Teksti suurus:

Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.12.2022
Avaldamismärge:RT I, 02.12.2022, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.11.2022 otsus nr 202

Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.11.2022

§ 1.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist järgmiselt:
1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat;
2) 210 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat;
3) 300 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on kümme aastat või enam.”;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 11–16 järgmises sõnastuses:

„(11) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv:
1) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 120 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 0,8 korrutis või
2) võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmine.

(12) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 120 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

(13) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustatul, kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

(14) Töötuskindlustushüvitise saamise periood pikeneb 60 kalendripäeva võrra kindlustatul, kelle hüvitise saamise perioodi on pikendatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud korras ja kes on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja kelle hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.

(15) Töötukassa avaldab registreeritud töötute arvu eelmise kalendrikuu lõpu seisuga oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäeval.

(16) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11–14 nimetatud keskmine registreeritud töötute arv leitakse vastavasse perioodi jäävate kuude lõpu seisuga registreeritud töötute arvu alusel.”;

3) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõigetes 1–14 nimetatud”;

4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 1–3” tekstiosaga „lõigetes 1–14”;

5) paragrahvi 11 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1”;

6) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kõrvaltingimus, mille kohaselt pikeneb kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamise periood käesoleva seaduse § 8 lõigetes 11–14 nimetatud tingimuste täitumisel;”;

7) paragrahvi 13 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 1–3” tekstiosaga „lõigetes 1–14”;

8) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) töötaja, kelle esitatud pankrotiavalduse alusel on tööandja maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 525 järgmises sõnastuses:

§ 525. Töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikendamise erisus

(1) Kui töötuskindlustushüvitise määramise otsus tehakse pärast 2023. aasta 29. juunit, kuid kindlustatu on esitanud avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks enne seda ja tema töötuskindlustushüvitise saamise periood algab enne 2023. aasta 30. juunit, määratakse töötuskindlustushüvitis perioodiks, mis on sätestatud käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis.

(2) Kindlustatul, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse enne 2023. aasta 30. juunit kehtinud redaktsioonis sätestatud perioodiks ning kelle töötuskindlustushüvitise saamise periood lõpeb pärast 2023. aasta 30. juunit, pikeneb töötuskindlustushüvitise saamise periood 60 kalendripäeva võrra, kui kindlustatu on hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval töötuna arvel ja tema hüvitise saamise perioodi lõppemise päevale eelnenud üle-eelmise kalendrikuu viimase päeva seisuga on registreeritud töötute arv võrdne või suurem kui eelnimetatud kalendrikuule eelnenud 36 kuu registreeritud töötute arvu keskmise ja arvu 1,2 korrutis.”.

§ 2.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 231 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusloaga isik ja Eesti Töötukassa vahetavad teenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”.

§ 3.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.”;

2) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 3 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „posti teel”;

3) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui isikule kojukandena makstav töövõimetoetus või arvelduskontole kantud töövõimetoetus laekub töötukassale tagasi kahel järjestikusel kuul, peatatakse töövõimetoetuse maksmine teisele kuule järgnevast kuust arvates. Pärast puuduolevate andmete esitamist makstakse töövõimetoetus tagantjärele välja.

(6) Kui isik ei esita töötukassale andmeid välisriigi sissetulekute kohta, peatatakse töövõimetoetuse maksmine alates esimesest kuust, mille kohta toetuse väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete esitamist makstakse töövõimetoetus tagantjärele välja.”;

4) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel, kui ta ei ole esitanud andmeid 12 järjestikuse kalendrikuu kohta – 12 kalendrikuu täitumisele järgnevast päevast arvates.”;

5) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

§ 211. Isiku põhikohustused töövõimetoetuse taotlemisel ja saamisel

Töövõimetoetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud:
1) osalema aktiivselt talle töövõimetoetuse andmises ning esitama töötukassale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud töövõimetoetuse saamise õiguse või muu töövõimetoetuse andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks;
2) teavitama töötukassat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning töövõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, kui andmed ei ole töötukassale kättesaadavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimääruses nimetatud andmekogudest, eelkõige välisriiki elama, õppima või tööle asumisest, teises riigis õpingute katkestamisest või lõpetamisest ning välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja pensionist, samuti töövõimega seotud hüvitisest, pensionist ja toetusest;
3) esitama välisriigist saadava töötasu, töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja tööandja makstava haigushüvitise suuruse andmed töötukassale igal kuul ja andmed välisriigi õppeasutuses õppimise ning töövõimega seotud hüvitise, pensioni ja toetuse suuruse kohta nende muutumisel või kord kolme kuu järel, kui töötukassa ei näe ette pikemat tähtaega vastava teabe esitamiseks.”;

7) paragrahvi 22 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõna „varjupaiga”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2023. aasta 1. mail.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ja 9 ning § 3 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2023. aasta 30. juunil.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json