Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Avaliku teenistuse eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Kriminaalmenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Politsei ja piirivalve seadus

Vastu võetud 06.05.2009
RT I 2009, 26, 159
jõustumine 01.01.2010, osaliselt 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused.

  (2) Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (4) Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus.

  (5) Politsei ülesannetele ja tegevusele avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 2.   [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. peatükk POLITSEI ÜLESANDED JA KORRALDUS 

§ 3.   Politsei ülesanded
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Politsei ülesanneteks on:
  1) avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras;
  3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine;
  4) otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus;
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
  5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;
  6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine;
  7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras;
  8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmine ning Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine;
  9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister määrab vajaduse korral käskkirjaga kaitsealused isikud, nende kaitse teostamise viisid ja ajalise kestuse.

  (4) Politsei poolt valvatavate objektide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määratud valvatavate objektide valve teostamise viisid määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Otsingu- ja päästetöö, sealhulgas Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

§ 4.   Politsei- ja Piirivalveamet

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus.

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor.

  (4) Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses on politseile pandud ülesannete täitmine. Seadusega, määrusega, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga võib Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse määrata Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse, sealhulgas prefektuuri territoriaalse või funktsionaalse struktuuriüksuse või arestimaja täpsusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 5.   Prefektuur

  (1) Prefektuur on Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus.

  (2) Prefektuuri juhib prefekt.

  (3) Prefektuuri koosseisu kuuluvad territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused ning arestimajad. Territoriaalsed struktuuriüksused on jaoskonnad, kordonid ja piiripunktid ning funktsionaalsed struktuuriüksused on bürood.

§ 6.   Ametikohtade kehtestamine
[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 6¹.   Ametnike ametikohale nimetamise ja töötajate töökohale võtmise erisus
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku ametikohale nimetamisel ja töötajaga töölepingu sõlmimisel kohaldatakse olenevalt teenistuskohast käesoleva seaduse § 40 punktides 1–7 ja 9 ning §-des 42 ja 43 sätestatut ka juhul, kui vastav teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid teenistuskohal ülesannete täitmiseks on vajalik juurdepääs:
  1) andmekogule, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet;
  2) avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktides 5¹ ja 5² sätestatud teabele või
  3) Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate delikaatsetele isikuandmetele.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti ametikohal, millel töötamine on avaliku teenistuse üldliik, töötav kõrgem ametnik peab vastama ametniku kutsesobivusnõuetele.

  (3) Kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, sealhulgas haridusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtade loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 6².   Teenistuse korraldamise pädevus

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku, sealhulgas politseiametniku teenistust korraldab, nimetab ametisse ja vabastab ametist, viib ühelt ametikohalt üle teisele, peatab tema teenistussuhte ja annab loa, kui seadus sätestab ametisse nimetamise õigust omava isiku loa nõude, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning Politsei- ja Piirivalveameti töö korraldamiseks võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 6³.   Distsiplinaarvõimu teostamise pädevus

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametniku suhtes, kes ei ole politseiametnik, distsiplinaarvõimu teostamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise õigus ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus valdkonna eest vastutaval ministril.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 7.   Politseiametnike ettevalmistus

  Politseiametnikke valmistab ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi sisekaitseline rakenduskõrgkool).

2¹. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

1. jagu Üldsätted 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7¹.   Riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise õigus on politseiametnikul ja politseiasutuse ametnikul, kui eriseadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7². – § 7⁶. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7⁷.   Koostöö muude isikute ja asutustega

  (1) Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks.

  (2) Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁸. – § 7¹¹. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

2. jagu Järelevalve üldmeetmed 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7¹². – § 7¹⁴. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

3. jagu Järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

1. jaotis Isikuandmete töötlemisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7¹⁵. – § 7²¹. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

2. jaotis Joobeseisundi kahtlusega isiku suhtes kohaldatavad järelevalve erimeetmed 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7²². – § 7³⁰. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

3. jaotis Muud järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7³¹. – § 7⁴⁰. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 7⁴¹.   Kinnipeetud isiku saatmine

  (1) Kinnipeetud isiku saatmine on kahtlustatavana kinnipeetud isiku, vahistatu, sundtoodud isiku, väljasaadetava, arestialuse või süüdimõistetu saatmine arestimajas ja väljaspool arestimaja relvastatud saatemeeskonna valve all.

  (2) Kinnipeetud isiku suhtes teostatakse enne saatmist ja saatmise lõppedes turvakontroll või isiku läbivaatus korrakaitseseaduses sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

4. jaotis Piiriülese jälitamisega seonduvad järelevalve erimeetmed 
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴².   Piiriülene jälitamine

  (1) Politseiametnikul, kes jälitab oma riigi territooriumil nõukogu 2002. aasta 13. juuni raamotsuses Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.07.2002, lk 1–20) määratletud kuriteo toimepanemiselt tabatud isikut või selle kuriteo toimepanemisele kaasaaitajat, on lubatud jätkata jälitamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ilma eelnevalt taotletud loata, kui:
  1) asja kiireloomulisuse tõttu ei ole olnud võimalik enne teise liikmesriigi territooriumile sisenemist sellest pädevaid ametivõime teavitada või
  2) teise liikmesriigi pädevad ametivõimud ei jõudnud sündmuskohale õigel ajal, et jälitamine üle võtta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui jälitatav on vahistuses viibimise või vangistuse kandmise ajal kinnipidamiskohast põgenenud.

  (3) Piiriülene jälitamine võib toimuda üksnes üle maismaapiiride.

  (4) Välisriik, kus piiriülest jälitamist hakatakse toimetama, on asukohariik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴³.   Piiriülesest jälitamisest teavitamise kord

  (1) Politseiametnik võtab viivitamata, kuid mitte hiljem kui riigipiiri ületamisel, ühendust selle asukohariigi pädeva asutusega, kelle territooriumil piiriülest jälitamist toimetama hakatakse.

  (2) Riigipiiri ületamisest teavitamisel on jälitav politseiametnik kohustatud asukohariiki teavitama järgmistest asjaoludest:
  1) riigipiiri oletatav ületamise aeg ja koht;
  2) politseiametniku teenistusrelva liik ja mudel;
  3) sidepidamisvahendid.

  (3) Eestis on pädevaks asutuseks piiriülesest jälitamisest teavitamisel Politsei- ja Piirivalveamet.

  (4) Välisriigi politseiametniku Eesti territooriumil piiriülese jälitamisega seotud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴⁴.   Piiriülese jälitamise toimetamine

  (1) Jälitatava isiku peavad kinni asukohariigi politseiametnikud. Juhul kui asukohariigi pädevad asutused ei nõua jälitamise lõpetamist, kuid ei jõua piisavalt kiiresti jälitamist üle võtta, peab jälitav politseiametnik isiku kinni ning annab üle asukohariigi politseiametnikule isikusamasuse tuvastamiseks või vahistamiseks.

  (2) Piiriülesel jälitamisel politseiametnik:
  1) peab järgima asukohariigi seadusi ja pädeva asutuse juhiseid ning korraldusi;
  2) peab olema äratuntav politseivormiriietuse järgi või kasutama politseisõidukit;
  3) peab esitama ametiülesannete täitmise tõendamiseks ametitõendi;
  4) võib kanda teenistusrelva ja kasutada seda üksnes enesekaitseks;
  5) võib ohutuse tagamiseks teostada kinnipeetud isiku ja tema asjade läbivaatust ning temaga kaasas olnud asjad ära võtta;
  6) võib kinnipeetud isiku suhtes tema toimetamisel asukohariigi politseiasutusse kasutada käeraudu;
  7) ei või siseneda eravaldusse või muusse kohta, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks;
  8) peab jälitamise lõpetamisel ilmuma asukohariigi politseiasutusse ja teavitama tehtud toimingutest;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  9) peab jääma asukohariigi pädeva asutuse käsutusse kuni jälitamisega seonduvad asjaolud on piisavalt selged;
  10) peab asukohariigi pädeva asutuse taotlusel abistama jälitamise järgsel kriminaalmenetluse läbiviimisel, sealhulgas kohtumenetluses.

  (3) Piiriülene jälitamine lõpetatakse
  1) eesmärgi saavutamisel;
  2) kui on möödunud üks tund asukohariigi riigipiiri ületamisest;
  3) asukohariigi nõudmisel.

  (4) Kui kinnipeetud isik ei ole asukohariigi kodanik, vabastatakse ta hiljemalt kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest, kui asukohariigi pädevad asutused ei ole saanud taotlust isiku vahistamiseks väljaandmise või loovutamise eesmärgil. Kinnipidamise aja hulka ei arvestata ajavahemikku kell 00.00 kuni 09.00.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴⁵.   Piiriülest jälitamist toimetav välisriigi politseiametnik

  Piiriülest jälitamist toimetava välisriigi politseiametniku vastu või tema poolt toimepandud kuriteo korral võrdsustatakse ta Eesti politseiametnikuga.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5. jaotis Isikuandmete töötlemine 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 7⁴⁶.   Isikuandmete töötlemine välisriiki edastamiseks
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (1) Politseil on seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid ja edastada neid välisriiki.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Kui välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks on isikuandmete töötlemiseks vajalik isiku nõusolek, tuleb isikule enne nõusoleku küsimist teatavaks teha:
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  1) isikuandmete töötleja või tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
  2) andmete töötlemise eesmärk;
  3) nõusoleku andmise vabatahtlikkus ja nõusoleku andmata jätmise õiguslikud tagajärjed.

  (3) Nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud isikuandmete töötlemiseks vormistatakse kirjalikult.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõusoleku suhtes ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴⁷.   Isikuandmete varjatud töötlemine

  (1) Politseil on õigus välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti täitmiseks töödelda isikuandmeid varjatult, see tähendab varjates andmesubjekti eest isikuandmete töötlemise eesmärki.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Varjatult võib töödelda järgmisi andmeid:
  1) isiku ees- ja perekonnanimi;
  2) isiku reisi marsruut ja sihtkoht;
  3) isikuga kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomase isikuga;
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  4) isiku kasutatava sõiduki, laeva, lennuki või konteineri andmed;
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
  5) isikul kaasas olnud esemed.

  (3) Isikul ei ole õigust saada teavet varjatud töötlemise fakti ega varjatud töötlemise käigus tema kohta kogutud isikuandmete kohta.

  (4) Isikuandmete varjatud kogumise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 7⁴⁸.   Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete kohta ja isikuandmete väljastamine

  Politsei on kohustatud andma andmesubjektile teavet isikuandmete kaitse seaduse tähenduses ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva kolmekümne päeva jooksul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

2². peatükk PÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ 
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁴⁹.   Päringu tegemine sideettevõtjale

  (1) Politsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126² lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
  1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
  2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁰.   Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks

  (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isikuankeedis esitatud teabe kontrollimiseks, et otsustada tema sobivus politseiteenistusse.

  (2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵¹.   Kaasamine salajasele koostööle

  (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut.

  (2) Salajasele koostööle kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada.

  (3) Loa isiku kaasamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

  (4) Salajasele koostööle võib kaasata ainult täisealisi isikuid nende nõusolekul, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹ lõikes 6 sätestatud juhul.

  (5) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustoimingute tegemisel kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

  (6) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustoimingute tegemisest oma lähedaste isikute suhtes.

  (7) Kontrolli salajasele koostööle kaasatud isiku tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

  (8) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵².   Andmete kogumine isiku salajasele koostööle kaasamiseks sobivuse ja teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks

  (1) Politsei võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku sobivus salajaseks koostööks, või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks.

  (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoiming on lubatud, kui muud kontrollivõimalused on ammendunud ja esineb põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, mis võib seada ohtu salajase koostöö eesmärgipärasuse, või esineb põhjendatud kahtlus teabe usaldusväärsuses ja see võib oluliselt riivata isikute põhiõigusi või mõjutada kriminaalmenetluse käiku.

  (3) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks päringu tegemiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

  (4) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 126³ lõike 2 punktis 2 nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵³.   Hüvitis salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, töövõimetuse ja talle kehavigastuse tekitamise korral

  (1) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel hukkub, maksab riik tema lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist 120-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

  (2) Kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tunnistab isiku oma otsusega salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks, maksab riik ühekordset hüvitist:
  1) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 10–30 protsenti – 10-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
  2) osalise töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 40–90 protsenti – 20-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses;
  3) täieliku töövõimetuse korral, kui töövõime kaotus on 100 protsenti – 60-kordse politseiametniku madalaimale palgaastmele vastava palgamäära ulatuses.

  (3) Kui isik saab salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel vigastada või haigestub, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitise maksmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 75 lõigetes 4–9 sätestatut.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁴.   Konspiratsioonivõtted

  (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib kasutada konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata andmesubjekti eest jälitustoimingu tegijaid, jälitustoimingu eesmärki ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

  (2) Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁵.   Teesklemine

  (1) Jälitustoimingute tegemise tagamiseks võib Politsei- ja Piirivalveamet teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või välisriigi äriühingu filiaali.

  (2) Teeseldava isiku või välisriigi äriühingu filiaali asutab või soetab Politsei- ja Piirivalveamet üldises korras valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine lõpetatakse üldises korras ja lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister annab kirjaliku nõusoleku isiku või välisriigi äriühingu filiaali teesklemiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori põhistatud taotlusel, milles näidatakse:
  1) isiku teesklemise vajadus;
  2) teeseldava isiku liik;
  3) isiku teesklemise kulud;
  4) isiku teesklemise kestus, kui see on kindlaks määratav.

  (4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.

  (5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või välisriigi äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse tehtud tehinguks.

  (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor esitab iga teeseldava isiku majandusaasta alguses valdkonna eest vastutavale ministrile ülevaate teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali eelmise majandusaasta tegevuse kohta.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁶.   Variisiku kasutamine

  (1) Jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks võib politsei kasutada variisikut.

  (2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes aitab tagada jälitustoimingu varjatust.

  (3) Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.

  (4) Variisikul on kõik politseiametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

  (5) Variisiku isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu variisiku või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise variisiku või politseiagendina.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁷.   Jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamine ja säilitamine

  Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud teabe vormistamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 7⁵⁸.   Jälitustoimingust teavitamine ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

  (1) Isiku võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku loal jätta käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹³ lõikes 2 sätestatud alusel ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamata kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁴ lõikes 1 sätestatud alusel kuni selle aluse äralangemiseni.

  (2) Käesoleva seaduse alusel tehtud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

3. peatükk POLITSEI ANDMEKOGUD 

1. jagu Politsei andmekogu 

§ 8.   Politsei andmekogu

  (1) Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.

  (2) Andmekogu ametlik nimetus on «infosüsteem POLIS» (edaspidi politsei andmekogu).

§ 9.   Politsei andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

  (1) Politsei andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (2) Politsei andmekogu volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 10.   Politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed

  (1) Politsei andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
  1) ühiste infoobjektide andmestik;
  2) süüteomenetluse andmestik;
  3) politsei ennetava tegevuse andmestik;
  4) politsei reageeriva tegevuse andmestik;
  5) politsei arestimajade tegevuse andmestik;
  6) tagaotsimise andmestik;
  7) jälitusmenetluse andmestik.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Politsei andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 11.   Politsei andmekogusse andmete esitamine

  (1) Politsei andmekogusse esitab andmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politsei andmekogusse esitavad andmeid § 8 lõikes 1 sätestatud eesmärgil andmekogu põhimääruses määratud muud asutused kehtestatud ulatuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 12.   Politsei andmekogusse kande tegemine

  (1) Andmed kantakse politsei andmekogusse selle kasutamiseks loodud tarkvara abil.

  (2) Politsei andmekogusse andmete kandmiseks õigustatud ametnikud määrab andmeid esitav asutus.

  (3) Andmed kantakse politsei andmekogusse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, arvates andmete politsei infosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest, sündmuse toimumisest või toimingu või otsustuse tegemisest.

  (4) Politsei andmekogusse kantakse andmed alusdokumentide, isikutelt saabunud teadete või politseitegevusega saadud info alusel.

§ 13.   Politsei andmekogu pidamise põhimäärus

  (1) Politsei andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Politsei andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
  1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
  2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
  3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
  4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
  5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
  5¹) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
  7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
  8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
  9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

2. jagu Piirikontrolli andmekogu 

§ 14.   Piirikontrolli andmekogu

  (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mille eesmärk on piirikontrolli läbivate isikute ja sõidukite üle arvestuse pidamine ja kontrolli teostamine.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Andmekogu ametlik nimetus on „Piirikontrolli infosüsteem” (edaspidi piirikontrolli andmekogu).
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]

§ 15.   Piirikontrolli andmekogu vastutav ja volitatud töötleja

  (1) Piirikontrolli andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (2) [Kehtetu - RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]

§ 16.   Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad

  (1) Piirikontrolli andmekogu andmekategooriad on:
  1) isiku piiriületus, sealhulgas reisijate kohta reisidokumenti kantud isikuandmed ja nende reisidokumendi andmed;
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]
  2) mootorsõiduki piiriületus;
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]
  3) veesõiduki piiriületus;
  4) õhusõiduki piiriületus.
  5) broneeringuinfo;
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2016]
  6) raudteesõiduki piiriületus.
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]

  (2) Piirikontrolli andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.

  (3) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid saata Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 17.   Piirikontrolli andmekogusse andmete esitamine

  Piirikontrolli andmekogusse esitavad andmeid Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning vedaja.
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]

§ 18.   Piirikontrolli andmekogusse kande tegemine

  Piirikontrolli andmekogusse kantakse andmed:
  1) vastavalt toimunud piiriületustele isiku või sõiduki piirikontrolli käigus või
  2) kui vedaja on andmed õhutee, raudtee või veetee kaudu veetavate reisijate kohta edastanud.
[RT I, 02.12.2014, 1 - jõust. 12.12.2014]

§ 19.   Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimäärus

  (1) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Piirikontrolli andmekogu pidamise põhimääruses sätestatakse:
  1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
  2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
  3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
  4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
  5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
  5¹) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
  7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
  8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
  9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

3. jagu Schengeni infosüsteemi riiklik register 

§ 20.   Schengeni infosüsteemi riiklik register

  (1) Siseministeerium asutab andmekogu, mis on Schengeni infosüsteemi riigisisene osa.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Andmekogu ametlik nimetus on «Schengeni infosüsteemi riiklik register» (edaspidi register).

§ 21.   Registri vastutav ja volitatud töötleja

  (1) Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (2) Registri volitatud töötleja on Politsei- ja Piirivalveameti määratud isik.

§ 22.   Registrisse kantakse andmed

  (1) Registrisse kantakse andmed:
  1) loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta;
  2) välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kehtestatud sissesõidukeeld;
  3) isiku kohta, kes on kadunud või keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika;
  4) isiku kohta, kes on tagaotsitav tunnistaja, süüdistatav või süüdimõistetu;
  5) isiku, sõiduki, laeva, lennuki või konteineri kohta varjatud või erikontrolli teostamiseks;
  6) arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 23.   Registrisse andmete esitamine

  (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet, kohus kohtumenetluses olevate asjade ning Justiitsministeerium jõustunud kohtuotsuste puhul.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid esitab Politsei- ja Piirivalveamet.

  (3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet ja kohus kohtumenetluses olevates asjades.

  (4) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur, Maksu- ja Tolliamet ning kohus kohtumenetluses olevate asjade puhul.

  (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, prokuratuur ning Maksu- ja Tolliamet.

  (6) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid esitavad Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ning Maanteeamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 24.   Registrisse kande tegemine

  (1) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud andmed kannab vastutav töötleja registrisse 24 tunni jooksul alusdokumentide saabumisest arvates.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed esitatakse registri vastutavale töötlejale 24 tunni jooksul andmete registrisse kandmise aluse tekkimisest arvates.

§ 25.   Registri pidamise põhimäärus

  (1) Schengeni infosüsteemi riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
  1) andmekogu ülesehitus ja andmekogu organisatsiooniline struktuur;
  2) andmekogusse kantavate andmete ammendav loetelu;
  3) andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtaeg;
  4) andmete andmekogusse kandmiseks vajalike alusdokumentide loetelu;
  5) andmekogusse kantavate andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord;
  5¹) andmekogust andmete saajad;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) andmetega tutvumise ning nende väljastamise kord;
  7) ebaõigete andmete parandamise ja sellest teavitamise kord;
  8) andmekogu laiendamise, likvideerimise ning teise andmekoguga ühendamise alused ja kord;
  9) muud õigusaktidest tulenevad vajalikud tingimused.

4. peatükk VAHETU SUND 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 26. – § 32⁴. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

5. peatükk POLITSEITEENISTUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 33.   Politseiteenistus

  (1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 34.   Politseiametnik

  (1) Politseiametnik on Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnik ning politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik loetakse käesoleva seaduse mõttes politseiametnikuks, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse alusel.

§ 35.   Politseiametniku ametikoht

  (1) Politseiametniku ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on politseiteenistus (edaspidi ametikoht).

  (2) Koosseisuvälise politseiametniku võib teenistusse võtta õppepraktika läbimise ajaks või ülesande täitmise ajaks, millel ei ole alalist iseloomu.

  (3) Koosseisuväline politseiametnik võetakse teenistusse üksnes määratud ajaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 36.   Teenistusaste

  (1) Politseiametniku teenistusaste on politseiametnikule Eesti Vabariigi nimel antav nimetus.

  (2) Teenistusastmele kehtestatakse nõutav teenistusaeg (edaspidi teenistusastme vanus).

§ 37.   Kadett

  Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega statsionaarses õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 37¹.   Vormiriietus ja ametitõend

  (1) Politseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend.

  (2) Politseiametniku vormiriietuse võib anda järgmistele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) arestimaja teenistujad;
  2) klienditeenindajad;
  3) hoone läbipääsurežiimi tagavad teenistujad;
  4) migratsioonijärelevalveametnikud;
  5) orkestri liikmed.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud teenistujate vormiriietusel kantavad eraldusmärgid sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud määrusega.

  (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohad, millele nimetatud teenistujatele antakse politseiametniku vormiriietus.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Politseiametnik peab esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi. Politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel.

  (6) Politseiametnik võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

  (7) Politseiametnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

  (8) Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor otsustab ametikohad, millele nimetatud politseiametnikule vormiriietust ei anta.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (9) Ametitõendi kirjelduse ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Teenistusse võtmine 

§ 38.   Teenistusse võtmise üldnõuded

  Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele.

§ 39.   Politseiametniku kutsesobivusnõuded

  (1) Politseiametnik peab vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele.

  (2) Politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) [Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 40.   Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse

  Teenistusse ei võeta isikut:
  1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  2) kes on kandnud vabadusekaotuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
[RT I, 13.04.2021, 10 - jõust. 12.04.2021 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab avaliku teenistuse seaduse § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning politsei ja piirivalve seaduse § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.]
  4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
  5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused;
  7) kes on piiratud teovõimega;
  8) kelle terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 71 alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

§ 41.   Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll

  Politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 42.   Andmete kogumine isiku teenistusse võtmise otsustamiseks

  (1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa) kohta, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmeid.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Politseiteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Kaitsepolitseiameti peadirektoril, Sisekaitseakadeemia rektoril või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril, või tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
  2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isik on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse või politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku politseiteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 43.   Politseiametniku ametisse nimetamine

  (1) Politseiametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kellel on pikaajaline suure organisatsiooni juhtimise kogemus või pikaajaline juhtimiskogemus Siseministeeriumis, Justiitsministeeriumis, Kaitseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis, Teabeametis, Päästeametis, Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris, vanglateenistuses või kohtus.
[RT I, 31.12.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse.

  (5) Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, struktuuriüksuse juhina või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor.

  (7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

  (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina või kohaliku täitevvõimu volitusi omava asutuse juhina või Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (9) Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

  (10) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale vastavale ametikohale nimetamise õigust omav ametnik.

  (11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametisse Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul.

  (12) Politseiametniku võib ametisse nimetada konkursita.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 44.   Teenistustähtaeg

  (1) Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (2) Määratud ajaks nimetatakse ametisse:
  1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor – viieks aastaks;
  2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht – viieks aastaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Määratud ajaks võib ametisse nimetada:
  1) politseiametniku, kellel on muu kõrgharidus või kutseharidus, kuid kellel ei ole erialast koolitust – erialase koolituse läbimiseks ettenähtud ajaks;
  2) politseiametniku, kellel ei ole erialast haridust ega muud kõrg- või kutseharidust, spetsialisti ametikohale – erialase kõrg- või kutsehariduse omandamise ajaks;
  3) koosseisuvälise politseiametniku – ülesande täitmise ajaks ja kadeti – ülesande täitmise või õppepraktika ajaks.

  (4) Teenistustähtaega arvestatakse kuudes ja aastates.

§ 45.   Politseiametniku vanne

  (1) Esimest korda politseiteenistusse astuv isik annab järgmise ametivande:

  «Astudes politseiteenistusse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

  (2) Ametivande võtab vastu valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Ametivanne antakse pidulikult riigilipu juures.

  (4) Ametivannet andev politseiametnik loeb ette ametivande ja kirjutab alla ametivande tekstile.

  (5) Allkirjastatud ametivannet säilitatakse koos teenistuslehega.

  (6) Kadett annab ametivande enne esimest õppepraktikat.

§ 45¹.   Politseiametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA proovi võtmine

  (1) Kuriteo sündmuskohti teenindav politseiametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA proov ekspertiisiobjektidelt politseiametniku jäetud jälgede elimineerimise eesmärgil.

  (2) Ametikohtade loetelu, millel teeniv politseiametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA proov, kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

  (3) Politseiametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Politseiametnikult võetud DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kantakse riiklikusse DNA registrisse.

  (4) Politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA proovi analüüsimise tulemusel saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest politseiametniku politseiteenistusest vabastamisel. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest politseiametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

  (5) Käesoleva paragrahvi alusel politseiametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel ja DNA-proovide analüüsil saadud andmete edastamise korra vastavalt riiklikule sõrmejälgede registrile ja riiklikule DNA-registrile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

§ 46.   Politseiametniku teenistusleht

  (1) Politseiametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) sünniaeg ja -koht;
  4) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  5) haridus ja eriala;
  6) kutsekvalifikatsioon;
  7) ametivande andmise kuupäev ja koht;
  8) politseiteenistuse staaž;
  9) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  10) teenistusastme andmine ja muutmine;
  11) teenistuskäik, sealhulgas ametikohalt vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
  12) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  13) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta;
  14) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine.
  15) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  16) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  17) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Politseiametniku teenistuslehe pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 47.   Ametisse nimetamise vormistamine

  Haldusakt, millega politseiametnik ametisse nimetatakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse;
  3) ametisse nimetatava isiku teenistusaste;
  4) ametikoht;
  5) avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või avaliku teenistuse seaduses nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele;
  6) ametipalk ja lisatasud;
  7) ametisse asumise kuupäev;
  8) määratud ajaks ametisse nimetamise korral teenistustähtaeg;
  9) katseaja määramisel selle kestus;
  10) osalise tööajaga töötamise korral koormus;
  11) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga;
  12) vaidlustamisviide.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

3. jagu Ametikohad ja nende teenistusastmed 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 48.   Ametikohad ja teenistusastmed

  (1) Ametikohad on spetsialisti ametikohad ja juhi ametikohad.

  (2) Spetsialisti ametikohad ülenevas järjestuses on:
  1) nooremspetsialisti ametikoht;
  2) vanemspetsialisti ametikoht;
  3) juhtivspetsialisti ametikoht ja
  4) peaspetsialisti ametikoht.

  (3) Teenistusastmed ülenevas järjestuses on:
  1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
  2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
  3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
  4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
  5) komissar, ülemveebel;
  6) vanemkomissar;
  7) politseileitnant;
  8) politseikapten;
  9) politseimajor;
  10) politseikolonelleitnant;
  11) politseikolonel;
  12) politseikindralinspektor ja
  13) politseikindral.

  (4) Nooremveebli, veebli, vanemveebli ja ülemveebli teenistusaste on üksnes laeval spetsialisti ametikoha teenistusaste.

  (5) Nooremassistendi, assistendi, vanemassistendi ja ülemassistendi teenistusaste on üksnes Kaitsepolitseiameti spetsialisti ametikoha teenistusaste.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 49.   Spetsialisti ametikoha teenistusastmed

  (1) Nooremspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
  1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor;
  2) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel ja
  3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel.

  (2) Vanemspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
  1) konstaabel, assistent, inspektor, nooremveebel;
  2) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel;
  3) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel;
  4) komissar, ülemveebel ja
  5) vanemkomissar.

  (3) Juhtivspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
  1) komissar, ülemveebel;
  2) vanemkomissar;
  3) politseileitnant ja
  4) politseikapten.

  (4) Peaspetsialisti ametikoha teenistusastmed on:
  1) vanemkomissar;
  2) politseileitnant;
  3) politseikapten;
  4) politseimajor ja
  5) politseikolonelleitnant.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 50.   Juhi ametikoha teenistusastmed

  (1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata Politsei- ja Piirivalveamet struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) vanemkomissar;
  2) politseileitnant;
  3) politseikapten;
  4) politseimajor ja
  5) politseikolonelleitnant.

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti büroo struktuuriüksuse juhi (välja arvatud prefektuuri büroo struktuuriüksuse juhi), lennusalga struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi ja Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  1) politseikapten;
  2) politseimajor ja
  3) politseikolonelleitnant.

  (3) Prefekti, Kaitsepolitseiameti struktuuriüksuse juhi, Politsei- ja Piirivalveameti büroo ja lennusalga juhi ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha teenistusastmed on:
  1) politseimajor;
  2) politseikolonelleitnant ja
  3) politseikolonel.

  (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha teenistusastmed on:
  1) politseikolonelleitnant;
  2) politseikolonel ja
  3) politseikindralinspektor.

  (5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikoha teenistusastmed on:
  1) politseikolonel;
  2) politseikindralinspektor ja
  3) politseikindral.

  (6) Juhi asetäitja ametikoha teenistusastmed on samad kui juhi ametikoha teenistusastmed.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

4. jagu Politseiametniku teenistusastmed ning ametikohale nimetamine ja üleviimine 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 51.   Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel teenistusastme andmine

  (1) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel antakse politseiametnikule üldjuhul teenistusaste, mis on kõige madalam vastava ametikoha teenistusastmetest.

  (2) Kui politseiteenistusse võtmisel nimetatakse ametikohale isik, kes on olnud politseiteenistuses ja kellele käesoleva seaduse alusel on antud teenistusaste või tema teenistusastet on ülendatud ning tema politseiametniku teenistusaste on kõrgem kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, siis jätkab ta üldjuhul politseiteenistust senise teenistusastmega.

  (3) Politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel võib anda politseiametnikule kõrgema teenistusastme kui kõige madalam selle ametikoha teenistusaste, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 52.   Teenistusastme muutmine

  Teenistusastme muutmine on teenistusastme ülendamine või alandamine.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 53.   Politseiametniku teenistusastme ülendamine

  (1) Politseiametniku teenistusastme ülendamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest kõrgema teenistusastme andmine.

  (2) Politseiametniku teenistusastme ülendamise tingimused on järgmised:
  1) politseiametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme;
  2) politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded ja
  3) politseiametniku teenistus on laitmatu.

  (3) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada, kui:
  1) ta on täitnud teenistusastme ülendamise tingimused;
  2) ametikoha teenistusastmed võimaldavad ülendamist ja
  3) tema teenistusastme vanus on täitunud.

  (4) Üldjuhul ülendatakse politseiametniku teenistusastet ühe astme võrra.

  (5) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada rohkem kui ühe teenistusastme võrra, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

  (6) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada sõltumata teenistusastme vanuse täitumisest, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

  (7) Politseiametniku teenistusastet võib ülendada tema ametikoha kõrgeima teenistusastmeni.

  (8) Teenistusastet ei ülendata politseiametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 54.   Teenistusastme vanus

  (1) Teenistusastme vanus on:
  1) nooremkonstaabli, nooremassistendi ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni teenistusastmeni kolm aastat ja
  2) politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni neli aastat.

  (2) Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise käskkirjas määratud kuupäevast.

  (3) Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, mil politseiametniku teenistussuhe oli peatunud.

  (4) Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, mil politseiametniku teenistusaste oli alandatud.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 55.   Politseiametniku teenistusastme alandamine

  (1) Politseiametniku teenistusastme alandamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.

  (2) Politseiametniku teenistusastet saab alandada üksnes distsiplinaarkaristusena.

  (3) Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 56.   Politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus

  (1) Valdkonna eest vastutav minister annab ja muudab vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teenistusastmeid annab ja muudab vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 sätestatu kohaselt on isiku politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel põhjendatud anda talle kõrgem teenistusaste kui selle ametikoha kõige madalam teenistusaste, siis annab politseiametnikule selle teenistusastme valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 või § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga, ülendab politseiametniku selle teenistusastme valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 57.   Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekuta

  (1) Politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

  (2) Spetsialisti ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia ametikohale, mis ei ole politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus rohkem kui ühe ametikoha võrra madalam.

  (3) Juhi ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.

  (4) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatama.

  (5) Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem tema senisest palgast.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 58.   Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekul

  (1) Politseiametniku võib üle viia ametikohale, mille teenistusaste ei vasta tema politseiametniku teenistusastmele, üksnes tema nõusolekul.

  (2) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, jääb tema politseiametniku teenistusaste üldjuhul samaks ja seda ülendatakse üldises korras.

  (3) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.

  (4) Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku teenistusaste, siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata, vaid see jääb samaks.

  (5) Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olnud ametniku võib nimetada või üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 59.   Ametikoha kutsekvalifikatsiooni tase

  Ametikohtadele kinnitatud kutsekvalifikatsiooni tasemed ning politseiametniku nendele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 60.   Kadeti õiguslik seisund

  (1) Õppepraktika läbimiseks nimetatakse kadett koosseisuväliseks politseiametnikuks käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laienevad kadetile avaliku teenistuse seaduse §-d 44–45, 48, 50–60, 127 ning käesoleva seaduse 2¹. ja korrakaitseseaduse 5. peatükk, samuti käesoleva seaduse §-d 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 2¹. ja 4. peatüki, §-de 71 ja 72, 74–78, 83–89 ning 99–107 kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesannete täitmisele.

  (3) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3 ja 10 ette nähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku 1. palgaastme palgamäär.

  (4) Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 61.   Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis töötavate ja õppivate politseiametnike politseiametniku tagatised

  (1) Politseiametnikule, kes on nimetatud sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale kuni viieks õppeaastaks, laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised käesoleva seaduse §-de 70–72, 74–78 ja 99–107 kohaselt kogu tema sellel ametikohal töötamise ajaks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel jätkab politseiametnik teenistust ametikohal, kus ta töötas enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või viiakse ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleviimiseks ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ei ole vaja politseiametniku nõusolekut.

  (4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 62.   Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruses sätestatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib kuni kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui kaheks järjestikuseks tähtajaks panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesanded teisele politseiametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politseiametnikule võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel panna ajutiselt äraoleva politseiametniku või vaba politseiametniku ametikoha ülesandeid enam kui kaheks kuuks kalendriaastas üksnes tema kirjalikul nõusolekul.

  (3) Politseiametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel asendab puuduvat politseiametnikku, makstakse puuduva politseiametniku ametikoha astmepalka ja teenistusastmetasu, millele asendajal on õigus. Kui puuduva politseiametniku astmepalk on asendaja astmepalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

4¹. jagu Teenistusse ja tööle võtmine teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis 
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 63.   Politseiametniku nimetamine ning tööle võtmine teisele ametikohale valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

  (1) Politseiametniku võib tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale, sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht (edaspidi käesolevas jaos teine ametikoht). Teine ametikoht käesoleva jao tähenduses on ka valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikoht, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, kui politseiametnik on sellele üle viidud teenistuse või töötamise ajal vastuvõtvas asutuses.

  (2) Asutus, kus politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teenistusse või tööle võtmisega valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud teisele ametikohale, on käesoleva jao tähenduses lähetav asutus (edaspidi käesolevas jaos lähetav asutus).

  (3) Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kus politseiametnik töötab või on teenistuses teisel ametikohal, on käesoleva jao tähenduses vastuvõttev asutus (edaspidi käesolevas jaos vastuvõttev asutus).
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 64.   Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtaeg vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal

  (1) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda tähtaega võib pikendada ühel korral kuni kolme järjestikuse aasta võrra.

  (2) Politseiametniku ühes vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise järel vahetult järgnevast päevast teenistusse või tööle võtmise korral teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, ei tohi teenistuse või töötamise aeg vastuvõtvates asutustes kokku ületada kuut järjestikust aastat.

  (3) Politseiametniku võib nimetada või tööle võtta teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses kuni kolmeks järjestikuseks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme järjestikuse aasta võrra korraga või võtta ta teenistusse või tööle teise vastuvõtvasse asutusse vahetult teenistusest või töölt vabastamise päevale järgnevast päevast arvates kuni kolmeks aastaks korraga, kui politseiametnik on teenistuses või tööl Siseministeeriumis või selle valitsemisalas olevas asutuses või ta jätkab teenistust või töötamist Siseministeeriumi ja selle valitsemisala piires.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 65.   Politseiametniku politseiteenistussuhte peatamine seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses

  (1) Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema politseiteenistussuhe peatatakse kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni.

  (2) Ametisse nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema teenistussuhte peatamist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale.

  (3) Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistujate koosseisus olev või koosseisu väline politseiametniku ametikoht, millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses.

  (4) Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht, mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht, ning vastavat koosseisuvälist ametikohta ei looda, siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema politseiteenistussuhe tema senisel ametikohal peatatakse.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 66.   Politseiametniku teenistussuhte peatamise korraldamine seoses teisele ametikohale nimetamisega ning tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses

  (1) Politseiametniku lähetamise korral teisele ametikohale nimetab vastuvõttev asutus politseiametniku ametikohale või võtab tööle ja lähetav asutus peatab tema teenistussuhte kuni teisel ametikohal töötamise tähtaja lõppemiseni.

  (2) Lähetaval asutusel on õigus keelduda politseiametniku teenistussuhte peatamisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on Siseministeerium.

  (4) Teisele ametikohale nimetamise või tööle võtmise ja senisel ametikohal teenistussuhte peatamise korra ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67.   Erisused politseiametniku puhkuse korraldusest

  (1) Kui politseiametniku politseiteenistussuhe peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, hüvitatakse teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkus rahas.

  (2) Kui politseiametniku teenistussuhe on peatatud seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, ei arvestata teenistussuhte peatumise aega teenistusaja hulka, mille eest on politseiametnikul õigus saada põhi- ja lisapuhkust.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67¹.   Politseiametniku õiguslik seisund teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

  (1) Politseiametnik, kellel politseiteenistussuhe on peatatud seoses ametisse nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, on politseiametnik ja tema suhtes kohaldatakse politseiametniku suhtes kohaldatavat regulatsiooni, arvestades käesolevast seadusest ja politseiteenistussuhte peatamise olemusest tulenevaid erisusi.

  (2) Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu, käesoleva seaduse § 86 punktid 1 ja 2 ning §-d 87–92, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 74 ja 75 sätestatut.

  (4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 3 sätestatut ja tema poolt teenistuse või töötamise kestel vastuvõtvas asutuses toime pandud vastav distsiplinaarsüütegu loetakse politseiametniku poolt toime pandud distsiplinaarsüüteoks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67².   Politseiametniku teenistuse ja töö korraldamine vastuvõtvas asutuses

  Politseiametniku teenistuse või töö korraldamise suhtes vastuvõtvas asutuses, sealhulgas tema üleviimise suhtes ühelt ametikohalt teisele, kohaldatakse vastuvõtva asutuse ametniku või töötaja suhtes kohaldatavat regulatsiooni.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67³.   Politseiametniku ametipalk teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses

  (1) Politseiametnikule, kelle politseiteenistussuhe on peatatud seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, maksab vastuvõttev asutus politseiametniku soovil ametipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha ametipalgaga.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on rahvusvaheline organisatsioon, mille palgakorraldus ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁴.   Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva ja töötava politseiametniku teenistusastme muutmine

  (1) Teisele ametikohale ametisse nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuse või töötamise ajal mõistetakse käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimusena, et ametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse ja kutsekvalifikatsiooni taseme, ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusena, et politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded, vastuvõtvas asutuses sellele ametikohale esitatavad nõuded, millel ametnik on teenistuses või töötab, ja tema suhtes ei kohaldata politseiametniku ametikohal esitatavaid vastavaid nõudeid.

  (3) Teenistusastme ülendamise tingimuseks ei ole käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 2 nimetatud tingimus, et politseiametniku ametikohale lähetavas asutuses või vastuvõtvas asutuses kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist, vaid vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui tema politseiametniku ametikoht, millel tema politseiteenistussuhe on peatatud või millelt ta viidi üle lähetatud politseiametniku ametikohale, ei võimalda ülendamist.

  (4) Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril.

  (5) Teenistusastme ülendamiseks esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal olev politseiametnik.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga moodustada nõuandva komisjoni vastuvõtvates asutustes teistel ametikohtadel olevate politseiametnike teenistusastmete muutmiseks ja määrata käskkirjaga kindlaks komisjoni koosseisu, pädevuse ja ülesanded.

  (7) Arvestades teenistuse ja ametikohal või töökohal täidetavate teenistusülesannete iseloomu, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada käskkirjaga kõrgeima teenistusastme, milleni saab vastavale ametikohale või töökohale nimetatud politseiametniku teenistusastet ülendada.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁵.   Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistusest ja piirivalveteenistusest vabastatud politseiametniku ning piirivalveametniku teenistusastme muutmine

  (1) Ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15¹ alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos ja §-s 67⁴ sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, kui ametnik on jätkuvalt teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati.

  (2) Politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ametniku politseiametniku ametinimetus või piirivalveametniku piirivalveauaste loetakse vastavaks politseiametniku teenistusastmele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku teenistusastme vanust arvestatakse talle politseiteenistuses viimase ametinimetuse andmisest või piirivalveteenistuses viimase piirivalveauastme ülendamise päevast arvates.

  (4) Teenistuse aeg selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ametnik politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, loetakse tema politseiametniku teenistusastme vanuse hulka.

  (5) Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale nimetatud ametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui ta on politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ja talle on määratud pension käesoleva seaduse, politseiteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei mõjuta pärast pensioni määramist antud või ülendatud teenistusaste pensioni suurust ja pensioni määramise otsust ümber ei vaadata.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁶.   Teisel ametikohal teenistussuhte ja töösuhte lõpetamine enne tähtaja möödumist

  Vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte või töösuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁷.   Politseiametniku politseiteenistussuhte jätkamine seoses teiselt ametikohalt vabastamisega

  (1) Politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal.

  (2) Kui politseiametnik oli lähetavas asutuses viidud teenistussuhte peatumise ajaks üle lähetatud politseiametniku ametikohale, viib lähetav asutus ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele. Kui üleviimine teisele ametikohale toob kaasa politseiametniku elukohavahetuse, on üleviimiseks vajalik politseiametniku nõusolek.

  (3) Kui lähetavas asutuses puudub ametikoht, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetatud politseiametniku ametikohal kuni sellise ametikoha vabanemiseni või üleviimiseni kõrgemale ametikohale lähetavas asutuses.

  (4) Ametikoha, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, vabanemise korral lähetavas asutuses on politseiametnikul õigus üleviimisele sellele ametikohale, välja arvatud juhi ametikohale.

  (5) Üksnes juhul, kui politseiametniku teenistussuhe peatati juhi ametikohal või ta viidi lähetatud politseiametniku ametikohale üle juhi ametikohalt, on tal õigus sama taseme juhi ametikohale.

  (6) Kui mitmel politseiametnikul on käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel õigus üleviimisele samale ametikohale ja nad soovivad sellele ametikohale asuda, otsustab üleviimise asutus.

  (7) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia teise asutusse politseiametniku ametikohale.

  (8) Politseiametnikul ei ole õigust üleviimisele ega teenistusse võtmisele vabale ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ega kõrgemale või madalamale ametikohale muus asutuses.

  (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud vabale ametikohale üleviimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatut.

  (10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15¹ alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses politseiteenistuse jätkamisega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁸.   Politseiametniku üleviimine ühest vastuvõtvast asutusest teise

  (1) Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul käsitletakse asutust, kus politseiametniku politseiteenistussuhe on peatatud, jätkuvalt lähetava asutusena ja asutust, milles politseiametnik teisele ametikohale nimetatakse, vastuvõtva asutusena.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse teenistus või töötamine teisel ametikohal mõlemas vastuvõtvas asutuses katkematuks teenistuseks või töötamiseks vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15¹ alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses ametisse nimetamisega teisele ametikohale muus asutuses.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67⁹.   Erisus töötamise korral variisiku ja politseiagendina

  Politseiametniku töötamine variisiku või politseiagendina ei too kaasa tema politseiteenistussuhte peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67¹⁰.   Teenistusaja arvestamise erisus teenistuse korral Riigikantseleis ja Siseministeeriumis

  (1) Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 67¹¹.   Pädevus

  Käesoleva seaduse §-des 63–67 ja 67¹–67¹⁰ sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute tegemise pädevus on vastavas asutuses sellele ametikohale ametisse nimetamise õigust omaval isikul.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

5. jagu Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine 

§ 68.   Teenistusalased piirangud

  Politseiametnik ei või olla erakonna liige.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 69.   Koolituskulude hüvitamine

  (1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
  1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või erialase täiendusõppe;
  2) vabastati teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  3) vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
  4) vabastati omal algatusel teenistusest;
  5) arvati sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala nimekirjast välja õppetööst mõjuva põhjuseta mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
  6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes:
  1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat;
  2) pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 mainitud erialase täiendusõppe läbimist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui üks aasta;
  3) on politseiteenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetusega või vajadusega hooldada püsivalt töövõimetut või puudega perekonnaliiget;
  4) on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema politseiteenistussuhe on peatunud käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtiva § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 4¹. jao alusel;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega Politsei- ja Piirivalveametis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2¹) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kadett ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik, kes on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeolekuvaldkonna õppekaval või asunud pärast kooli lõpetamist teenistusse Siseministeeriumisse, Justiitsministeeriumisse või Kaitseministeeriumisse või nende valitsemisala asutusse ja on olnud teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Koolituskulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Politseiametnikule, kadetile ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isikule ei laiene rakenduskõrgkooli seaduse § 27³.

6. jagu Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised 

§ 70.   Politseiametniku palk

  (1) Politseiametniku palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.

  (2) Politseiametniku ametipalgaks nimetatakse astmepalka koos teenistusastmetasuga.

  (3) Politseiametniku astmepalk on ametikoha palgaastmele vastav käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud või selle alusel diferentseeritud palgamäär.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Politseiametnikule makstakse teenistusastmetasu vastavalt politseiametniku teenistusastmele.

  (5) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega politseiametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasu suuruse ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (6¹) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab politseiametnike palgajuhendi, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (7) Politseiametniku palga määrab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ning Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ja prefekti palga määrab valdkonna eest vastutav minister.

§ 71.   Politseiametniku tervisekontroll ja arstiabi

  (1) Politseiametniku tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.

  (2) Politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.

  (3) Politseiametniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.

  (4) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 72.   Sõidukulude kompenseerimine

  (1) Politseiametnikule hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politseiametnikule sõidukulude kompenseerimise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 73.   Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale

  (1) Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 74.   Varalise kahju hüvitamine

  (1) Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

  (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 75.   Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega

  (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab riik tema lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Kui politseiametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

  (2¹) Politseiametnikul on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2²) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute määramise korra määrusega.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Kui politseiametnik tunnistatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab riik talle hüvitist. Hüvitist makstakse, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist – kuni tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise – kuni tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.

  (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

  (6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

  (7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

  (8) Kui isikule seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid tema püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel on suurenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

  (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

  (10) Politseiametnikule, kes seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega on õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel saanud kehavigastuse, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, maksab riik ühekordset hüvitist tema ühe kuu palga ulatuses.

  (11) Politseiametniku ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

  (12) Kui politseiametnik on saanud viga või haigestunud seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.

  (13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

  (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui politseiametnik on asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses või tema suhtes vägivalla kasutamisel vigastuse saamisel:
  1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga või politseiametniku suhtes vägivalla kasutamisega või seoses teenistusega politseis;
  2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

  (16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

7. jagu Politseiametniku töö- ja puhkeaeg 

§ 76.   Politseiametniku tööaeg

  (1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.

  (3) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

  (4) Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.

  (5) Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.

  (6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.

§ 77.   Politseiametniku ületunnitöö

  (1) Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
  1) riigi julgeoleku tagamiseks;
  2) riigikaitse vajadusel;
  3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
  4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
  5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
  6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
  7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

  (2) Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik kaasati riigi julgeoleku tagamisse. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas, mis ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel.

§ 78.   Valveaeg

  (1) Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.

  (2) Politseiametniku valveaja kestus on kuni 150 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus.

  (3) Valveaega ei arvata tööaja hulka.

  (4) Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.

  (5) Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.

§ 78¹.   Öötöö piirang

  Avaliku teenistuse seaduses nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata politseiametnikule tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 79.   Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.

§ 80.   Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.

  (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.

§ 81.   Politseiametniku puhkus

  (1) Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (3) Politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (5) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 82.   Politseiametniku puhkuse katkestamine ja edasilükkamine

  (1) Politseiametniku puhkuse, välja arvatud rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja lapsendaja puhkuse, võib katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud juhtudel.

  (2) Puhkuse katkestab või lükkab edasi politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest.

  (3) Puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga:
  1) liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või
  2) antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

8. jagu Distsiplinaarvõim 

§ 83.   Distsiplinaarvõim

  (1) Distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.

  (3) Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.

§ 84.   Ergutused

  (1) Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse laitmatu teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi:
  1) tänukirja andmine;
  2) rahalise preemia andmine;
  2¹) aukirja andmine;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
  3) hinnalise kingituse andmine;
  4) nimelise relva andmine;
  5) autasustamine politsei teenetemärgiga.

  (2) Politsei teenetemärkide liigid, kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikele ja töötajatele, kes ei ole politseiametnikud.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 85.   Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutust politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule.

  (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhil on õigus kohaldada ergutust käesoleva seaduse alusel üksnes politseiametnikule.

  (3) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kohaldada ergutust igale politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule.

  (4) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 4 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on üksnes valdkonna eest vastutaval ministril.

  (5) Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus sätestatakse käesoleva seaduse § 84 lõike 2 alusel antava valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

  (6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võib volitada käskkirjaga ameti struktuuriüksuse juhti kohaldama ergutust politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 3 nimetatud isikule, määrates käskkirjas ära ergutuse kohaldamise ulatuse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 86.   Politseiametniku distsiplinaarsüüteod

  Politseiametniku distsiplinaarsüütegudeks on:
  1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
  2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
  3) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 87.   Politseiametniku distsiplinaarvastutus

  (1) Politseiametnik kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

  (2) Politseiametnikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

  (3) Iga distsiplinaarsüüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 88.   Distsiplinaarkaristused

  Politseiametnikule määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv kuni tema kümnekordse päevapalga ulatuses;
  3) ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  4) teenistusastme alandamine ühe teenistusastme võrra üheks aastaks;
  5) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 89.   Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

  (1) Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul, kellel on selle politseiametniku ametisse nimetamise õigus.

  (2) Käesoleva seaduse § 88 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud isikul.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata distsiplinaarkaristus kõigile politseiametnikele.

§ 90.   Distsiplinaarmenetluse eesmärk

  (1) Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on esimene dokument, milles süüteo tunnustega tegu kirjeldatakse.

  (3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 91.   Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui:
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
  1) on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta;
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
  2) on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus käesoleva seadusega kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus alluvate politseiametnike suhtes on:
  1) valdkonna eest vastutaval ministril;
  2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  3) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhil.

  (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Kaitsepolitseiameti politseiametnike suhtes on Kaitsepolitseiameti peadirektoril või tema määratud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjal.

§ 92.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

  (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus nõuda distsiplinaarsüüteo kohta seletusi ja koguda tõendeid. Seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

  (3) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toimepannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
  1) distsiplinaarsüüteo toimepannud politseiametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning teenistusaste;
  2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
  3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
  4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus.

  (4) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte allkirjastab distsiplinaarmenetluse läbiviija, see esitatakse viivitamata distsiplinaarmenetluse algatanud juhile ja seda tutvustatakse politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

9. jagu Politseiteenistusest vabastamine 

§ 93.   Politseiteenistusest vabastamise üldine kord

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse politseiametnik politseiteenistusest käesoleva seaduse §-des 94–97 sätestatud korras.

§ 94.   Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu

  (1) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

  (2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Laitmatu teenistuskäigu ja võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse politseiametnikku, kes on olnud kauem politseiteenistuses või kellel on ülalpeetavaid.

  (4) Politseiametnike ametikohtade arvu vähendamise, samuti Politsei- ja Piirivalveameti või sisekaitselise rakenduskõrgkooli ümberkorraldamise korral on politseiametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus teha ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise politseiametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava politseiametniku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad on koondatava politseiametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 95.   Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

  Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud ametnik vabastatakse ametikohalt teenistustähtaja möödumise tõttu ning käesoleva seaduse §-s 43 toodud ametniku poolt:
  1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale;
  2) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul muule ametikohale;
  3) vabastatakse politseiteenistusest.

§ 96.   Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega

  (1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
  1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni;
  2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni.

  (2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

  (3) Politsei- ja Piivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni. Sel juhul vabastatakse politseiametnik teenistusest üldise pensioniea saabumisel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 97.   Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis

  (1) Politseiteenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või politseiametniku koondamise tõttu makstakse politseiametnikule hüvitist vastavalt tema politseiteenistuse staažile järgmiselt:
  1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
  2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk;
  3) viis kuni kümme aastat – viie kuu ametipalk;
  4) üle kümne aasta – kümne kuu ametipalk.

  (2) Kui koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu politseiteenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse Politsei- ja Piirivalveametis või Kaitsepolitseiametis enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse Politsei- ja Piirivalveametis või Kaitsepolitseiametis politseiametniku ametikohale.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Politseiametnikule, kellel on õigus saada politseiteenistusest vabastamisel hüvitist sama aja eest mitmel õiguslikul alusel, makstakse välja üks, temale soodsaim hüvitise liik.

§ 98.   Teenistusest vabastamise haldusakt

  (1) Teenistusest vabastamise haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
  1) ametiasutuse nimetus;
  2) politseiametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  3) politseiametniku teenistusaste;
  4) selle ametikoha nimetus, millelt politseiametnik vabastatakse;
  5) vabastamise põhjendus;
  6) vabastamise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
  7) politseiametnikule makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
  8) väljateenitud politseiteenistuse staaž;
  9) ametist vabastamise kuupäev.

  (2) Teenistusest vabastamise haldusakti koopia antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

10. jagu Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus 

§ 99.   Pensioni liigid

  (1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni liigid on:
  1) väljateenitud aastate pension;
  2) töövõimetuspension;
  3) toitjakaotuspension.

  (2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (3) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riikliku pensioni liik.

  (4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 100.   Pensioni suuruse arvutamise alus

  (1) Politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks (edaspidi pensioni arvutamise ametipalk) on:
  1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja
  2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu.
[RT I, 31.12.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär ning punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu võetakse politseiametniku pensioni arvutamisel aluseks suuruses, mis kehtivad päeval, millest alates pension määratakse, välja arvatud juhul, kui pension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel.
[RT I, 31.12.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt valitud ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne käesoleva seaduse jõustumist, arvutatakse pension vastavalt politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Kui ametnik, kes vabastati piirivalveteenistusest seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati, ja tema piirivalveametniku piirivalveauastet ei ole vastavusse viidud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema piirivalveametniku piirivalveauaste vastavaks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud vastava politseiametniku teenistusastmega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (4) Kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest seoses ametisse nimetamisega valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati, ja tema politseiametniku ametinimetust ei ole vastavusse viidud käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusastmega, loetakse tema politseiametniku ametinimetus vastavaks käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastava politseiametniku teenistusastmega.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel loetakse ametniku politseipensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga komponendiks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu asemel tema politseiametniku ametinimetusele või piirivalveametniku piirivalveauastmele vastava politseiametniku teenistusastme teenistusastmetasu.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 101.   Väljateenitud aastate pension

  (1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, tekib 55-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile.

  (2) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, on pensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

  (3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

  (4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki õigust isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
  1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) distsiplinaarsüüteo eest.

  (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

  (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

  (8) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

§ 102.   Töövõimetuspension

  (1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega või kuriteo tõkestamisega, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

  (2) Isikul, kes on kaotanud täielikult või osaliselt töövõime seoses haigestumisega kolme kuu jooksul pärast politseiteenistusest vabastamist, kui haigestumise põhjustas teenistuskohustuste täitmine, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud ajast.

  (3) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras.

  (4) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 80 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

  (5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutav politseiteenistuse staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension väljateenitud aastate pensioni suuruses.

  (6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle senise pensioni maksmist eluaeg.

§ 103.   Politseiametniku toitjakaotuspension

  (1) Kui politseiametnik hukkub seoses asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel, tekib tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel õigus toitjakaotuspensionile. Politseiametniku lapsel, vanemal või lesel on õigus toitjakaotuspensionile, sõltumata sellest, kas pensionitaotleja oli toitja ülalpidamisel või mitte.

  (2) Toitjakaotuspensionile õigust omavad perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud on:
  1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane, kui ta on gümnaasiumi statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes statsionaarses õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (statsionaarses õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  2) pensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;
  3) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis pensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;
  4) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas.

  (3) Võõraslapsel, -vennal või -õel ning kasulapsel, kes ei saa elatist oma vanematelt, samuti võõrasvanemal on õigus saada toitjakaotuspensioni võrdselt toitja oma lapse, venna, õe või vanemaga.

  (4) Käesoleva seaduse alusel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui kohus on tunnistanud politseiametnikust toitja surnuks.

  (5) Lese või lahutatud abikaasa uuesti abiellumise korral lõpetatakse temale abikaasa surma või surnuks kuulutamise korral määratud toitjakaotuspensioni maksmine uuesti abiellumise kuule järgnevast kuust.

  (6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 35 protsenti, kahe toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 55 protsenti, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigust omava ülalpeetava kohta 75 protsenti politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.

§ 104.   Pensioni määramine

  (1) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast, milleks on:
  1) väljateenitud aastate pensioni taotlemisel – seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev;
  2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse astme määramise või politseiteenistusest vabastamise päev;
  3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – politseiametniku surma päev.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevast määratakse pension siis, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud pensionide määramiseks on avaldus esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud pensioni määramiseks on avaldus esitatud 12 kuu jooksul, arvates sellele pensionile õiguse tekkimisest.

  (3) Kui avaldus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega, määratakse pension avalduse esitamise päevast.

§ 105.   Pensioni määramise tähtaeg

  (1) Väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.

  (2) Töövõimetuspension määratakse ajaks, millal politseiametnik on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks.

  (3) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, millal isik vastab käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud tingimustele.

§ 106.   Pensioni ümberarvutamine

  (1) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riiklik pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.
[RT I, 07.01.2015, 8 - jõust. 06.01.2015 - Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse § 106 lg 1 osas ja politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 4 osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013.]

  (2) Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete riikliku pensioni arvutamise aluseks olnud töövõime kaotuse protsendi või ülalpeetavate arvu muutumisel arvutatakse pension ümber ning makstakse muutunud suuruses alates pensioni ümberarvutamist tinginud asjaolude muutumise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

  (3) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle mittemaksmise.
[RT I, 31.12.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 107.   Pensioni maksmine

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

  (2) Väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata saadava sissetuleku suurusest.

  (3) Väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud isikutele nende töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Alaealisele makstakse toitjakaotuspensioni, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

§ 108.   Politseiteenistuse staaži arvestamise alused

  (1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
  1) teenistuse aeg politseiametniku ametikohal;
  2) teenistuse aeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
  3) teenistuse aeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 18¹ ja 52 alusel;
  4) teenistuse aeg, mis oli korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel;
  5) teenistuse aeg käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel ja alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 4¹. jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine;
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  6) õppimise aeg sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
  7) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel arvestatud piirivalveteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

  (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud isikule, kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka politseiteenistuse seaduse § 21² lõigete 1–4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

  (5) Käesoleva seaduse alusel politseiametnikuna ametisse nimetatud isikul, kes oli vabastatud piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne 2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse tema piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel või politseiteenistuse seaduse § 21² lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.

  (6) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistuse aeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

  (7) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates ja kuudes. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

5¹. peatükk VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE 
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

1. jagu Üldsätted 

§ 108¹.   Vabatahtlik merepäästja ja tema osalemine politsei tegevuses

  (1) Vabatahtlik merepäästja käesoleva seaduse tähenduses on isik:
  1) kes on selle mittetulundusühingu liige, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu;
  2) keda Politsei- ja Piirivalveamet on tunnustanud vabatahtliku merepäästjana ja
  3) kes vabatahtlikult osaleb Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses käesolevas seaduses sätestatud alustel ja tingimustel.

  (2) Vabatahtliku merepäästja osalemine politsei tegevuses käesoleva seaduse kohaselt on vabatahtliku merepäästja poolt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.

  (3) Politsei tegevuses osalemise ajal on vabatahtlik merepäästja riigivõimu esindaja, kelle seaduslik korraldus merepäästetöö tegemisel on päästetavale isikule ja muule asjassepuutuvale isikule täitmiseks kohustuslik.

§ 108².   Merepäästetöö

  Merepäästetöö käesoleva peatüki tähenduses on otsingu- ja päästetöö tegemine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsinguks ja päästmiseks.

§ 108³.   Ennetustöö

  Ennetustöö käesoleva peatüki tähenduses on mittetulundusühingu liikme tegevus merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil, kui Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud mittetulundusühinguga lepingu sellekohase ennetustöö tegemiseks.

2. jagu Vabatahtliku merepäästja pädevus, rakendatavad riikliku järelevalve meetmed ning vahetu sund 

§ 108⁴.   Vabatahtliku merepäästja pädevus

  (1) Vabatahtliku merepäästja pädevuses on käesoleva seaduse kohaselt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.

  (2) Politsei ülesandel võib koos politseiametnikuga merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.

  (3) Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud teise astme õppe.

  (4) Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

  (5) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kohaldada merepäästetööl korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kasutada merepäästetöö käigus vahetut sundi, kasutades isiku, looma või asja mõjutamiseks füüsilist jõudu korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (7) Politsei- ja Piirivalveamet annab vabatahtlikule merepäästjale ülesande merepäästetöö tegemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

§ 108⁵.   Vabatahtliku merepäästja pädevuse tõendamine

  (1) Vabatahtlik merepäästja tõendab oma pädevust vabatahtliku merepäästja tunnistusega.

  (2) Vabatahtlik merepäästja ei pea merepäästetöö tegemisel esitama isikule isiku nõudmisel vabatahtliku merepäästja tunnistust. Kui isik nõuab vabatahtlikult merepäästjalt vabatahtliku merepäästja tunnistuse esitamist, esitab vabatahtlik merepäästja selle pärast merepäästetöö lõpetamist

  (3) Vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik merepäästja üldjuhul riietusel eritunnust, mis võimaldab aru saada, et tegemist on vabatahtliku merepäästjaga.

3. jagu Vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded 

§ 108⁶.   Vabatahtliku merepäästjana tunnustamiseks esitatavad nõuded

  (1) Vabatahtliku merepäästjana võib tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esimese astme õppe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud arvestuse ning kelle tervislik seisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

  (2) Esimese astme õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ennetustööks merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega.

  (3) Teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe läbimine. Teise astme õppes omandatakse süvendatud teadmised vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ja oskused vabatahtlike merepäästjate üksuste juhtimiseks ning nende otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimiseks. Teise astme õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.

  (4) Vabatahtlik merepäästja peab vähemalt iga kolme aasta järel läbima täiendusõppe ja sooritama arvestuse.

  (5) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet võib läbi viia Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud koolitaja või õppeasutus.

  (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnustada vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitajana eraõiguslikku või avalik-õiguslikku isikut või asutust, kes pakub käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud tingimustele vastavat õpet.

  (7) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitaja tunnustamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjana või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena.

  (8) Vabatahtliku merepäästja väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (9) Vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 108⁷.   Isik, keda on keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana

  (1) Vabatahtliku merepäästjana on keelatud tunnustada isikut:
  1) kes on piiratud teovõimega;
  2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest;
  3) kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;
  4) kes on psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega või
  5) kes on füüsilise puudega, mis takistab tal vabatahtliku merepäästja ülesande täitmist.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib keelduda vabatahtliku merepäästjana tunnustamast isikut, kes oma käitumise või enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu täitma vabatahtliku merepäästja ülesannet.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku vabatahtliku merepäästjana tunnustamisest keeldumise aluste üle teostab kontrolli Politsei- ja Piirivalveamet mittetulundusühingu sellekohase taotluse alusel.

§ 108⁸.   Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja tervisekontroll

  (1) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija peab enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Vabatahtlik merepäästja peab tervisekontrollist viie aasta möödumisel läbima uue tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

  (2) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtlik merepäästja tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi.

  (3) Tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja kulul.

4. jagu Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine 

§ 108⁹.   Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine

  (1) Isikut tunnustab vabatahtliku merepäästjana Politsei- ja Piirivalveamet.

  (2) Isiku tunnustamine vabatahtliku merepäästjana vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjana või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena.

  (3) Politsei- ja Piirivalveamet peab vabatahtlike merepäästjate üle arvestust.

§ 108¹⁰.   Vabatahtliku merepäästja tunnistus

  (1) Isikule, keda Politsei- ja Piirivalveamet tunnustab vabatahtliku merepäästjana, annab Politsei- ja Piirivalveamet vabatahtliku merepäästja tunnistuse.

  (2) Vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete esitamise loetelu ja tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

5. jagu Vabatahtliku merepäästja töökorraldus ja ennetustöö 

§ 108¹¹.   Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine merepäästetöö tegemiseks

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks.

  (2) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajadusest kaasata merepäästetööle vabatahtlikke merepäästjaid, vastavas piirkonnas merepäästetöö tegemisel vajalikust vabatahtlike merepäästjate arvust ja nende pakutavatest võimalustest merepäästetöö tegemisel, merepäästetöö korraldamiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

  (3) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul.

§ 108¹².   Vabatahtliku merepäästja töökorraldus

  (1) Vabatahtliku merepäästja töökorraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel merepäästetöö korraldamiseks sõlmitavas lepingus.

  (2) Vabatahtlikul merepäästjal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega merepäästetöö tegemiseks.

§ 108¹³.   Vabatahtliku merepäästja eritunnuse kandmine

  Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega merepäästetöö tegemisel käesoleva seaduse § 108⁵ lõikes 3 nimetatud eritunnuse kirjelduse ja kandmise korra.

§ 108¹⁴.   Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ennetustöö tegemiseks

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu ennetustöö tegemiseks.

  (2) Mittetulundusühingul, kellega Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, peab olema võimekus tagada, et ennetustööd tegevatel liikmetel oleksid ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised, kuid sel ei pea olema merepäästetöö tegemise võimekust ega Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõiguslikku lepingut merepäästetöö tegemiseks.

  (3) Ennetustöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajaliku ennetustöö ulatusest, ennetustöö tegemiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.

  (4) Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul.

  (5) Mittetulundusühing võib kasutada Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu raames ennetustöö tegemiseks üksnes mittetulundusühingu liiget, kellel on ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised.

6. jagu Vabatahtliku merepäästja ning mittetulundusühingu hüvitised ja tagatised 

§ 108¹⁵.   Hüvitis merepäästetöö tegemise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise ja töövõimetuks muutumise korral ning varalise kahju hüvitamine

  Merepäästetöö tegemise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise või töövõimetuks muutumise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.

§ 108¹⁶.   Kulutuste hüvitamine

  (1) Vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise lepingus ettenähtud ja vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses kulutuse teinud vabatahtlikule merepäästjale või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud.

  (2) Ennetustöö tegemise transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ja ennetustöö tegemisel vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses kulutuse teinud mittetulundusühingu liikmele või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 108¹⁷.   Vabatahtliku merepäästja ergutamine

  Silmapaistva teene eest võib ergutuse kohaldamiseks pädev isik ergutada vabatahtlikku merepäästjat käesoleva seaduse 5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.

7. jagu Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine 

§ 108¹⁸.   Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine

  Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega:
  1) vabatahtliku merepäästja algatusel;
  2) vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 108⁶ lõigetes 1 ja 4 ning §-s 108⁸ sätestatud tingimustele;
  3) vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 108⁷ sätestatud tingimustele või
  4) vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 109.   Politseiametniku vande andmine

  Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametisse nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.

§ 110.   Politseiametnike ametikohtade loomine

  (1) Politseiametnike ametikohad, mis ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 48–50 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja nende teenistusastmetega, määratakse kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus, lähtudes §-des 48–50 sätestatust.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 111.   [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

2. jagu Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

§ 112.   Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega

  (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt:

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel piirivalveauastmete vastavusse viimise teenistusastmetega korraldab valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Kuni 2015. aasta 1. septembrini kasutatakse piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni omavate politseiametnike teenistusastmete eesliitena «piirivalve» ja eesliitega teenistusastmete puhul eesliite «politsei» asemel eesliidet «piirivalve».

§ 112¹.   Vanemmadruse teenistusastme ümbernimetamine nooremveebli teenistusastmeks

  Teenistuses oleva politseiametniku vanemmadruse teenistusaste nimetatakse ümber nooremveebli teenistusastmeks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 113.   Haridus- ja kvalifikatsiooninõuete rakendamine

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele laienevad käesolevas seaduses politseiametniku haridustasemele ja kvalifikatsioonile esitatavad nõuded alates 2015. aasta 1. septembrist.

  (2) Kutsehariduse nõue ei laiene enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuses olnud piirivalveametnikele, kellel on keskharidus ning kes omavad ametikohal nõutavat kutsekvalifikatsiooni või omandavad selle 2015. aasta 1. septembriks.

  (3) Politseiametnik, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks omandanud vastavat haridust ja kvalifikatsiooni, viiakse üle tema haridusele ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale või selle puudumisel vabastatakse politseiteenistusest.

§ 114.   Käesoleva seaduse §-de 100, 101 ja 106 rakendamine piirivalveteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
  1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
  2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
  3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

  (2) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui tal on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
  1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses;
  2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
  3) kellel oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

  (4) Ametnikul, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal oli 2007. aasta 1. juuliks vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži oli vähemalt 12 aastat ja kuus kuud ning ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta piirivalveteenistusest vabastati.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast, kui tema pensionistaaži arvutuse aluseks on vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud.

  (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise ametipalgast.

  (7) Piirivalveametniku pension, mis on määratud piirivalveteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Piirivalveteenistuse seaduse alusel määratud piirivalveametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

  (8) Isikule, kes on vabastatud piirivalveteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud piirivalveteenistuse seaduse alusel õigus piirivalveametniku pensionile, kuid kellele pension on veel määramata, määratakse piirivalveametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud piirivalveteenistuse seaduse alusel.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 115.   Teenistusastme vanuse arvestamine

  Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametnikul arvestatakse teenistusastme vanust alates viimase sõjaväelise auastme või piirivalveauastme andmise käskkirja kuupäevast.

3. jagu Politseiteenistuse seaduse alusel teenivate politseiametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse 

§ 116.   Politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimine teenistusastmetega

  (1) Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (2) Käesoleva seaduse alusel Kaitsepolitseiameti politseiametniku ametikohale nimetamisel arvatakse Kaitsepolitseiameti politseiametniku senine ametinimetus teenistusastmeks järgmiselt:

[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametinimetuste teenistusastmetega vastavusse viimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetused viiakse hiljemalt 2011. aasta 1. aprilliks vastavusse teenistusastmetega, mis erinevad 2010. aasta 1. jaanuaril jõustunud eelnimetatud sätetes nimetatud teenistusastmetest. Politseiametniku ametinimetused viiakse teenistusastmetega vastavusse tagasiulatuvalt 2010. aasta 1. jaanuarist arvates.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 116¹.   Kutsekvalifikatsiooninõuete rakendamine

  Käesoleva seaduse §-s 59 ning sellest tulenevaid politseiametniku kutsekvalifikatsiooni nõudeid rakendatakse alates 2015. aasta 1. septembrist, välja arvatud 6. peatüki 2. jaos sätestatut, mida rakendatakse alates seaduse jõustumisest.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 117.   Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 50-aastaselt õigus politseiametnikul:
  1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
  2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
  3) kellel on vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž.

  (2) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž ja ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

  (3) Käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastaselt õigus politseiametnikul:
  1) kes oli käesoleva seaduse jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;
  2) kes on vahetult käesoleva seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna;
  3) kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ja
  4) kes on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kellel on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud.

  (4) Ametnikul, kes on vabastatud politseiteenistusest enne käesoleva seaduse jõustumist seoses ametisse nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, tekib õigus käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile 55-aastaselt, kui:
  1) ta vabastatakse teenistusest vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu;
  2) ta on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja tal on vähemalt 25-aastane üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž, millest käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaži on 12 aastat ja kuus kuud ja
  3) ta on pensionile jäämise ajal politseiametniku ametikohal või teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametisse nimetamisega seoses ta politseiteenistusest vabastati või tema politseiteenistussuhe peatati.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 30 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

  (6) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast.

  (7) Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.

  (8) Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile ei sõltu pensioniõigusliku ea saabumisele vahetult eelneva pideva politseiteenistuse staaži pikkusest.

  (10) Käesoleva seaduse § 107 lõike 3 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata nende kaitseväeteenistuses või prokuröriteenistuses olevate isikute suhtes, kes on politseiteenistuse seaduse alusel omandanud õiguse politseiametniku pensionile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 118.   Teenistusastme vanuse arvestamine

  Politseiametnike ametikohtade vastavusse viimisel teenistusastmetega käesoleva seaduse § 116 alusel arvestatakse politseiametniku teenistusastme vanust alates tema viimasele ametikohale vastava ametiastmega ametikohale nimetamise varaseimast kuupäevast.

4. jagu Üleminekusätted. Muudatused teistes seadustes. Seaduse jõustumine 

§ 119.   Üleminekusätted käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel

  (1) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus. Prefektuur on kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni politseiasutus.

  (2) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses politsei juhtimine ja arendamine ning politseile pandud ülesannete täitmine põhimääruses sätestatud ulatuses.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril täidab prefektuur oma tööpiirkonnas neid politseile pandud ülesandeid, mis ei kuulu Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse.

  (3¹) Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid võib täita prefektuur kui politseiasutus seadusega, määrusega, siseministri käskkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhtudel ja korras kuni 2012. aasta 1. jaanuarini. Prefektuuril on ülesannete täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti õigused ja kohustused.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (3²) Vabariigi Valitsus võib anda määruse, siseminister võib anda määruse ja käskkirja ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib anda käskkirja seadusest tulenevate Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise pädevuse andmiseks prefektuurile.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril kogub käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 nimetatud andmeid isiku elukoha järgne politseiasutus.

  (6) Kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1 jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril nimetab prefektuuri büroo juhi ja prefektuuri jaoskonna juhi ametisse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Prefektuuri teised juhid ja spetsialistid nimetab ametisse prefekt.

§ 119¹.   Käesoleva seaduse § 81 rakendamine
[Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 119².   Ametisse nimetamise erisused

  (1) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest politseiasutuses politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

  (2) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud politseiteenistusest Kaitsepolitseiametis politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 15¹ alusel seoses nimetamisega ametniku ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

  (3) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabastatud piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, nimetatakse teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistusest vabastamise korral tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millelt ta vabastati seoses ametikohale nimetamisega teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

  (4) Politseiametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 18 alusel üle viidud või nimetatud Politseikolledži politseiametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul vastavalt politseiasutuses või Kaitsepolitseiametis ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne Politseikolledži politseiametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.

  (5) Piirivalveametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist piirivalveteenistuse seaduse § 34 alusel üle viidud või nimetatud piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale, nimetatakse tähtaja lõppemisel tema nõusolekul politseiasutuses ametikohale, mis vastab sellele ametikohale, millel ta oli enne piirivalve õppeasutuse piirivalveametniku ametikohale üleviimist või nimetamist, välja arvatud juhul, kui ta ei vasta ametikohal esitatavatele nõuetele.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 119³.   Teenistustähtaja pikendamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuse seaduse § 18¹ või § 52 alusel, piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel või julgeolekuasutuste seaduse § 15¹ alusel tähtaegselt teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ametisse nimetatud ametniku teenistustähtaega võib pärast esialgse teenistustähtaja lõppemist pikendada korraga kuni kolme aasta võrra.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

§ 119⁴.   Endise politseiametniku ametiastme ja piirivalveametniku piirivalveauastme arvamine teenistusastmeks

  (1) Kui politseiteenistusse võetakse isik, kes on olnud enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistuses või piirivalveteenistuses, arvatakse tema viimane politseiametniku ametinimetus või piirivalveauaste teenistusastmeks samadel tingimustel ja korras, mis vastavalt oli ette nähtud käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud politseiametnikele ja §-s 112 nimetatud piirivalveametnikele, kuid mitte kõrgemaks teenistusastmeks, kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste.

  (2) Politseiteenistusse võetaval endisel piirivalveametnikul, kellel puudub piirivalveauaste, kuid on sõjaväeline auaste, võib tema sõjaväelise auastme arvata piirivalveauastmeks varem kehtinud piirivalveteenistuse seaduse § 84 alusel ning seejärel piirivalveauastme teenistusastmeks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul, kes nimetatakse juhtivspetsialisti ametikohale, võib arvata tema teenistusastme vanemkomissari või politseileitnandi teenistusastmeks, kuid mitte kõrgemaks kui seda näeb ette ametikoha teenistusaste, kui isikul on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus ja läbitud erialane täiendusõpe ning tema eelnev töö- või teenistuskogemus tuleb oluliselt kasuks tööl uuel ametikohal.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 119⁵.   Käesoleva seaduse § 81 lõike 3¹ ja § 119¹ lõike 2 rakendamine
[Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 119⁶.   Politseiametniku teenistussuhte peatumisel kasutamata põhi- ja lisapuhkuse aegumine

  Politseiametniku, kelle politseiteenistussuhe on enne 2011. aasta 1. jaanuari peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, väljateenitud põhi- ja lisapuhkuste aegumine peatub tema teenistussuhte peatumise ajaks.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 119⁷.   Politseiametniku teenistusastmete tagasiulatuvalt vastavusse viimise korraldamine

  (1) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametniku ametinimetuse vastavusse viimise korral teenistusastmega, mis on kõrgem kui kõige madalam sellele politseiametniku ametinimetusele vastav teenistusaste, ja kui tema politseiametniku ametinimetus on teenistusastmega vastavusse viidud tagasiulatuvalt, ei maksta selle teenistusastme eest teenistusastmetasu ega selle teenistusastme alusel makstavaid muid tasusid tagasiulatuvalt, vaid alates ametinimetuse kõrgema teenistusastmega vastavusse viimise päevast arvates.

  (2) Käesoleva seaduse § 116 lõike 1 punktides 1–7 ja lõike 2 punktides 1–4 nimetatud politseiametnike ametinimetuste vastavusse viimisel teenistusastmetega tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist arvutatakse juba määratud politseiametnike pensionid ümber alates käesoleva sätte jõustumisest. Pensioni ei arvutata ümber ajavahemiku eest 2010. aasta 1. jaanuar kuni käesoleva sätte jõustumiseni. Asjassepuutuvad asutused esitavad kolme kuu jooksul käesoleva sätte jõustumisest arvates Sotsiaalkindlustusametile andmed nende pensioni saajate kohta, kelle teenistusastmed muutusid tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 119⁸.   Teenistusastmete ja ametikohtade muudatuste rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 67¹–67¹¹, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks vajalikud toimingud teostab ja haldusaktid annab vastavalt seaduses sätestatud pädevusele siseminister, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor alates 2011. aasta 1. aprillist.

  (2) Politseiametniku ühest politseiasutusest teise üleviimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril.

  (3) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 67¹–67¹¹, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel õigus muuta politseiametniku ametikoha ametinimetust ja paiknemist struktuuris ning ametikoha paiknemist ametikohtade grupis, kui politseiametniku senise ametikoha teenistusaste vastab ühele uue ametikoha teenistusastmetest ja uus ametikoht on politseiametniku senise ametikohaga käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus võrdne või ühe võrra madalam. Nimetatud muudatused ei tohi tingida olulisi muutusi ametikoha eesmärgis ega põhiülesannetes ega tuua kaasa politseiametnikule makstava palga või temale määratud palgaastme vähendamist.

  (4) Käesoleva seaduse §-de 35, 48–67 ja 67¹–67¹¹, § 69 lõike 2 punktide 4 ja 5, § 70 lõike 3, § 108 lõike 1 punkti 5 ning § 110 lõike 1 rakendamiseks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul õigus viia politseiametnik tema nõusolekuta üle sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kuid mitte madalamale kui politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus ühe ametikoha võrra madalamale ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muudatus toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.

  (6) Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt üks kuu.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil nõusolekuta üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem senisest palgast.

  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toimunud muudatuse või lõike 4 alusel toimunud nõusolekuta üleviimise tagajärjel muutuvad ametikohale esitatavad nõuded, mille tagajärjel politseiametnik ei vasta uutele ametikohale esitatavatele nõuetele, siis ei rakendata neid politseiametniku suhtes, kes enne lõikes 3 nimetatud muudatust või lõikes 4 sätestatud viisil toimunud nõusolekuta üleviimist vastas tema ametikohale esitatavale nõuetele.
[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

§ 119⁹.   Vabatahtliku merepääste ülemineku säte

  Kui vabatahtlik merepäästja on enne käesoleva seaduse 5¹. peatüki jõustumist läbinud Politsei- ja Piirivalveameti tunnustatud koolitaja või õppeasutuse korraldatud õppe, mis vastab käesoleva seaduse § 108⁶ lõigetes 2 ja 3 nimetatud õppe sisule ja mahule, loetakse seaduses vabatahtliku merepäästjana tunnustamise eeldusena sätestatud esimese astme õppe ja teise astme õppe läbimise nõue täidetuks.
[RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]

§ 119¹⁰.   Politseiteenistuse staaži eest antava lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

  Enne 2013. aasta 1. aprilli täitunud politseiteenistuse staaži aasta eest saadaolevad kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul 2013. aasta 1. aprillist arvates. Aegumine peatub ajaks, kui politseiametnik kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui politseiametnik on ajateenistuses või asendusteenistuses. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 119¹¹.   Politseiametniku toitjakaotuspensioni taotlemise erisus

  Käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 1 loetletud perekonnaliikmete ja nendega võrdsustatud isikute hulka loetakse ka alla 24-aastane kutseõppeasutuses täiskoormusega või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppiv õpilane.
[RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

§ 120.   Töölepingu seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 121.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse rakenduskord sätestatakse rakendamise seaduses.

  (3) Käesoleva seaduse § 120 jõustub 2009. aasta 1. juulil.

  (4) Käesoleva seaduse § 5 lõige 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.