HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Mõõteseadus

Mõõteseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.10.2006
Avaldamismärge:

Mõõteseadus

Vastu võetud 10.03.2004
RT I 2004, 18, 132
jõustumine 01.05.2004, osaliselt 1. 01. 2005.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.01.2005RT I 2005, 9, 3309.02.2005
19.04.2006RT I 2006, 21, 16125.05.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega sätestatakse:
  1) rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine;
  2) mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused;
  3) legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine;
  4) metroloogiline infrastruktuur;
  5) mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Mõisted

  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) akrediteerimine on menetlus, mille käigus akrediteerimisasutus tunnustab asutuse või isiku pädevust kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks;
  2) e-märgis on tähis, mille kannab kinnispakile pakendaja ja mis tõendab, et kinnispakk vastab asjakohase õigusakti nõuetele;
  3) etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks;
  4) etalonaine on materjal või aine, mille ühe või mitme omaduse väärtused on piisavalt ühetaolised ja täpselt määratud, et kasutada seda mõõtevahendite kalibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel, materjali või aine omadusele väärtuse omistamisel;
  5) jälgitavus on mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus;
  6) kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel;
  7) kinnispakk on pakendatud toode, mille pakendile on pakendaja märkinud eelmääratletud nimikoguse ja sulgenud pakendi ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda pakendi täitekogust muuta pakendit avamata või rikkumata;
  8) käitlemine on kinnispakkide või mõõtemahutina kasutatavate pakendite valmistamine, märgistamine või importimine, ladustamine ja muu sellega seonduv tegevus;
  9) legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid seonduvalt õigusaktide nõuetega;
  10) legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega;
  11) materiaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks;
  12) mõõdetav suurus (edaspidi mõõtesuurus) on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata;
  13) mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena;
  14) mõõtemahutina kasutatav pakend on vedelike hoidmiseks, transportimiseks või tarnimiseks mõeldud suletav anum nimimahuga 50 ml kuni 5 liitrit (kaasa arvatud), mida kasutatakse kinnispakkide valmistamiseks täitenivoo hindamise meetodil;
  15) mõõtemeetod on üldiselt kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline jada;
  16) mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul;
  17) mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks;
  18) mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus;
  19) mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega;
  20) mõõtevahendi justeerimine on tegevus, mille eesmärk on viia mõõtevahend kasutamiseks sobivasse töörežiimi tehnilise sekkumise teel ja mille tulemusena muutub mõõtevahendi karakteristika;
  21) mõõtja on isik, kes mõõtmiste või katsetuste käigus määrab füüsikaliste suuruste väärtusi;
  22) mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil;
  23) mõõtühik on konkreetne suurus, mis on määratletud ja mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks;
  24) mõõtemääramatus (edaspidi määramatus ) on mõõtetulemusega seonduv parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatult omistatavate väärtuste tõenäosusjaotust;
  25) nimikogus on kinnispakis või mõõtemahutina kasutatavas pakendis sisalduva toote kogus, mille pakendaja on pakendile märkinud;
  26) parim mõõtevõime on väikseim määramatus, mille labor võib kindlas mõõtevaldkonnas saavutada;
  27) riigietalon on etalon, mis on õigusaktiga tunnistatud selles riigis väärtuse omistamisel vaadeldava suuruse teiste etalonide aluseks;
  28) sertifitseeritud etalonaine on etalonaine, mille kohta on väljastatud sertifikaat, mis tõendab, et materjali või aine omaduse üks või mitu väärtust on sertifitseeritud protseduuriga, mis seostab materjali või aine vaadeldava omaduse väärtusi esitava ühikuga, kusjuures igal esitatud väärtusel on teadaolev määramatus;
  29) taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega;
  30) taatlusmärgis on taatluskleebis, taatlusplomm või taatlustempli jäljend;
  31) tugietalon on etalon, mis on vaadeldavas paikkonnas või organisatsioonis parimate metroloogiliste omadustega ja millele tugineb mõõtmine selles paikkonnas või organisatsioonis;
  32) täitekogus on ühes kinnispakis või mõõtemahutina kasutatavas pakendis sisalduva toote tegelik kogus massi- või mahuühikutes;
  33) tüübikinnitus on pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi;
  34) valideeritud taatlusmetoodika on taatluslabori arendatud või kohandatud ja taatlusjuhendis kirjeldatud mittestandardsete meetodite kogum, mida on hinnatud ning mis on heaks kiidetud labori akrediteerimise käigus.

  (2) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543) mõisteid seal kasutatud tähenduses.

§ 3.  Kohustuslikud mõõtühikud

  (1) Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.

  (2) Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatud suurustele.

  (3) Kohustuslike mõõtühikute kohaldamine ei laiene õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest.

  (4) Kohustuslike mõõtühikute väärtuste edastamisel peab olema tagatud jälgitavus riigietalonini või muu etalonini, mille jälgitavus on tõendatud.

  (5) Vabariigi Valitsus kehtestab Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viisi .

§ 4.  Etalonid

  (1) Etalonide arendamisel lähtutakse käesoleva seaduse § -s 3 sätestatust ja riigi vajadustest.

  (2) Materiaalmõõdu, mõõteriista või mõõtesüsteemi võib tunnistada riigietaloniks vaid akrediteeritud või rahvusvahelistes riigietalonide võrdlustes osaleva etalonilabori kalibreerimistulemuste alusel.

  (3) Mõõteteenistuse toimimiseks olulises valdkonnas, kus puudub riigietalon, võib olemasolevat pädevust ja ressursse arvestades määrata riigi tugietaloni.

  (4) Riik katab riigietalonide soetamiseks, säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud kulutused.

  (5) Riik võib katta tugietalonide säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud kulutused.

  (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab:
  1) riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra ;
  2) riigi- ja tugietalonide säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ;
  3) riigi- ja tugietalonide nimistu .

§ 5.  Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine

  (1) Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

  (2) Mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel:
  1) tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral;
  2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust;
  3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses;
  4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

  (3) Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel.

  (4) Akrediteerimisel hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid.

  (5) Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti akrediteerimisasutus.

  (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 25.05.2006]

2. peatükk LEGAALMETROLOOGILINE KONTROLL 

§ 6.  Legaalmetroloogilise kontrolli liigid

  (1) Legaalmetroloogilise kontrolli liigid on:
  1) mõõtevahendite metroloogiline kontroll;
  2) toodetud ja imporditud kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll;
  3) toodetud ja imporditud mõõtemahutina kasutatavate pakendite mahu ja märgistuse kontroll.

  (2) Mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid on:
  1) tüübikinnitus;
  2) legaalmetroloogiline ekspertiis;
  3) taatlemine.

§ 7.  Mõõtevahendite metroloogiline kontroll

  (1) Metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse:
  1) pikkuse, ruumala, massi, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, vedeliku- ja gaasikoguse ning tiheduse ja ainetesisalduse mõõtmiseks tehingutes;
  2) tasu arvestamiseks transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel;
  3) tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest;
  4) riikliku järelevalve käigus;
  5) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses;
  6) politsei korraldatud kontrolli ja järelevalve käigus;
  7) ravimi valmistamisel ja kontrollimisel;
  8) meditsiinis patsiendi tervise kontrollimisel, diagnoosimisel ja ravimisel;
  9) kinnispaki täitekoguse ning mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel.

  (2) Mõõtevahend, millele on kehtestatud nõuded seda liiki mõõtevahendit käsitlevas Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivis (edaspidi EÜ üksikdirektiiv), peab turule laskmisel ja kasutusele võtmisel olema läbinud metroloogilise kontrolli vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivile 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja L 202, 6.09.1971, lk 1–13) (edaspidi metroloogilise kontrolli direktiiv). Mitteautomaatkaal peab läbima vastavushindamise vastavalt Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivile 90/384/EMÜ mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (Euroopa Ühenduste Teataja L 189, 20.07.1990, lk 1–16) (edaspidi mitteautomaatkaalude direktiiv). Käesolevas lõikes nimetatud tingimuste täitmise korral loetakse mõõtevahend selle turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuetele vastavaks.

  (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud mõõtevahendite kasutusaladest tulenevalt metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded .

  (4) Keelatud on turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel koostatud nimistusse.

  (5) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon avaldab oma veebilehel nende EÜ üksikdirektiivide loetelu, mille alusel on välja antud EÜ tüübikinnitustunnistused, samuti EÜ tüübikinnitustähiste ja EÜ esmataatluse märgiste ning mitteautomaatkaalude EÜ vastavusmärgiste kirjeldused ja kehtivusajad.

§ 8.  Tüübikinnitus

  (1) Tüübikinnitus on kohustuslik taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite korral, välja arvatud:
  1) kaaluviht, mõõdunõu, alkoholi ja vedelkütuste mõõtemahuti, kui kalibreerimistulemused tõendavad mõõtevahendi vastavust rahvusvahelise legaalmetroloogia organisatsiooni (OIML) asjakohaste dokumentide ja rahvusvaheliste standardite nõuetele;
  2) mõõtevahend, millele kohaldatakse tüübikinnitusest vabastavat eraldi õigusakti;
  3) üksikeksemplarina toodetud mõõtevahend.

  (2) Taatlemisele kuuluva mõõtevahendi turule laskjal on kohustus omada ja esitada mõõtevahendi ostjale, taatluslaborile ja riikliku järelevalve teostajale nende soovil EÜ tüübikinnitustunnistuse koopia või Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus.

§ 9.  Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamine, pikendamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taatlemisele kuuluvale mõõtevahendile, mille suhtes ei ole kehtestatud nõudeid EÜ üksikdirektiividega või mitteautomaatkaalude direktiiviga, tuleb enne selle turule laskmist ja kasutusele võtmist teha legaalmetroloogiline ekspertiis, mille positiivse tulemuse korral väljastatakse seda tüüpi mõõtevahendi kohta Eesti siseriiklik tüübikinnitustunnistus.

  (2) Taotluse Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saamiseks esitab mõõtevahendi tootja või tootja volitatud esindaja, üksikeksemplarina ostetud mõõtevahendi korral tarnija või valdaja (edaspidi taotleja) legaalmetroloogia asutusele, kes esitatud dokumentide alusel teeb legaalmetroloogilise ekspertiisi.

  (3) Legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus tehakse kindlaks mõõtevahendi vastavus Eesti õigusaktides, OIML-i dokumentides või rahvusvahelistes standardites sätestatud metroloogilistele ja tehnilistele nõuetele.

  (4) Mõõtevahendi nõuetele vastavuse tõendamise aluseks on Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi EL-i liikmesriik) väljastatud siseriiklik tüübikinnitustunnistus või akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori katse- või kalibreerimistulemus. Vajaduse korral võib legaalmetroloogia asutus mõõtevahendi eelnevalt saata akrediteeritud katse- või kalibreerimislaborisse lisakatsetustele või -kalibreerimisele, mille põhjendatud kulud kannab taotleja.

  (5) Siseriiklik tüübikinnitustunnistus väljastatakse kehtivusega kuni kümme aastat või teise riigi legaalmetroloogia asutuse tüübikinnitustunnistuse kehtivusajani.

  (6) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra.

  (7) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata, kui:
  1) seda tüüpi mõõtevahendite suhtes on kehtestatud nõuded Euroopa Liidu õigusaktiga;
  2) on kehtestatud Eesti õigusakt, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest.

  (8) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise eest tasutakse riigilõiv.

  (9) Kolmandatest riikidest imporditud või Eestis toodetud mõõtevahendid peab tootja olema märgistanud tüübikinnitustähisega, mida on kirjeldatud Eesti siseriiklikus tüübikinnitustunnistuses. EL-i liikmesriigis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja täiendavalt Eesti tüübikinnitustähist.

  (10) Siseriikliku tü��bikinnitustunnistuse väljaandja tunnistab kehtetuks enda väljastatud tunnistuse, kui:
  1) tüübikinnitusega mõõtevahend ei vasta kinnitatud tüübile või asjakohase õigusakti nõuetele;
  2) tüübikinnitusega mõõtevahendi kasutamisel ilmneb üldist laadi viga, mis ei võimalda seda kasutada eesmärgikohaselt.

  (11) Siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kehtivuse lõpetamine vormistatakse sellesisulise otsusena, millest teavitatakse tüübikinnituse taotlejat ja asjaomase mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (12) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra .

§ 10.  Taatluskohustuse täitmine

  (1) Mõõtevahendi taatlemise kohustus loetakse täidetuks, kui on teostatud vähemalt üks järgmistest protseduuridest:
  1) EÜ esmataatlus, mille läbib EÜ üksikdirektiivi järgi toodetud uus või uuendatud mõõtevahend. EÜ esmataatlust teeb pädev taatluslabor, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike;
  2) mitteautomaatkaalu EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine, EÜ esmataatlus või EÜ üksiktoote taatlus, mille läbib uus või uuendatud mitteautomaatkaal. EÜ esmataatlust ja EÜ üksiktoote taatlust teeb pädev asutus, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike;
  3) siseriiklik esmataatlus, mille läbib siseriikliku tüübikinnitustunnistuse alusel kasutusele võetav mõõtevahend, rikutud taatlusmärgisega või taatlusmärgiseta kasutusel olev mõõtevahend ning mõõtevahend pärast remonti või uuendamist ja mida teeb pädev taatluslabor;
  4) kordustaatlus, mille läbib kasutusel olev mõõtevahend taatluskehtivusaja möödudes ja mida teeb pädev taatluslabor.

  (2) Taatluskohustust peab täitma taatluskohustuse kandja, kelleks on:
  1) mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise korral selle tootja, tema volitatud esindaja, tarnija või importija;
  2) mõõtevahendi kasutamise korral selle valdaja või kasutaja.

  (3) Mõõtevahendi valdaja peab tagama, et mõõtevahend on üles seatud ja ühendatud ning seda on käsitsetud, hooldatud ja hoitud nii, nagu on ette nähtud tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites ja eeskirjades.

  (4) Kui võimaluste loomine konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks on Eestis majanduslikult ebaotstarbekas, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahendi taadelduks ja märgistada mõõtevahendi taatlusmärgise või -märgistega.

§ 11.  Taatlemine

  (1) Mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse, kas turule lastav, kasutusele võetav või kasutatav metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele.

  (2) Esmataatlusele ei lubata kasutusele võetavat mõõtevahendit, mille tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud.

  (3) Võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks.

  (4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada mõõtevahendite siseriikliku esmataatluse ja kordustaatluse eest võetava tasu piirhinnad.

§ 12.  Erakorraline taatlus

  (1) Erakorraline taatlus on taatlus, mis toimub enne taatluskehtivusaja lõppu kordustaatlusega samas mahus. Erakorralise taatluse algatab ja seda korraldab:
  1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon järelevalve käigus ilmnenud asjaolude tõttu;
  2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon talle laekunud põhjendatud taotluse alusel;
  3) mõõtevahendi valdaja või kasutaja.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisik lugeda põhjendamatuks, kui mõõtevahend on ettenähtud kasutuskohast teisaldatud või ei ole järgitud selle paigaldamise või kasutamise nõudeid.

  (3) Erakorralise taatluse maksumus on:
  1) taatlemise eest võetav põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud tasu, mis ei tohi ületada majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud taatlemise piirhinda, kui see on kehtestatud;
  2) põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulud mõõtevahendi eemaldamiseks selle kasutuskohast, toimetamiseks taatluslaborisse ja tagasi, paigaldamiseks ning vajaduse korral asendusmõõtevahendi kasutamiseks taatlemise ajal.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub:
  1) mõõtevahendi valdaja või kasutaja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele;
  2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub:
  1) mõõtevahendi valdaja või kasutaja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel ei vasta nõuetele;
  2) erakorralise taatluse taotleja, kui mõõtevahend taatlustulemuste alusel vastab nõuetele.

§ 13.  Taatlustulemuste vormistamine

  (1) Taatluse tulemuseks on hinnang selle kohta, kas mõõtevahend vastab või ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele.

  (2) Taatluse käigus saadavad mõõtetulemused ja vaatlusandmed tuleb kanda taatlusprotokolli, mille vorm on esitatud valideeritud taatlusmetoodikas. Taatlusprotokolli tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul. Taatlusprotokolle, nende koopiaid ja väljavõtteid neist väljastatakse ainult taatluslabori tegevuse üle riiklikku järelevalvet teostavale asutusele.

  (3) Esmataatluse, kordustaatluse või erakorralise taatluse tulemuse põhjal paigaldab taatleja taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised.

  (4) Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg.

  (5) Mõõtevahendite komplekti kohta peab taatleja väljastama komplekti identifitseeriva taatlustunnistuse, mille vorm on esitatud valideeritud taatlusmetoodikas. Muudel juhtudel väljastatakse taatlustunnistus mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil.

  (6) Mõõtevahendilt, mis ei vasta taatlusnõuetele, kõrvaldab taatleja kõik sellele varem paigaldatud taatlusmärgised ning väljastab nõuetele mittevastavuse tõendi.

  (7) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab taatlusmärgiste kirjelduse, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu.

  (8) Taatlusmärgiseid võib valmistada ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses.
24.11.2011 10:40
Taastatud lõike 8 sõnastus. Alus: "Riigi Teataja seadus" § 10 lõige 4.

  (9) Ainuõiguse taatlusmärgiste valmistamiseks annab avaliku konkursi tulemuse alusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor.
[RT I 2006, 21, 161 - jõust. 25.05.2006]

§ 14.  Taatluslabor

  (1) Taatluslabor on siseriiklikku taatlemist teostav juriidiline isik, kellele toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt on antud volitatud asutusena tegutsemise õigus käesolevast seadusest tulenevate erisustega:
  1) isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine;
  2) isik on taatlemiseks vajalikus mõõtevaldkonnas akrediteeritud kalibreerimislaborina; taksomeetrite, gaasi-, vee-, soojus- ja elektriarvestite taatlemiseks võib ta olla akrediteeritud katselaborina;
  3) isikul on mõõtevahendite taatlemiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid (edaspidi taatleja), kes vastavad käesoleva seaduse § -s 16 esitatud nõuetele;
  4) isikul on mõõtevahendi taatlemiseks sobivad tööetalonid, seadmed ja ruumid ning valideeritud taatlusmetoodikad;
  5) isik ja iga tema taatleja peab oma majandus- ja kutsetegevuses olema sõltumatu tema taadeldava mõõtevahendi tootjast, tootja volitatud esindajast, importijast, tarnijast või kasutajast.

  (2) Taatluslabori vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 esitatud nõuetele kontrollib akrediteerimise käigus akrediteerimisasutus.

  (3) Taatluslaborile volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, kehtetuks tunnistamisele ja peatamisele, samuti taatluslabori volitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega:
  1) taatluslaborile volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel antakse talle kuni kolmekohaline tunnusnumber;
  2) taatluslabor tõendab mõõtevahendi nõuetele vastavust käesoleva seaduse § -s 13 sätestatud viisil;
  3) taatluslabor on kohustatud viie tööpäeva jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni igast mõõtevahendist, mis ei vasta taatlusnõuetele, samuti mittevastavuse põhjustest;
  4) taatluslabor ei vastuta selle eest, kui mõõtevahend on kaotanud taatluskehtivusaja jooksul vastavuse taatlusnõuetele selle paigaldamise või kasutamise nõuetele mittevastava ülesseadmise, hoidmise, kasutamise ja transportimise või valmistusvigade tõttu;
  5) taatluslabori taatlustegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

  (4) Taatluslabor on kohustatud esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile iga aasta 1. veebruariks eelmise aasta taatlustegevuse kohta andmed, mis sisaldavad mõõtevahendi liikide kaupa EÜ esmataatluse, siseriikliku esmataatluse ja kordustaatluse tulemusi.

§ 15.  EÜ esmataatlust tegev taatluslabor

  (1) EÜ esmataatlust võib teha käesoleva seaduse § -s 14 nimetatud taatluslabor, kes vastab järgmistele lisanõuetele:
  1) järgib oma taatlustegevuses mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja taadeldavate mõõtevahendite suhtes kehtestatud EÜ üksikdirektiivide nõudeid;
  2) omab kogu tegutsemisaja jooksul kehtivat vähemalt 500 000-kroonist vastutuskindlustust tema tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetele vastavust hindab akrediteerimisasutus akrediteerimise käigus.

  (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab EÜ esmataatluseks volitatud taatluslaborist Euroopa Komisjoni ja Euroopa ühenduste liikmesriike vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

§ 16.  Taatleja

  (1) Taatleja peab:
  1) tundma metroloogia aluseid ja Eesti metroloogiaalaseid õigusakte Eesti akrediteerimisasutuse asjakohaste nõuete ulatuses;
  2) omama piisavaid kogemusi ja oskusi asjakohase taatlusmetoodika rakendamiseks;
  3) oskama teha vastavusotsust mõõtevahendi nõuetele vastavuse kohta ja nõuetekohaselt vormistada taatlustulemust;
  4) osalema perioodiliselt metroloogiaalastel täienduskoolitustel.

  (2) Taatleja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuetele hindab vastava ala personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutus või viimase puudumisel akrediteerimisasutus taatluslabori akrediteerimise käigus.

  (3) Taatleja nõuetele vastavust tõendab personali sertifitseerimiseks akrediteeritud asutuse väljaantud sertifikaat või taatluslabori kehtiv akrediteerimistunnistus, mille lisas on märgitud taatleja nimi ja taatlusala.

§ 17.  Nõuded kinnispakkidele ja kinnispakkide käitlemine

  (1) Kinnispakis sisalduva toote nimikogus käesoleva seaduse tähenduses väljendatakse massi- või mahuühikutes vahemikus 5 g kuni 10 kg (kaasa arvatud) või 5 ml kuni 10 l (kaasa arvatud).

  (2) Pakendaja või importija peab tagama, et tema käideldavad kinnispakid vastaksid kinnispakkide täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest, kinnispakkide eelmääratletud nimikogusele ja märgistamise suhtes kehtivatele nõuetele.

  (3) Pakendaja peab käitlemisprotsessides pidevalt ja importija regulaarselt kontrollima kinnispakkide täitekogust, kasutades selleks taadeldud mõõtevahendeid.

  (4) Pakendajal või importijal peab olema dokumentatsioon täitekoguste kontrollimiste kohta ning ta peab seda säilitama vähemalt kahe aasta jooksul, arvates kontrollimisest.

  (5) Kinnispakkide nõuetele vastavus on tõendatud, kui pakendajal on kehtiv sertifikaat selle kohta, et kinnispakkide nõuetele vastavuse kontrollimise ja täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud akrediteeritud sertifitseerimisasutus asjakohase standardi alusel.

  (6) Pakendaja võib kinnispakke, mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud, tähistada e-märgisega.

  (7) Kinnispakkide importija võib kinnispakkide partii, sealhulgas väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud partii täitekoguste kontrollimisest loobuda juhul, kui partii pakendaja tõendab dokumentaalselt, et kinnispakkide täitekogus on asjakohaste õigusaktidega lubatud hälvete piirides. Sellisel juhul võib kinnispakkide importija nende edasise käitlemise jooksul korraldada kinnispakkide kontrollimise vastavalt enda kehtestatud ja dokumenteeritud kvaliteedisüsteemile.

§ 18.  Kinnispakkide legaalmetroloogiline kontroll

  (1) Kinnispakkide täitekogust ja märgistust kontrollib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik pakendaja või importija territooriumil.

  (2) Pakendaja või importija on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut, samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta näidiseid kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks pakendaja või importija territooriumil.

  (3) Kui kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele või nende kontrollimine vajab eritingimusi või -seadmeid, mida pakendaja või importija käsutuses ei ole, ostab riikliku järelevalve teostaja õiglase tasu eest vajaliku koguse kinnispakke kontrollmõõtmisteks pädevas laboris.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse, et kinnispakid ei vasta kehtestatud nõuetele, peab nende pakendaja või importija tagastama riikliku järelevalve teostajalt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud.

  (5) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab teavitama kinnispaki pakendajat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates proovi võtmise hetkest.

  (6) Teistes EL-i liikmesriikides toodetud e-märgisega tähistatud kinnispakid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui riikliku järelevalve asutusele ei ole esitatud põhjendatud kaebust, et need kinnispakid ei vasta nõuetele.

  (7) Kui kinnispakkide täitekoguse tagamise süsteemi on sertifitseerinud akrediteeritud sertifitseerimisasutus, võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik käsitada seda kinnispakkide käitlemise protsessi ja kinnispakkide nõuetele vastavuse piisava eeldusena.

  (8) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab toodete kinnispakkide kohustuslikud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, sealhulgas e-märgise kuju, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise korra .

§ 19.  Nõuded mõõtemahutitele ja mõõtemahutite käitlemine

  (1) Mõõtemahutina kasutatav pakend (edaspidi mõõtemahuti) peab:
  1) olema valmistatud klaasist või muust materjalist, mis on piisavalt jäik ja püsiv ning mille omadused tagavad klaasiga vähemalt samaväärsed metroloogilised karakteristikud;
  2) olema metroloogiliste karakteristikute, kuju ja tootmiskorralduse ühtsusest tulenevalt vedelike pakendamisel kasutatav piisava täpsusega mõõtevahendina, mis välistab vajaduse vedeliku kogust vahetult mõõta, kui mõõtemahuti täidetakse konkreetse tasemeni selle kogumahust;
  3) olema kujundatud nii, et seda on võimalik sulgeda.

  (2) Mõõtemahuti tootja või importija peab tagama, et mõõtemahutid vastaksid mõõtemahutite nimimahu lubatud hälvetele, mõõtemahutite märgistamise ja kontrollimise nõuetele.

  (3) Mõõtemahutile peab olema tootja märkinud nimimahu ja kinnispaki valmistamiseks vajaliku informatsiooni ning tootja identifitseerimistähise.

  (4) Mõõtemahuti tootja esitab toodetavale mõõtemahutile kantava identifitseerimistähise joonise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, kes teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike.

  (5)

Mõõtemahuti tootja võib mõõtemahuteid, mille vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud, märgistada eritähisega(pööratud epsilon).

§ 20.  Mõõtemahutite legaalmetroloogiline kontroll

  (1) Mõõtemahutite mahtu kontrollib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik tootja või importija territooriumil.

  (2) Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut, samuti andma vähemalt üks kord aastas tasuta vajalikus koguses näidiseid kontrollmõõtmisteks tootja või importija territooriumil.

  (3) Mõõtemahuti tootja ja importija on kohustatud esitama riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tema nõudmisel dokumendid, mis tõendavad toodetud või imporditud mõõtemahutite vastavust õigusaktiga kehtestatud nõuetele.

  (4) Kui riiklikku järelevalvet teostav ametiisik otsustab, et mõõtemahutite nõuetele vastavuse kontrollimiseks on vaja neid mõõta pädevas laboris, ostab riikliku järelevalve teostaja õiglase tasu eest kontrollmõõtmisteks vajaliku koguse mõõtemahuteid.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kontrollimise tulemusena tuvastatakse, et mõõtemahutid ei vasta kehtestatud nõuetele, peab nende tootja või importija tagastama riikliku järelevalve teostajalt saadud tasu ning hüvitama kontrollmõõtmiste dokumentaalselt tõendatud kulud.

  (6) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab teavitama mõõtemahuti tootjat või importijat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates proovi võtmise hetkest.

  (7)

Teistes EL-i liikmesriikides toodetud ja asjakohase eritähisega(pööratud epsilon) märgistatud mõõtemahutid loetakse käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui riikliku järelevalve asutusele ei ole esitatud põhjendatud kaebust, et need mõõtemahutid ei vasta nõuetele.

  (8) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab mõõtemahutite nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra .

3. peatükk MITTEAUTOMAATKAALUD 

§ 21.  Üldnõuded

  (1) Kaal on mõõtevahend keha massi ja muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Mitteautomaatkaal (edaspidi kaal) on kaal, mille töö nõuab inimese osalemist.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab kaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele, kui need kaalud on mõeldud kasutamiseks:
  1) massi määramisel tehingute tegemiseks;
  2) massi määramisel tollimaksude, tariifide, muude maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamiseks;
  3) massi määramisel õigusnormide kohaldamiseks ning ekspertiisi tegemisel kohtu- ja vahekohtumenetluses;
  4) massi määramisel meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks;
  5) massi määramisel retsepti järgi ravimite valmistamiseks apteegis ning analüüside tegemiseks meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides;
  6) maksumuse määramisel massi abil kaupade otsemüügil ning kinnispakkide valmistamisel ja kontrollimisel. Kaupade otsemüük (edaspidi otsemüük ) käesoleva seaduse tähenduses on kaubandustegevus, mille käigus on mõõtetulemus tasutava summa aluseks, üks osapooltest tarbija või temaga võrdväärset kaitset vajav isik ja kõik tegevuse osapooled aktsepteerivad mõõtetulemust üheaegselt samas mõõtmiskohas.

  (3) Ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalusid tohib võtta kasutusele valdkondades, kus kehtib käesoleva seaduse § 7 alusel metroloogilise kontrolli nõue.

§ 22.  Kaalude turule laskmine ja kasutusele võtmine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarveteks mõeldud kaalu võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui:
  1) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
  2) selle nõuetele vastavus on käesolevas peatükis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;
  3) sellega on kaasas vastavusdeklaratsioon;
  4) sellele on paigaldatud vastavusmärk;
  5) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega;
  6) see on plommitud ja märgistatud vastavalt EÜ tüübikinnitustunnistuses esitatud joonistele.

  (2) Vastavusdeklaratsioon kehtib sellele märgitud kuupäevast arvates ühe aasta jooksul. Kui vastavusdeklaratsioonil kuupäeva ei ole, kehtib vastavushindamine selle toimumise kalendriaasta jooksul, mille tõendiks on vastavusmärgiga kaasnev aastaarvu kahe viimase numbri tähis.

  (3) Kui kaalul on seadiseid ja lisaseadmeid, mida ei kasutata käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel, ei kohaldata nende seadiste ja lisaseadmete suhtes § 21 lõikes 2 nimetatud nõudeid.

  (4) Kaalu turule laskmise ja kasutusele võtmise nõuete täitmise eest vastutab tootja või tootja volitatud esindaja. Isikul, kes on ostnud kaalu käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel kasutamiseks, on õigus nõuetele mittevastav kaal tagastada või nõuda tootjalt või tootja volitatud esindajalt täiendavaks vastavushindamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

  (5) Kaalude nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist nende turule laskmisel ja kasutusele võtmisel võib teha käesoleva seaduse § -s 23 nimetatud asutus, kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja EL-i liikmesriike.

§ 23.  Teavitatud asutus

  (1) Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes teeb käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakti kohaseid kaalude nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

  (2) Isikule teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, kehtetuks tunnistamisele ja peatamisele, samuti isiku teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele ning temast Euroopa Komisjonile ja EL-i liikmesriikidele teavitamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutuse kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Õigus tegutseda teavitatud asutusena antakse kuni viieks aastaks.

§ 24.  Vastutuskindlustus

  Teavitatud asutusena tegutsemisest tekkida võiva kahju hüvitamiseks peab teavitatud asutusel olema vastutuskindlustus, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) kindlustusleping hõlmab teavitatud asutuse kohustuse hüvitada õigusrikkumisest tekkinud kahju;
  2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 500 000 krooni.

§ 25.  Teavitatud asutusele esitatavad nõuded

  Isik, kes taotleb õigust tegutseda või tegutseb teavitatud asutusena, peab vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele kehtestatud nõuetele käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega:
  1) ta peab olema rakendatavaks vastavushindamiseks akrediteeritud;
  2) ta peab oma taatlustegevuses järgima mitteautomaatkaalude direktiivi nõudeid, asjakohast harmoneeritud standardit ja Euroopa legaalmetroloogia koostööorgani (WELMEC) asjakohaseid juhiseid;
  3) tal peab olema teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv ja käesoleva seaduse § -s 24 sätestatud tingimustele vastav vastutuskindlustus;
  4) tema valduses peavad olema mõõtevahendi nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud seadmed;
  5) ta peab tagama kontrolli teostavate töötajate erapooletuse, kusjuures nende töötajate töötasu ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ega tulemustest;
  6) ta peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette teabe avalikustamist;
  7) ta peab tagama oma teenuste kättesaadavuse võrdsetel alustel kõigile huvitatud isikutele.

§ 26.  Kaalude kasutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 loetletud otstarvetel võib kaalu kasutada, kui:
  1) see on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud;
  2) see vastab turule laskmise või kasutusele võtmise hetkel kehtinud nõuetele;
  3) see vastab käesoleva peatüki ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
  4) järgitakse kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid;
  5) on täidetud taatluskohustus;
  6) järgitakse teisi õigusaktidega sätestatud nõudeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 esitatud nõue loetakse täidetuks, kui
  1) on täidetud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktide 3–6 ja sama paragrahvi lõike 2 nõuded või
  2) kaal on plommitud ja märgistatud käesoleva seaduse § 13 kohaste taatlusmärgistega vastavalt EÜ tüübikinnitustunnistuses esitatud joonistele.

  (3) Otsemüügil kasutatav kaal peab näitama kogu olulist informatsiooni kaalumise kohta, hinda näitava kaalu kasutamisel peab see ostjale selgesti näitama ostetava toote hinnakalkulatsiooni.

  (4) Otsemüügil ja teenuse osutamisel kasutatava kaalu näit peab olema mõlemale osapoolele pingutuseta nähtav.

4. peatükk METROLOOGILINE INFRASTRUKTUUR 

§ 27.  Metroloogianõukogu

  (1) Metroloogianõukogu on majandus- ja kommunikatsiooniministri moodustatud sõltumatu nõuandev organ, mille liikmeteks on majandusringkondade, tarbijate ja muude huvitatud osapoolte esindajad.

  (2) Metroloogianõukogu ülesanne on anda suuniseid:
  1) metroloogiaalase poliitika kindlaksmääramiseks, dokumenteerimiseks ja ajakohastamiseks;
  2) metroloogiaalaste strateegiliste eesmärkide seadmiseks;
  3) mõõteteenistuse struktuuri ja eelistuste kujundamiseks ning riigieelarveliste vahendite taotlemiseks ja eraldiste jaotamiseks;
  4) rahvusvahelise koostöö ja metroloogiaalase hariduse edendamiseks;
  5) muudes metroloogia valdkonda kuuluvates küsimustes.

§ 28.  Mõõteteenistus

  (1) Mõõteteenistus on riigi metroloogiapoliitika peamine ellurakendaja, koosnedes riiklikest ja eraõiguslikest mõõtmiste jälgitavuse tagamisega ja mõõtevahendite metroloogilise kontrolliga tegelevatest institutsioonidest. Mõõteteenistus osaleb rahvusvahelises metroloogiaalases koostöös eesmärgiga saavutada ja säilitada mõõtmiste rahvusvaheline tunnustatus.

  (2) Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad:
  1) metroloogia keskasutus;
  2) riigi- ja tugietaloni laborid;
  3) legaalmetroloogia asutus;
  4) akrediteerimisasutus;
  5) akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid;
  6) taatluslaborid;
  7) teavitatud asutused.

§ 29.  Metroloogia keskasutus

  (1) Metroloogia keskasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas hallatav riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid, või juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu nende ülesannete täitmiseks. Nimetatud halduslepingu tähtaeg võib olla kuni kümme aastat ning seda võib pikendada.

  (2) Isik, kes soovib tegutseda metroloogia keskasutusena, peab olema võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja käesoleva seaduse § -s 30 nimetatud ülesandeid.

  (3) Metroloogia keskasutus täidab peamiselt järgmisi ülesandeid:
  1) korraldab riigietalonide perioodilist kalibreerimist, koordineerib riigi finantseeritavate tugietalonide perioodilist kalibreerimist ja võrdlusmõõtmisi rahvusvaheliste või teiste riikide etalonidega võrdlemiseks;
  2) esindab majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides;
  3) koordineerib riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevust;
  4) koostab ja esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile riigietalonide arendusplaane ja aruandeid;
  5) korraldab kalibreerimislaboritevahelisi võrdluskalibreerimisi;
  6) korraldab metroloogiaalast koolitust.

  (4) Hallatavale riigiasutusele metroloogia keskasutuse ülesannete panemise või isikuga nende ülesannete täitmiseks halduslepingu sõlmimise järel avaldab majandus- ja kommunikatsiooniminister ühe kuu jooksul sellesisulise teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 30.  Riigietaloni labor

  (1) Riigietaloni labor on juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks, või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas hallatav riigiasutus, kes vastavalt oma põhimäärusele täidab riigietaloni labori ülesandeid. Nimetatud halduslepingu tähtaeg võib olla kuni kümme aastat ning seda võib pikendada.

  (2) Riigietaloni labori ülesanded on riigietaloni soetamine, säilitamine, arendamine, kalibreerimine ja kasutamine.

  (3) Riigietaloni laborite valikul ja nimetamisel tuleb arvesse võtta laborile tehtavaid investeeringuid ning labori eeldusi kasutada riigietalonide hoidmiseks ja arendamiseks ressursse optimaalsel moel.

  (4) Isik või asutus, kes soovib tegutseda riigietaloni laborina, peab olema vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud kalibreerimislaborina.

  (5) Isik või asutus, kes tegutseb riigietaloni laborina, peab tagama:
  1) erapooletuse ja sõltumatuse;
  2) kliendiinfo konfidentsiaalsuse;
  3) kvaliteedistandardite, rahvusvaheliste lepete, protseduuride ja kontrollsüsteemide järgimise;
  4) riigietalonide arendamise kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuste ja soovitustega;
  5) oma metroloogilise tegevuse rahvusvahelise ekvivalentsuse;
  6) riiklike vahendite sihtotstarbelise ja majanduslikult säästliku kasutamise vastavalt oma põhitegevusele.

  (6) Isikul, kes tegutseb riigietaloni laborina, peab olema kogu tegutsemisaja jooksul tema tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks vähemalt 500 000-kroonine kehtiv vastutuskindlustus.

  (7) Isikuga sõlmitavas halduslepingus määratakse kindlaks:
  1) riigietalonid, mida isik on kohustatud soetama, säilitama ja mille kasutamist võimaldama;
  2) isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise eest makstava tasu määrad;
  3) lepingu tähtaeg.

  (8) Halduslepingu sõlmimisega võtab isik endale kohustuse soetada, säilitada, arendada ja kalibreerida riigietalone ning võimaldada nende kasutamist.

  (9) Riigietaloni labor on kohustatud osalema metroloogia keskasutuse korraldatavates võrdlusmõõtmistes.

  (10) Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimist või ülesannete panemist hallatavale riigiasutusele avaldab majandus- ja kommunikatsiooniminister sellesisulise teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel riigietaloni laborite nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga.

§ 31.  Tugietaloni labor

  (1) Tugietaloni labor on juriidiline isik, kellega majandus- ja kommunikatsiooniminister on sõlminud halduslepingu labori parima mõõtevõime säilitamiseks kindlas mõõtevaldkonnas.

  (2) Halduslepingus määratakse kindlaks:
  1) tugietaloni labori mõõteliigid, tugietaloni mõõtepiirkonnad ning parim mõõtevõime;
  2) tugietaloni laborile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmise eest makstava tasu määrad, kui lepingus on tasu maksmine ette nähtud;
  3) lepingu tähtaeg.

  (3) Isik, kes soovib tegutseda tugietaloni laborina, peab asjaomases mõõtevaldkonnas olema akrediteeritud kalibreerimis- või katselaborina.

  (4) Isik, kes tegutseb tugietaloni laborina, peab:
  1) säilitama halduslepingus kindlaksmääratud tugietalone ning võimaldama nende kasutamist;
  2) osalema oma tasemele sobivates rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes;
  3) korraldama oma mõõtevaldkonnas siseriiklikke võrdlusmõõtmisi.

  (5) Tugietaloni labor peab tagama võimalike kahjude hüvitamise, kui need on põhjustanud labori esitatud valetulemus, ja eraldatud riiklike vahendite sihtotstarbelise ja majanduslikult säästliku kasutamise vastavalt oma põhitegevusele.

  (6) Tugietaloni laborite valikul ja nimetamisel tuleb arvesse võtta labori olemasolevat pädevust ja ressursse ning lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks tarvilikke investeeringuid.

  (7) Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimist avaldab majandus- ja kommunikatsiooniminister ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate lepingu tähtaja ja isikule pandud ülesannete kohta.

  (8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel tugietaloni laborite nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga.

§ 32.  Legaalmetroloogia asutus

  (1) Legaalmetroloogia asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas moodustatud riigiasutus, mille põhiülesanded on:
  1) teha legaalmetroloogilist ekspertiisi ning väljastada taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite siseriiklikke tüübikinnitustunnistusi, tunnistada käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud juhtudel mõõtevahend taatluse läbinuks ja pidada nende mõõtevahendite andmekogu;
  2) osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel ning teha ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks, samuti osaleda legaalmetroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises;
  3) osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamises; valmistada ette ja viia ellu valdkonnaga seotud projekte, sealhulgas osaleda rahvusvaheliste projektide ettevalmistamises ja nende elluviimise korraldamises;
  4) esindada majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes legaalmetroloogia organisatsioonides;
  5) nõustada teisi isikuid oma tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.

  (2) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse moodustamiseni täidab legaalmetroloogia asutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

§ 33.  Eesti akrediteerimisasutus

  (1) Eesti akrediteerimisasutus on riigi loodud sihtasutus, kellele on vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele antud õigus tegutseda Eesti akrediteerimisasutusena.

  (2) Eesti akrediteerimisasutus:
  1) haldab akrediteerimissüsteemi, akrediteerib ning hindab ja tõendab mõõtjate erialast pädevust;
  2) tagab tema antud akrediteeringu usaldatavuse, akrediteerimisnõudeid kehtestavate standardite harmoneeritud tõlgendamise ja rakendamise;
  3) korraldab laboritevahelisi võrdluskatseid;
  4) täidab muid toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Eesti akrediteerimisasutus on kohustatud:
  1) võimaldama oma teenuseid kõigile taotlejatele, kelle tegevus langeb akrediteerimisasutuse deklareeritud tegevusvaldkonda;
  2) käsitlema erapooletult ja võrdse kohtlemise põhimõttel kõiki erialase pädevuse hindamise ja akrediteerimise taotlusi;
  3) täitma muid toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusest tulenevaid kohustusi.

§ 34.  Akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid

  (1) Akrediteeritud kalibreerimis- või katselabor on juriidiline isik, kelle vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele on hinnanud ja positiivset tulemust tõendanud akrediteerimisasutus.

  (2) Akrediteeritud kalibreerimis- v��i katselaborid osutavad kalibreerimis- või katseteenust, mille tulemuste jälgitavus on tõendatud.

  (3) Akrediteeritud labor on kohustatud tagama pideva vastavuse pädevusnõuetele ja akrediteerimisalaste rahvusvaheliste koostööorganite asjakohastele nõuetele.

  (4) Akrediteeritud labor on kohustatud osalema metroloogia keskasutuse ja Eesti akrediteerimisasutuse korraldatavates võrdluskatsetes, mis seonduvad labori akrediteerimisulatusse kuuluvate katse- ja mõõtemeetoditega.

  (5) Akrediteeritusele viitamisel peab labor selgelt osutama, milliste teenuste osas ja millises ulatuses ta akrediteeritud on.

  (6) Akrediteerimistunnistuse kehtivuse lõppemisel või peatamisel peab labor kohe katkestama sellele viitamise.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 35.  Riikliku järelevalve teostaja

  Käesolevas seaduses, välja arvatud 4. peatükk, ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon).

§ 36.  Inspektsiooni pädevus

  Inspektsiooni pädevusse kuulub:
  1) järelevalve kohustuslike mõõtühikute kasutamise üle;
  2) järelevalve mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle;
  3) järelevalve metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite turule laskmise ja kasutusele võtmise üle (turujärelevalve);
  4) järelevalve kaalude turule laskmise ja kasutusele võtmise üle (turujärelevalve);
  5) järelevalve taatluskohustuse täitmise üle;
  6) järelevalve taatlemisele kuuluvate mõõtevahendite kasutamise üle;
  7) järelevalve pädevate taatluslaborite ning mõõtevahendite EÜ esma- või üksiktoote taatlemiseks teavitatud asutuste taatlustegevuse üle;
  8) kinnispakkide täitekoguse ja märgistuse kontroll;
  9) mõõtemahutite mahu ja märgistuse kontroll.

§ 37.  Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

  (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) kontrollida õigusaktide täitmist takistamatult ja ette teatamata;
  2) siseneda taatluslaborite ja mõõtevahendite vastavushindamiseks teavitatud asutuste ruumidesse, tolli- ja aktsiisiladude territooriumile, tutvuda taatlemisel, vastavushindamise protseduurides ning mõõtmistel kasutatavate seadmete ja dokumentatsiooniga ning saada asjakohast informatsiooni;
  3) siseneda ruumidesse ja territooriumile, kus kasutatakse või hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud taatlemisele kuuluvaid mõõtevahendeid, kontrollida nende mõõtevahendite vastavust kehtestatud nõuetele, tutvuda mõõtevahendite kasutamist käsitleva dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtevahendite kasutamise ja hoidmise kohta;
  4) algatada ja korraldada mõõtevahendi erakorralist taatlust ning saada selle valdajalt või kasutajalt käesoleva seaduse § 12 lõike 4 kohaselt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu;
  5) siseneda ruumidesse, kus pakendaja või importija käitleb kinnispakke, tutvuda kinnispakkide käitlemist käsitleva dokumentatsiooniga ning saada asjakohast informatsiooni;
  6) siseneda ruumidesse, kus tootja või importija käitleb mõõtemahuteid, tutvuda mõõtemahutite tootmist käsitleva dokumentatsiooniga ning saada informatsiooni mõõtemahutite valmistamise kohta;
  7) dokumenteerida õigusrikkumisi;
  8) teha ettekirjutusi.

  (2) Järelevalvet teostav ametiisik võib nõuda täiendavaid tõendusmaterjale, kui on tekkinud kahtlus mõõtevahendi vastavuses käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või mõõtetulemuste jälgitavuses.

  (3) Järelevalvet teostav ametiisik võib keelata mõõtevahendi turule laskmise, kasutusele võtmise või kasutamise, kui mõõtevahend ei vasta kehtestatud nõuetele.

  (4) Järelevalvet teostav ametiisik tähistab nõuetele mittevastava mõõtevahendi hoiatuskleebisega, mis peab olema pingutuseta nähtav huvitatud osapooltele. Hoiatuskleebise võib eemaldada kas järelevalvet teostav ametiisik või taatluslabor taatlemise käigus. Viimasel juhul on taatluslabor kohustatud toimingust teavitama inspektsiooni.

  (5) Järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

  (6) Järelevalvet teostav ametiisik peab tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 38.  Ettekirjutus

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks või peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
  1) esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
  2) vajaduse korral esitab nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 30 000 krooni.

§ 39.  Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine

  (1) Isikul, kelle suhtes riiklikku järelevalvet teostav ametiisik tegi ettekirjutuse või muu toimingu, on õigus see vaidlustada, esitades inspektsiooni peadirektorile kirjaliku vaide kümne tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast.

  (2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.

  (3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

  (4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul, arvates vaide esitamise päevast.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

§ 40.  Nõuetele vastavuse hindamine

  (1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus võtta õiglase tasu eest mõõtevahendi tootjalt või isikult, kes lasi mõõtevahendi turule, vajalik kogus turule lastud mõõtevahendeid või nende osi nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja põhjendatud juhtudel tellida mõõtevahendi või nende osade nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus.

  (2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud kannab inspektsioon.

  (3) Kui tuvastatakse, et mõõtevahend või selle osa ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja või isik, kes lasi mõõtevahendi turule, tagastama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 41.  Mõõtevahendi turule laskmise, kasutusele võtmise ja kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Nõuetele mittevastava taatlemisele kuuluva mõõtevahendi turule laskmise, kasutusele võtmise või kasutamise eest, samuti mõõtevahendi paigaldamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 42.  Taatlusmärgise ja hoiatuskleebise rikkumine või eemaldamine

  (1) Taatlemisele kuuluval mõõtevahendil oleva taatlusmärgise või hoiatuskleebise rikkumise või lubamatu eemaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 43.  Taatlusmärgise võltsimine, võltsitud taatlusmärgise müümine ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamine

  (1) Mõõtevahendi taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise või võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 44.  Mõõtevahendi taatlemine volituseta või volituses määratud piire ületades

  (1) Mõõtevahendi taatlemise eest volituseta või volituses määratud piire ületades – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 45.  Kehtestatud mõõtühikute kasutamise nõuete rikkumine

  (1) Kehtestatud mõõtühikute kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 46.  Kinnispaki või mõõtemahuti käitlemise nõuete rikkumine

  (1) Kinnispaki või mõõtemahuti käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 47.  Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõude eiramine

  (1) Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõude eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 48.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse § -des 41–47 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse § -des 41–47 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 49.  Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud ja kasutusele võetud mõõtevahendid

  Alates 2008. aasta 1. jaanuarist ei tohi taadelda mõõtevahendit, mille kohta enne käesoleva seaduse jõustumist:
  1) ei olnud Eestis väljastatud tüübikinnitustunnistust ega ole ka EÜ üksikdirektiivides või mitteautomaatkaalude direktiivis esitatud nõuetele vastavust tõendavat materjali;
  2) oli Standardiamet või Tehnilise Järelevalve Inspektsioon väljastanud tüübikinnitustunnistuse, kuid mõõtevahend on ümber ehitatud nii, et see ei vasta tüübikinnituse aluseks olnud tehnilisele dokumentatsioonile või selle märgistus ei vasta tüübikinnitustunnistusele.

§ 50.  Üleminekusätted

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594) alusel tegutsenud taatluslabor, kes soovib oma tegevust jätkata, peab vastama käesoleva seaduse § 14 nõuetele hiljemalt tegevusloa kehtivusaja lõppemise hetkeks.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist mõõteseaduse alusel tegutsenud taatluslaboritele, kes viivad ennast käesoleva seaduse nõuetega vastavusse, jäävad kehtima senised tunnusnumbrid.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist mõõteseaduse alusel väljastatud tüübikinnitustunnistused jäävad kehtima nende kehtivusaja lõpuni.

  (4) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taadeldud mõõtevahendi kasutamisest.

  (5) Kuni 2006. aasta 1. jaanuarini piisab liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) § 20 lõike 6 ja § 46 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt teostatava riikliku järelevalve käigus läbiviidavatel mõõtmistel saadud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks ning § 13 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrollimiseks nõuetekohaselt kontrollitud mõõtevahendi kasutamisest. Eespool nimetatud juhtudel ei pea mõõtja pädevus olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõike 3 kohaselt. Kasutatavad mõõtevahendid, mis on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, peavad olema taadeldud, teised kasutatavad mõõtevahendid kalibreeritud.

  (6) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrollimine peab vastama käesoleva seaduse § -le 5 täies ulatuses, kui kontrolli teostav äriühing on saanud vastava õiguse pärast 2005. aasta 1. märtsi.
[RT I 2005, 9, 33 - jõust. 09.02.2005]

§ 51–52.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 53.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõige 2 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Erandina rakendatakse käesoleva seaduse § 5 lõiget 2 liiklusseaduse § 20 lõike 6 ja § 46 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt teostatava riikliku järelevalve käigus ning § 13 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisel läbiviidavate mõõtmiste suhtes alates 2006. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2005, 9, 33 - jõust. 09.02.2005]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json