Teksti suurus:

Nõuded vedelkütusele

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.05.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:25.03.2010
Avaldamismärge:

Nõuded vedelkütusele

Vastu võetud 11.06.2003 nr 97
RTL 2003, 71, 1032
jõustumine 01.07.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

13.01.2004 nr 12 ( RTL 2004, 7, 96) 26.01.2004

02.04.2004 nr 61 ( RTL 2004, 38, 626) 01.05.2004

13.10.2004 nr 190 ( RTL 2004, 134, 2080) 22.10.2004

19.12.2005 nr 153 (RTL 2006, 1, 4) 6.01.2006

27.04.2006 nr 41 (RTL 2006, 39, 673) 12.05.2006

Määrus kehtestatakse «Vedelkütuse seaduse» § 8 lõike 1 alusel.

§1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab nõuded järgmistele vedelkütustele (edaspidi kütus):
1) bensiin – kütus, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49;
2) diislikütus – kütus, mille KN kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41;
3) kerge kütteõli – kütus, mille KN kaheksa numbrit on 2710 19 45;
4) raske kütteõli – kütus, mille KN kaheksa numbrit on 2710 19 61 (ei kehti põlevkiviõlile);

5) biodiislikütus – rasvhapete metüülestrid (FAME), mida kasutatakse kas 100%-lises kontsentratsioonis diiselmootori kütusena või diiselmootori kütuse ekstendrina ning mille KN-i esimesed neli numbrit on 1507–1518.

(2) [Kehtetu]

[RTL 2004, 134, 2080 - jõust. 22.10.2004]

§2. Nõuded kütusele

(1) Bensiin ja diislikütus peab vastama Eesti standarditele EVS-EN 228:2004 ja EVS-EN 590:2004, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatud erandid.

(2) Kuni 1. jaanuarini 2004. a on lubatud importida ja müüa lisades 1 ja 2 toodud nõuetele vastavat bensiini.

(3) Kerge kütteõli peab vastama lisas 3 toodud nõuetele.

(4) Raske kütteõli peab vastama lisas 4 toodud nõuetele.

(5) Eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli peab sisaldama erimärgistusaineid vastavalt «Vedelkütuse erimärgistamise seaduse» nõuetele.

(6) Biodiislikütus peab vastama Eesti standardile EVS-EN 14214:2004.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud kütuste keskkonnaohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruses nr 38 «Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded» sätestatud piirnormidele.

[RTL 2006, 39, 673 - jõust. 12.05.2006]

§3. Kliimast sõltuvad nõuded

(1) Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 29. veebruarini peab diislikütust müüvates tanklates olema müügil talvise diislikütuse nõuetele vastavat kütust.

(2) Kliimatingimustest olenevate nõuete ajalisi piiranguid ei kohaldata kütuse impordil.

§4. Kütuse tähistus

(1) Bensiini tähistusena kasutatakse oktaaniarvu järgmiselt:
1) bensiin 91 – oktaaniarvuga uurimismeetodil 91 ja rohkem, kuid alla 95;
2) bensiin 95 – oktaaniarvuga uurimismeetodil 95 ja rohkem, kuid alla 98;
3) bensiin 98 – oktaaniarvuga uurimismeetodil min 98 ja mootorimeetodil min 87,4.

[RTL 2006, 1, 4 - jõust. 6.01.2006]

(2) Kuni 1. jaanuarini 2004. a tähistatakse lisades 1 ja 2 toodud nõuetele vastavat bensiini järgmiselt:
1) bensiin 80 – oktaaniarvuga uurimismeetodil 80 ja rohkem, kuid alla 92;
2) bensiin 92 – oktaaniarvuga uurimismeetodil 92 ja rohkem, kuid alla 95.

(3) Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 29. veebruarini peab müüdav talvine diislikütus tarbija jaoks olema arusaadavalt tähistatud, märgistatuna kas «talvine» või muu arusaadava tähistusega.

[RTL 2004, 134, 2080 - jõust. 22.10.2004]

§5. Katsemetoodikad

(1) Kui kütuse katsetamisteks kasutatakse lisades 1 kuni 4 näidatud meetodeid, peavad näitajad jääma vastavates lisades määratud piiridesse.

(2) Vaidlusalustel juhtudel on soovitav lähtuda Eesti standardites EVS-EN 228:2004, EVS-EN 590:2004 ja EVS-EN 14214:2004 sätestatust.

(3) Standardite kohta annab teavet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

[RTL 2004, 134, 2080 - jõust. 22.10.2004]

§6. [Käesolevast tekstis välja jäetud]

Lisa 1
Kinnitatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 «Nõuded vedelkütusele»

BENSIIN 80*

Näitaja Mõõtühik N��ue Katsemetoodika
Tihedus 15 ºC juures kg/m3 700 ... 780 EVS-EN ISO 3675:2000

EVS-EN ISO 12185:2000

Oktaaniarv:      
Uurimismeetodil, RON   80 ja rohkem, kuid alla 92 EVS-EN 25164:2000
Mootorimeetodil, MON   76 ja rohkem, kuid alla 82 EVS-EN 25163:2000
Väävlisisaldus massi% max 0,05 EVS-EN 24260:2000

EVS-EN ISO 8754:2000

EVS-EN ISO 14596:2000

Pliisisaldus g/l max 0,013 EVS-EN 237:2000
Benseenisisaldus mahu% max 5,0 EVS-EN 238:2000

EVS-EN 12177:2000

Fraktsioonkoostis:     EVS-EN ISO 3405:2000
Keemise algus (IBP):      
Suvine ºC min 30  
Talvine ºC ei normita  
Aurustunud 70 ºC juures (E70):      
Suvine mahu% 15 ... 45  
Talvine mahu% 15 ... 50  
Aurustunud 100 ºC juures (E100):      
Suvine mahu% 40 ... 65  
Talvine mahu% 43 ... 70  
Aurustunud 180 ºC juures (E180): mahu% min 85  
Keemise lõpptemperatuur ºC max 215  
Jääk mahu% max 2,0  
Küllastunud aururõhk (VP):     EVS-EN 13016-1:2001
Suvine kPa 35 ... 80  
Talvine kPa 55 ... 100  
Solvent-uhutud vaikude sisaldus mg/100 ml max 5 EVS-EN ISO 6246:2000
Oksüdeerumiskindlus minut min 360 EVS-EN ISO 7536:2000
Happesus mgKOH/

100 cm3

max 3,0 ISO 6618:1997

ISO 6619:1988

Korrosiivsus vaskplaadikatsel   Läbib (No 1) EVS-EN ISO 2160:2000
Välimus   Läbipaistev ja selge Visuaalne
Vesi ja tahked osised   Puuduvad Visuaalne

* lubatud 1. jaanuarini 2004

Lisa 2
Kinnitatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 «Nõuded vedelkütusele»

BENSIIN 92*

Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika
Tihedus 15 ºC juures kg/m3 725 ... 780 EVS-EN ISO 3675:2000

EVS-EN ISO 12185:2000

Oktaaniarv:      
Uurimismeetodil, RON   92 ja rohkem, kuid alla 95 EVS-EN 25164:2000
Mootorimeetodil, MON   82 ja rohkem, kuid alla 85 EVS-EN 25163:2000
Väävlisisaldus massi% max 0,05 EVS-EN 24260:2000

EVS-EN ISO 8754:2000

EVS-EN ISO 14596:2000

Pliisisaldus g/l max 0,013 EVS-EN 237:2000
Benseenisisaldus mahu% max 5,0 EVS-EN 238:2000

EVS-EN 12177:2000

Fraktsioonkoostis:     EVS-EN ISO 3405:2000
Keemise algus (IBP):      
Suvine ºC min 30  
Talvine ºC ei normita  
Aurustunud 70 ºC juures (E70):      
Suvine mahu% 15 ... 45  
Talvine mahu% 15 ... 50  
Aurustunud 100 ºC juures (E100):      
Suvine mahu% 40 ... 65  
Talvine mahu% 43 ... 70  
Aurustunud 180 ºCjuures (E180) mahu% min 85  
Keemise lõpptemperatuur: ºC max 215  
Jääk mahu% max 2,0  
Küllastunud aururõhk (VP):     EVS-EN 13016-1:2001
Suvine kPa 35 ... 80  
Talvine kPa 55 ... 100  
Solvent-uhutud vaikude sisaldus mg/100 ml max 5 EVS-EN ISO 6246:2000
Oksüdeerumiskindlus minut min 360 EVS-EN ISO 7536:2000
Happesus mgKOH/

100 cm3

max 3,0 ISO 6618:1997

ISO 6619:1988

Korrosiivsus vaskplaadikatsel   läbib (No 1) EVS-EN ISO 2160:2000
Välimus   Läbipaistev ja selge Visuaalne
Vesi ja tahked osised   Puuduvad Visuaalne

* lubatud 1. jaanuarini 2004

Lisa 3
Kinnitatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 «Nõuded vedelkütusele»

 KERGE KÜTTEÕLI

Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika
Tihedus temperatuuril 15 ºC kg/m3 max 860 EVS-EN ISO 3675:2000

EVS-EN ISO 12185:2000

Fraktsioonkoostis:     EVS-EN ISO 3405:2000
Destilleerub 250 ºC juures mahu% alla 65  
Destilleerub 350ºC juures mahu% 85 või rohkem  
Viskoossus temperatuuril 20 ºC mm2/s   EVS-EN ISO 3104:2000
Suvine   max 6,0  
Talvine   max 5,0  
Leekpunkt     EVS-EN 22719:2000
Suvine ºC min 42  
Talvine ºC min 35  
Hägustumispunkt     EVS-ISO 23015:2000
Suvine ºC ei normita  
Talvine ºC max –10  
Filtreeritavuspunkt     EVS-EN 116:2000
Suvine ºC max –5  
Talvine ºC max –20  
10% destillatsioonijäägi koksiarv massi% max 0,3 EVS-EN ISO 10370:2000 ISO 6615:1993
Tuhasisaldus massi% max 0,01 EVS-EN ISO 6245:2000
Väävlisisaldus   massi% max 0,2*   EVS-EN 24260:2000

EVS-EN ISO 8754:2000

EVS-EN ISO 14596:2000

Korrosiivsus vaskplaadikatsel   läbib (No 1) EVS-EN ISO 2160:2000
Vaba vesi massi% max 0,03 ISO 3733:1999

ISO 3734:1997

Tahked osised   puuduvad ISO 3734:1997

EVS-EN ISO 3735:2000

Eripõlemissoojus MJ/kg min 41,0 ASTM D240, ASTM D4809, ASTM D4868

* lubatud kuni 1. jaanuarini 2008

Lisa 4
Kinnitatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 «Nõuded vedelkütusele»

RASKE KÜTTEÕLI

Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika
Tihedus 15 ºC juures kg/m3 Vastavalt märkusele 1 EVS-EN ISO 3675:2000

EVS-EN ISO 12185:2000

Kinemaatiline viskoossus 80 ºC juures mm2/s 8,5 ... 120 EVS-EN ISO 3104:2000
Leekpunkt ºC min 60 EVS-EN 22719:2000
Hangumispunkt ºC max 42 ISO 3016:1994
Destilleerub 350 ºC juures mahu% alla 85 EVS-EN ISO 3405:2000
Koksiarv Conradsoni järgi massi% max 22 EVS-EN ISO 10370:2000

ISO 6615:1993

Tuhasus massi% max 0,15 EVS-EN ISO 6245:2000
Tahked osised mahu% max 1,0 EVS-EN ISO 3735:2000
Väävlisisaldus: massi%   EVS-EN ISO 8754:2000
väävlivaene   max 0,5 EVS-EN 24260:2000
tavaline   max 1,0 EVS-EN ISO 14596:2000
väävline   max 3,0*  
Korrosiivsus vaskplaadikatsel   Läbib (No 1) EVS-EN ISO 2160:2000
Veesisaldus massi% max 1,0 ISO 3733:1999
Alumine eripõlemissoojus MJ/kg min 38,8 ASTM D240, ASTM D4868


* lubatud 1. jaanuarini 2004
Märkus 1: Sõltuvalt kinemaatilisest viskoossusest ei tohi raske kütteõli tihedus 15 ºC juures ületada järgnevas tabelis toodud väärtusi:

Kinemaatiline viskoossus,
80 ºC juures, mm2/s

Tihedus 15 ºC juures, kg/m3

väävlivaene ja tavaline kütus väävline kütus
8,5 ... 15

15 ... 30

30 ... 50

50 ... 120

max 940

max 960

max 995

max 1020

max 960

max 980

max 1020

max 1040