Teksti suurus:

Politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.06.2006
Avaldamismärge:RT I 2006, 21, 162

Politseiseaduse ja politseiteenistuse seaduse muutmise ning sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.04.2006

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. mai 2006. a otsusega nr 1011

§ 1. Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; RT I 2005, 71, 548) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Politseiprefektuuri moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Politseiprefektuuri moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus.»;

2) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Politseiamet

Politseiamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kelle põhiülesanne on politsei juhtimine ja arendamine.»;

3) paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 111. Politseiprefektuur

(1) Politseiprefektuur tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab süütegusid, toimetab kriminaalasjade kohtueelset menetlust ja väärteomenetlust ning täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga politseile pandud ülesandeid, mille täitmine ei kuulu üleriigiliste politseiasutuste pädevusse.

(2) Politseiprefektuur on Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitustega asutus.

(3) Politseiprefektuuride koosseisu võivad kuuluda territoriaalsed ja funktsionaalsed struktuuriüksused. Territoriaalsed struktuuriüksused on politseiosakond ja politseijaoskond.

(4) Siseministri käskkirjaga võidakse territoriaalse struktuuriüksuse juhi volitused määrata politseiprefektuuri juhi volituste piires.

(5) Politseiprefektuuri koosseisu võib kuuluda arestimaja. Arestimajale võib siseminister käskkirjaga panna muu politseiasutuse teenindamise ülesande.

(6) Politseiprefektuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

4) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 112. Keskkriminaalpolitsei

(1) Keskkriminaalpolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on kriminaalpolitsei valdkonna tegevuse, sellega seotud rahvusvahelise koostöö ja tunnistajakaitse korraldamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine, jälitustegevuse teostamine ning kriminaalasjade kohtueelne menetlemine.

(2) Keskkriminaalpolitsei struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse ministri käskkirjaga, mis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.»;

5) paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 113. Julgestuspolitsei

(1) Julgestuspolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on politsei korrakaitse valdkonna tegevuse korraldamine, süütegude tõkestamine, avastamine ja ennetamine, osalemine avaliku korra tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel, Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri, riigi ametlike külaliste ja Vabariigi Valitsuse määratud isikute julgestamine ning Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine.

(2) Julgestustegevuse ning objektide valve ja kaitse korraldamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

6) paragrahv 116 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Vastava väljaõppe saanud politseikadetil on politsei teenistusülesannete täitmisele asumisel politseiametniku õigused, kohustused ja vastutus.»;

8) paragrahvi 14 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Politseil on õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, külm- ja gaasirelva järgmistel juhtudel:
1) kuritegelike rünnete tõrjumisel;
2) pantvangide vabastamisel;
3) politseinikku ümbritseva ohutsooni rikkuja tõkestamisel;
4) massiliste korratuste ja avaliku korra grupiviisiliste rikkumiste tõkestamisel;
5) seadusvastaselt hõivatud maa-alade, hoonete, ruumide ja transpordivahendite vabastamiseks;
6) õiguserikkujate kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi ja konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele või teistele isikutele, kes täidavad ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele, ümbruskonnale või iseendale.

(7) Politsei kasutab erivahendit, külm- ja gaasirelva õiguserikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, õiguserikkuja isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, külm- või gaasirelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu.»

§ 2. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 2004, 54, 390) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Politseiteenistus on töötamine politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis, Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud ametikohal ja sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal.»;

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 5. Politseiametnike ametinimetused

(1) Politseiametnike ametinimetused on:
1) politseipeadirektor;
2) politseiprefekt, Keskkriminaalpolitsei direktor, Julgestuspolitsei direktor, politseipeadirektori asetäitja, Politseikolledži direktor, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse direktor;
3) politseidirektor;
4) politseinõunik, politseiaseprefekt, ülemkomissar;
5) vanemkomissar;
6) komissar;
7) politseijuhtivinspektor, juhtivkonstaabel;
8) politseivaneminspektor, vanemkonstaabel;
9) politseiinspektor, konstaabel;
10) politseinooreminspektor, nooremkonstaabel.

(2) Kaitsepolitseiameti politseiametnike ametinimetused on:
1) kaitsepolitsei peadirektor;
2) kaitsepolitsei peadirektori asetäitja;
3) politseidirektor;
4) politseiasedirektor, politseinõunik;
5) ülemkomissar;
6) komissar;
7) juhtivassistent;
8) vanemassistent;
9) assistent;
10) nooremassistent.»;

4) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Politseiametnike ametiastmed

Käesoleva seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud politseiametnikud kuuluvad vastavalt politseiametnike 10., 9., 8., 7., 6., 5., 4., 3., 2. ja 1. ametiastmesse.»;

5) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametiastmed

(1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistujad võivad olla politseiametnikud.

(2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike, välja arvatud Politseikolledži direktor, ametiastmed kinnitab siseminister politseipeadirektori ettepanekul.»;

6) paragrahvi 9 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 9 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;»;

8) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Politseivande võtab vastu siseminister. Erandjuhul võtab politseivande vastu politseiasutuse juht siseministri volituse alusel.»;

9) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Politseiametnike ametisse nimetamine

(1) Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi nimetab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Politseiameti juhi ametisse nimetamisel Riigikogu õiguskomisjoni seisukoha ning Kaitsepolitseiameti juhi ametisse nimetamisel Riigikogu õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni seisukoha. Politseiameti juhti ja Kaitsepolitseiameti juhti ei tohi nimetada ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.

(2) Politseiameti juhi ja Kaitsepolitseiameti juhi asetäitjad nimetab ametisse siseminister vastava ameti juhi ettepanekul.

(3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud nimetab ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. Politseikolledži direktor nimetatakse ametisse sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ajaks.

(4) Teised politseiametnike 9. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud nimetab ametisse politseipeadirektor, kooskõlastades nad eelnevalt kirjalikult siseministriga. Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti juht.

(41) Politseiametnike 5.–8. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud nimetab ametisse vastava asutuse juht politseipeadirektori eelneval kirjalikul nõusolekul.

(5) Politseiprefektuuri juht, Keskkriminaalpolitsei juht, Julgestuspolitsei juht ning Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–41 nimetamata politseiametnikud nimetab ametisse vastava asutuse juht.»;

10) paragrahvi 13 lõiked 1–5 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiameti juhiks ja Kaitsepolitseiameti juhiks võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat politseiametnike 8. või 9. ametiastmesse kuuluval ametikohal, jälitusasutuse juhina, kohtunikuna, prokurörina või Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kõrgema ametnikuna.

(2) Politseiametnike 8. ja 9. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on enne ametisse nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat politseiametnike 5., 6. või 7. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

(3) Politseiametnike 5.–7. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud politseiametnike 3. või 4. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.

(4) Erandkorras võib komissariks nimetada magistrikraadiga või vastava kvalifikatsiooniga isiku või isiku, kes enne ametisse nimetamist on vähemalt kaks aastat töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina, prokurörina (välja arvatud prokuröri abina), kõrgema vanglaametnikuna või notarina, või muu kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele.

(5) Politseiametnike 3. ja 4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt ühe aasta töötanud politseiametnike 2. ametiastmesse kuuluval politseiametniku ametikohal.»

« (7) Politseiametnike 2.–4. ametiastmesse kuuluvale politseiametniku ametikohale võib nimetada kõrgharidusega isiku, kelle haridus vastab sellele ametikohale ettenähtud haridusnõuetele ja politseiametnikule esitatavatele kutsesobivus-, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele.»;

11) paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kõrgemale või kuni ühe ametiastme võrra madalamale ametikohale, kui üleviimine on seotud politseiasutuse ümberkorraldamise, tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega.»;

13) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Politseiameti juhil on õigus viia ühest politseiasutusest teise kõiki politseiametnikke.»;

14) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Politseiametniku nimetamine ametniku ametikohale teises valitsusasutuses

(1) Politseiametniku võib tema nõusolekul vabastada politseiteenistusest ja nimetada tähtaegselt teise valitsusasutusse politseilisi eriteadmisi vajavale ametniku ametikohale.

(2) Politseiametnikud vabastab ametist asutuse juht kooskõlastatult politseipeadirektoriga ja Kaitsepolitseiameti politseiametnikud vabastab ametist Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(3) Politseiametniku nimetab teises valitsusasutuses ametniku ametikohale kuni kolmeks aastaks ametisse nimetamise õigust omav isik.

(4) Politseiametnik vabastatakse ametist teisest valitsusasutusest teenistustähtaja möödumisel ning Politseiameti juht või Kaitsepolitseiameti juht nimetab ametniku tema nõusolekul sama ametiastme ametikohale, kus ta töötas enne teise valitsusasutusse ametisse nimetamist, või selle puudumise korral muule ametikohale.

(5) Teenistusaeg teises valitsusasutuses ametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne teises valitsusasutuses ametniku ametikohale nimetamist.

(6) Politseiametnikule, kes on vabastatud politseiteenistusest ja kes on nimetatud teises valitsusasutuses ametniku ametikohale:
1) makstakse tema soovil politseiametniku ametipalka;
2) säilitatakse õigus kasutada senise tööandja eluruumi.»;

15) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Politseiametnike palgaastmestiku 1. palgaastme madalaimat palgamäära nimetatakse politseiametniku miinimumpalgaks.»;

16) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Politseiametniku lisatasu teenistusaastate eest

(1) Politseiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 3-aastasest politseiteenistuse staažist – 5% ametipalgast;
2) alates 5-aastasest politseiteenistuse staažist – 7,5% ametipalgast;
3) alates 7-aastasest politseiteenistuse staažist – 10% ametipalgast;
4) alates 10-aastasest politseiteenistuse staažist – 12,5% ametipalgast;
5) alates 15-aastasest politseiteenistuse staažist – 15% ametipalgast;
6) alates 18-aastasest politseiteenistuse staažist – 17,5% ametipalgast;
7) alates 20-aastasest politseiteenistuse staažist – 20% ametipalgast.

(2) Politseiametnikele ei maksta lisatasu teenistusaastate eest avaliku teenistuse seaduse § 37 alusel.»;

18) paragrahv 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 212. Politseiteenistuse staaži arvutamine

(1) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

(2) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse samuti käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal:
1) õppimise aeg politseiõppeasutuses või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis;
2) teenistuse aeg Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana (peadirektor, peadirektori asetäitja, uurimisnõunik, uurimisbüroo direktor, abidirektor, uurimisosakonna juhataja, uurimisala peaspetsialist, uurija);
3) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes;
4) teenistusaeg teiste riikide siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

(3) Teenistuse aeg enne 1992. aasta 1. juulit kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui sellelt ametikohalt asuti kuue kuu jooksul teenistusse politseiametniku ametikohale või kui sellele järgnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud teenistuse või õppimise aeg ja teenistus politseiametniku ametikohal.

(31) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui prokurörina teenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

(4) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

(5) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 191 sätestatud lisatasule, arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1–3 sätestatud staaž.»;

19) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

20) paragrahvi 26 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Politseiametnikele, kellele ei anta vormiriietust, makstakse hüvitist.»;

21) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Vormiriietuse hüvitise maksmise korra ja hüvitise piirmäärad kehtestab siseminister määrusega.»;

22) paragrahvi 32 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist väljaspool tema teenistuspiirkonda sama politseiasutuse tööpiirkonnas ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.»;

23) paragrahvi 34 tekstis asendatakse sõnad «§ 7 punkt 9» sõnadega «§ 7 punkt 8»;

24) paragrahvi 37 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 48. Määratud tähtajaks ametisse nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 5 alusel määratud ajaks ametisse nimetatud politseiametnik vabastatakse ametist teenistustähtaja möödumise tõttu ning vastavalt Politseiameti juhi või Kaitsepolitseiameti juhi poolt:
1) nimetatakse tema kirjalikul nõusolekul uueks ametiajaks tagasi senisele ametikohale;
2) viiakse tema kirjalikul nõusolekul üle muule politseiametniku ametikohale;
3) vabastatakse politseiteenistusest.

(2) Politseiametniku vabastamisel politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel, makstakse talle hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.»;

26) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiametnike 1.–4. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud võivad olla politseiteenistuses kuni 55-aastaseks saamiseni, 5.–10. ametiastmesse kuuluvad politseiametnikud kuni 60-aastaseks saamiseni.»;

27) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

« § 511. Paragrahvi 191 rakendamine

Politseiametnikule, kes 2006. aasta 1. juunil on politseiteenistuses ja kelle lisatasu politseiteenistuse staaži eest osutub väiksemaks temale seni avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusaastate eest makstavast lisatasust, hüvitatakse nimetatud lisatasude vahe.»

§ 3. Alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7; 2005, 24, 181) § 73 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) Julgestuspolitsei;».

§ 4. Autoveoseaduse (RT I 2000, 54, 346; 2004, 30, 205) § 314 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) Julgestuspolitsei;».

§ 5. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 2004, 27, 180) § 48 lõikes 3 asendatakse sõnad «Tarbijakaitseameti ja Politseiameti ametiisikud» sõnadega «Tarbijakaitseameti ametiisikud ja politseiprefektuur».

§ 6. Liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2006, 7, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna «Politseiameti» sõnaga «politseiasutuse»;

2) paragrahvi 661 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja Julgestuspolitsei.»

§ 7. Loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4; 2005, 61, 477) § 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 60. Järelevalveasutused

Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon ning politseiprefektuur.»

§ 8. Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2005, 61, 477) § 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis teostavad Julgestuspolitsei ja politseiprefektuur.»

§ 9. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2005, 61, 473) § 268 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) Keskkriminaalpolitsei.»

§ 10. Rahva ja eluruumide loenduse seaduse (RT I 1998, 52/53, 772; 1999, 101, 901) § 29 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vanglas vahi all peetavate, vabaduskaotuslikku karistust või aresti kandvate isikute loendamise korraldab Justiitsministeeriumi vanglate osakond kooskõlastatult Statistikaametiga justiitsministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras.

(2) Politseiasutustes kinnipeetavate või aresti kandvate isikute loendamise korraldab kinnipidamist või aresti kohaldav politseiprefektuur kooskõlastatult Statistikaametiga siseministri poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras.»

§ 11. Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 2004, 54, 388) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Laskekõlblikku tulirelva võib filmivõtetel ja etendustel kasutada üksnes ürituse toimumiskohajärgse politseiprefektuuri ühekordse loa alusel.»;

2) paragrahvi 22 lõikes 2, § 25 lõikes 2, § 30 lõikes 3, § 68 lõigetes 1, 11, 3, 6 ja 7 asendatakse sõna «Politseiamet» sõnadega «politseiprefektuur või tema struktuuriüksus» vastavas käändes;

3) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid eksponeerida kollektsioneerimisloa andnud politseiprefektuuri ühekordse loa alusel. Väljaspool kollektsioneerimisloa andnud politseiprefektuuri teenindusterritooriumi eksponeerimisel taotletakse lisaks eksponeerimiskohajärgse politseiprefektuuri luba. Tingimused relvade ja padrunite eksponeerimiseks määratakse selle politseiprefektuuri loaga, kelle teenindusterritooriumil relvi ja padruneid eksponeeritakse.»;

4) paragrahvi 26 lõike l esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline või juriidiline isik esitab vastava avalduse oma elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile.»;

5) paragrahvi 26 lõikes 7 asendatakse sõna «Politseiamet» sõnadega «Kollektsioneerimisloa andnud politseiprefektuur»;

6) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukohajärgne politseiprefektuur.»;

7) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi elukohajärgne politseiprefektuur hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.»;

8) paragrahvi 59 lõikes 3, § 621 lõigetes 3 ja 7, § 622 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõike 3 punktides 2 ja 3, § 623 lõikes 1 ja lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna «Politseiamet» sõnaga «Julgestuspolitsei» vastavas käändes;

9) paragrahvi 61 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Välismaalane peab Eestist väljaviimiseks soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel viie päeva jooksul, arvates soetamise päevast.»;

10) paragrahvi 61 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud juhtudel saadab käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud asutus viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, teate relva väljaviimise kohta sihtriigi kompetentsele asutusele.»;

11) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Tegevusloa koopia saadetakse Julgestuspolitseile kolme tööpäeva jooksul tegevusloa väljaandmise päevast arvates.»;

12) paragrahvi 70 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel politseiprefektuur:»;

13) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse Julgestuspolitseile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»;

14) paragrahvi 71 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna «Politseiamet» sõnadega «tegevusloa peatanud politseiprefektuur» vastavas käändes;

15) paragrahvi 72 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust.»;

16) paragrahvi 83 lõiked 4 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või -valdaja koos sellekohase avaldusega elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile, kes korraldab relvade ja laskemoona hävitamise.»

« (7) Relv ja laskemoon hävitatakse politseiprefektuuri politseiprefekti poolt volitatud politseiametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võidakse kutsuda relvaomanik või -valdaja, samuti teiste ametkondade esindajaid.»

§ 12. Strateegilise kauba seaduses (RT I 2004, 2, 7; 53, 366) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Komisjoni kuuluvad Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Julgestuspolitsei ning Maksu- ja Tolliameti esindajad.»;

2) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet teostavad Kaitsepolitseiamet, politseiprefektuur ning Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse piires lõppkasutuse järelevalve dokumentide alusel.»

§ 13. Söödaseaduse (RT I 2002, 18, 97; 2004, 34, 236) § 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused (edaspidi järelevalveasutus) teevad koostööd politseiprefektuuride, Maksu- ja Tolliameti ning teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires.»

§ 14. Turvaseaduses (RT I 2003, 68, 461; 2005, 57, 451) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõikes 5, § 26 lõikes 2, §-s 29, § 30 lõikes 3 ja lõike 5 punktis 3, § 45 lõikes 1, §-s 46, § 47 lõikes 1, §-s 48, § 49 lõikes 2, § 51 lõikes 1, § 53 punktis 10, § 55 lõikes 2, § 60 lõike 3 punktis 1 ja §-s 61 asendatakse sõna «Politseiamet» sõnaga «Julgestuspolitsei» vastavas käändes;

2) paragrahvi 43 lõikes 4, § 47 lõikes 1, § 50 lõigetes 1 ja 2, § 52 lõigetes 1 ja 3, §-s 53, § 54 lõigetes 1 ja 2 ning § 57 lõikes 5 asendatakse sõna «politseipeadirektor» sõnaga «Julgestuspolitsei juht» vastavas käändes;

3) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Julgestuspolitsei juhi antud, muudetud, pikendatud, peatatud ja kehtetuks tunnistatud tegevuslubade arvestust peab Julgestuspolitsei.»;

4) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 56. Riiklik järelevalve

Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) turvaettevõtja, turvaülesannet täitva turvatöötaja, sisevalve ja sisevalvetöötaja tegevuse üle teostab Julgestuspolitsei juht või politseiprefekt või nende volitatud politseiametnik.»;

5) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Politseipeadirektori antud, muudetud, pikendatud, peatatud ja kehtetuks tunnistatud tegevuslubade arvestust peab Julgestuspolitsei.»

§ 15. Vedelkütuse erimärgistamise seaduses (RT I 1997, 73, 1201; 2004, 53, 365) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Julgestuspolitsei ja politseiprefektuur teostavad järelevalvet erimärgistatud vedelkütuse kasutamise üle.»;

2) paragrahvi 64 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) Julgestuspolitsei;».

§ 16. Ühistranspordiseaduse (RT I 2000, 10, 58; 2003, 88, 589) § 5411 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) Julgestuspolitsei käesoleva seaduse §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatu menetlemisel;».

§ 17. Meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 2005, 57, 451) § 9426 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva seaduse §-des 88, 89, 93, 9424 ja 9425 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Julgestuspolitsei, politseiprefektuur ja Piirivalveamet.»

§ 18. Käesoleva seaduse § 2 punktide 3 ja 4 rakendamine

Alates 2006. aasta 1. juunist loetakse senised politseiasutuste ülemkomissaride ametinimetused ja ametikohad ümbernimetatuks vastavalt vanemkomissaride ametinimetusteks ja ametikohtadeks.

§ 19. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. juunil.

Riigikogu esimees Toomas VAREK

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json