VERSIOONIKS

A. M₁ kategooria sõidukid

1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung ja kere põhi (selged ja põhilised aspektid);
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).

2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere kuju (näiteks sedaan, luukpära, kupee, kabriolett, universaal, mitmeotstarbeline);
b) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
c) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
d) juhtteljed (arv ja asukoht).

3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO₂ heitmed, kütuse kulu). Lisaks sellele ei tohi neil erineda:
a) täismass;
b) mootori töömaht;
c) suurim võimsus;
d) käigukasti tüüp ja käikude arv;
e) suurim istekohtade arv.

B. M₂ ja M₃ kategooria sõidukid

1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere, ühe-/kahekorruseline, jäik raam/liigendraam (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).

2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) klass (A; B, I, II, III);
b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
– asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja asukoht).

3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO₂ heitmed, kütuse kulu).

C. N₁, N₂ ja N₃ kategooria sõidukid

1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kere põhi (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).

2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere ehitus (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise veduk);
b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt väikseimat);
– asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja asukoht).

3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO₂ heitmed, kütuse kulu).

D. L kategooria sõidukid

1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) rung/raam/abiraam/kere põhi või karkass, mille külge on kinnitatud peamised osad;
e) jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor, jne).

2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kereehitus (põhilised näitajad);
b) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt väikseimat);
– töötamise viis (elektrimootorite korral);
c) tühimassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
e) käigukasti tüüp (manuaal, automaat jne).

3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi erineda direktiivi 2002/24/EÜ lisa VII näitajate osas (müra, heitgaaside kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril). Lisaks sellele ei tohi neil erineda:
a) sõiduki tühimass;
b) sõiduki täismass;
c) mootori töömaht;
d) mootori võimsus.

E. O₁, O₂, O₃ ja O₄ kategooria sõidukid

1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis;
– pidurisüsteemi tüüp (näiteks pidurita/pealejooksupiduriga/energiaallikaga piduriga).

2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
b) kere otstarve (näiteks haagissuvila, madelhaagis, paakhaagis);
c) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt väikseimat);
d) juhtteljed (arv ja asukoht).

3. Sõidukitüübi variandi versiooni moodustavad sõidukid, mille näitajad koosnevad infopaketis loetletud näitajate kombinatsioonist.

F. Sõidukite identifitseerimine kõigi kategooriate korral

Sõiduki täielik identifitseerimine tüübi, variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma kõigi sõiduki kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste näitajate määratluste abil.»;

49) lisasse 1 lisatakse lisandus F ja sõnastatakse järgmiselt:

«Teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1 lisandus F

SÕIDUKI KERE TÜÜPIDE TÄHISTUS

Sõiduki kere tüübid tähistatakse järgmiselt:

A. M₁ kategooria sõidukid:
a) AA – sedaan;
b) AB – luukpära;
c) AC – universaal;
d) AD – kupee;
e) AE – kabriolett;
f) AF – mitmeotstarbeline. See on mootorsõiduk, mis ei kuulu AA–AE tüüpi ja mis on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes kereruumis. Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6. Istekoht loetakse olemasolevaks, kui sõidukis on ligipääsetav istmekinnitus. Ligipääsetavaks istmekinnituseks loetakse kinnituskoht, mida saab kasutada. Valmistaja peab füüsiliselt muutma kinnituskoha mittekasutatavaks, näiteks keevitama sellele katteplaadid või kattes selle samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste tööriistadega eemaldada ja
• P – (M + N × 68) on suurem kui N × 68,
kus:
P = täismass, kg;
M = tühimass, kg;
N = istekohtade arv, välja arvatud juhiiste,
siis ei loeta seda sõidukit M₁ kategooria sõidukiks.

B. M₂ ja M₃ kategooria sõidukid:

1. I klassi sõidukid:
a) CA – ühekorruseline;
b) CB – kahekorruseline;
c) CC – ühekorruseline liigendbuss;
d) CD – kahekorruseline liigendbuss;
e) CE – madala põrandaga ühekorruseline;
f) CF – madala põrandaga kahekorruseline;
g) CG – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h) CH – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;

2. II klassi sõidukid:
a) CI – ühekorruseline;
b) CJ – kahekorruseline;
c) CK – ühekorruseline liigendbuss;
d) CL – kahekorruseline liigendbuss;
e) CM – madala põrandaga ühekorruseline;
f) CN – madala põrandaga kahekorruseline;
g) CO – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h) CP – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;

3. III klassi sõidukid:
a) CQ – ühekorruseline;
b) CR – kahekorruseline;
c) CS – ühekorruseline liigendbuss;
d) CT – kahekorruseline liigendbuss;

4. A klassi sõidukid:
a) CU – ühekorruseline;
b) CV – madala põrandaga ühekorruseline;

5. B klassi sõiduk:
CW – ühekorruseline.

C. N kategooria sõidukid:
a) BA – veoauto;
b) BB – furgoonauto, s.o veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse;
c) BC – sadulveduk;
d) BD – veduk kesktelg- või täishaagise veoks.
Juhul aga, kui BB keretüübiga sõidukil, mille täismass ei ületa 3500 kg, on istekohtade arv, arvestamata juhiistet, suurem kui 6 või ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole suurem kui 6 ja
• P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.
Juhul aga, kui BA või BB keretüübiga sõiduk, mille täismass ületab 3500 kg, või BC või BD keretüübiga sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, on suurem kui 8 või
• P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.

Istekoha mõiste ning P, M ja N tähendus vt punkt A.

D. O kategooria sõidukid:
a) DA – poolhaagis;
b) DB – täishaagis;
c) DC – kesktelghaagis.

E. Eriotstarbelised sõidukid:
a) SA – autoelamu;
b) SB – soomussõiduk;
c) SC – kiirabiauto;
d) SD – matuseauto;
e) SE – haagiselamu;
f) SF – liikurkraana;
g) SG – muud eriotstarbelised sõidukid.»;

50) lisa 2 kood 612 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 612. Haagise ja vedukauto ühendusvoolikud ja -juhtmed

Nõuded: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal;
2) sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna;
3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga pistiku ja sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga. Pistikupesade asukohad vedukauto taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel peavad vastama valmistaja juhendile.

Kontrollimine: ühendusvoolikuid – vaatluse ja seebiveega; ühendusjuhtmeid – vaatlusega.»;

51) lisa 2 koodi 705 kontrollimise punkt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.»;

52) lisa 2 koodi 705 märkus tunnistatakse kehtetuks.»;

53) lisa 2 koodi 706 kontrollimise punkt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.»;

54) lisa 2 kood 707 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 707. Kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus

Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Kontrollimine: suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.»;

55) lisa 2 koodi 712 kontrollimise punkt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kontrollimine: müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.»;

56) lisa 2 koodi 908 nõuete punkti 3 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad, siis on bussi lubatud suurim sõidukiirus 60 kilomeetrit tunnis;»;

57) lisa 2 koodi 1201 nõuete punkti 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis;»;

58) lisa 2 koodi 1201 nõuete punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

59) lisa 2 koodi 1201 nõudeid täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele.»;

60) lisa 2 koodi 1406 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud telje/telgede koormus

Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist;
2) koormatud sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist.

Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja kaalumisega.»

Minister Edgar SAVISAAR

Asekantsler kantsleri ülesannetes Taivo KIVISTIK