Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 13.02.2011 Avaldamismärge: RT I, 03.02.2011, 1 Välja kuulutanud Vabariigi President 27.01.2011 otsus nr 815 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus Vastu võetud 13.01.2011 § 1. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses (RT I 2006, 59, 440; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi Euroopa territoriaalne koostöö) eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-s 26, § 27 lõigetes 1–5, §-s 28, § 30 lõigetes 2 ja 3, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4, §-des 32 ja 33 ning 8. peatükis sätestatut. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1–14), alusel elluviidava piiriülese koostöö ühise rakenduskava puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 5, §-s 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 26 lõigetes 22, 4, 6, 8 ja 9, § 27 lõigetes 1, 2 ja 5, §-s 28, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4 ning 8. peatükis sätestatut.”; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud rakenduskavade raames elluviidava projekti Eesti-poolsele partnerile laieneb käesolevas seaduses toetuse saaja kohta sätestatu.”; 3) paragrahvi 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1638/2006 nimetatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest; 2) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;”; 4) paragrahvi 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses või programmis nimetatud füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projekti või programmiga toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid.”; 5) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente säilitatakse paberkandjal või elektrooniliselt vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani.”; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Meetme tingimused või programm kooskõlastatakse rahandusministriga. Programmi muudatus kooskõlastatakse, juhul kui muutub programmi eesmärk, sealhulgas alaeesmärk, või toetuse määr või kui kogu eelarve suureneb või väheneb.”; 7) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) taotleja on perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva seaduse alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;”; 8) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;”; 9) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindavad kompetentsed, taotleja suhtes erapooletud ja meetme tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Rakendusüksus teeb hindamistulemuste põhjal otsuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.”; 10) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses: „(21) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust hindamata ka, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus: 1) rikub taotluse menetlemise ajal viimaste teadaolevate andmete kohaselt valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusi; 2) ületab projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava kohustusega valla- ja linnaeelarve seaduse § 8 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustuste võtmise piirmäära; 3) ei oma finantssuutlikkust projekti omafinantseeringu tagamiseks. Projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkuse väljaselgitamiseks liidetakse eelarveaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahele tulu põhivara ja finantsvara müügist, põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseering, finantstulu ning likviidsete varade eelarveaasta alguses suunamata jääk ja lahutatakse eelarveaasta finantskulu, põhivara ja finantsvara soetus, põhivara soetamiseks antav sihtfinantseering ja võlakohustuste tasumiseks makstavad summad. Saadud summa peab katma eelarveaastaks planeeritud omafinantseeringu või selle katteks võetud kohustused jooksval eelarveaastal tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses. Mitmeaastase projekti puhul hinnatakse projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkust projekti elluviimise perioodi jääva iga eelarveaasta kohta, sealjuures võetakse võimaluse korral hindamise aluseks eelarveaastaks kehtestatud eelarve, selle puudumisel prognoosi alusel koostatud finantsplaan. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1–3 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise aluseid kohaldatakse, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus, selle asutus või valla- ja linnaeelarve seaduse § 81 lõike 1 mõistes sõltuv üksus panustab projekti omafinantseeringusse ja toetust taotletakse projektile, millega investeeritakse infrastruktuuri või tootlikku tegevusse, välja arvatud nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks teostatavale projektile. (23) Kui taotlejaks on käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud isik või kui see isik panustab rahaliselt teise taotleja projekti omafinantseeringusse ja omafinantseeringu katmisel esineb käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolusid, küsib rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist Rahandusministeeriumilt nendes punktides nimetatud asjaolude kohta seisukohta. Rahandusministeerium võib seisukoha kujundamiseks küsida kohaliku omavalitsuse üksuselt finantsteavet, vajaduse korral ka eelseisvate eelarveaastate kohta. (24) Kui taotluse menetlemise ajal esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud asjaolud, kuid projekti on võimalik ellu viia meetme tingimustes sätestatud abikõlblikkuse perioodil, tehakse taotluse rahuldamise otsus kõrvaltingimusega. Otsuses määratakse tähtpäev, mis ajaks tuleb kõrvaldada käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud asjaolud.”; 11) paragrahvi 16 lõiked 21 ja 22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(21) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust hindamata ka, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus: 1) ei pidanud taotluse menetlemise aastale eelnenud aastal kinni kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või ületab viimaste teadaolevate andmete kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära; 2) ületab projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava kohustusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära; 3) ei oma finantssuutlikkust projekti omafinantseeringu tagamiseks. Projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkuse väljaselgitamiseks liidetakse eelarveaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahele tulu põhivara ja finantsvara müügist, põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseering, finantstulu ning likviidsete varade eelarveaasta alguses suunamata jääk ja lahutatakse eelarveaasta finantskulu, põhivara ja finantsvara soetus, põhivara soetamiseks antav sihtfinantseering ja võlakohustuste tasumiseks makstavad summad. Saadud summa peab katma eelarveaastaks planeeritud omafinantseeringu või selle katteks võetud kohustused jooksval eelarveaastal tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses. Mitmeaastase projekti puhul hinnatakse projekti omafinantseeringu tagamise finantssuutlikkust projekti elluviimise perioodi jääva iga eelarveaasta kohta, sealjuures võetakse võimaluse korral hindamise aluseks eelarveaastaks kehtestatud eelarve, selle puudumisel prognoosi alusel koostatud finantsplaan. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1–3 nimetatud taotluse rahuldamata jätmise aluseid kohaldatakse, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 mõistes sõltuv üksus panustab projektis omafinantseeringusse ja toetust taotletakse projektile, millega investeeritakse infrastruktuuri või tootlikku tegevusse, välja arvatud nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks teostatavale projektile.”; 12) paragrahvi 16 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral meetme tingimustes sätestatu kohaselt taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr, või ajaliselt varem esitatud taotlust või heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku. Meetme tingimustes võib nimetada muu eelistuse aluse, mis aitab kaasa projekti või meetme eesmärkide saavutamisele.”; 13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Tehnilise abi projekti toetuse summat võib muuta iga-aastases riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel.”; 14) paragrahvi 22 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule;”; 15) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rakendusüksus võib peatada toetuse väljamakse, kui tal tekib põhjendatud kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada projekti eesmärgid, sealhulgas toetuse saaja suure maksuvõlgnevuse tõttu. Rakendusüksus võib enne väljamakse tegemist maksuvõlgnevuse suuruse tuvastamiseks küsida maksuhalduri tõendit.”; 16) paragrahvi 23 lõike 45 punktis 3 asendatakse sõnad „riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse” sõnaga „riigivaraseaduse” ja sõnad „riigi sihtasutus” sõnadega „riigi asutatud sihtasutus”; 17) paragrahvi 24 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Seire ja hindamise korra, sealhulgas toetuse kasutamise sihttasemed eesmärgiga vältida nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 93 sätestatud automaatset rakenduskava eelarvelistest kulukohustustest vabastamist, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni moodustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Sihttasemed kehtestatakse rahandusministri ettepanekul.”; 18) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist või investeeringute kava või programmi kinnitamist võib avalikustada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema taotlusega seotud andmeid. Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks toetuse andmisel võib osapooltele avalikustada taotluses esitatud andmeid, kui nii on sätestatud meetme tingimustes, meetme tingimustes sätestatud korras, välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muid andmeid, mida peetakse ärisaladuseks. Teiste taotlejate ja nende taotluste kohta võib avalikustada ainult statistilisi ülevaateid.”; 19) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestada tagasinõutava toetuse miinimumsumma projekti kohta.”; 20) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Rakendusüksus võib jätta tegemata toetuse tagasinõudmise otsuse, kui tagasinõutava toetuse summa projekti kohta jääb alla käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud miinimumsumma.”; 21) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui taotluse rahuldamise otsuses sisalduv kõrvaltingimus ei saabu, toimuvad toetuse tagasinõudmine ja -maksmine käesoleva seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. (6) Kui toetuse saaja ei ole kõrvaltingimusega otsuse alusel saadud ja tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksnud, tagastab selle taotluse rahuldamise otsuse teinud isik või asutus. Toetuse tagastamine otsuse teinud isiku või asutuse poolt ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasinõudmist ja -maksmist.”; 22) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade projektide omafinantseeringu osalise kaasfinantseerimise (edaspidi omafinantseeringu toetus) tingimused ja korra kehtestab regionaalminister määrusega. (5) Omafinantseeringu toetuse määruses sätestatakse: 1) toetuse andmise üldpõhimõtted ja toetatavad valdkonnad; 2) toetuse maksimaalne määr; 3) taotlejale esitatavad nõuded; 4) taotlusele esitatavad nõuded; 5) taotluse menetlemise kord; 6) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord; 7) taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord; 8) toetuse saaja õigused ja kohustused; 9) toetuse tagasinõudmise ja väljamaksete tegemise tingimused ja kord; 10) aruannete esitamise kord. (6) Omafinantseeringu toetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused ning toetuse tagasinõudmise otsused teeb regionaalminister.”; 23) paragrahvi 411 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 2 punkti 10 rakendatakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. juulist. (6) Käesoleva seaduse § 22 punkti 12 rakendatakse tagasiulatuvalt 2007. aasta 1. jaanuarist. (7) Kui taotlus esitatakse 2011. aastal käesoleva seaduse § 16 lõikes 22 nimetatud isiku poolt või kui nimetatud isik panustab rahaliselt teise taotleja projekti omafinantseeringusse ja otsus taotluse suhtes tehakse või käesoleva seaduse § 16 lõikes 24 nimetatud kõrvaltingimuse täitmise tähtpäev saabub 2012. aastal, siis ei võeta otsuse tegemisel või otsuses kõrvaltingimuse määramisel aluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, vaid hinnatakse, kas on kinni peetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja nimetatud seaduse § 34 lõigetes 3–51 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäärast.” § 2. Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2010, 37, 222) § 13 lõike 11 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 3 ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 2, § 20 lõikes 3, § 36 lõigetes 3 ja 4 ning § 38 lõikes 1 nimetatud haldusleping;”. § 3. Valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I, 12.11.2010, 6) § 8 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetavatele võlakohustustele, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata.” § 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (RT I 2010, 72, 543) § 34 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata.” § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril. Keit Pentus Riigikogu aseesimees