Valgjärve valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine
Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrus nr 1-1-1-1
Juhindudes Jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja lg 2, Pakendiseaduse §15, lg 1 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 365 ning tulenevalt vallavalitsuse seisukohalt, Valgjärve Vallavolikogu määrab:
1. Kinnitada Valgjärve valla jäätmehoolduseeskiri koos järgmiste lisadega:
1.1. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded vastavalt lisale 1;
1.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord vastavalt lisale 2;
1.3. Jäätmete vastuvõtukohad Valgjärve vallas vastavalt lisale 3.
2. Tunnistada kehtetuks Valgjärve Vallavolikogu määrus nr 9 14.detsembrist 1999. aastast.
3. Määrus jõustub 01.veebruar 2005. a.
| Volikogu esimees Hain RANDOJA |
|
Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1-1.1-1 |
VALGJÄRVE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI
I Üldsätted
1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Valgjärve vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Valgjärve valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.
3. Jäätmehooldust Valgjärve vallas korraldab ning kontrollib Valgjärve vallavalitsus. Valgjärve vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
3.1. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet;
3.2. korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;
3.3. kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
3.4. korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel;
3.5. teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
3.6. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;
3.7. teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid.
II Mõisted
4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
4.1. jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
4.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
4.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
4.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
4.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
4.6. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
4.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
4.8. suurjäätmed on suuregabariidilised jäätmed nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;
4.9. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
4.10. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
4.11. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
4.12. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
4.13. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
4.14. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
4.15. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
4.16. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
4.17. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
4.18. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);
4.19. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
4.20. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
4.21. pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted;
4.22. pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
4.23. pakendijäätmete taaskasutusorganisatsioon on keskkonnministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing või äriühing, mille on asutanud pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.
III Jäätmekäitluse üldnõuded
5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
6. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti.
7. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
8. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.
9. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
10. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes või lõkkes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.
13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
14. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.
15. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele.
IV Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel
16. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras..
17. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Põlvamaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.
18. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.
19. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.
20. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
21. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
22. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.
23. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
V Jäätmete kogumine
24. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, va korraldatud olmejäätmeveo korral.
25. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.
26. Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
26.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
26.2. vedelaid jäätmeid;
26.3. ohtlikke jäätmeid;
26.4. käimlajäätmeid;
26.5. kogumiskaevude setteid;
26.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid;
26.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
26.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
26.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
26.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid.
27. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
28. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
29. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
29.1. elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 6 korterit;
29.2. mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.
29.3. Teisi taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda eraldi, kui vallas on loodud nende üleandmiseks kogumiskohad vastavalt eeskirja lisale 3.
30. Biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul.
31. Alates 2005. a.13 augustist tuleb elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda selleks loodavasse kogumispunkti.
32. Vanad autorehvid tuleb alates 2005.a. üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse.
33. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.
34. Ohtlike jäätmete kogumine
34.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
34.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.
34.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.
34.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
34.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.
34.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
34.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Avalikud kogumispunktid asukohad on toodud eeskirja lisas 3.
34.8. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
34.9. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
34.10. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
VI Pakendite ja pakendijäätmete kogumine
35. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.
36. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
37. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005 tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
38. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.
39. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsustega.
40. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.
41. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
VII Jäätmete vedu
42. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, va olmejäätmete korraldatud vedu.
43. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni mahuteid lubatud tühjendada tiheasustusaladel kord kuus ja hajaasustusaladel kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.
44. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.
45. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma ladestamisele kuuluvaid jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Adiste prügilasse.
46. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu.
47. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.
48. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
49. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
50. Alates 1. jaanuarist 2006 korraldatakse Valgjärve vallas korraldatud jäätmevedu. Valgjärve valla territoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid ning vanapaberit ja –pappi. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
51. Korraldatud jäätmeveo korraldab Valgjärve vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega.
52. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele punktis 53 nimetatud olmejäätmete valdajatele Valgjärve valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.
53. Jäätmevaldaja loetakse Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.
54. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
55. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga.
VIII Jäätmete kõrvaldamine
56. Valgjärve vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse Adiste prügilas.
57. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
IX Saastetasu
58. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt Saastetasu seadusele.
59. Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Valgjärve vallast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Valgjärve valla eelarvesse.
60. Vallaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks.
X Olmejäätmete kompostimine
61. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga või Põlvamaa keskkonnateenistuses registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.
62. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
63. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
64. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
65. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
66. Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda eraldi ja kompostida valda rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.
XI Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
67. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.
68. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
68.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
68.2. põhiliselt 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
68.3. kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
68.4. kompaktoreid.
69. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.
70. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.
71. Jäätmeid tohib paigutada:
71.1. jäätmekottidesse mitte üle 15 kg;
71.2. väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.
72. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
73. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
74. Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.
75. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
76. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.
77. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud.
78. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.
79. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10.
80. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
XII Vastutus
81. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
82. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
83. Kui saastaja ei täida punktis 81 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
84. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 83 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
|
Lisa 1 Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1-1.1-1 Valgjärve valla jäätmehoolduseeskirjale |
EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED
I Üldsätted
1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Valgjärve vallas.
2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.
4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Valgjärve vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud:
4.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
4.2. pinnasetööde mahtude bilanss;
4.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4.4. jäätmete edasine suunamine.
5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Valgjärve vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Valgjärve vallavalitsusega, ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend.
7. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Põlvamaa Keskkonnateenistuses.
8. Valgjärve vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlevas ettevõttes.
9. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
II Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
10. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja.
11. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
12. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.
13. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.
14. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.
15. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.
16. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
16.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
16.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
16.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
16.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
16.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
16.6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele;
16.7. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
16.8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.
III Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
17. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
17.1. puit;
17.2. kiletamata paber ja papp;
17.3. metall;
17.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
17.5. raudbetoon- ja betoondetailid;
17.6. tõrva mittesisaldav asfalt;
18. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.
19. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 23. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
20. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
21. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
22. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.
23. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
IV Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
24. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
24.1. asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
24.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
24.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
24.4. saastunud pinnas.
25. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.
26. Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
27. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.
28. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
29. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
30. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul.
31. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.
32. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
|
Lisa 2 Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1-1.1-1 Valgjärve jäätmehoolduseeskirjale |
TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
I Üldsätted
1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Valgjärve valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena».
2. Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.
II Jäätmete käitlemine
3. Segaolmejäätmed
3.1. Segaolmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed.
3.2. Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.
4. Taaskasutatavad jäätmed
4.1. Pakendite ja pakendijäätmed
4.1.1. Pakendid ja
pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle
selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad
vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.
4.2. Vanapaber ja papp
4.2.1. Vanapaberit ja pappi tuleb koguda
eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle
50 kg nädalas.
4.2.2. Vanapaber tuleb sortida tekkekohas.
Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti.
4.3. Diskreetne vanapaber
4.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid
patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja
tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega.
4.3.2.
Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele
mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne).
4.3.3.
Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata
purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.
4.3.4.
Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse
taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse.
4.3.5.
Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud
mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
5. Teravad ja torkivad jäätmed
5.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.
5.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
5.3. Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
6. Nakkusohtlikud jäätmed
6.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
6.2. Nakkusohtlikke jäätmed tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
6.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale vähemalt kord kuus..
7. Muud ohtlikud jäätmed
7.1. Ravimijäätmed
7.1.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on
riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.
7.1.2. Ravimeid
ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (va jäätmenimistus
koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis
omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse
asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid
pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed».
Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse
ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
7.2. Elavhõbedajäätmed
7.2.1. Elavhõbedajäätmed
tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest
ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami
jäätmed on elavhõbedajäätmed.
7.2.2.
Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida
üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on
korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud
kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega
anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse
markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed
tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmeliik.
7.2.3.
Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende
üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
7.3. Kemikaalide jäätmed
7.3.1. Kemikaalide jäätmed on
ohtlike kemikaalide jäägid.
7.3.2. Kemikaalide jäätmed
tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis
ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit,
millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge
“Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
7.3.3.
Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
7.3.4.
Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
7.4. Kasutatud elavhõbedalambid
7.4.1. Kasutatud
elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad
halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest.
7.4.2.
Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse
kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile
märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
7.4.3.
Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud
pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale
jäätmekäitlusettevõttele..
7.5. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid
7.5.1. Vananenud
(kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna
sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos
akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
|
Lisa 3 Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 27. jaanuari 2005. a määrusega nr 1-1.1-1 Valgjärve jäätmehoolduseeskirjale |
JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD VALGJÄRVE VALLAS
I Prügila
1. Adiste prügila: Adiste küla, Põlva vald, Põlvamaa.
II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt
1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: ALVISTRA TANKLA juures
2. Patareikonteinerid: VALGJÄRVE- ja ALVISTRA kauplustes ning VALLAVALITSUSES
3. Üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumise ringi ajal Maaritsa, Saverna, Valgjärve, Pikajärve, Aiaste külades.
III Pakendijäätmete konteinerid ja kogumispunktid:
Pakendijäätmete kogumise süsteemi loomisel teavitab Valgjärve Vallavalitsus kogumispunktide asukohad maakonna-ja vallalehes
IV Aia- ja pargijäätmete kompostimisväljak
Kompostimisväljaku loomisest teatatakse elanikkonda valla- ja maakonnalehes
V Elektri- ja elektroonikaseadmete romude vastuvõtt:
Üks kord aastas ohtlike jäätmete kogumise ringi ajal.
VI Romusõidukite ja nende osade vastuvõtt
EMEX
VII Jäätmepunkti või jäätmejaam erinevate jäätmeliikide vastuvõtmiseks
Sorteerimispunktid luuakse:
Savernasse, Maaritsasse ja Valgjärvele.
Facebook
Twitter