Teksti suurus:

Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.02.2013
Avaldamismärge:RT I, 03.01.2012, 1

Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord

Vastu võetud 27.12.2011 nr 73

Määrus kehtestatakse „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” § 152 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutustele institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord.

§ 2.  Määruses kasutatavad mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) institutsionaalne uurimistoetus – teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste (uurimisteemade) rahastamiseks, teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning selleks vajaliku taristu ajakohastamiseks, täiendamiseks ja ülalpidamiseks eraldatav toetus;
  2) koondtaotlus – ühe teadus- ja arendusasutuse kõikide uurimisteemade uurimistoetuse taotluste ja uurimistoetuse eraldamise jätkamise taotluste (edaspidi jätkutaotlus) kogum ning sellele lisatud dokumendid;
  3) uurimisteema – teadus- ja arendusasutuse selgelt piiritletud ja teadusliku põhjendusega kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse tegevuskava raames läbiviidavad alus- ja rakendusuuringud;
  4) uurimistoetuse taotleja – juriidilisest isikust või riigiasutusest teadus- ja arendusasutus, mille teadus- ja arendustegevus on taotlemise hetkel vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud.

§ 3.  Tuumiktaristu

  (1) Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada teistel isikutel.

  (2) Tuumiktaristute, millele käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ühiskasutamise eesmärgil saab taotleda uurimistoetust, loendi koostab ja selle üle peab arvestust Eesti Teadusagentuur kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

2. peatükk Uurimistoetuse taotlemine 

§ 4.  Uurimistoetuse taotlemine

  (1) Koondtaotlus ja sellele lisatavad andmed esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) vastava elektroonilise keskkonna kaudu uurimistoetuse taotlemise aastale eelneva aasta 1. veebruarist kuni 20. märtsini.

  (2) Koondtaotluse välisekspertidele edastatav osa esitatakse inglise keeles.

  (3) Uurimisteema uurimistoetuse taotluses (edaspidi uurimistoetuse taotlus) märgitakse:
  1) uurimisteema täitmiseks vajalike töökohtade arv ja struktuur ning juhul, kui varem on uurimisteemat rahastatud, andmed varem rahastatud uurimisteemas kasutada olnud töökohtade arvu ja struktuuri kohta;
  2) juhul, kui uurimistoetust taotletakse tuumiktaristu tegevuse tagamiseks, selle kasutamise tingimused ja kord, mille täitmisel teised isikud saavad uurimistoetuse taotluses osutatud tuumiktaristut kasutada;
  3) taotletav uurimistoetusega finantseeritav periood (kuni 6 aastat);
  4) uurimistoetuse põhjendatud rahaline maht (edaspidi uurimistoetuse maht);
  5) teiste uurimisteemade või muude „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” alusel rahastatavate projektide liitumise, lõppemise või lõpetamise tõttu vabanevad ressursid, mille teadus- ja arendusasutus suunab uurimistoetuse taotluses nimetatud uurimisteemasse;
  6) teave uurimisteemaga samades teadus- ja arendustegevuse alamvaldkondades teadus- ja arendusasutuses täidetavate teiste uurimisteemade või muude „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” alusel taotletaval perioodil rahastatavate projektide kohta (nimetus, maht, töökohtade arv ja struktuur, täitmiseks planeeritud kulud lähtudes käesoleva määruse §-st 7).

  (4) Uurimistoetuse taotlusele lisatakse järgmised andmed:
  1) uurimisteema põhjendatus ja olulisus;
  2) uurimisteema oodatavad tulemused;
  3) uurimisteema juht ja põhitäitjad ning nende kvalifikatsioon;
  4) uurimisteema täitmiseks vajaliku taristu olemasolu ja seisund.

  (5) Uurimisteema põhjendatuse ja olulisuse kohta esitab taotleja järgmised andmed:
  1) kavandatava uurimisteema üldteoreetiline taust ning selle koht teaduses;
  2) põhieesmärgid, hüpoteesid ja meetodid ning selgitus, kuidas on tagatud eetikanõuete järgimine ja täitmine kõigi loom- ja inimkatsete puhul;
  3) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusele ja kultuurile;
  4) ülevaade uurimistoetuse taotlusega hõlmatud teadus- ja arendustegevuse alamvaldkondade, nende arenguperspektiivide ning teadus- ja arendusasutusega seotud eesmärkide kohta ning seos strateegiliste arengukavade ning teadus- ja arendusasutuse arengukavaga.

§ 5.  Uurimisteema juht

  (1) Uurimisteema juhiks võib olla isik:
  1) kes on valdkonnas tunnustatud teadlane;
  2) kellel on doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ja
  3) kes töötab uurimisteema täitmise ajal vähemalt 0,5 tööajaga uurimistoetust taotlevas teadus- ja arendusasutuses.

  (2) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogul on õigus:
  1) lähtudes teadus- ja arendustegevuse valdkonna või riigi huvidest ja otsust põhjendades lugeda uurimisteema juhi nõuetele vastavaks isiku, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuetele;
  2) kui uurimistoetust taotletakse tuumiktaristule, lugeda põhjendatud juhul uurimisteema juhi nõuetele vastavaks isiku, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele.

  (3) Uurimisteema juht ei osale institutsionaalse uurimistoetusega finantseeritaval perioodil ühegi teise institutsionaalse uurimistoetusega finantseeritud uurimisteema täitmises ei juhi ega käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjana.

§ 6.  Uurimisteema täitmises osalejad

  (1) Uurimisteema täitmises osalevad:
  1) uurimisteema juht;
  2) uurimisteema põhitäitja, kes on tunnustatud teadlane, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;
  3) muu teadustöötaja, õppejõud või administratiivtöötaja, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;
  4) tehnik või abitöötaja, kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud uurimisteema vahenditest;
  5) magistri- ja doktoriõppe üliõpilane, kellele ei ole määratud personaalset uurimistoetust, kelle töö on uurimistoetuse taotluses esitatud uurimisteemaga sisuliselt seotud ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud uurimisteema vahenditest.

  (2) Taotleja nimetab taotluses lisaks uurimisteema juhile kuni viis uurimisteema täitmisel osalevat põhitäitjat, kelle teaduslikule kompetentsile tuginedes on püstitatud uurimisteema eesmärgid ja kirjeldatud oodatavad tulemused ning kelle kvalifikatsiooni arvestab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu uurimistoetuse taotluse hindamisel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhitäitja ei osale institutsionaalse uurimistoetusega finantseeritaval perioodil ühegi teise institutsionaalse uurimistoetusega finantseeritud uurimisteema täitmises ei juhi ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhitäitjana.

§ 7.  Uurimisteema uurimistoetuse maht

  (1) Uurimistoetuse maht sisaldab uurimisteema täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulusid.

  (2) Otsesed kulud on:
  1) personalikulud;
  2) lähetuskulud;
  3) uurimisteema täitmisega otseselt seotud põhivara soetamise kulud;
  4) uurimisteema täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmise kulud;
  5) allhanked;
  6) muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisteema eripärast.

  (3) Uurimisteema täitmise üldkulud on teadus- ja arendusasutuse uurimisteema täitmisega kaudselt seotud kulud, sealhulgas taristu ülalpidamise kulud ja amortisatsioonikulu.

  (4) Teadus- ja arendusasutuse uurimisteemade täitmise üldkulude katmisel lähtutakse Eesti Teadusagentuuri kehtestatud põhimõtetest, mis on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

3. peatükk Uurimisteemade uurimistoetuse taotluste hindamine, uurimistoetuse määramine ja uurimisteema täitmise tulemuste avalikustamine 

§ 8.  Uurimisteemade uurimistoetuse taotluste hindamine

  (1) Uurimistoetuse taotluste hindamist korraldab Eesti Teadusagentuur.

  (2) Uurimistoetuse taotlusi hindab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu lähtudes „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” § 121 lõike 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusest ning arvestades käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

  (3) Uurimistoetuse taotluste hindamiseks moodustab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu üldjuhul enamuses välisekspertidest koosnevad valdkondlikud ekspertkomisjonid.

  (4) Ekspertkomisjonid esitavad põhjendatud hinnangud nende ekspertiisivaldkonda kuuluvate uurimistoetuse taotluste kohta Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogule.

  (5) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu hindab uurimistoetuse taotlusi, lähtudes ekspertkomisjonide hinnangutest ja arvestades:
  1) uurimisteema põhjendatust;
  2) uurimisteema olulisust teadusele ja kõrgharidusele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusele ja kultuurile, sealhulgas kooskõla riiklike strateegiliste arengukavadega;
  3) oodatavaid tulemusi, sealhulgas valdkondlikku eripära arvestades rahvusvaheliselt aktsepteeritavat ja konkurentsivõimet tagavat tulemuslikkust ja kvaliteeti;
  4) uurimisteema juhi ja käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjate kvalifikatsiooni;
  5) uurimisteema täitmiseks vajaliku uurimiskeskkonna seisundit ja taristut;
  6) uurimisteema mahu põhjendatust ning käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul taotleja teiste uurimisteemade või muude „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” alusel rahastatavate projektide liitumisest, lõppemisest või lõpetamisest vabanevate ressursside uurimisteemasse suunamise põhjendatust.

  (6) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu võib hindamise tulemuses kirjeldada tingimused, mida teadus- ja arendusasutus on kohustatud uurimistoetuse saamisel täitma.

  (7) Eesti Teadusagentuur teeb hindamisnõukogu esialgse otsuse taotlejale kättesaadavaks. Juhul kui Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu on kirjeldanud tingimused, mida uurimistoetuse saamiseks tuleb täita, esitab taotleja tegevuskava tingimuste täitmiseks.

§ 9.  Uurimisteemale uurimistoetuse määramine

  (1) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu teeb hindamise tulemusi ja taotlejalt saabunud arvamust ning käesoleva määruse § 8 lõikes 7 nimetatud juhul tegevuskava kaaludes põhjendatud ettepaneku:
  1) määrata uurimistoetus taotletud mahus;
  2) määrata uurimistoetus taotletust suuremas mahus;
  3) määrata uurimistoetus taotletust väiksemas mahus või
  4) mitte määrata uurimistoetust.

  (2) Eesti Teadusagentuur edastab hindamisnõukogu põhjendatud ja erapooletu ettepaneku haridus- ja teadusministrile.

  (3) Haridus- ja teadusministril on õigus oma otsust põhjendades saata Eesti Teadusagentuurile ettepanek uuesti läbivaatamiseks, kui see:
  1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele või
  2) ei arvesta piisavalt uurimisteema olulisust Eesti ja Euroopa Liidu teadusele, kõrgharidusele, majandusele ja kultuurile või ei ole kooskõlas strateegiliste arengukavadega.

  (4) Uurimisteemale, mille juht või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitja on Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, uurimistoetuse taotlemise ja määramise suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 8, käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3, § 11 lõikes 4 ja § 12 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut.

  (5) Haridus- ja teadusminister lähtub uurimisteemale, mille juht või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitja on Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, uurimistoetuse määramisel hindamisnõukogu liikmeks saamisele eelnenud aastal eraldatud uurimistoetuse mahust ning võib seda muuta juhul, kui:
  1) riigieelarvest eraldatavate vahendite maht muutub, proportsionaalselt riigieelarvest uurimistoetuseks eraldatavate vahendite mahu muutumisega;
  2) taotleja on taotlenud uurimistoetuse mahu suurendamist mitme uurimisteema liitumise või teiste „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” alusel finantseeritud projektide uurimisteemaga liitumise tõttu;
  3) jätkutaotlusele eelneval aastal on ilmnenud käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolud;
  4) jätkutaotlusele eelneval aastal on käesoleva määruse § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolude tõttu uurimistoetuse mahtu vähendatud ja uurimistoetuse taotletust väiksemas mahus eraldamise tinginud asjaolud on ära langenud või
  5) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

  (6) Haridus- ja teadusminister kinnitab institutsionaalsete uurimistoetuste iga-aastase mahu teadus- ja arendusasutuse uurimisteemade lõikes Eesti Teadusagentuuri põhjendatud ettepaneku alusel käskkirjaga ning võib selles vajaduse korral ette näha tingimused, mida teadus- ja arendusasutus on kohustatud uurimistoetuse saamisel täitma.

§ 10.  Uurimisteema tulemuste avalikustamine

  (1) Uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid on avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavad, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

  (2) Juhul kui teaduskirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavaks viivitamatult pärast piirangu lõppemist, kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti.

  (3) Uurimisteema täitmise tulemuste publitseerimisel märgitakse, millise uurimisteema uurimistoetuse vahenditest on uurimisteema täitmist finantseeritud.

4. peatükk Uurimisteemale uurimistoetuse eraldamise jätkamise taotlemine ja uurimistoetuse mahu muutmine 

§ 11.  Uurimisteemale uurimistoetuse eraldamise jätkamise taotlemine ja jätkutaotluse hindamine

  (1) Uurimistoetuse eraldamise jätkamist taotletakse iga-aastaselt kuni uurimistoetusega finantseeritava perioodi lõpuni.

  (2) Jätkutaotlusele ja selle menetlemisele ei kohaldata käesoleva määruse § 4 lõikeid 3–5, § 8 lõiget 5 ning § 9 lõiget 1.

  (3) Jätkutaotlusele lisatakse:
  1) jätkutaotluses nimetatud uurimisteema juht ja põhitäitjad;
  2) andmed oluliste muudatuste kohta uurimisteemas, sealhulgas muudatused käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjate koosseisus ning andmed uute käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjate senise teadustegevuse ja kvalifikatsiooni kohta, ning uurimisteema jätkusuutlikkuse põhjendused;
  3) käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastav aruanne;
  4) käesoleva määruse § 14 lõikes 4 nimetatud nõuetele vastav vahearuanne, kui uurimisteema eesmärk, juht või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjate koosseis on olulisel määral muutunud või kui uurimistoetuse eraldamise jätkamist taotletakse vahearuande koostamise aastal.

  (4) Jätkutaotluse ja sellele lisatud andmete hindamisel hindab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu:
  1) uurimisteema senist täitmist iga- aastase aruande alusel;
  2) oluliste muudatuste korral uurimisteema täitmise jätkusuutlikkust;
  3) tuumiktaristu kasutuse avatust;
  4) juhul, kui uurimistoetus määrati jätkutaotluse esitamisele eelneval aastal tingimustega, uurimistoetuse määramisel esitatud tingimuste täitmist vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikes 7 nimetatud tegevuskavale;
  5) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul vahearuannet, lähtudes käesoleva määruse § 14 lõikest 5.

§ 12.  Uurimisteemale uurimistoetuse eraldamise jätkamine ja uurimistoetuse mahu muutmine

  (1) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu teeb jätkutaotluse ja sellele lisatud andmete hindamise põhjal põhjendatud ettepaneku:
  1) jätkata uurimistoetuse eraldamist senises mahus;
  2) jätkata uurimistoetuse eraldamist taotletust suuremas mahus;
  3) jätkata uurimistoetuse eraldamist taotletust väiksemas mahus või
  4) mitte jätkata uurimistoetuse eraldamist.

  (2) Ettepaneku jätkata uurimistoetuse eraldamist senises mahus teeb Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu juhul, kui uurimisteema täitmine on edukas ja hindamisel ei tuvastata olulisi muutusi uurimisteema täitmise jätkusuutlikkuses või muude käesolevas määruses kehtestatud tingimuste täitmises.

  (3) Ettepaneku jätkata uurimistoetuse eraldamist taotletust suuremas mahus võib Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu teha:
  1) omal algatusel;
  2) juhul, kui taotleja on taotlenud uurimistoetuse mahu suurendamist mitme uurimisteema liitumise või teiste „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse” alusel finantseeritud projektide uurimisteemaga liitumise tõttu või
  3) juhul, kui jätkutaotlusele eelneval aastal on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude tõttu uurimistoetuse mahtu vähendatud ja uurimistoetuse taotletust väiksemas mahus eraldamise tinginud asjaolud on ära langenud;
  4) juhul, kui esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

  (4) Ettepaneku jätkata uurimistoetuse eraldamist taotletust väiksemas mahus võib Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu oma otsust põhjendades teha, kui:
  1) jätkutaotluse või vahearuande alusel on uurimisteema täitmise edukus ebapiisav;
  2) uurimisteema juht on muutunud või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud põhitäitjate koosseisu on olulisel määral muudetud;
  3) ilmneb käesoleva määrusega kehtestatud tingimuste rikkumine;
  4) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

  (5) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu teeb ettepaneku jätkata uurimistoetuse eraldamist taotletust väiksemas mahus, kui vajadus selleks tuleneb iga-aastasest riigieelarve seadusest.

  (6) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu võib ettepanekus kirjeldada tingimused, mida teadus- ja arendusasutus on kohustatud uurimistoetuse saamisel täitma.

  (7) Ettepaneku mitte jätkata uurimistoetuse eraldamist võib Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu teha, kui:
  1) uurimisteemale on jätkutaotlusele eelneval aastal eraldatud uurimistoetust taotletust väiksemas mahus, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 6 viidatud tingimused ei ole täidetud või
  2) uurimisteema täitmise edukus ja uurimisteema täitmise jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud;
  3) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

  (8) Haridus- ja teadusministril on õigus viivitamatult lõpetada uurimistoetuse eraldamine, kui:
  1) uurimistoetuse saaja on esitanud vastava taotluse või
  2) uurimistoetuse saaja on olulisel määral rikkunud „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest” või käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid.

5. peatükk Aruandlus 

§ 13.  Iga-aastase aruande esitamine

  (1) Eesti Teadusagentuur jälgib uurimistoetuse eraldamise jätkamise otsustamiseks uurimisteema täitmise edukust igal aastal teadus- ja arendusasutuse esitatud aruande põhjal.

  (2) Teadus- ja arendusasutus esitab aruande iga kalendriaasta kohta, kui uurimistoetust on saadud, tuues ära uurimistoetusega finantseeritud:
  1) summaarse teadustöötajate tööaja täistööaja ekvivalendis uurimisteemade lõikes;
  2) otseste kulude, sealhulgas tööjõukulude, stipendiumide, soetatud põhivara, allhangete ja muude tegevuskulude jaotuse uurimisteemade lõikes;
  3) tuumiktaristu kasutamise tingimused ja andmed kasutamise kohta juhul, kui uurimistoetus sisaldab toetust tuumiktaristule ning
  4) soetatud põhivara kaalutud keskmise amortisatsiooninormi uurimisteemade lõikes ning
  5) tingimuslikult uurimistoetuse eraldamisel esitatud tingimuste täitmise.

  (3) Teadus- ja arendusasutus esitab aruande hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 20. märtsiks Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

§ 14.  Vahe- ja lõpparuande esitamine

  (1) Uurimisteema täitmist hinnatakse uurimistoetuse eraldamise jätkamise otsustamiseks esimest korda hiljemalt pärast poole uurimistoetuse perioodi möödumist vahearuande alusel ja teist korda pärast uurimistoetuse lõppu lõpparuande alusel.

  (2) Uurimisteemat, millele on määratud uurimistoetus kuni kolmeks aastaks, hinnatakse pärast uurimisteema finantseerimise lõppu (esitatakse lõpparuanne).

  (3) Teadus- ja arendusasutus esitab vahearuande Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu poole uurimistoetuse perioodi möödumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul pärast uurimisteema finantseerimise lõppu vastava kalendriaasta 20. märtsiks.

  (4) Uurimisteema vahearuandes näidatakse:
  1) uurimistoetuse taotluses esitatud eesmärkide senine saavutamine;
  2) uurimisteema täitmiseks kasutada olnud ja uurimisteema täitmiseks vajalike töökohtade arv ja struktuur;
  3) uurimisteemaga seotud taristu olemasolu ja selle kasutamine uurimisteema täitmisel;
  4) uurimisteemaga seotud taristu taotletav täiendamine.

  (5) Eesti Teadusagentuur arvestab vahearuande hindamisel:
  1) uurimisteema täitmise edukust;
  2) tingimuslikult uurimistoetuse eraldamisel esitatud tingimuste täitmist.

  (6) Teadus- ja arendusasutus esitab lõpparuande Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu uurimisteema finantseerimise perioodi lõppemisele järgneva aasta 31. märtsiks.

  (7) Uurimisteema lõpparuandes näidatakse:
  1) uurimistoetuse taotluses esitatud eesmärkide saavutamine;
  2) uurimisteema täitmiseks kasutada olnud ja uurimisteema täitmiseks vajalike töökohtade arv ja struktuur;
  3) uurimisteemaga seotud taristu olemasolu, sealhulgas taristu täiendamine uurimisteema vahenditest, selle kasutamine finantseeritava uurimisteema täitmisel ning sellega väljaspool uurimisteemat osutatava teenuse maht;
  4) juhul kui uurimisteemaga on seotud tuumiktaristu, millele on määratud uurimistoetus, siis selle kasutamise tingimused ja andmed kasutamise kohta;
  5) muud uurimistoetuse saaja hinnangul olulised asjaolud.

  (8) Eesti Teadusagentuur annab lõpparuandest lähtudes uurimisteema täitmisele hinnangu ja avalikustab selle.
03.02.2014 11:57
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "täitmisele" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi 31.01.2014 taotlust nr 8-4/14/506-2.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 15.  Institutsionaalse uurimistoetuse erisused 1. jaanuarini 2014

  (1) Kuni 1. jaanuarini 2013 on institutsionaalne uurimistoetus teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste (uurimisteemade) rahastamiseks ning teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks eraldatav toetus.

  (2) Alates 1. jaanuarist 2013 kuni 1. jaanuarini 2014 on institutsionaalne uurimistoetus teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste (uurimisteemade) rahastamiseks, teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning selleks vajaliku taristu ülalpidamiseks eraldatav toetus.

§ 16.  Üleminek

  (1) 2012. aastal toimub uurimistoetuse taotluste esitamine 15. märtsist kuni 30. aprillini.

  (2) Teadusteemat, millele on enne 1. märtsi 2012 määratud sihtfinantseerimine, finantseeritakse finantseerimisotsuse tegemise ajal kehtinud tingimustel ja korras kuni otsuses määratud sihtfinantseerimise perioodi lõpuni.

  (3) Teema sihtfinantseerimise otsuse tegemise ajal kehtinud tingimustel ja korras sihtfinantseerimise jätkamise aluseks alates 1. märtsist 2012 on Eesti Teadusagentuuri hinnang tehtud töö tulemustele. Teadus- ja arendusasutuse teadusteemasid hinnatakse esimest korda pärast poole sihtfinantseerimise taotluses esitatud sihtfinantseerimise perioodi möödumist ja teist korda pärast teadusteema riigieelarvest finantseerimise lõppu.

  (4) Käesoleva määruse § 9 lõigetes 4–6 nimetatud uurimisteemale enne selle juhi või põhitäitja hindamisnõukogu liikmeks saamist eraldatud uurimistoetus loetakse samaväärseks vahetult enne hindamisnõukogu liikmeks saamist eraldatud sihtfinantseerimisega.

  (5) Eesti Teadusagentuur koostab käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tuumiktaristute, loendi hiljemalt 1. märtsiks 2013.

§ 17.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. märtsil 2012.

  (2) Käesoleva määruse § 7 lõige 3 jõustub 1. jaanuaril 2013.

  (3) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punkt 2, § 5 lõike 2 punkt 2, § 11 lõike 4 punkt 3, § 13 lõike 2 punkt 3, § 14 lõike 4 punkt 4 ja lõike 7 punkt 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2013.

  (4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud üldkulud sisaldavad amortisatsioonikulude komponenti alates 1. jaanuarist 2014.

Jaak Aaviksoo
Minister

Janar Holm
Kantsler

/otsingu_soovitused.json