Teksti suurus:

Mõõteseaduse, riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.10.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 21, 161

Mõõteseaduse, riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.04.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. mai 2006. a otsusega nr 1009

I. Mõõteseaduses (RT I 2004, 18, 132; 2005, 9, 33) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb lõppkasutajale mõeldud mõõtevahendi esmakordses ettenähtud otstarbel kasutamises;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

« 101) legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse tagamiseks läbiviidava mõõtetegevuse kontroll;»;

3) lõike 1 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 26) parim tõendatud mõõtevõime on väikseim mõõtemääramatus, mida mõõtja peab tagama igapäevatöös vastavalt oma akrediteerimis- või pädevusulatusele;»;

4) lõiget 1 täiendatakse punktidega 301 ja 302 järgmises sõnastuses:

« 301) tootja on isik, kes vastutab mõõtevahendi oma nimel turule laskmisel või selle oma tarbeks kasutusele võtmisel mõõtevahendi vastavuse eest käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
302) tootja volitatud esindaja on Euroopa Majanduspiirkonna riigis registreeritud isik, kellele on antud tootja kirjalik volitus teostada tema nimel kindlaksmääratud ülesandeid käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses;»;

5) lõiget 1 täiendatakse punktiga 311 järgmises sõnastuses:

« 311) turule laskmine on tegevus, millega tehakse mõõtevahend Euroopa Majanduspiirkonna riigis esmakordselt lõppkasutajale kättesaadavaks tasu eest või tasuta;»;

6) lõiget 1 täiendatakse punktiga 35 järgmises sõnastuses:

« 35) vastavushindamismärgis on vastavusmärk «CE» ja metroloogiline lisamärgis, mis koosneb tähest «M» ja märgise pealekandmise aasta kahest viimasest numbrist. Vahetult lisamärgisele järgneb vastavust hinnanud teavitatud asutuse number, kui see on vastavushindamisprotseduuriga ette nähtud.»;

7) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Muid nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alaseid mõisteid kasutatakse käesolevas seaduses toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses.»

§ 2. Paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust;».

§ 3. Seaduse 2. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. peatükk
LEGAALMETROLOOGILINE KONTROLL

1. jagu
Üldsätted

§ 6. Legaalmetroloogilise kontrolli liigid

(1) Legaalmetroloogilise kontrolli liigid on:
1) mõõtevahendite metroloogiline kontroll;
2) toodetud ja imporditud kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll;
3) toodetud ja imporditud mõõtemahutina kasutatavate pakendite mahu ja märgistuse kontroll.

(2) Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid on:
1) vastavushindamine;
2) tüübikinnitus;
3) legaalmetroloogiline ekspertiis;
4) taatlemine.

2. jagu
Mõõtevahendite metroloogiline kontroll

1. jaotis

Üldnõuded

§ 7. Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli nõue

(1) Metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse:
1) pikkuse, ruumala, massi, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, vedeliku- ja gaasikoguse ning tiheduse ja ainetesisalduse mõõtmiseks tehingutes;
2) tasu arvestamiseks transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel;
3) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest;
4) riikliku järelevalve käigus;
5) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses;
6) politsei korraldatud kontrolli ja järelevalve käigus;
7) ravimi valmistamisel ja kontrollimisel;
8) meditsiinis patsiendi tervise kontrollimisel, diagnoosimisel ja ravimisel;
9) kinnispaki täitekoguse ning mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel.

(2) Enne turule laskmist ja kasutusele võtmist peavad mõõtevahendid olema läbinud metroloogilise kontrolli, arvestades alljärgnevat:
1) mõõtevahend, millele on kehtestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (ELT L 135, 30.04.2004, lk 1–80) (edaspidi mõõtevahendite direktiiv), peab läbima vastavushindamise vastavalt nimetatud direktiivile;
2) mitteautomaatkaal peab läbima vastavushindamise vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 90/384/EMÜ mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.07.1990, lk 1–16) (edaspidi mitteautomaatkaalude direktiiv);
3) mõõtevahend, millele on kehtestatud nõuded seda liiki mõõtevahendit käsitlevas Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis (edaspidi EÜ üksikdirektiiv), peab läbima metroloogilise kontrolli vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 6.09.1971, lk 1–13);
4) mõõtevahend, millele ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva lõike punktides 1 kuni 3 nimetatud õigusaktidega, peab läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

(4) Keelatud on turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse.

(5) Mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuete täitmise eest vastutab tootja või tootja volitatud esindaja. Isikul, kes on ostnud mõõtevahendi käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel kasutamiseks, on õigus nõuetele mittevastav mõõtevahend tagastada või nõuda tootjalt või tootja volitatud esindajalt täiendavaks vastavushindamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

(6) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon avaldab oma veebilehel nende EÜ üksikdirektiivide loetelu ja kehtivustingimused, mille alusel on välja antud EÜ tüübikinnitustunnistused, samuti EÜ tüübikinnitustähiste ja EÜ esmataatluse märgiste ning vastavushindamismärgiste kirjeldused ja kehtivusajad.

(7) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi turule laskjal on kohustus omada ja esitada mõõtevahendi ostjale, taatluslaborile ja riikliku järelevalve teostajale nende soovil EÜ tüübihindamis-, kavandihindamis- või tüübikinnitustunnistuse koopia või Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus.

2. jaotis

Vastavushindamine

§ 71. Vastavushindamise nõue

(1) Enne turule laskmist ja kasutusele võtmist käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud otstarbel peab vastavushindamise läbima mõõtevahend, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse ja millele esitatavad nõuded on reguleeritud:
1) mitteautomaatkaalude direktiiviga või
2) mõõtevahendite direktiiviga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastavushindamise positiivse otsuse korral loetakse mõõtevahend selle turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuetele vastavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastavushindamine kehtib käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel välja antud metroloogilise kontrolli nimistus seda liiki mõõtevahendile sätestatud taatluskehtivusaja jooksul, arvates vastavusdeklaratsioonile märgitud kuupäevast või viimase puudumisel mõõtevahendile kantud vastavushindamismärgisel oleva aasta 1. jaanuarist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõõtevahendi nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist nende turule laskmisel ja kasutusele võtmisel võib teha käesoleva seaduse §-s 72 nimetatud asutus, kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike (edaspidi EL-i liikmesriik), või nimetatud asutuse järelevalve all mõõtevahendi tootja.

(5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab mõõtevahendite direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning mõõtevahendite märgistamise nõuded.

§ 72. Teavitatud asutus

(1) Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes viib läbi käesoleva seaduse § 71 lõike 5 või § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktide kohaseid mõõtevahendite nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Isikule teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, kehtetuks tunnistamisele ja peatamisele, samuti isiku teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele ning temast Euroopa Komisjonile ja EL-i liikmesriikidele teavitamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutuse kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Euroopa Komisjonile ja EL-i liikmesriikidele teavitamisel loetletakse mõõtevahendi liigid ja vastavushindamise protseduurid, mille ulatuses asutus on tunnustatud, ning vajaduse korral, kui see piirab teavitusala, mõõtevahendi täpsusklass, mõõtepiir, tööpõhimõte ja mis tahes muud mõõtevahendi omadused.

(4) Õigus tegutseda teavitatud asutusena antakse kuni viieks aastaks.

§ 73. Vastutuskindlustus

Teavitatud asutusel peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tema tegevuses teavitatud asutusena kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise;
2) on vähemalt 500 000 krooni.

§ 74. Teavitatud asutusele esitatavad nõuded

Isik, kes taotleb õigust tegutseda või tegutseb teavitatud asutusena, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta peab olema rakendatavaks vastavushindamise protseduuriks akrediteeritud. Kui isik soovib selgelt piiritletud vastavushindamisülesannete täitmiseks kasutada teise isiku (edaspidi töövõtja) teenuseid, peab ta tagama, et töövõtja vastab käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele. Isik peab säilitama töövõtja kvalifikatsiooni tõendavaid ja tema tegevust käsitlevaid dokumente ning esitama need teavitatud asutuse tegevuse üle järelevalvet teostava isiku nõudmisel;
2) ta peab oma vastavushindamistegevuses järgima mitteautomaatkaalude ja mõõtevahendite direktiivi, käesoleva seaduse § 71 lõike 5 ja § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid, asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja tehnilisi normdokumente ning Euroopa legaalmetroloogia koostööorgani (WELMEC) asjakohaseid juhiseid;
3) tal peab olema teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv ja käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud tingimustele vastav vastutuskindlustus;
4) tal peab olema rakendatavate vastavushindamise protseduuride teostamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid ning tema valduses peavad olema vajalikud seadmed;
5) peab olema tagatud isiku, tema juhi ja vastavushindamisega seotud töötajate erapooletus. Isiku sissetulek ei tohi sõltuda vastavushindamise tulemustest, kusjuures töötajate tasustamine ei tohi sõltuda sooritatud toimingute arvust ega tulemustest;
6) isik, tema juht ega ükski vastavushindamisega seotud töötaja ei tohi oma majandus- ja kutsetegevuses olla teavitatud asutusena tegutsemise valdkonnas vastavushindamisele kuuluva mõõtevahendi konstrueerija, tootja, tarnija, paigaldaja või kasutaja, nendest ühegi volitatud esindaja ega kellegagi neist otseselt seotud, samuti olla mõjutatud isikute või isikurühmade poolt, kellel on huvi hindamistulemuste vastu. Ka ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate mõõtevahenditega määral, mis seab kahtluse alla nende erapooletuse. Viimane ei välista tehnilise teabe vahetamist mis tahes viisil tootja ja teavitatud asutuse vahel vastavushindamise eesmärgil;
7) isik ja tema töötajad peavad tagama oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette teabe avalikustamist;
8) ta peab tagama oma teenuste kättesaadavuse võrdsetel alustel kõigile huvitatud isikutele.

3. jaotis

Tüübikinnitus

§ 8. Tüübikinnituse nõue

(1) Enne turule laskmist ja kasutusele võtmist käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud otstarbel peavad läbima tüübikinnituse metroloogilise kontrolli nimistusse kantud need mõõtevahendid, millele ei kohaldu käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud vastavushindamise nõue.

(2) Tüübikinnitust ei pea läbima järgmised mõõtevahendid:
1) kaaluviht, mõõdunõu, klaasist vedeliktermomeeter, alkoholi ja vedelkütuse mõõtemahuti ja selle juurde kuuluv püsitorustik, kui kalibreerimistulemused tõendavad mõõtevahendi vastavust rahvusvahelise legaalmetroloogia organisatsiooni (OIML) asjakohaste dokumentide ja rahvusvaheliste standardite nõuetele;
2) mõõtevahend, millele kohaldatakse tüübikinnitusest vabastavat eraldi õigusakti;
3) üksikeksemplarina toodetud mõõtevahend.

§ 9. Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamine, pikendamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus väljastatakse mõõtevahendi kohta, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 4 ja mis on saanud legaalmetroloogilisel ekspertiisil positiivse tulemuse.

(2) Taotluse Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saamiseks esitab mõõtevahendi tootja või tootja volitatud esindaja, üksikeksemplarina ostetud mõõtevahendi korral tarnija või valdaja (edaspidi taotleja) legaalmetroloogia asutusele, kes esitatud dokumentide alusel teeb legaalmetroloogilise ekspertiisi.

(3) Legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus tehakse kindlaks mõõtevahendi vastavus Eesti õigusaktides, OIML-i dokumentides või rahvusvahelistes standardites sätestatud metroloogilistele ja tehnilistele nõuetele.

(4) Mõõtevahendi nõuetele vastavuse tõendamise aluseks on EL-i liikmesriigis väljastatud siseriiklik tüübikinnitustunnistus või akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori vastavushinnangut sisaldav katse- või kalibreerimistulemus. Vajaduse korral võib legaalmetroloogia asutus mõõtevahendi eelnevalt saata akrediteeritud katse- või kalibreerimislaborisse lisakatsetustele või -kalibreerimisele, mille põhjendatud kulud kannab taotleja.

(5) Siseriiklik tüübikinnitustunnistus väljastatakse kehtivusega kuni kümme aastat või teise riigi legaalmetroloogia asutuse tüübikinnitustunnistuse kehtivusajani.

(6) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra.

(7) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata, kui:
1) seda tüüpi mõõtevahendi suhtes on kehtestatud nõuded EL-i õigusaktiga;
2) on kehtestatud Eesti õigusakt, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest.

(8) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõiv.

(9) Kolmandatest riikidest imporditud või Eestis toodetud mõõtevahendi peab tootja olema märgistanud tüübikinnitustähisega, mida on kirjeldatud Eesti siseriiklikus tüübikinnitustunnistuses. EL-i liikmesriigis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja täiendavalt Eesti tüübikinnitustähist.

(10) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljaandja tunnistab kehtetuks enda väljastatud tunnistuse, kui:
1) tüübikinnitusega mõõtevahend ei vasta kinnitatud tüübile või asjakohase õigusakti nõuetele;
2) tüübikinnitusega mõõtevahendi kasutamisel ilmneb üldist laadi viga, mis ei võimalda seda kasutada eesmärgi kohaselt.

(11) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse sellesisulise otsusena, millest teavitatakse tüübikinnituse taotlejat ja asjaomase mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

(12) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra.

4. jaotis

Taatlemine

§ 10. Taatluskohustuse täitmine

(1) Mõõtevahendi taatluskohustus loetakse täidetuks, kui on teostatud vähemalt üks järgmistest protseduuridest:
1) EÜ esmataatlus, mille läbib EÜ üksikdirektiivi järgi toodetud uus või uuendatud mõõtevahend. EÜ esmataatlust teeb pädev taatluslabor, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike;
2) mitteautomaatkaalu EÜ esmataatlus või EÜ üksiktoote taatlus, mille läbib uus või uuendatud mitteautomaatkaal. EÜ esmataatlust ja EÜ üksiktoote taatlust teeb pädev asutus, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike;
3) EÜ vastavushindamine, mille läbib mõõtevahendite direktiiviga reguleeritud mõõtevahend;
4) siseriiklik esmataatlus, mille läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend, rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev mõõtevahend ja mõõtevahend pärast remonti või uuendamist ning mida teeb pädev taatluslabor;
5) kordustaatlus, mille läbib kasutusel olev mõõtevahend taatluskehtivusaja möödudes ja mida teeb pädev taatluslabor.

(2) Taatluskohustust peab täitma taatluskohustuse kandja, kelleks on:
1) mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise korral selle tootja, tema volitatud esindaja, tarnija või importija;
2) mõõtevahendi kasutamise korral selle valdaja või kasutaja.

(3) Taatluskohustuse kandja peab tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades esitatud nõuetes.

(4) Kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega.

§ 11. Taatlemine

(1) Mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele.

(2) Esmataatlusele ei lubata kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübihindamistunnistuse või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. See nõue ei kohaldu juba kasutusel olevatele, kuid pärast remonti või uuendamist esmataatlusele esitatavatele mõõtevahenditele.

(3) Võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks.

§ 12. Erakorraline taatlus

(1) Erakorraline taatlus on taatlus, mis toimub enne taatluskehtivusaja lõppu kordustaatlusega samas mahus. Erakorralise taatluse algatab ja seda korraldab:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon järelevalve käigus ilmnenud asjaolude tõttu;
2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon talle laekunud põhjendatud taotluse alusel;
3) Tarbijakaitseamet kaubandustegevuse järelevalve käigus ilmnenud asjaolude tõttu;
4) mõõtevahendi valdaja või kasutaja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisik lugeda põhjendamatuks, kui mõõtevahend on ettenähtud kasutuskohast teisaldatud või ei ole järgitud selle paigaldamise või kasutamise nõudeid.

(3) Erakorralise taatluse maksumus on:
1) taatlemise eest võetav põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud tasu;
2) põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud mõõtevahendi eemaldamiseks selle kasutuskohast, toimetamiseks taatluslaborisse ja tagasi, paigaldamiseks ning vajaduse korral asendusmõõtevahendi kasutamiseks taatlemise ajal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub:
1) mõõtevahendi valdaja või kasutaja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele;
2) erakorralise taatluse algataja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub:
1) mõõtevahendi valdaja või kasutaja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele;
2) erakorralise taatluse taotleja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele.

§ 13. Taatlustulemuste vormistamine ja taatlusmärgiste valmistamine

(1) Taatluse tulemuseks on hinnang selle kohta, kas mõõtevahend vastab või ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele.

(2) Taatluse käigus saadavad mõõtetulemused ja vaatlusandmed tuleb kanda taatlusprotokolli, mille vorm on esitatud standardses või valideeritud taatlusmetoodikas. Taatlusprotokolli tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul. Taatlusprotokolle, nende koopiaid ja väljavõtteid neist väljastatakse ainult taatluslabori tegevuse üle riiklikku järelevalvet teostavale asutusele.

(3) Esmataatluse, kordustaatluse või erakorralise taatluse tulemuse põhjal paigaldab taatleja taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised.

(4) Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg.

(5) Mõõtevahendite komplekti või käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud mõõtevahendi kohta peab taatleja väljastama neid identifitseeriva taatlustunnistuse. Muudel juhtudel väljastatakse taatlustunnistus mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil. Üksiku kaaluvihi kohta taatlustunnistust väljastama ei pea. Taatlustunnistuse vorm esitatakse taatlusmetoodikas.

(6) Mõõtevahendilt, mis ei vasta taatlusnõuetele, kõrvaldab taatleja kõik sellele varem paigaldatud taatlusmärgised ning väljastab nõuetele mittevastavuse tõendi.

(7) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab taatlusmärgiste kirjelduse, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu.

(8) Taatlusmärgiseid võib valmistada ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses.

(9) Ainuõiguse taatlusmärgiste valmistamiseks annab avaliku konkursi tulemuse alusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor.

§ 14. Taatluslabor

(1) Isik, kes taotleb õigust tegutseda või tegutseb volitatud asutusena siseriikliku taatlemise alal (edaspidi taatluslabor), peab vastama järgmistele nõuetele:
1) isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine;
2) isik on taatlemiseks vajalikus mõõtevaldkonnas akrediteeritud kalibreerimislaborina; taksomeetrite, gaasi-, vee-, soojus- ja elektriarvestite taatlemiseks võib ta olla akrediteeritud katselaborina;
3) isik on taatlemisel vastavusotsuse tegemiseks akrediteeritud inspekteerimisasutusena;
4) isikul on mõõtevahendi taatlemiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid (edaspidi taatleja), kes vastavad käesoleva seaduse §-s 16 esitatud nõuetele;
5) isikul on mõõtevahendi taatlemiseks sobivad tööetalonid, seadmed ja ruumid ning standardsed või valideeritud taatlusmetoodikad;
6) isik ja iga tema taatleja peab oma majandus- ja kutsetegevuses olema sõltumatu tema taadeldava mõõtevahendi tootjast, tootja volitatud esindajast, importijast, tarnijast või selle mõõtevahendi ettenähtud otstarbel kasutajast;
7) isikul on kogu tegutsemisaja jooksul tema tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks kehtiv vastutuskindlustusleping vähemalt 100 000 krooni suuruse kindlustussumma ulatuses.

(2) Taatluslabori vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 esitatud nõuetele kontrollib akrediteerimise käigus akrediteerimisasutus.

(3) Taatluslaborile volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, kehtetuks tunnistamisele ja peatamisele, samuti taatluslabori volitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega:
1) taatluslaborile volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel antakse talle kuni kolmekohaline tunnusnumber;
2) taatluslabor tõendab mõõtevahendi nõuetele vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud viisil;
3) taatluslabor on kohustatud viie tööpäeva jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni igast mõõtevahendist, mis ei vasta taatlusnõuetele, samuti mittevastavuse põhjustest;
4) taatluslabor on kohustatud viie tööpäeva jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni akrediteerimistunnistuse taatlemisega seonduvates lisades toimunud muudatustest;
5) taatluslabor ei vastuta selle eest, kui mõõtevahend on kaotanud taatluskehtivusaja jooksul vastavuse taatlusnõuetele selle paigaldamise või kasutamise nõuetele mittevastava ülesseadmise, hoidmise, kasutamise ja transportimise või valmistusvigade tõttu.

(4) Taatluslabor on kohustatud esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile iga aasta 1. veebruariks eelmise aasta taatlustegevuse kohta andmed, mis sisaldavad mõõtevahendi liikide kaupa EÜ esmataatluse, siseriikliku esmataatluse ja kordustaatluse tulemusi.

§ 15. EÜ esmataatlust tegev taatluslabor

(1) Mõõtevahendi, välja arvatud mitteautomaatkaalu EÜ esmataatlust võib teha käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud taatluslabor, kes järgib oma taatlustegevuses mõõtevahendi metroloogilise kontrolli ja taadeldava mõõtevahendi kohta kehtestatud EÜ üksikdirektiivi nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavust hindab akrediteerimisasutus akrediteerimise käigus.

(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab EÜ esmataatluseks volitatud taatluslaborist Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

§ 16. Taatleja

(1) Taatleja peab:
1) tundma metroloogia aluseid ja Eesti metroloogiaalaseid õigusakte Eesti akrediteerimisasutuse asjakohaste nõuete ulatuses;
2) omama piisavaid kogemusi ja oskusi asjakohase taatlusmetoodika rakendamiseks;
3) oskama teha vastavusotsust mõõtevahendi nõuetele vastavuse kohta ja nõuetekohaselt vormistada taatlustulemust;
4) osalema perioodiliselt metroloogiaalastel täienduskoolitustel.

(2) Taatleja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele hindab vastava ala personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutus või viimase puudumisel akrediteerimisasutus taatluslabori akrediteerimise käigus.

(3) Taatleja nõuetele vastavust tõendab personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutuse väljaantud sertifikaat või taatluslabori kehtiv akrediteerimistunnistus, mille lisas on märgitud taatleja nimi ja taatlusala.

3. jagu

Kinnispakid

§ 17. Nõuded kinnispakkidele ja kinnispakkide käitlemine

(1) Kinnispakis sisalduva toote nimikogus käesoleva seaduse tähenduses väljendatakse massi- või mahuühikutes vahemikus 5 g kuni 10 kg (kaasa arvatud) või 5 ml kuni 10 l (kaasa arvatud).

(2) Pakendaja või importija peab tagama, et tema käideldavad kinnispakid vastaksid kinnispakkide täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest, kinnispakkide eelmääratletud nimikogusele ja märgistamise suhtes kehtivatele nõuetele.

(3) Pakendaja peab käitlemisprotsessides pidevalt ja importija regulaarselt kontrollima kinnispakkide täitekogust, kasutades selleks mõõtevahendeid, mille taatluskohustus on täidetud.

(4) Pakendajal või importijal peab olema dokumentatsioon täitekoguste kontrollimiste kohta ning ta peab seda säilitama vähemalt kahe aasta jooksul, arvates kontrollimisest.

(5) Kinnispakkide nõuetele vastavus on tõendatud, kui pakendajal on kehtiv sertifikaat selle kohta, et kinnispakkide nõuetele vastavuse kontrollimise ja täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud asjakohast akrediteeringut omav sertifitseerimisasutus.

(6) Pakendaja võib kinnispakke, mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud, tähistada e-märgisega.

(7) Kinnispakkide importija võib kinnispakkide partii, sealhulgas väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud partii täitekoguste kontrollimisest loobuda juhul, kui partii pakendaja tõendab dokumentaalselt, et kinnispakkide täitekogus on asjakohaste õigusaktidega lubatud hälvete piirides. Sellisel juhul võib kinnispakkide importija nende edasise käitlemise jooksul korraldada kinnispakkide kontrollimise vastavalt enda kehtestatud ja dokumenteeritud kvaliteedisüsteemile.

§ 18. Kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll

(1) Kinnispakkide täitekogust ja märgistust kontrollib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik pakendaja või importija territooriumil.

(2) Pakendaja või importija on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut, samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta näidiseid kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks pakendaja või importija territooriumil.

(3) Kui kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele või nende kontrollimine vajab eritingimusi või -seadmeid, mida pakendaja või importija käsutuses ei ole, ostab riikliku järelevalve asutus õiglase tasu eest vajaliku koguse kinnispakke kontrollmõõtmisteks pädevas laboris.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse, et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele, peab nende pakendaja või importija tagastama riikliku järelevalve asutuselt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud.

(5) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab teavitama kinnispaki pakendajat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates proovi võtmise hetkest.

(6) Teistes EL-i liikmesriikides toodetud e-märgisega tähistatud kinnispakid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui riikliku järelevalve asutusele ei ole esitatud põhjendatud kaebust, et need kinnispakid ei vasta nõuetele.

(7) Kui kinnispakkide täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud akrediteeritud sertifitseerimisasutus, võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik käsitada seda kinnispakkide käitlemise protsessi ja kinnispakkide nõuetele vastavuse piisava eeldusena.

(8) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab toodete kinnispakkide kohustuslikud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, sealhulgas e-märgise kuju, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise korra.

4. jagu
Mõõtemahutitena kasutatavad pakendid

§ 19. Nõuded mõõtemahutitele ja mõõtemahutite käitlemine

(1) Mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti) peab:
1) olema valmistatud klaasist või muust materjalist, mis on piisavalt jäik ja püsiv ning mille omadused tagavad klaasiga vähemalt samaväärsed metroloogilised karakteristikud;
2) olema metroloogiliste karakteristikute, kuju ja tootmiskorralduse ühtsusest tulenevalt vedelike pakendamisel kasutatav piisava täpsusega mõõtevahendina, mis välistab vajaduse vedeliku kogust vahetult mõõta, kui mõõtemahuti täidetakse konkreetse tasemeni selle kogumahust;
3) olema kujundatud nii, et seda on võimalik sulgeda.

(2) Mõõtemahuti tootja või importija peab tagama, et mõõtemahutid vastaksid mõõtemahutite nimimahu lubatud hälvetele, mõõtemahutite märgistamise ja kontrollimise nõuetele.

(3) Mõõtemahutile peab tootja olema märkinud nimimahu ja kinnispaki valmistamiseks vajaliku informatsiooni ning tootja identifitseerimistähise.

(4) Mõõtemahuti tootja esitab toodetavale mõõtemahutile kantava identifitseerimistähise joonise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, kes teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike.

(5) Mõõtemahuti tootja võib mõõtemahuteid, mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud, märgistada eritähisega (pööratud epsilon).

§ 20. Mõõtemahutite mahu ja märgistuse kontroll

(1) Mõõtemahutite mahtu kontrollib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik tootja või importija territooriumil.

(2) Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut, samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta vajalikus koguses näidiseid kontrollmõõtmisteks tootja või importija territooriumil.

(3) Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud esitama riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tema nõudmisel dokumendid, mis tõendavad toodetud või imporditud mõõtemahutite vastavust õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

(4) Kui riiklikku järelevalvet teostav ametiisik otsustab, et mõõtemahutite nõuetele vastavuse kontrollimiseks on vaja neid mõõta pädevas laboris, ostab riikliku järelevalve asutus õiglase tasu eest kontrollmõõtmisteks vajaliku koguse mõõtemahuteid.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse, et mõõtemahutid ei vasta kehtestatud nõuetele, peab nende tootja või importija tagastama riikliku järelevalve asutuselt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud.

(6) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab teavitama mõõtemahuti tootjat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates proovi võtmise hetkest.

(7) Teistes EL-i liikmesriikides toodetud ja asjakohase eritähisega (pööratud epsilon) märgistatud mõõtemahutid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui riikliku järelevalve asutusele ei ole esitatud põhjendatud kaebust, et need mõõtemahutid ei vasta nõuetele.

(8) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab mõõtemahutite nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra.

5. jagu
Mitteautomaatkaalud

§ 21. Üldnõuded

(1) Kaal on mõõtevahend keha massi ja muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Mitteautomaatkaal (edaspidi kaal) on kaal, mille töö nõuab inimese osalemist.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab kaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele, kui need kaalud on mõeldud massi mõõtmiseks:
1) tehingute tegemisel;
2) tollimaksude, tariifide, muude maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamisel;
3) õigusnormide kohaldamisel ning ekspertiisi tegemisel kohtu- ja vahekohtumenetluses;
4) meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimisel, diagnoosimisel ja ravimisel;
5) retsepti järgi ravimite valmistamisel apteegis ning analüüside tegemisel meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides;
6) maksumuse määramisel kaupade otsemüügil ning kinnispakkide valmistamisel ja kontrollimisel. Kaupade otsemüük (edaspidi otsemüük) käesoleva seaduse tähenduses on kaubandustegevus, mille käigus on mõõtetulemus tasutava summa aluseks, üks osapooltest tarbija või temaga võrdväärset kaitset vajav isik ja kõik tegevuse osapooled aktsepteerivad mõõtetulemust üheaegselt samas mõõtmiskohas.

(3) Ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalusid tohib võtta kasutusele valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 7 alusel metroloogilise kontrolli nõue.

§ 22. Kaalude turule laskmine ja kasutusele võtmine

(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalu võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui:
1) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
2) selle nõuetele vastavus on käesolevas peatükis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;
3) sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon;
4) sellele on paigaldatud vastavusmärk;
5) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega;
6) see on plommitud ja märgistatud vastavalt EÜ tüübikinnitustunnistuses esitatud joonistele.

(2) Kui kaalul on seadiseid ja lisaseadmeid, mida ei kasutata käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel, ei kohaldata nende seadiste ja lisaseadmete suhtes § 21 lõikes 2 nimetatud nõudeid.

§ 23. Kaalude kasutamine

(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel võib kaalu kasutada, kui:
1) see on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud;
2) see vastab turule laskmise või kasutusele võtmise hetkel kehtinud nõuetele;
3) see vastab käesoleva peatüki ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
4) järgitakse kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid;
5) on täidetud taatluskohustus;
6) järgitakse teisi õigusaktidega sätestatud nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 esitatud nõue loetakse täidetuks, kui:
1) on täidetud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktide 3–6 ja sama paragrahvi lõike 2 nõuded või
2) kaal on plommitud ja märgistatud käesoleva seaduse § 13 kohaste taatlusmärgistega vastavalt EÜ tüübikinnitustunnistuses esitatud joonistele.

(3) Otsemüügil kasutatav kaal peab näitama kogu olulist informatsiooni kaalumise kohta, hinda näitava kaalu kasutamisel peab see ostjale selgesti näitama ostetava toote massi ning ühiku- ja müügihinda.

(4) Otsemüügil ja teenuse osutamisel kasutatava kaalu näit peab olema mõlemale osapoolele pingutuseta nähtav.»

§ 4. Seaduse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) osaleb metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises.»

§ 6. Paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesolevas seaduses, välja arvatud 4. peatükk, ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon) ning kaubandustegevuses kasutatavate mõõtevahendite üle kaubandustegevuse seaduses sätestatud pädevuse piires Tarbijakaitseamet.»

§ 7. Paragrahvi 36:

1) punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 3) järelevalve kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite turule laskmise ja kasutusele võtmise üle (turujärelevalve);
4) järelevalve mõõtevahendite vastavushindamiseks teavitatud asutuste vastavushindamistegevuse üle;»;

2) punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 6) järelevalve kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite kasutamise üle;
7) järelevalve käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 nimetatud taatluslaborite taatlustegevuse üle;»;

3) täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) mõõtevahendite turujärelevalvealase koostöö ja asjakohase teabe vahetamise koordineerimine;».

§ 8. Paragrahvi 37:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) saada teavitatud asutustelt vastavushindamisega seonduvaid hindamisaruandeid, EÜ tüübihindamistunnistusi, EÜ kavandihindamistunnistusi ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmist tõendavaid dokumente, samuti teavet eeltoodud dokumentide muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta ning edastada neid turujärelevalvealase koostöö ja teabe vahetamise eesmärgil;»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Järelevalvet teostav ametiisik võib keelata või piirata mõõtevahendi turule laskmist, kasutusele võtmist või kasutamist, kui mõõtevahend ei vasta kehtestatud nõuetele.»

§ 9. Paragrahvi 41 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuete rikkumine

(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»

§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

« § 411. Mõõtevahendi kasutamise nõuete rikkumine

(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi ülesseadmise, ühendamise, käsitsemise, hooldamise, hoiutingimuste ning metroloogilise kontrolli täitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.»

§ 11. Paragrahvi 42 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Kohustusliku märgise ja hoiatuskleebise rikkumine või eemaldamine

(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendil oleva vastavushindamismärgise, taatlusmärgise või hoiatuskleebise rikkumise või lubamatu eemaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»

§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

« § 421. Vastavushindamismärgisega märgistatud, kuid nõuetele mittevastava mõõtevahendi müümine

(1) Vastavushindamismärgisega märgistatud, kuid nõuetele mittevastava mõõtevahendi müümise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.»

§ 13. Paragrahvi 44 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 44. Mõõtevahendi vastavushindamise ja taatlemise nõuete rikkumine

(1) Mõõtevahendi vastavushindamise või taatlemise eest vastavat õigust omamata või taatlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»

§ 14. Paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse §-s 411 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitseamet.»

§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

« § 491. Teatavate mõõtevahendite tüübikinnituse kehtivus

(1) Metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi, mis on saanud tüübikinnituse enne 2006. aasta 30. oktoobrit ja millele kohaldub käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punkt 2, võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui ta vastab tüübikinnituse saamise ajal kehtinud nõuetele, kuni seda tüüpi mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2016. aasta 30. oktoobrini.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tüübikinnitustunnistus on välja antud EL-i liikmesriigi tähtajatu siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel, on tüübikinnitustunnistuse omajal õigus taotleda ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil õigus pikendada siseriiklikku tüübikinnitustunnistust kuni 2016. aasta 30. oktoobrini.»

§ 16. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva seaduse alusel, kuid enne 2006. aasta 30. oktoobrit tegutsemise õiguse saanud volitatud asutused peavad viima ennast käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 3 nõuetega vastavusse hiljemalt 2007. aasta 30. oktoobriks.»

§ 17. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta (ELT L 135, 30.04.2004, lk 1–80);

EÜ Nõukogu direktiiv 90/384/EMÜ mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.07.90, lk 1–16), muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 1–22);

EÜ Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 039, 15.02.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 002, 03.01.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 07.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19);

EÜ Nõukogu direktiiv 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 06.09.1971, lk 1–13), muudetud direktiividega 72/427/EMÜ (EÜT L 291, 28.12.1972, lk 156–157); 83/575/EMÜ (EÜT L 332, 28.11.1983, lk 43–47), 87/354/EMÜ (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 43–45), 87/355/EMÜ (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 46–47), 88/665/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 42–43);

EÜ Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14–20);

EÜ Nõukogu direktiiv 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.75, lk 1–13), muudetud direktiividega 78/891/EMÜ (EÜT L 311, 04.11.1978, lk 21–28); 79/1005/EMÜ (EÜT L 308, 04.12.1979, lk 25–29), 85/10/EMÜ (EÜT L 4, 05.01.1985, lk 20–21), 88/316/EMÜ (EÜT L 143, 10.06.1988, lk 26–27), 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18);

EÜ Nõukogu direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 046, 21.02.1976, lk 1–11), muudetud direktiiviga 78/891/EMÜ (EÜT L 311, 04.11.1978, lk 21–28);

EÜ Nõukogu direktiiv 80/232/EMÜ teatavate kinnispakkidesse pakendatud toodete nimikoguste ja nimimahtude valikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 051, 25.02.80, lk 1–7), muudetud direktiividega 86/96/EMÜ (EÜT L 80, 25.03.1986, lk 55–56), 87/356/EMÜ (EÜT L 192, 11.07.1987, lk 48).»

II. § 18. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2006, 7, 42) § 19712 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19712. Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse väljastamine, muutmine ja pikendamine

Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»

III. Ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2003, 88, 589) tehakse järgmised muudatused:

§ 19. Paragrahvi 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 16) ajatariif on ühissõiduki kasutamise hind ajaühiku kohta;».

§ 20. Paragrahvi 24:

1) lõike 3 sissejuhatavas osas asendatakse sõna «tunnitariifid» sõnaga «ajatariifid»;

2) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kõik vedaja kehtestatud taksoteenuste tariifid peavad olema programmeeritud taksole paigaldatud taksomeetrisse, mis on läbinud mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli, käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt mootorsõidukiga kohandatud ning varustatud sellele taksomeetrile sobiva printeriga;»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Taksomeetri kohandamine on nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine mootorsõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle ühenduste, mis võimaldavad muuta mõõtetulemust, plommimine ettevõtja poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kes omab nõuetekohast pädevust tõendavat tunnistust. Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 21. Paragrahv 543 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 543. Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita

(1) Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 22. Paragrahv 544 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 544. Taksomeetri kohandamise nõuete rikkumine

(1) Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 23. Paragrahvi 5411 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja arv «, 544».

IV. § 24. Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 30. oktoobril, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud mõõteseaduse § 5 lõike 2 punkt 2 ja §-s 3 sätestatud mõõteseaduse § 13 lõige 9, mis jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu esimees Toomas VAREK