Teksti suurus:

Prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.05.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 21, 160

Prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.04.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. mai 2006. a otsusega nr 1008

§ 1. Prokuratuuriseaduses (RT I 1998, 41/42, 625; 2005, 29, 212) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnes piirkonnas töötavatele prokuröridele. Diferentseeritud palgamäära suuruse, selle rakendamise alused ja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

2) paragrahvi 25 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust.

(4) Kui muutub selle prokuröri ametikoha minimaalne palgamäär, kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas, arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.»;

3) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.»;

4) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Prokuröri töövõimetuspension

(1) Prokuröri töövõimetuspensionile on õigus isikul, kellel on tekkinud püsiv töövõimetus prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž.

(2) Kui prokuröril on tekkinud püsiv töövõimetus seoses teenistusülesande täitmisega tema suhtes toimepandud ründe või prokuröri poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, on tal õigus töövõimetuspensionile staažist sõltumata.

(3) Prokuröri töövõimetuspensioni suurus on:
1) 100%-lise töövõime kaotuse korral 65% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust;
2) 80–90%-lise töövõime kaotuse korral 50% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust;
3) 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 30% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust.

(4) Kui muutub püsiva töövõime kaotuse protsent või prokuröri töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse prokuröri töövõimetuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Prokuröri töövõimetuspensioni see osa, mis ületab üldise töövõimetuspensioni, makstakse riigieelarvest.»;

5) paragrahvis 261 asendatakse sõna «palk» sõnaga «ametipalk» vastavas käändes;

6) paragrahvi 33 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 asendatakse sõnad «kohtunike esinduskogu» sõnadega «kohtunike täiskogu»;

7) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse § 25 lõike 6 esimest lauset kohaldatakse isikutele, kellel tekib prokuröri vanaduspensioni saamise õigus 2006. aasta 1. juulist.»

§ 2. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 2251 järgmises sõnastuses:

« § 2251. Infoühiskonna teenuse ja ringhäälingu ebaseaduslik vastuvõtmine

(1) Tasulisele infoühiskonna teenusele või tasu eest edastatavale televisiooni- või raadioprogrammile või -saatele või nendele juurdepääsu võimaldavale teenusele ebaseaduslikku juurdepääsu võimaldavate seadmete või tarkvara kaubanduslikul eesmärgil valmistamise, edasiandmise, paigaldamise, hooldamise, omamise või reklaamimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 2981 järgmises sõnastuses:

« § 2981. Mõjuvõimuga kauplemine

(1) Vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et isik kasutab ebaseaduslikult oma tegelikku või eeldatavat mõju eesmärgiga saavutada avaliku halduse ülesandeid täitvalt ametiisikult tema ametiseisundit kasutades teo toimepanemine või toimepanemata jätmine vara või muu soodustuse andja või kolmanda isiku huvides, – karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.»

§ 3. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2005, 71, 549) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Karistusseadustiku §-s 2251 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.»;

2) paragrahvi 191 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 116; 2006, 15, 118) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

« § 271. Süüdistuskohustusmenetluse kohtualluvus

(1) Käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine kuulub selle ringkonnakohtu pädevusse, kelle tööpiirkonnas asub kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saatnud prokuratuur või uurimisasutus.

(2) Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse on kannatanule saatnud Riigiprokuratuur, kuulub käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud kaebuse lahendamine Tallinna Ringkonnakohtu pädevusse.»;

2) paragrahvi 137 lõikes 4 asendatakse arv «4» arvuga «31»;

3) paragrahvi 142 lõikes 9 asendatakse sõna «hoone» sõnaga «ehitise» ja sõnad «asukoha järgsele hooneregistrile» sõnaga «ehitisregistrile»;

4) paragrahvi 145 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «kriminaalasja nimetus,» sõnadega «kriminaalasja nimetus – »;

5) paragrahvi 178 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega:
1) kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstava tasu suuruse ning maksmise korra;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste suurused ja maksmise korra;
3) vajaduse korral erisused välisriigis elavale eksperdile, spetsialistile ja tõlgile tasu või hüvitise maksmisel.»;

6) paragrahvi 208 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus.

(2) Ringkonnakohtusse esitatavas kaebuses märgitakse:
1) kuriteo asjaolud;
2) kuriteo kvalifikatsioon;
3) millistele kogutud tõenditele tugineb kuriteokahtlus;
4) kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluse lühikirjeldus;
5) kaebaja arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud.

(3) Ringkonnakohus juhindub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse kohtulikku arutamist ette valmistades käesoleva seadustiku §-st 326, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse lahendab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt kaebuse saamisest alates kümne päeva jooksul. Enne otsustamist on tal õigus:
1) nõuda kriminaaltoimiku materjale;
2) anda Riigiprokuratuurile korraldusi täiendavateks menetlustoiminguteks.

(5) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta määruse, milles märgitakse:
1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus;
2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.

(6) Kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust.»;

7) paragrahv 210 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 210. Riiklik kriminaalmenetlusregister

(1) Riiklikusse kriminaalmenetlusregistrisse kantakse karistusseadustikust ja käesolevast seadustikust tulenevad andmed eesmärgiga:
1) tagada ülevaade uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute menetluses olevate kriminaalasjade, samuti alustamata jäetud kriminaalasjade kohta;
2) kajastada andmeid kriminaalmenetluse raames läbiviidud toimingute kohta;
3) võimaldada menetleja töö sisemist korraldamist;
4) tagada kriminaalpoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kuritegevusstatistika kogumine;
5) võimaldada menetlusdokumentide elektroonilist edastamist käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel.

(2) Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutab ning selle vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus.

(3) Justiitsminister võib anda määrusi kriminaalmenetlusregistri tegevuse korraldamiseks ja kriminaalmenetlusregistri kasutamise tasu määrade kehtestamiseks.

(4) Justiitsministeerium avaldab riikliku kriminaalmenetlusregistri andmete põhjal iga aasta 1. märtsiks aruande eelmise aasta kuritegevuse kohta.

(5) Kuritegevuse statistika avaldamise vormid ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

8) paragrahvi 230 lõikes 3 asendatakse arvud «2–5» arvudega «2–6»;

9) seadustikku täiendatakse §-ga 2351 järgmises sõnastuses:

« § 2351. Kohtu alla andmine lühimenetluses

(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.»;

10) paragrahvi 238 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 loetletud alused»;

11) paragrahvi 238 lõike 1 senine punkt 3 loetakse punktiks 4;

12) seadustikku täiendatakse §-ga 2451 järgmises sõnastuses:

« § 2451. Kohtu alla andmine kokkuleppemenetluses

(1) Kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib käesoleva seadustiku §-de 24–27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks, järgides käesoleva seadustiku § 263 sätteid;
2) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;
3) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks võimalusega koostada uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi või määraga;
4) kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

(2) Käesoleva seadustiku §-s 258 sätestatud aluse ilmnemisel korraldab kohus eelistungi, mille pidamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 259–262 sätestatut.»;

13) paragrahvi 248 lõiget 1 täiendatakse uue punktiga 1 järgmises sõnastuses:

« 1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused;»;

14) paragrahvi 248 lõike 1 senised punktid 1–4 loetakse punktideks 2–5;

15) paragrahvi 373 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Teistmisaluse puudumisel jätab Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata.

(2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

(3) Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.»;

16) paragrahvi 378 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ettepaneku Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks teeb Riigikogule õiguskantsler Riigiprokuratuuri taotluse alusel.»;

17) paragrahvi 385 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 385 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) menetlustoiminguks loa andmise määrus, välja arvatud vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määrused;»;

19) paragrahv 386 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 386. Määruskaebus

(1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse;
2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;
3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrust vaidlustatakse;
5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.

(2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja.

(3) Määruskaebus lisatakse kriminaaltoimikusse.»;

20) paragrahv 387 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg

(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise määruse peale esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.

(3) Kui kohus kriminaalasjas tehtud määrusega tunnistas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.»;

21) paragrahv 388 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 389 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 389. Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus

(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 10. või 11. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Kohtumääruse teinud kohtukoosseis vaatab määruskaebuse läbi selle esitamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.

(3) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab.

(4) Kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele.»;

23) paragrahv 390 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 390. Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

(1) Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse käesoleva seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.

(3) Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.

(4) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise esindaja ja prokurör. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist.

(5) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 349 sätestatut järgides. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtumääruse menetlusse võtmine otsustatakse 10 päeva jooksul.»;

24) paragrahv 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 391. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse lõplikkus

Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.»;

25) paragrahv 392 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 392. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine

Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada, kui määruse edasise täitmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.»;

26) paragrahvi 408 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise ja ametist kõrvaldamise määrused või kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.»;

§ 5. Infoühiskonna teenuse seaduses (RT I 2004, 29, 191; 2005, 61, 473) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõnad «seaduse §-des 15 ja 151 sätestatud väärtegudele» sõnadega «seaduse §-s 15 sätestatud väärteole»;

3) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad «seaduse §-des 15 ja 151 sätestatud väärtegude» sõnadega «seaduse §-s 15 sätestatud väärteo».

§ 6. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK