Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 19.04.2006
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 8. mai 2006. a otsusega nr 1007 |
§ 1. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2006, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba.»;
2) paragrahvi 43 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Perekonnaliikme poolt tagatud ülalpidamiseks loetakse:
1)
vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist;
2) vanema poolt
täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline
iseseisvalt toime tulema, ülalpidamist;
3) vanema poolt
täisealise lapse, kes õpib täiskoormusega, ülalpidamist;
4)
ülalpidamist abikaasa poolt;
5) täisealise lapse poolt vanema,
kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime
tulema, ülalpidamist.»;
3) paragrahvi 107 lõike 1 punktis 4, §107 lõikes 5 ja § 123 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «tervisliku seisundi» sõnaga «terviseseisundi»;
4) peatüki IV1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«TÄHTAJALINE ELAMISLUBA JA TÖÖLUBA»;
5) paragrahvi 11 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 11. Tähtajaline elamisluba
(1) Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.»;
6) paragrahvi 111 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 111. Tähtajalise elamisloa taotlemine»;
7) paragrahvi 111 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
« 11) Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Eesti, pikaajalise
elaniku elamisluba omav välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba
käesoleva seaduse § 122, § 133 või
§ 134 alusel;
12) käesoleva lõike punktis 11
nimetatud välismaalase Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav
abikaasa või Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba omav alaealine laps,
kui perekond on loodud liikmesriigis, kes andis välismaalasele
pikaajalise elaniku elamisloa;
13) välismaalane, kelle pikaajalise
elaniku elamisluba on käesoleva seaduse § 149 1.
lõike punktis 2 nimetatud põhjusel kehtetuks tunnistatud kahe kuu
jooksul alates pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisest.»;
8) paragrahvi 111 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Välismaalane on kohustatud tõendama käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 6, 10, 11 ja 12 nimetatud asjaolusid.»;
9) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 12. Tähtajalise elamisloa andmise alused»;
10) paragrahvi 12 lõike 22 teine lause ning lõiked 3 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 12 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (32) Tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavaks tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris.»;
12) paragrahvi 12 lõikeid 4, 9 ja 10 täiendatakse enne sõna «elamisluba» sõnaga «tähtajaline» vastavas käändes;
13) paragrahvi 121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne ning elamisloa taotlus on põhjendatud.»;
14) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks ei anta, kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks käesoleva seaduse § 122 alusel.»;
15) paragrahvi 121 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
« (52) Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb elamisluba õppimiseks, peab lisaks lõikes 5 sätestatule tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.»;
17) paragrahvi 122 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 123 lõike 1 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või pikaajalist elamisluba omava ja Eestis püsivalt elava välismaalasest lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel:»;
19) paragrahvi 123 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Jagatud eestkoste puhul on vajalik eestkostet jagava poole nõusolek.»;
20) paragrahvi 123 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Välismaalasel, kes taotleb Eestis varjupaika, on lubatud Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.»;
22) paragrahvi 131 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kellel on pikaajalise elaniku elamisluba;»;
23) paragrahvi 133 lõiget 12 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba.»;
24) paragrahvi 135 täiendatakse läbivalt enne sõna «elamisloa» sõnaga «tähtajalise»;
25) paragrahvi 136 täiendatakse läbivalt enne sõna «elamisloa» sõnaga «tähtajalise»;
26) paragrahvis 14 asendatakse läbivalt sõnad «Elamis- ja tööluba» sõnadega «Tähtajaline elamisluba ja tööluba» vastavas käändes;
27) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) välismaalasele Eesti kodakondsuse taastamisel;»;
28) paragrahvi 14 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Tähtajaline elamisluba lõpeb pikaajalise elaniku elamisloa saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel.»;
29) paragrahvis 141 asendatakse läbivalt sõnad «Elamis- ja tööluba» sõnadega «Tähtajaline elamisluba ja tööluba» vastavas käändes ning sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 täiendatakse enne sõna «elamisloa» sõnaga «tähtajalise»;
30) paragrahvi 141 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) tähtajalise elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise korra.»;
31) paragrahvi 142 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja alalise» ning sama paragrahvi lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «erandina» sõnaga «tähtajalise»;
32) seadust täiendatakse peatükiga IV2 järgmises sõnastuses:
«IV2 peatükk
PIKAAJALISE ELANIKU ELAMISLUBA
§ 143. Pikaajalise elaniku elamisluba
(1) Välismaalasele antakse pikaajalise elaniku elamisluba, kui tema puhul on täidetud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused ja välismaalase elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse.
(2) Välismaalane esitab pikaajalise elaniku elamisloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes otsustab pikaajalise elaniku elamisloa andmise, kui välisleping ei sätesta teisiti.
(3) Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks tööluba.
(4) Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53) III peatükis sätestatud õigused.
(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõiget ei kohaldata:
1)
pagulaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduses sätestatud korras elamisloa saanud välismaalase suhtes, kellele
antakse pikaajalise elaniku elamisluba;
2) Eestis elava Eesti
kodaniku või Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase
kuni viieaastasele lapsele, kui lapsele antakse pikaajalise elaniku
elamisluba.
§ 144. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab
järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis elamisloa
alusel pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku
elamisloa taotluse esitamist;
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3)
tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
4) ta
on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi
välislepingu tähenduses;
5) ta on täitnud
integratsiooninõude ja
6) tema puhul ei esine pikaajalise
elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punkte 1–3 ei kohaldata püsivalt Eestis elava Eesti kodaniku või püsivalt Eestis elava ja Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase alla üheaastase lapse suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõuet ja punkti 2 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse või kes on saanud ekslikult Eesti kodaniku passi kuue kuu jooksul, arvates Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.
(5) Elamisloa õppimiseks alusel Eestis viibitud aeg võetakse pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vajaliku viibimisperioodi arvestamisel arvesse pooles ulatuses, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.
§ 145. Integratsiooninõue
(1) Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel.
(2) Integratsiooninõuet ei pea täitma:
1) alla 15-aastane
välismaalane;
2) üle 65-aastane välismaalane;
3)
täisealine piiratud teovõimega välismaalane.
(3) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel.
(4) Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.
(5) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest.
(6) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest ekspertkomisjon. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.
§ 146. Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumine
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba ei anta välismaalasele:
1)
kellele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks käesoleva seaduse § 122
alusel või tähtajaline elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 132
1. lõike punktides 8–11 nimetatud tingimusel;
2) kes
kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
3)
kes on esitanud valeandmeid või kasutanud pettust pikaajalise elaniku
elamisloa taotlemisel;
4) kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud
pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise korral käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
§ 147. Pikaajalise elaniku elamisloa vorm
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba vormistatakse pikaajalise elaniku elamisloa andmise otsuse andmete alusel elamisloa andmete kandmise teel isikutunnistusele.
(2) Kui välismaalane taotleb pikaajalise elaniku elamisloa andmete kandmist välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi, kantakse tema elamisloa andmed välisriigi reisidokumenti või välismaalase passi pikaajalise elamisloa andmise otsuse andmete alusel.
(3) Pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik – EÜ». Käesoleva seaduse § 143 5. lõikes nimetatud välismaalase elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik».
§ 148. Pikaajalise elaniku elamisloa lõppemine
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba lõpeb:
1) välismaalasele
Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
2) välismaalasele
Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel;
3)
välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul omandab isik Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
§ 149. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
1)
välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
2) kui välismaalane
on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või
kasutanud pettust;
3) kui välismaalane kujutab endast tõsist ohtu
avalikule korrale ja julgeolekule;
4) kui välismaalane viibib
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud;
5)
kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa
Liidu liikmesriigis;
6) kui välismaalase eemalviibimine Eestist on
kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema pereliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.
§ 1410. Pikaajalise elaniku elamisloa taastamine
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel käesoleva
seaduse paragrahvi 149 1. lõike punktis 4, 5 või 6 sätestatud
juhul võib taastada pikaajalise elaniku elamisloa välismaalasele, kes
vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis
tähtajalise elamisloa alusel ja pidevalt vähemalt kaks aastat vahetult
enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist;
2)
tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne
sissetulek Eestis äraelamiseks;
4) ta on kindlustatud isik
ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses ja
5)
tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise
aluseks olevaid asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 sätestatud pidevalt Eestis elamise perioodi hulka loetakse Eestist ajutist eemalviibimist, mis ei ületa kokku nelja kuud viimase kahe aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist.
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.
§ 1411. Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamata jätmine
Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse pikaajalise elaniku elamisloa taotlus läbi vaatamata.
§ 1412. Kaebuse esitamine
Pikaajalise elaniku elamisloa andmise või taastamise, andmisest või taastamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbivaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.
§ 1413. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise korraldamine
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) pikaajalise
elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise, andmise, taastamise
ning kehtetuks tunnistamise korra;
2) käesoleva seaduse §-des 144
ja 1410 sätestatud legaalse sissetuleku määrad;
3)
käesoleva seaduse § 145 5. ja 6. lõikes nimetatud
juhtudel eesti keele tasemeeksami sooritamise ulatuse ja viisi või
nimetatud eksami sooritamisest vabastamise tingimused ja korra.
(2) Siseminister kehtestab määrusega:
1) pikaajalise
elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse
vormi;
2) pikaajalise elaniku elamisloa andmete välismaalase
reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;
3)
pikaajalise elaniku elamisloa välisriigi reisidokumenti kandmise korra.
(3) Käesoleva seaduse §-s 145 nimetatud ekspertkomisjoni moodustab ja selle töökorralduse kehtestab haridus- ja teadusminister kooskõlastatult sotsiaalministriga.
§ 1414. Teabevahetuse korraldamine
Pikaajalise elaniku elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab Siseministeerium või siseministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus.»;
33) paragrahvis 173 asendatakse sõna «alalise» sõnadega «pikaajalise elaniku»;
34) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Elamis- ja töölubade ning tähtajalise elamisloa ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise taotluste, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti kehtetuks tunnistatud elamis- ja töölubade kohta peetakse riiklikku elamis- ja töölubade registrit.»;
35) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba.»;
36) seadust täiendatakse §-ga 237 järgmises sõnastuses:
« 237. Alalise elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane
(1) Alalist elamisluba omav välismaalane loetakse pikaajalise elaniku elamisluba omavaks välismaalaseks.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase taotlusel kantakse tema pikaajalise elaniku elamisloa andmed isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti.
(3) Pikaajalise elaniku elamisluba annab käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud välismaalasele Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ
III peatükis sätestatud õigused, välja arvatud juhul, kui:
1)
välismaalane omas enne alalise elamisloa andmist tähtajalist elamisluba,
mis oli antud pagulaste seaduses sätestatud korras;
2) alalist
elamisluba omav välismaalane on alla viieaastane.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud välismaalase pikaajalise elaniku elamisloale tehakse märge «pikaajaline elanik».
(5) Kuni välismaalase taotlusel tema pikaajalise elaniku elamisloa andmete isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kandmiseni tõendavad välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu välismaalase isikutunnistusele, välismaalase passi või välisriigi reisidokumenti kantud alalise elamisloa andmed.»
§ 2. Avaliku koosoleku seaduse (RT I 1997, 30, 472; 2002, 63, 387) § 6 lõike 4 punktis 2 ja § 8 lõikes 4 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba» vastavas käändes.
§ 3. Elundite ja kudede siirdamise seaduse (RT I 2002, 21, 118; 2005, 39, 308) § 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «alalise» sõnadega «pikaajalise elaniku».
§ 4. Eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 2005, 22, 149) § 4 punktis 3 asendatakse sõnad «alaline või tähtajaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba või tähtajaline elamisluba».
§ 5. Kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 2005, 71, 549) § 81 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba».
§ 6. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 2002, 36, 220; 2005, 47, 387) § 5 lõike 2 punktis 1 ja § 24 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba» vastavas käändes.
§ 7. Lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2005, 29, 216) § 18 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba».
§ 8. Lõhkematerjaliseaduse (RT I 2004, 25, 170; 2006, 14, 112) § 62 lõike 2 punktis 1 ja § 66 lõikes 3 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba» vastavas käändes.
§ 9. Ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3; 2006, 2, 3) § 9 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «alalise elamisloa» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisloa».
§ 10. Pagulaste seaduse (RT I 1997, 19, 306; 2006, 2, 3) §-s 19 asendatakse sõna «alalise» sõnadega «pikaajalise elaniku».
§ 11. Rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2005, 39, 308) § 37 lõike 1 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ning punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
« 6) rahvastikuregistri objekti staatust määratleva alusdokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel;».
§ 12. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 7, 42) § 172 lõikes 4 asendatakse sõna «alalise» sõnadega «pikaajalise elaniku».
§ 13. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (RT I 2005, 24, 179) § 24 lõike 1 punktis 2 ja § 32 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba» vastavas käändes.
§ 14. Turvaseaduse (RT I 2003, 68, 461; 2005, 57, 451) § 21 lõikes 2 ja § 22 lõikes 1 asendatakse sõnad «alaline elamisluba» sõnadega «pikaajalise elaniku elamisluba» vastavas käändes.
§ 15. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (RT I 2006, 2, 3) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
« § 101. Varjupaigataotleja õigus töötada
(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti loal võib varjupaigataotleja Eestis töötada, kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei ole tema varjupaigataotluse suhtes ühe aasta jooksul, arvates varjupaigataotluse esitamisest, varjupaigataotlejast sõltumatul põhjusel otsust teinud.
(2) Varjupaigataotlejale antud luba Eestis töötada kehtib kuni tema varjupaigataotluse menetluse lõppemiseni. Varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse vaidlustamisel kohtus kehtib varjupaigataotlejale antud luba Eestis töötada kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
(3) Taotluse Eestis töötamiseks esitab varjupaigataotleja Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, kes annab loa või keeldub selle andmisest ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Märke Eestis töötamise lubamise kohta kannab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet varjupaigataotleja tunnistusele.
(4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub Eestis töötamiseks loa andmisest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
(5) Eestis töötamise loa taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab siseminister määrusega.»;
3) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «§ 36 lõikes 5» sõnadega «§ 36 lõikes 6»;
4) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametiruumide sisekorraeeskirja kehtestab siseminister määrusega.»
5) paragrahvis 44 asendatakse sõna «alaline» sõnadega «pikaajalise elaniku»;
6) paragrahvi 51 lõikes 1 asendatakse sõnad «§ 10 lõikes 4» sõnadega «§-s 101.»
§ 16. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 2004, 89, 615) asendatakse läbivalt sõna «alalise» sõnadega «pikaajalise elaniku».
§ 17. Rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud alalise elamisloa taotlus vaadatakse läbi taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Välismaalasele alalise elamisloa andmisel kohaldatakse välismaalase suhtes välismaalaste seaduse §-s 237 sätestatut ja tema pikaajalise elaniku elamisloa andmed kantakse isikutunnistusele.
(2) Kui välismaalane esitab pikaajalise elaniku elamisloa taotluse enne 2007. aasta 1. juunit, ei pea välismaalane sooritama välismaalaste seaduse § 145 lõikes 3 nimetatud eesti keele tasemeeksamit.
§ 18. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 15 jõustub 2006. aasta 1. juulil.
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |
1 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53).
Facebook
X.com