Kaitseväe Akadeemia põhimäärus
Vastu võetud 01.07.2019 nr 11
RT I, 04.07.2019, 7
jõustumine 01.09.2019
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 30.09.2021 | RT I, 02.10.2021, 1 | 05.10.2021, osaliselt 01.01.2022 |
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 23 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kaitseväe Akadeemia staatus
(1) Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) on riigikaitseline rakenduskõrgkool kõrgharidusseaduse tähenduses. Akadeemia eestikeelne lühend on KVA.
(2) Akadeemia on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Kaitseväe struktuuriüksus.
(3) Oma ülesannete täitmisel esindab akadeemia riiki ja Kaitseväge.
§ 2. Akadeemia ingliskeelne nimetus
Akadeemia nimetus inglise keeles on Estonian Military Academy. Akadeemia nimetuse ingliskeelne lühend on EMA.
§ 3. Asukoht
Akadeemia asub Tartus. Akadeemia postiaadress on Riia 12, 51010 Tartu.
§ 4. Pitsat, sümbolid ja dokumentide vormistamine
(1) Akadeemial on Kaitseväe juhataja kehtestatud kujundusega pitsat.
(2) Akadeemial võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbolid.
(3) Akadeemial on akadeemia nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega dokumendiplank.
(4) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub akadeemia Kaitseväe asjaajamiskorrast.
§ 5. Akadeemia põhiülesanne ja tegevusvaldkonnad
(1) Akadeemia põhiülesanne on valmistada ette Kaitseväe ülemaid ja arendada sõjateadust, et tagada Kaitseväe juhtimisalane jätkusuutlikkus.
(2) Akadeemia tegevusvaldkonnad põhiülesande täitmiseks on:
1) kõrgharidustaseme õppe ja kutseõppe läbiviimine;
2) täienduskoolituse läbiviimine;
3) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus.
2. peatükk Juhtimine, struktuur ja koosseis
§ 6. Akadeemia ülem
(1) Akadeemiat juhib ja esindab akadeemia ülem. Akadeemia ülem on rektor kõrgharidusseaduse tähenduses.
(2) Akadeemia ülema õigused ja kohustused on sätestatud kõrgharidusseaduses, kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses ning ametijuhendis.
(3) Akadeemia ülema nimetab ametikohale Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutava ministri nõusolekul.
(4) Akadeemia ülema ametikohale võib nimetada isiku, kes vastab riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemale sätestatud nõuetele.
(5) Akadeemia ülema äraolekul asendab teda akadeemia ülema asetäitja, viimase puudumise korral Kaitseväe juhataja määratud tegevväelane.
§ 7. Akadeemia nõukogu
(1) Akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) on akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu.
(2) Nõukogu esimees on akadeemia ülem.
(3) Nõukogusse kuuluvad akadeemia ülem, allüksuste juhid ning akadeemiliste töötajate ja üliõpilaskonna esindajad.
(4) Nõukogu liikmete arvu määrab akadeemia ülem. Seejuures peavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust moodustama üliõpilaskonna esindajad.
(5) Üliõpilaskonna esindajate hulgas peab olema vähemalt üks kadett, üks kuulaja ja üks õpilane.
(6) Akadeemiliste töötajate esindajad nõukogusse valivad endi hulgast akadeemia täiskoormusega akadeemilised töötajad, kes viivad õpet läbi akadeemia tasemeõppekavade alusel vähemalt kahe ainepunkti mahus õppeaastas.
(7) Akadeemiliste töötajate esindajate volitused kestavad alates 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. Üliõpilaskonna esindajate volitused kestavad nende nõukogusse valimisest kuni järgmiste valimisteni, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.
(8) Akadeemiliste töötajate esindajate valimised korraldab õppeosakonna juht, üliõpilaskonna esindajate valimine toimub üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.
(9) Nõukogu istungil võivad sõnaõigusega osaleda nõunike kogu volitatud esindaja ja teised akadeemia ülema kutsutud isikud.
§ 8. Nõukogu pädevus
Nõukogu:
1) teeb ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse akadeemia kuulub, ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmiseks;
2) võtab vastu akadeemia arengukava, kooskõlastades selle enne Kaitseväe juhataja kaudu Kaitseministeeriumiga;
3) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande;
4) kiidab heaks akadeemia tööplaanid ja nende täitmise aruanded;
5) valib korralised akadeemilised töötajad;
6) kehtestab akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning õppurite varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
7) kehtestab akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra;
8) kehtestab õppurite vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas kooskõlas välismaalaste seadusega välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
9) kehtestab õppurite akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra;
10) kehtestab täienduskoolituse vormid ja täienduskoolituse läbiviimise korra;
11) otsustab akadeemias vähemalt kümme aastat professorina töötanud vanaduspensioniealiseks saanud akadeemilise töötaja nimetamise emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
12) kooskõlastab akadeemia kutseõppe õppekava ning õppekavas tehtavad parandused ja täiendused;
13) kinnitab kõrgharidustaseme õppekavad ja nende muudatused;
14) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist ministri poolt, kelle valitsemisalasse akadeemia kuulub, ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
15) kehtestab akadeemia põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise tingimused ja korra ning tasu määramise alused;
16) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
17) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
18) kehtestab akadeemia magistriõppe korralise akadeemilise töötaja õiguse saada vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ametipalga säilitamisega;
19) kuulab ära akadeemia ülema ja allüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
20) lahendab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.
§ 9. Nõukogu töökord
(1) Nõukogu töövorm on istung. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole nõukogu koosseisust. Käesoleva määruse § 8 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimuste otsustamiseks on nõukogu otsustusvõimeline, kui kohal viibib kaks kolmandikku nõukogu koosseisust. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.
(2) Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees või vähemalt üks kolmandik nõukogu liikmetest. Nõukogu kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas.
(3) Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Käesoleva määruse § 8 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimusi saab nõukogu otsustada kahe kolmandiku kohalolijate häälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav nõukogu esimehe hääl.
(4) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorraldus.
§ 10. Akadeemia nõunike kogu
Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu. Nõunike kogu moodustamisele, töökorrale ja liikmetele kohaldatakse kõrgharidusseaduse §-s 26 sätestatut.
§ 11. Akadeemia allüksused
(1) Akadeemia koosneb järgmistest allüksustest:
1) rakendusuuringute osakond;
2) sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus;
3) toetusteenuste osakond;
4) õppeosakond;
5) õppurkorpus;
6) ülema administratsioon.
(2) Akadeemia allüksust juhib allüksuse juht, kes allub vahetult akadeemia ülemale.
(3) Akadeemia allüksus tegutseb põhimääruse alusel, mille kinnitab akadeemia ülem.
§ 12. Akadeemia allüksuste ülesanded
(1) Rakendusuuringute osakond korraldab ja koordineerib riigikaitselist teadus- ja arendustegevust Kaitseväe väevõimete arendamiseks.
(2) Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus korraldab sõja- ja katastroofimeditsiini õpet akadeemias ja akadeemia koostööpartneritele, osutab tervishoiuteenust ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega sõja- ja katastroofimeditsiini valdkonnas.
(3) Toetusteenuste osakond korraldab akadeemia personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist ning julgeolekualast tegevust. Osakond osutab õppevara, transpordi ja raamatukogu teenust ning haldab ja hangib akadeemia tegevuseks vajalikke varasid ja varusid.
[RT I, 02.10.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
(4) Õppeosakond korraldab tasemeõpet ja täienduskoolitust ning tegeleb teadus- ja arendustegevusega õppetöös ja sõjateaduses.
(5) Õppurkorpuse ülesanne on osaleda õppetöös kooskõlas õppekavade ja õppekorralduslike eeskirjadega.
(6) Ülema administratsioon toetab akadeemia ülemat tööorganina akadeemia juhtimise planeerimisel, kontrollimisel, aruandlusel ning korraldab protokolliteenust ja kommunikatsiooni- ja turundustegevust. Ülema administratsiooni juhib ülema asetäitja, kes:
1) tagab akadeemia ülemale otsuste tegemiseks vajaliku teabe ja kavandab ülema määratud akadeemiaülesed tegevused;
2) korraldab akadeemiale määratud sõjalise riigikaitse ülesannete ettevalmistamist ja elluviimist.
§ 13. Rektoraat
(1) Akadeemia ülema nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad akadeemia allüksuste juhid ja teised akadeemia ülema nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu kinnitab akadeemia ülem käskkirjaga.
(2) Rektoraadi tööd juhib akadeemia ülem.
§ 14. Akadeemia koosseis
Akadeemia koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kinnitab Kaitseväe juhataja.
3. peatükk Õppekorraldus
§ 15. Õppekava ja õppekorralduse alused
(1) Rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe läbiviimise aluseks on õppekavad, mis vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile, on kinnitatud akadeemia nõukogus ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(2) Kutseõppe läbiviimise aluseks on akadeemia kutseõppe õppekava, mis on koostatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardi ja asjakohaste kutsestandardite alusel, kinnitatud akadeemia ülema poolt ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Akadeemia õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse akadeemia õppekorralduseeskirjas ning teistes tasemeõpet ja täienduskoolitust reguleerivates õigusaktides.
4. peatükk Liikmeskond
§ 16. Akadeemia liikmeskond
Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia töötajad ja akadeemiasse vastuvõetud õppurid.
§ 17. Akadeemia töötajad
(1) Akadeemia töötajad on akadeemia ülem, akadeemia allüksuste juhid, akadeemilised töötajad ning teised akadeemia töötajad ja ametnikud, sealhulgas akadeemia koosseisus oleval sõjaväelise auastmega ametikohal olevad tegevväelased, välja arvatud õppurid.
(2) Akadeemia töötajal on:
1) õigus tasuta kasutada õppe- ja teadustegevuseks või tööks Kaitseväe raamatukogusid, seadmeid ja muid vahendeid kooskõlas kehtestatud korraga;
2) kohustus kasutada Kaitseväe vara heaperemehelikult;
3) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
4) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad teenistus- või töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, Kaitseväe sisekorraeeskirjast, töötaja ametijuhendist ja teistest õigusaktidest.
(3) Akadeemia magistriõppe korralisel akadeemilisel töötajal on õigus saada kord viie aasta jooksul loometööks või kutseoskuste täiendamiseks üks tööülesannetest vaba semester põhipalga säilitamisega.
§ 18. Õppurid
(1) Akadeemia õppurid jagunevad üliõpilasteks, õpilasteks, kursuslasteks ja eksternideks.
(2) Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse.
(3) Üliõpilased jagunevad kadettideks ja kuulajateks.
(4) Kadett on rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat.
(5) Kuulaja on magistriõppes õppiv tegevväelane.
(6) Õpilane on kutseõppes õppiv allohvitser või allohvitseri kandidaat.
(7) Kursuslane on täienduskoolituse õppekavade alusel läbiviidavatel kursustel osalev isik.
(8) Ekstern on individuaalse õppeplaani alusel rakenduskõrgharidus- või magistriõppe õppekava läbiv isik.
§ 19. Õppurite õigused ja kohustused
(1) Üliõpilasel on õigus:
1) saada nõuetele vastavat kvaliteetset haridust;
2) saada puhkust kaitseväeteenistuse seaduse § 106 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
3) saada kord igas kõrgharidusastmes akadeemia nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust omal soovil kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
4) kasutada õppetegevuseks ettenähtud akadeemia taristut ja õppevara kooskõlas kehtestatud korraga tasuta;
5) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse;
6) saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet ja nõustamist;
7) õppekava sulgemise või akadeemia tegevuse lõpetamise korral jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
8) kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi.
(2) Kursuslasel on õigus:
1) saada nõuetele vastavat kvaliteetset haridust;
2) kasutada õppetegevuseks ettenähtud akadeemia taristut ja õppevara kooskõlas kehtestatud korraga tasuta;
3) saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet ja nõustamist.
(3) Eksterni õppekoormus, arvestamata lõputööd, lõpueksamit või praktika läbimist, on osakoormusest väiksem. Ekstern peab vastama õppekava vastuvõtutingimustele ning tal on õigus akadeemia kehtestatud tingimustel ja korras kaitsta lõputööd ning sooritada lõpueksamit.
(4) Õppurid on kohustatud:
1) täitma õppekava nõudeid ja õppekorralduse eeskirju;
2) järgima Kaitseväes ja akadeemias kehtestatud eeskirju;
3) kasutama Kaitseväe vara eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult;
4) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgema ülema antud ülesandeid.
(5) Õpilasele laienevad kutseõppeasutuse seadusega õpilasele kehtestatud õigused ja kohustused.
§ 20. Üliõpilaskond
(1) Üliõpilased ja õpilased moodustavad üliõpilaskonna.
(2) Üliõpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste kõrgkoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajad akadeemia nõukogusse;
4) teha ettepanekuid akadeemia õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks akadeemia otsustuskogude kaudu;
5) esitada akadeemia ülemale põhjendatud esildis akadeemilise töötaja sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
6) otsustada muid üliõpilaskonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise pädevusse.
(3) Üliõpilaskonna esindusorgan on üliõpilasesindus.
(4) Üliõpilasesinduse järgmise koosseisu valimised korraldab senine üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad iga õppeaasta alguses.
§ 21. Üliõpilaskonna põhikiri
(1) Üliõpilaskonnal on põhikiri (edaspidi põhikiri), milles sätestatakse muu hulgas üliõpilasesinduse valimise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti üliõpilasesindajate valimise kord akadeemia nõukogusse.
(2) Põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab üliõpilasesindus. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus teha üliõpilasesindusele ettepanek põhikirja muutmiseks, kui tal on ühe viiendiku üliõpilaskonna liikmete toetus.
(3) Põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab üliõpilasesindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab üliõpilasesindus arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu.
(4) Põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab üliõpilaskond avalikul hääletamisel. Põhikiri või selle muudatus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku koosolekul kohalolijatest.
(5) Kui põhikiri või selle muutmise eelnõu osutub vastuvõetuks, esitab üliõpilasesindus selle kolme päeva jooksul kinnitamiseks akadeemia nõukogule, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse.
(6) Põhikirja kinnitab akadeemia nõukogu.
§ 22. Tegevväelase ametijuhendi kehtestamine
(1) Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha asukoht, teenistusülesanded, nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning töökorraldusele ja asendamisele määratakse ametijuhendis.
(2) Akadeemia koosseisus oleva sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ametijuhendi, millel asub tegevväelane, kehtestab akadeemia ülem.
(3) Akadeemia ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.
5. peatükk Rahastamine
§ 23. Akadeemia rahastamine
(1) Akadeemiat rahastatakse Kaitseväe eelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tasust ja muudest rahalistest vahenditest.
(2) Akadeemial on õigus osutada akadeemia nõukogu kehtestatud tingimustel järgmisi põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid:
1) rakendusuuringud, õppe- ja arendustöö;
2) eksperdihinnangute koostamine ja nõustamine sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning hariduse valdkonnas;
3) kirjastamine ja paljundamine;
4) tõlketöö;
5) ürituste korraldamiseks akadeemia ruumide ja inventari üürimine;
6) testide korraldamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste eest laekunud rahalised vahendid moodustavad akadeemia eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.
6. peatükk Järelevalve ja aruandlus
§ 24. Teenistuslik järelevalve
Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teevad Kaitseministeerium ja Kaitseväe juhataja õigusaktidega sätestatud korras.
§ 25. Haldusjärelevalve
(1) Haldusjärelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab Kaitseministeeriumit haldusjärelevalve toimingute tegemisest ette ning võimaldab esindajatel viibida järelevalvetoimingute tegemise juures.
§ 26. Aruandlus
Akadeemia peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist ja finantsarvestust, annab oma tegevusest aru Kaitseministeeriumile ja Kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras.
Facebook
Twitter