Teksti suurus:

Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.10.2019, 3

Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded

Vastu võetud 01.10.2019 nr 46

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 171 lõike 2 alusel.

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) Põllumajandusloomade (edaspidi loomade) välitingimustes pidamise nõudeid peavad täitma kõik loomapidajad, kes peavad alal rohkem kui 5 loomühikut loomi.

  (2) Loomade välitingimustes pidamine käesoleva määruse tähenduses on loomade karjatamine vegetatsiooniperioodil ja loomade pidamine välipidamisalal.

  (3) Loomade välipidamisala (edaspidi välipidamisala) käesoleva määruse tähenduses on ala, kus loomad viibivad väljaspool loomapidamishoonet ning mille eesmärk ei ole loomade karjatamine vegetatsiooniperioodil.

§ 2.  Loomade karjatamise nõuded vegetatsiooniperioodil

  Loomade karjatamisel peab söötmis- ja jootmiskoht paiknema tasasel maal, vähemalt 20 meetri kaugusel karstilehtrist, väljaspool veekogu veekaitsevööndit ja kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala.

§ 3.  Välipidamisala nõuded

  Loomade pidamine välipidamisalal ei tohi põhjustada keskkonnaohtu ega pinna- ja põhjavee saastumist virtsa ja sõnnikuga.

§ 4.  Välipidamisala ajutise söötmis- ja jootmiskoha nõuded

  (1) Välipidamisala ajutine söötmis- ja jootmiskoht peab vastama järgmistele asukoha tingimustele:
  1) seda ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale;
  2) see peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist.

  (2) Ajutine söötmis- ja jootmiskoht käesoleva määruse tähenduses on loomade söötmis- ja jootmisala, mis ei paikne kahel järjestikusel aastal samas kohas.

  (3) Selleks, et vältida toitainete leostumist põhjavette ja pinnaveega ärakannet, tuleb ajutisele söötmis- ja jootmiskohale lisada piisavalt allapanu ja eemaldada sealt sõnnikut vähemalt korra aastas. Piisavaks allapanuks saab pidada olukorda, kus välipidamisala söötmis- ja jootmiskoht on puhas ja kuiv.

  (4) Pärast loomade välispidamisalal pidamise lõpetamist tuleb ajutise söötmis- ja jootmiskoha alune pinnas haljastada vegetatsiooniperioodi alguses.

§ 5.  Välipidamisala alalise söötmis- ja jootmiskoha nõuded

  (1) Välipidamisala alaline söötmis- ja jootmiskoht peab vastama järgmistele asukoha tingimustele:
  1) seda ei tohi rajada veekaitsevööndisse, maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, liigniiskele ega üleujutatavale alale;
  2) see peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist.

  (2) Alaline söötmis- ja jootmiskoht käesoleva määruse tähenduses on loomade söötmis- ja jootmisala, mis paikneb ühes ja samas kohas vähemalt kahel järjestikusel aastal.

  (3) Alaline söötmis- ja jootmiskoht peab olema lekkekindel. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse söötmis- ja jootmiskoha ekspluatatsiooniaja vältel.

  (4) Selleks, et vältida toitainete leostumist põhjavette ja pinnaveega ärakannet, tuleb alalisel söötmis- ja jootmiskohale lisada piisavalt allapanu ja eemaldada sealt sõnnikut vähemalt korra aastas. Piisavaks allapanuks saab pidada olukorda, kus välipidamisala söötmis- ja jootmiskoht on puhas ja kuiv.

  (5) Kaitsmata põhjaveega alal olev söötmis- ja jootmiskoht peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

§ 6.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub üldkorras, välja arvatud § 5 lõige 3, mis jõustub 2023. aasta 1. oktoobril.

Rene Kokk
Minister

Meelis Münt
Kantsler

/otsingu_soovitused.json