Teksti suurus:

Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.12.2015, 15

Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine ja teise riigi vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamine

Vastu võetud 01.12.2015 nr 9

Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 8646 lõike 9 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise kord ja Euroopa Majanduspiirkonna riigi (edaspidi lepinguriik) või kolmanda riigi poolt vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestajaks määratud asutuse või organi (edaspidi määratud asutus) kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise kord.

§ 2.  Määruse kohaldamine

  Määrus kohaldub kõikidele Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustele konsolideerimata ja konsolideeritud alusel.

§ 3.  Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamine

 (1) Krediidiasutusepõhine vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides.

 (2) Kohaldatud vastutsükliliste puhvrimäärade kaalutud keskmise määra arvutamisel kasutab krediidiasutus kaaludena asjaomastes geograafilistes asukohtades asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi kapitalinõuete määrus) III osa II ja IV jaotise alusel leitud krediidiriski omavahendite nõuete osatähtsusi omavahendite kogunõudest, mis on leitud krediidiasutuse kõikide asjakohaste krediidiriskipositsioonide alusel.

 (3) Lõikes 1 nimetatud asjakohased krediidiriskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud riskipositsioonide klasse, välja arvatud selle artikli punktides a kuni f osutatud riskipositsioonide klassid. Asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatakse:
 1) kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaseid krediidiriskist tulenevaid omavahendite nõudeid;
 2) kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohaseid eririskist või kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki kohaseid täiendavast makseviivituse riskist ja krediidireitingute muutumise riskist tulenevaid omavahendite nõudeid, kui on tegemist kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonidega;
 3) kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaseid omavahendite nõudeid, kui on tegemist väärtpaberistamisriskipositsiooniga.

 (4) Asjakohaste krediidiriskipositsioonide geograafilise asukoha määrab krediidiasutus kindlaks kooskõlas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1152/2014.

 (5) Lõike 1 kohase krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel kohaldab krediidiasutus vastutsüklilise kapitalipuhvri määrana Eestis asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kas Eesti Panga kehtestatud või Euroopa Liidu nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõike 2 alusel Euroopa Keskpanga kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, vastavalt sellele kumb neist on kõrgem. Teises lepinguriigis ja kolmandas riigis asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldab krediidiasutus vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva määruse §-de 4 ja 5 kohaselt.

 (6) Krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel arvestab krediidiasutus vastutsüklilise kapitalipuhvri määra jõustumise kuupäevana kuupäeva, mis on Eesti Panga või asjaomase teise riigi määratud asutuse poolt selleks määratud.

§ 4.  Teises lepinguriigis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 (1) Kui teise lepinguriigi määratud asutus on kehtestanud oma jurisdiktsioonis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kuni 2,5% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus seda määra krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel.

 (2) Kui teise lepinguriigi määratud asutus on kehtestanud oma jurisdiktsioonis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes üle 2,5% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus 2,5% määra, välja arvatud juhul, kui Eesti Pank on kehtestanud asjaomases lepinguriigis asuvatele krediidiriskipositsioonidele vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis on võrdne selles lepinguriigis kehtestatud määraga, ja enda kehtestatud määra avaldanud.

§ 5.  Kolmandas riigis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 (1) Kui kolmanda riigi määratud asutus on kehtestanud oma jurisdiktsioonis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kuni 2,5% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus seda määra krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel, välja arvatud juhul, kui Eesti Pank on kehtestanud ja avaldanud asjaomases kolmandas riigis asuvatele krediidiriskipositsioonidele kohaldatava kõrgema määra.

 (2) Kui kolmanda riigi määratud asutus on kehtestanud oma jurisdiktsioonis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes üle 2,5% vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus 2,5% määra, välja arvatud juhul, kui Eesti Pank on kehtestanud ja avaldanud asjaomases kolmandas riigis asuvatele krediidiriskipositsioonidele kohaldatava määra.

 (3) Kui kolmanda riigi määratud asutus ega Eesti Pank ei ole kolmandas riigis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, siis kohaldab selles riigis krediidiriskipositsioone omav krediidiasutus krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel Eestis asuvate krediidiriskipositsioonide suhtes kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra.

§ 6.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.

Ardo Hansson
president