Teksti suurus:

Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord

Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.05.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.05.2023, 6

Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.05.2017 nr 26
RT I, 06.06.2017, 2
jõustumine 09.06.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2019RT I, 02.10.2019, 110.10.2019
13.05.2020RT I, 14.05.2020, 817.05.2020
28.05.2021RT I, 04.06.2021, 507.06.2021
20.12.2021RT I, 29.12.2021, 201.01.2022
07.12.2022RT I, 13.12.2022, 516.12.2022
18.05.2023RT I, 24.05.2023, 327.05.2023

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.
[RT I, 04.06.2021, 5 - jõust. 07.06.2021]

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 15. novembri 2013. a otsusega vastu võetud „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020”.

§ 2.   Kohaldamisala

  (1) Käesoleva määruse § 7 lõigetes 3 ja 31 nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt suurprojekti ja väikeprojekti) toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Käesolevat määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

  (3) Määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel.

  (4) Väikeprojekti toetus on riigiabi komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (5) Käesoleva määruse alusel ei toetata väikeprojekti, mis osaleb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestatud turismiettevõtjate ärimudelite arendamise mentorlusprogrammis.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on:
  1) suurprojekti puhul turismiettevõtja ärimudeli uuendamise kaudu saavutada Eesti turismisektori konkurentsivõime kasv;
  2) väikeprojekti puhul säilitada turismiettevõtja konkurentsivõime ning teha ettevalmistused Eesti turismisektori konkurentsivõime taastamiseks ja kasvuks pärast Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) lõppemist.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Toetuse andmise tulemus on:
  1) suurprojekti puhul turismiettevõtja uuendatud või uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogilise lahenduse väljaarendamine ja rakendamine;
  2) väikeprojekti puhul turismiettevõtja jätkusuutlikkuse tagamine ja kiire turule naasmine pärast eriolukorra lõppemist.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite uuendamine” väljundnäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.

§ 4.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) ärimudel on ettevõtja tegutsemismudel käibe tekitamiseks ja kasumi teenimiseks, mille komponendid on kliendisegmendid, väärtuspakkumised, müügikanalid, kliendisuhted, tuluvood, põhiressursid, tegevused, partnerid ja kulustruktuur;
  2) ärimudeli uuendamine on turismiettevõtja seniste ja uute väärtuste kombineerimine eesmärgiga leida olemasolevale ressursile uut rakendust või hoida kokku kulusid ja seeläbi teenida täiendavat tulu;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  3) unikaalne tehnoloogiline lahendus on lahendus, mida Eesti turismisektor ei kasuta ja millel on potentsiaal saada uueks müügitulu allikaks tehnoloogilise lahenduse müümise kaudu teisele turismisektoris tegutsevale ettevõttele või mille sisseostmine pole kas võimalik selle puudumise tõttu või oleks lahendust vastavalt sektori vajadusele vaja nii palju kohandada, et selle lahenduse loomine on otstarbekam kui sisseostmine;
  4) ressursitõhusus on ettevõtte kulude kokkuhoid energiasäästliku küttesüsteemi, valgus- ja ventilatsioonisüsteemi ning ressursisäästliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise või rekonstrueerimise kaudu;
  5) [kehtetu - RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  6) turismiettevõtja on kohaliku omavalitsuse üksus, riigiasutus või muu juriidiline isik (edaspidi koos ettevõtja), kelle arendatav ärimudel keskendub külastajale huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  7) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) I lisas mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  8) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas VKE-le sätestatud kriteeriumitele;
  9) [kehtetu - RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  10) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduse portaalis.

§ 5.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2016. a korraldusega nr 325 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 29.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 6.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

  (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse järgmistele § 3 lõike 3 väljundnäitajasse panustavatele projektidele:
  1) suurprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse;
  2) väikeprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Suurprojekti toetust antakse turismiettevõtja uuendatud või uue ärimudeli rakendamiseks.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (21) Väikeprojekti toetust antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks ja muudatuste elluviimiseks.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Suurprojekti toetust antakse uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud järgmisteks tegevusteks:
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  1) teenuse arendamiseks uuele kliendisegmendile;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  2) personali, turunduse, tootmise ja teeninduskvaliteedi arendamiseks;
  3) unikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (31) Väikeprojekti toetust antakse ärimudeli arendamisega seotud järgmisteks tegevusteks:
  1) teenuste turundamiseks;
  2) uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamiseks;
  3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde teostamiseks;
  4) uue ärimudeli rakendamiseks;
  5) personali ja teeninduskvaliteedi arendamiseks;
  6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse rakendamiseks.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (5) [Kehtetu - RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (6) Suurprojekti toetatavaks tegevuseks ei loeta müügivahendustegevusele põhinevat ärimudelit.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (7) Toetust antakse ainult projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 3 ning käesoleva määruse tingimustele.

  (2) [Kehtetu - RT I, 24.05.2023, 3 - jõust. 27.05.2023]

  (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) teenuse või toote arendamise, testimise ja juurutamise kulud;
  2) unikaalse tehnoloogilise lahenduse väljatöötamise ning juurutamise kulud;
  3) ehitamise kulud;
  4) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud kulud;
  5) põhitegevuseks vajaliku rakendustarkvara soetamise, juurutamise ja arendamise kulud;
  6) teenuse või toote arendamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara ning litsentsi soetamise ja kapitalirendi kulud;
  7) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;
  8) kampaaniapõhise turundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  9) VisitEstonia turismiportaali nähtavuse tagamise kulud toetuse saaja turunduskanalites ja teenuse osutamise kohas;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  10) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud;
  11) välisriigis turundustegevuse läbiviimisega seotud transpordi- ja majutuskulud;
  12) toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordsed materjali ja sisseostetava teenuse kulud;
  13) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud;
  14) projektimeeskonna personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktile 1 ja punktidele 4–6, välja arvatud projektijuhtimise tasu;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (4) Suurprojekti puhul võivad § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste nõustamisteenuse ja personalikulud kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (41) Väikeprojekti personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on vältimatud projekti elluviimise seisukohast.

  (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  2) kinnisasja soetamise kulud;
  3) [kehtetu - RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  4) amortisatsioonikulud;
  5) pangagarantii;
  6) finants- ja pangakulud;
  7) riigilõiv;
  8) külaliste vastuvõtukulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4;
  9) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajaliku seadme soetamine;
  10) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, välja arvatud ainult ärimudeli teenuse osutamiseks kasutatava arvuti soetamine;
  11) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara soetamise ja arendamise kulud;
  12) müügisüsteemi loomise, arendamise ja soetamise kulud müügiks välisturul ning müügijuhi töötasu ja sellega seotud kulud;
  13) kliendi teenindamisega või klienditeekonnaga mitteseotud tehnosüsteemi rekonstrueerimistöödega seotud vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, valgus- ja küttesüsteemi tööde kulud;
  14) jaotusvõrguga liitumise ja liitumiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
  15) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline;
  16) sularahas tasutud kulud.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

  (8) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema taotluses põhjendatud, vastama käesoleva määruse tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele.

  (9) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema vähemalt 35 eurot.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei saa olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev.

  (21) Suurprojekti ehituse eeltöödega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Projekti abikõlblik periood lõpeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.
[RT I, 24.05.2023, 3 - jõust. 27.05.2023]

  (4) [Kehtetu - RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (5) Suurprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. Väikeprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 9 kuud.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

  (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. oktoobriks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 5 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
[RT I, 24.05.2023, 3 - jõust. 27.05.2023]

§ 10.   Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Suurprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 20 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (11) Väikeprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti ettevõtja taotlemisele vahetult eelneva majandusaasta kogukäibest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) [Kehtetu - RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (3) Toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (5) Omafinantseeringuna ei käsitleta riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest antud vahendeid. Avaliku sektori rahaline panus loetakse toetuseks ehk vähese tähtsusega abiks.

  (6) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määrusega antava vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (7) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruste alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määrusega taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (8) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (9) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (10) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

  (11) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (12) COVID-19 raamistiku alusel antav toetus ei tohi koos sama raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest saadud riigiabiga ületada 800 000 eurot ettevõtja kohta.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 11.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Suurprojekti ja väikeprojekti toetust võib taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 24 kuud enne taotluse esitamist Eestis registreeritud muu juriidiline isik.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (11) Väikeprojekti toetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, kes on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee või on turismiteenuste pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Juhul kui toetust taotleb suurettevõtja, peab projektis olema kaasatud vähemalt üks VKE, kes saab kasu külastajate teenindamisest uuendatud ärimudeli rakendamise tulemusel.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (3) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.

  (5) COVID-19 raamistiku alusel taotletava toetuse puhul ei tohi taotleja olla raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatut.

§ 13.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

  (2) Suurprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  1) taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, käibemaksukohustuslase number, pangarekvisiidid, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht;
  2) partneri olemasolul partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
  3) juhul, kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kehtestatud andmekoosseisul;
  4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, projekti tegevusplaan ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  5) andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile;
  6) projekti eelarve ja selle põhjendus;
  7) uus või uuendatud ärimudeli plaan;
  8) projekti kommunikatsiooniplaan;
  9) ärimudeli nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust, turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  10) ärimudeli konkurentsianalüüs;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  11) projekti riskianalüüs;
  12) meeskonna liikmete CV-d, vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas;
  13) ärimudeli arendamiseks ja rakendamiseks vajalike vahendite olemasolu kinnitus ja selgitus selle kujunemisest;
  14) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
  15) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande perioodiga;
  16) ärimudeli finantsanalüüs projekti perioodil ja kolmel projektijärgsel aastal;
  17) juhul, kui tegemist on ehitamisega, teave kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta;
  18) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis ehitusprojekt eelprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” (edaspidi ehitusprojekti nõuete määrus);
  19) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon ja kehtiv ehitusluba või ehitisteatis, kui nimetatud dokumendid on vastavalt ehitusseadustikule teostatavatele töödele nõutud;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  20) muu loa andmed, kui see on tööde teostamiseks nõutav;
  21) juhul kui projektis on partner, ärimudeli immateriaalse vara kasutamisega seotud kokkulepped;
  22) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil;
  23) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
  24) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  25) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKE-ga ning VKE oodatava majandusliku kasu analüüs projektijärgsel kahel aastal.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (3) Väikeprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 15 ja 22–24 sätestatule järgmisi andmeid:
  1) meeskonna liikmete vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas;
  2) projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu kinnitus ja selgitus selle kujunemisest;
  3) taotleja taotlemisele vahetult eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete vastavad andmed;
  4) juhul, kui tegemist on ehitamisega, projekti objektile väljastatud kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu andmed;
  5) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon;
  6) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKE-ga.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine 

§ 14.   Taotluste vastuvõtu avamine, toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt. Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras. Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

  (2) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotluste vastuvõtu aja ja toetuse aastase kogumahu eelarve.

  (3) Taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust järgmiselt:
  1) suurprojekti korral vähemalt 60 tööpäeva ette;
  2) väikeprojekti korral vähemalt 5 tööpäeva ette.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) registreerimisest;
  2) menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
  3) selgituse ja lisateabe küsimisest;
  4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
  5) väikeprojekti vastavushindamisest või nõuetele vastava suurprojekti taotluse hindamisest;
  6) taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.

  (3) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-teeninduse kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud.

  (5) Suurprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamiseks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (6) Väikeprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Taotluse menetlemise peatamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (7) Väikeprojekti toetust antakse käesoleva määruse alusel taotlejale ühe korra.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

§ 16.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 esitatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 taotlusele esitatud nõuded.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
  3) taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  4) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli taotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks;
  5) taotlus ei vasta toetuse andmise eesmärgile ja tegevusele.

  (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 18 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Suurprojekti hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotluste vastuvõtu avamist. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (3) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab.

§ 18.   Suurprojekti taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud suurprojekti hinnatakse rakendusüksuse valikumetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud enne taotluste vastuvõtu avamist. Taotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  1) suurprojekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 25 protsenti koondhindest;
  3) suurprojekti asukoht, põhjendatus ja suurprojekti ettevalmistuse kvaliteet – 20 protsenti koondhindest;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  4) suurprojekti kuluefektiivsus – 15 protsenti koondhindest.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Kõrgeim hinne on 4, madalaim 0.

  (3) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

§ 181.   Väikeprojekti vastavushindamine

  (1) Taotluses kirjeldatud väikeprojekti rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele.

  (2) Taotlus loetakse toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised tingimused:
  1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse §-s 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja tulemusele;
  2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele;
  3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning kirjeldatud tulemuste saavutamisega otseselt seotud.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

§ 19.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud suurprojekti taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele:
  1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
  2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,3.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (21) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotlus, mis vastab §-s 181 sätestatud tingimustele.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

  (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudele või juhul, kui:
  1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või
  2) taotleja või partneri VTA vaba jääk ei võimalda soovitud määras toetust anda.

  (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikele 3. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

  (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või tulemus ei vasta käesoleva määruse §-s 3 sätestatud eesmärkidele.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

  (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  2) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
  3) toetuse saaja ei täida taotluse tingimusliku rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

§ 22.   Otsuse kättetoimetamine

  (1) Käesoleva määruse §-des 19–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates elektronpostiga või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse otsus isikule kättetoimetatuks, kui isiku e-posti aadressile on saadetud:
  1) digiallkirjastatud otsus või digitempliga otsuse väljavõte või
  2) teade tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning otsus või otsuse väljavõte on kättesaadav elektroonilise e-teeninduse keskkonnas.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus vahe- ja lõpparuannete esitamiseks on 1–12 kuud.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Järelaruanne esitatakse hiljemalt kaks aastat pärast projekti lõppu.

  (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (5) Projekti aruannete vormid kehtestab rakendusüksus, avaldades need oma veebilehel.

  (6) Toetuse saaja esitab projekti aruande ning maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

  (7) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
  1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
  2) projekti aruandlusperiood;
  3) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
  4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja esindusõigusliku isiku allkiri.

  (8) Lõpparuandes esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.

  (9) Järelaruandes esitatakse ettevõtte ja ärimudeli rakendamisega seotud majandustegevuse andmed ja hinnang projekti tulemuslikkusele projektijärgsel perioodil. Juhul kui toetuse tulemusel loodi uusi töökohti, esitab toetuse saaja järelaruandes andmed hõivatute soo, rahvuse ja vanuse järgi. Juhul kui toetust anti suurettevõtjale, esitab kaasatud VKE projekti tulemusena tekkinud majanduslike mõjude analüüsi.
[RT I, 24.05.2023, 3 - jõust. 27.05.2023]

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

  (2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.

  (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.

  (4) Tegelike kulude alusel makstakse toetust toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb dokumente kuni 20 tööpäeva nende esitamisest arvates.

  (5) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse § 10 lõigetes 2 ja 3 märgitud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
  2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele;
  3) rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuses.

  (6) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendava dokumendiga hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (7) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.

  (8) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle esitamisest alates.

  (9) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (11) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

  (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama vajaliku omafinantseeringu;
  2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) juhul, kui tegemist on ehitamisega, esitama enne ehitustöödega alustamist ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhul ehitusprojekti ekspertiisi;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  4) teavitama rakendusüksust projekti tegevuse, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
  5) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
  6) maksma toetuse tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks, sealjuures arvestatakse tagastatava summa jäägilt intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49;
  7) vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  8) esitama rakendusüksusele nõutud aruanded tähtaegselt;
  9) tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  10) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  11) võimaldama teostada auditit ja kontrolltoimingut;
  12) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumi ja territooriumile, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  13) andma audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest alates;
  14) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
  15) juhul, kui tema või partner on riigihankekohustuslane, järgima projektiga seotud hanke läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid ja kui tehingu hind vastab struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, siis võtma kolm sõltumatut hinnapakkumist, või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik võtta või kui odavaimat pakkumust ei valita, esitama sellekohase põhjenduse;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  16) juhul, kui tema või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu hind vastab struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses esitatuga ei ole muutunud, ning kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]
  17) täitma määruses nr 146 sätestatud teavitamiskohustust;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust esitatud andmetes toimunud muudatusest või asjaolust, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
  19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
  20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ning §-s 26 sätestatud kohustusi. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtava tegevuse maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukoht struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 27.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmist:
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale otsuse kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates;
  2) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
  4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel viimane toetus anti;
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]
  5) teostama projekti elluviimise kontrolli;
  6) teostama kuludokumentide kontrolli;
  7) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  8) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele;
  9) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 esitatud tegevuse kestvuse tagamise nõudest ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  10) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele;
  11) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse;
  12) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  13) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
  14) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikest 2 ning § 40 lõikest 1 ja §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
  2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuse, eesmärgi, tulemuse ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest;
  5) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse;
  6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  8) pikendada toetuse saajast mitteoleneva asjaolu ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi, tingimusel et tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. oktoobril 2023. a;
[RT I, 24.05.2023, 3 - jõust. 27.05.2023]
  9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

§ 29.   Rakendussäted
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (1) Enne 10. oktoobrit 2019. aastal esitatud taotlused menetletakse lõpuni käesoleva määruse 9. juunil 2017. aastal jõustunud redaktsiooni alusel.
[RT I, 02.10.2019, 1 - jõust. 10.10.2019]

  (2) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 3 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1, § 7 lõike 1 punkti 1, lõiget 2, lõike 3 punkti 1 ja lõiget 6, § 8 lõike 3 punkti 8, lõiget 4 ja lõike 6 punkte 1 ja 3, § 9 lõiget 21 ja lõiget 5, § 11 lõiget 1, § 18, § 19 lõiget 2, § 23 lõiget 2 ning § 25 lõike 2 punkti 10 kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud alates 31. jaanuarist 2020. a.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (3) Enne 31. jaanuari 2020. a esitatud taotlustele kohaldatakse määruse 2020. aasta aprillis kehtinud redaktsiooni, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (4) Määruse 2020. aasta mais vastu võetud redaktsiooni § 10 lõiget 3 rakendatakse rahuldatud taotlustele tagasiulatuvalt.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule vastavalt muudab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse 2020. a mais vastu võetud redaktsiooni jõustumisest arvates.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (6) COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel.
[RT I, 14.05.2020, 8 - jõust. 17.05.2020]

  (7) Paragrahvi 9 lõike 7 teist lauset rakendatakse tagasiulatuvalt 17. maist 2020. a.
[RT I, 13.12.2022, 5 - jõust. 16.12.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json