Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord1
Vastu võetud 04.12.2012 nr 77
RT I, 07.12.2012, 7
jõustumine 10.12.2012
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 30.09.2013 | RT I, 01.10.2013, 1 | 04.10.2013 |
| 09.12.2013 | RT I, 12.12.2013, 6 | 15.12.2013 |
| 30.01.2015 | RT I, 03.02.2015, 20 | 06.02.2015 |
Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 661 lõike 5 ja § 665 lõike 3 alusel.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolevas määruses sätestatakse Eesti raudteesüsteemi koostoimimise (edaspidi koostoimimine) tehniliste kirjelduste ja siseriiklike nõuete kohaldamise kord, koostalitluse tehniliste kirjelduste aluseks oleva allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised kirjeldused ja nõuded, allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavuse hindamise ning kasutusele võtmise kord, samuti raudteeveeremi tüübikinnituse ning vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse kord, tingimused ja nõuded. Määruses reguleerimata nõuete osas kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(2) Tava- ja kiirraudteesüsteemi (edaspidi raudteesüsteem) koostoimimisvõime saavutamiseks kehtestatud tingimused käsitlevad raudteesüsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti raudteesüsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.
(3) Määruses kasutatavad mõisted:
1) allsüsteemi ümberehitamine on allsüsteemi või selle komponendi põhjalik muutmine, mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust. Raudteeinfrastruktuuri puhul tähendab allsüsteemi ümberehitamine raudteeinfrastruktuuri laiendamist;
2) allsüsteemi uuendamine on allsüsteemi või selle komponendi põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust. Raudteeinfrastruktuuri puhul tähendab allsüsteemi uuendamine raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimist;
3) edasijõudnud arengujärgus projekt on projekt, mille kavandamine või ehitamine on sellises arengujärgus, et projekti tehniliste kirjelduste muutmine ei ole võimalik, välja arvatud juhul, kui muutmise vajadus on nõuetekohaselt põhjendatud ja tuleneb siseriiklikust õigusest, projekti lepingust, majanduslikest, rahalistest, sotsiaalsetest või keskkonnakaitsega seotud asjaoludest;
4) määratud asutus (Designated Body – DeBo) on vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses, kes teeb vastavustõendamist siseriiklike eeskirjade osas;
5) raudteevõrgustik (edaspidi võrgustik) on raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks vajalik raudteeinfrastruktuur;
6) seeria on mitu identset raudteeveeremit ühest konstruktsioonitüübist;
7) teavitatud asutus (Notified Body – NoBo) on vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses, kes teeb vastavustõendamist koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuete osas;
8) tellija on isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise, ehitamise, uuendamise või ümberehitamise. Tellijaks võib olla raudteeveo-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, muu raudtee valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja;
9) tüüp on raudteeveeremi tüüp, millega määratakse raudteeveeremi konstruktsiooni põhiomadused vastavalt Euroopa Komisjoni otsuse 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid, (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1–52) lisas I kehtestatud moodulile SB EÜ tüübihindamise kohta;
10) valdaja on isik või üksus, kes raudteeveeremi omaniku või valdajana kasutab raudteeveeremit transpordivahendina ja on registreeritud valdajana Eesti raudteeliiklusregistris või muu Euroopa Liidu liikmesriigi vastavas registris.
§ 2. Allsüsteemide vastastikune koostoimimine
(1) Allsüsteemide vastastikuse koostoimimise all mõistetakse kitsamas tähenduses struktuurilise allsüsteemi ühilduvust sellega ühenduses oleva struktuurilise allsüsteemiga ja üldisemas tähenduses Eesti raudteesüsteemi ühilduvust naaberriikide raudteesüsteemidega.
(2) Allsüsteemide vastastikuse koostoimimise tagamiseks peab allsüsteem olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab kehtivatele nõuetele ja on vastavuses raudteeinfrastruktuuri ja teiste allsüsteemidega, millega allsüsteem on ühenduses.
§ 3. Olulised nõuded
Olulised nõuded on käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nõuded, millele peavad vastama raudteesüsteem, allsüsteem ja koostalitluse komponent (sealhulgas liidesed).
§ 4. Koostalitluse tehniline kirjeldus ja siseriiklikud nõuded
(1) Koostalitluse tehniline kirjeldus on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud tehniliste nõuete kogum, mis tagab nii allsüsteemide vastavuse olulistele nõuetele kui ka allsüsteemide vastastikuse koostoimimise. Koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuded on suunatud avalikule raudteeinfrastruktuurile ja sellel sõitvale raudteeveeremile juhul, kui koostalitluse tehnilises kirjelduses ei ole kehtestatud teisiti.
(2) Siseriiklikud nõuded on rahvusvaheliste lepingute või siseriiklike õigusaktide alusel kehtestatud tehnilised nõuded. Siseriiklike nõuete kohaldamisel tuleb kindlustada, et nii allsüsteemi vastavus olulistele nõuetele kui ka allsüsteemide vastastikune koostoimimine on tagatud. Siseriiklikud eeskirjad liigitatakse kolme rühma:
1) A rühma kuuluvad rahvusvahelised standardid ja siseriiklikud eeskirjad, mis on raudteeohutuse mõistes samaväärsed teiste liikmesriikide siseriiklike eeskirjadega;
2) B rühma kuuluvad kõik siseriiklikud eeskirjad, mis ei kuulu A või C rühma;
3) C rühma kuuluvad eeskirjad, mis on selgelt vajalikud ja seotud raudteeinfrastruktuuri tehniliste näitajatega ning mille eesmärgiks on tagada allsüsteemide turvaline ja koostoimiv kasutamine raudteesüsteemis (näiteks gabariitväravaga seotud nõuded).
(3) Kuni koostalitluse tehnilise kirjelduste nõuded ei kehti terves võrgustikus, lubatakse siseriiklike nõuete alusel võtta kasutusele raudteeveeremi ja rongisisese kontroll- ja signaalimissüsteemi allsüsteemid sellise võrgustiku osa jaoks, mis ei kuulu veel koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse ja kus nimetatud allsüsteemi vähemalt osaliselt kasutatakse.
(4) Kuni koostalitluse tehnilise kirjelduste nõuded ei kehti terves võrgustikus, lubatakse siseriiklike nõuete alusel võtta kasutusele raudteeinfrastruktuuri, raudtee energiasüsteemi ning raudteeäärse kontrolli- ja signaalimissüsteemi allsüsteemid nendes osades, mis ei kuulu veel koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse.
(5) Kui koostalitluse tehnilise kirjelduste nõuded ei kehti terves võrgustikus, siis antakse kasutuselevõtmise luba raudteeveeremile, mida aegajalt kasutatakse raudteevõrgustiku sellises osas, mis ei kuulu veel koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse, raudteevõrgustiku selle osa jaoks, vastavalt käesoleva määruse 3. ja 4. peatüki ning Euroopa komisjonile teavitatud siseriiklike nõuete või kui see on asjakohane direktiivi 2008/57/EÜ, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1–45), artikli 17 lõike 3 alusel.
§ 5. Allsüsteemide jagunemine
(1) Üleeuroopalised raudteesüsteemid jaotatakse struktuurseteks ja talituslikeks allsüsteemideks.
(2) Struktuurilised allsüsteemid on:
1) raudteeinfrastruktuur – hõlmab raudteerajatisi, sealhulgas raudtee, sillad, tunnelid, jaama rajatised (ooteplatvormid, juurdepääsutsoonid ja muu, arvestades ka piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustega), turvanguseadmed;
2) raudtee energiasüsteem – hõlmab elektrisüsteeme (sealhulgas kontaktõhuliine ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärseid seadmeid);
3) raudteeäärne kontrolli- ja signaalimissüsteem – hõlmab raudteeäärseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja sõiduloaga rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks;
4) rongisisene kontrolli- ja signaalimissüsteem – hõlmab rongisiseseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja sõiduloaga rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks;
5) raudteeveerem – koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või talituslikust allsüsteemist või allsüsteemi komponendist. Raudteeveerem hõlmab seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõteseadmeid, pidurdussüsteeme, haakeseadmeid, veermikke ja vedrustusi, uksi, inimene-masin liideseid (vedurijuhte, rongi personali ja reisijaid, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijaid), passiivseid ja aktiivseid ohutusseadmeid, reisijate ja rongi personali tervishoiuga seotud vahendeid.
(3) Talitluslikud allsüsteemid on:
1) hooldussüsteem – hõlmab toiminguid, seadmeid, veeremimajanduse ehitisi ja seadmeid remonditööde ja erinevate hooldustööde tegemiseks, et tagada raudteeveeremi nõuetele vastavus ja raudteesüsteemi koostoimimisvõime;
2) telemaatilised rakendused – hõlmab reisijateveo teenuste seadmeid (sealhulgas seadmeid reisijatele teabe edastamiseks enne reisi ja reisi kestel, broneerimis- ja maksesüsteeme, seadmeid pagasiveo korraldamiseks ja ühistranspordiliikide vahelise ühenduse haldamiseks) ja kaubaveo teenuste seadmeid (sealhulgas infosüsteeme kauba ja rongide järelevalveks reaalajas, sorteerimis- ja jaotussüsteeme, broneerimis-, makse- ja arvesüsteeme, seadmeid teiste transpordiliikidega ühenduse korraldamiseks ja elektrooniliste saatedokumentide vormistamiseks);
3) käitamine ja liikluskorraldus – hõlmab toiminguid ja seadmeid erinevate struktuuriliste allsüsteemide (nagu rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemid) järjepideva käitamise tagamiseks tavapärastel või erakorralistel tingimustel samuti ametialaseid kvalifikatsioone, mida võidakse nõuda piiriüleste teenuste osutamisel.
[RT I, 01.10.2013, 1 - jõust. 04.10.2013]
§ 6. Koostalitluse komponentide jagunemine
Raudteesüsteemiga seotud koostalitluse komponendid jagunevad alljärgnevalt:
1) mitmesuguse kasutusviisiga komponent – ei ole raudteevaldkonna eriomane komponent ja komponendi parameetreid muutmata saab seda kasutada teistes valdkondades;
2) mitmesuguse kasutusviisiga ja eriomadusega komponent – ei ole raudteevaldkonna eriomane komponent, kuid teistes valdkondades kasutamiseks on vajalik muuta komponendi parameetreid;
3) eriomadusega komponent – on raudteevaldkonna eriomane komponent.
§ 7. Allsüsteemile ja koostalitluse komponendile esitatavad nõuded
(1) Allsüsteem ja koostalitluse komponent peavad vastama koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud tehnilistele nõuetele. Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilised nõuded kehtestatud ainult osaliselt, puuduvad üldse või on viidatud siseriiklike nõuete kohaldamisele, siis selles reguleerimata osas tuleb võtta aluseks raudteeseaduse alusel kehtestatud tehnilised nõuded.
(2) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi ohutust hinnatakse eelkõige koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuete alusel. Siseriiklike nõuete kohaldamisel hinnatakse ohutust oluliste nõuete alusel.
(3) Allsüsteemi ja koostalitluse komponenti tuleb kasutada neile ettenähtud kasutusalal ning nad peavad olema nõuetekohaselt hooldatud ja paigaldatud.
(4) Allsüsteem peab vastama selle kasutuselevõtmise, ümberehitamise või uuendamise hetkel kehtivatele koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele. Vastavus allsüsteemile kehtivatele nõuetele peab säilima allsüsteemi kogu kasutusaja jooksul.
§ 8. Ohutuse tagamine
(1) Ohutus peab olema tagatud ja pidevalt täiustuma, võttes arvesse süsteemipõhist lähenemist, õigusaktide, tehnika ja teaduse arengut ning tõsiste õnnetusjuhtumite ennetamise vajadust.
(2) Vastutus raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja raudteeveo-ettevõtjal, kes peavad vajadusel üksteisega koostööd tehes kehtestama riskijuhtimismeetmed, rakendama ohutusjuhtimissüsteemi ja kohaldama kehtivaid õigusakte.
(3) Piiramata tsiviilvastutuse kohaldamist, vastutab iga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja oma tegevuse eest raudteesüsteemis ja selle ohutu toimimise eest nii materjalitarne, teenuse allhanke, kui ka allsüsteemi kasutaja, muu kliendi, töötajate ja kolmandate isikute ees. Sellega ei piirata tootja, tarnija, vaguni valdaja, teenuseosutaja või hankija vastutust selle eest, et tema tarnitud allsüsteem, koostalitluse komponent, tarvikud ning muud seadmed ja teenused vastavad kehtivatele nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja saab neid ohutult kasutusele võtta.
§ 9. Koostalitluse tehnilise kirjelduse erandid
(1) Koostalitluse tehnilist kirjeldust ei pea kohaldama alljärgnevatel juhtudel:
1) uue või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekti või muu taolise asjaolu korral, mis on vastava koostalitluse tehnilise kirjelduse avaldamise hetkel edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;
2) olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekteerimise korral, kui koostalitluse tehnilises kirjelduses ettenähtud gabariitvärav, rööpmelaius, rööbasteede vaheline kaugus või elektripinge ei sobi kokku olemasoleva allsüsteemi tehniliste parameetritega;
3) uue või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral, kui raudteesüsteem ei ole ühenduses teiste raudteesüsteemidega või on sellest eraldatud mere või muu geograafilise eritingimuse tõttu;
4) olemasoleva allsüsteemi uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust või raudteesüsteemi ühilduvust Eestis;
5) õnnetuse või loodusõnnetuse korral, kui raudteeinfrastruktuuri kiire taastamise vajaduse tõttu ei ole majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik täielikult või osaliselt koostalitluse tehnilisi kirjeldusi kohaldada;
6) Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest tuleva või sinna suunduva veeremi korral, kui rööpmevahe on erinev Euroopa Liidu peamisest rööpmelaiusest 1435 mm.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa komisjonile dokumendid, mis hõlmavad direktiivi 2008/57/EÜ IX lisas sätestatud andmed.
(3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab aasta jooksul pärast iga koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist Euroopa komisjonile nimekirja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud projektidest.
2. peatükk Koostalitluse komponendi ja allsüsteemi nõuetele vastavuse hindamise menetlus
§ 10. Koostalitluse komponendi vastavushindamine
(1) Koostalitluse komponent lubatakse turule juhul, kui see vastab olulistele nõuetele ja võimaldab koostoimimisvõime tagamist raudteesüsteemis. Selle kinnituseks peab koostalitluse komponendil olema tootja või volitatud esindaja poolt antud EÜ vastavusdeklaratsioon, teavitatud asutuse poolt antud EÜ vastavussertifikaat või määratud asutuse poolt antud siseriiklik vastavussertifikaat. EÜ vastavussertifikaati ja siseriiklikku vastavussertifikaati võib taotleda lisaks tootjale või tema volitatud esindajale ka muu isik, kes soovib koostalitluse komponenti turule viia.
(2) EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisel on tootja või volitatud esindaja kohustatud tegema koostalitluse komponendile kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse. Kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse kohaselt tootja või tema volitatud esindaja tagab ja kinnitab, et koostalitluse komponent on vastavuses kehtivate nõuetega (sh oluliste nõuetega).
(3) Tootja või volitatud esindaja peab EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisel paigaldama koostalitluse komponendile vastavusmärgise, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnustatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93, (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47), sätestatud üldpõhimõtteid.
(4) Tootja või tema volitatud esindaja peab koostalitluse komponendi tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni, EÜ vastavussertifikaati või siseriiklikku vastavussertifikaati säilitama ja tegema Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutustele kättesaadavaks kümne aasta jooksul pärast viimase koostalitluse komponendi valmimist. Kui tootja või tema volitatud esindaja füüsiline asukoht ei ole Euroopa Liidus, on tehnilise dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus koostalitluse komponendi importijal.
§ 11. Allsüsteemi vastavushindamine
(1) Enne allsüsteemi kasutusele võtmist tuleb teha allsüsteemi vastavushindamine, et tõendada allsüsteemi vastavust kehtivatele nõuetele. Allsüsteemile kehtivatele nõuetele vastavuse kinnitamiseks väljastatakse allsüsteemile tootja või volitatud esindaja poolt EÜ vastavusdeklaratsioon, teavitatud asutuse poolt EÜ vastavussertifikaat või määratud asutuse poolt siseriiklik vastavussertifikaat. Siseriiklik vastavussertifikaat väljastatakse määratud asutuse poolt allsüsteemi siseriiklikele nõuetele vastavuse kinnitamiseks osas, kus koostalitluse tehnilised kirjeldused ei kehti või puuduvad.
(2) Allsüsteemi kasutusse võtmist kavandav ettevõtja on kohustatud allsüsteemi olulistele nõuetele vastavuse hindamiseks pöörduma teavitatud asutuse või määratud asutuse poole juba allsüsteemi projekteerimisel.
(3) Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses nõutakse või taotleb seda taotleja, siis korraldatakse allsüsteemi või selle osade vastavushindamismenetlust etapiliselt. Iga etapi lõpus väljastatakse vahesertifikaat ja vastavushindamismenetluse lõpus sõltuvalt hinnatud tehnilistest nõuetest EÜ vastavussertifikaat või siseriiklik vastavussertifikaat.
(4) Allsüsteemi vastavussertifikaadile tuleb lisada tehniline dokumentatsioon, mille alusel peab olema võimalik kontrollida allsüsteemi nõuetele vastavust enne allsüsteemi kasutusele võtmise lubamist Tehnilise Järelevalve Ameti või muu taolise järelevalveasutuse poolt.
(5) Allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise kavandamise korral peab allsüsteemi valdaja pöörduma hinnangu saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet annab hinnangu, kas enne uuendatud või ümberehitatud allsüsteemi kasutusloa väljastamist tuleb allsüsteemile teha täiendav vastavushindamine või mitte. Täiendav vastavushindamine tuleb teha, kui allsüsteemi uuendamise või ümberehitamisega:
1) muutub kogu allsüsteemi funktsionaalsus;
2) muudetakse allsüsteemi komponendi funktsiooni;
3) võetakse kasutusele uued komponendid, mis ei ole varem kasutusele võtmise luba saanud.
(6) Allsüsteemi vastavushindamise menetlus ja tüübihindamine peavad olema kooskõlas komisjoni otsusega 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid. Siseriiklike nõuete alusel teostatav vastavushindamise menetlus peab olema kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu otsuse 768/2008/EÜ, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ, (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128) lisas I kehtestatud moodulitega D või E.
(7) Allsüsteemi ohutuse hindamine peab toimuma raudtee-ettevõtja poolt tehtava riskihindamise raames, võttes aluseks nõuded, mis on kehtestatud komisjoni määruses 352/2009/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (ELT L 108, 29.4.2009, lk 4–19). Nimetatud määruse artikli 6 lõikes 3 loetletud juhtudel on hindamisasutuseks Tehnilise Järelevalve Amet.
(8) Vastavushindamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema kas selle Euroopa Liidu liikmesriigi riigikeeles, kus taotleja on registreeritud, või Euroopa Liidu ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.
(9) Allsüsteemi täielik tehniline dokumentatsioon tuleb esitada taotlejale, et taotlejal oleks võimalus taotleda vastavushindamise vahesertifikaadi või vastavussertifikaadi täiendamist selle eest vastutava vastavushindamisasutuse poolt.
(10) Tehniline dokumentatsioon tuleb lisada EÜ vastavusdeklaratsioonile või vastavussertifikaadile, mille taotleja saadab allsüsteemi kasutusele võtmise taotlemisel Tehnilise Järelevalve Ametile või teise liikmesriigi pädevale asutusele. Taotleja peab säilitama tehnilise dokumentatsiooni koopiad kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul ja saatma need igale Euroopa Liidu liikmesriigi asutusele, kes vastavat soovi avaldab.
§ 12. EÜ vastavusdeklaratsioon
(1) EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tellija, tootja või tema volitatud esindaja, et koostalitluse komponendile või allsüsteemile kehtestatud nõuded on täidetud.
(2) EÜ vastavusdeklaratsioonis esitatakse järgmised andmed:
1) tootja nimi ja aadress;
2) volitatud esindaja nimi ja aadress Euroopa Liidus;
3) viide Euroopa Liidu õigusaktile, koostalitluse tehnilisele kirjeldusele või siseriiklikele eeskirjadele, millele koostalitluse komponent või allsüsteem vastab;
4) koostalitluse komponendi või allsüsteemi kirjeldus (mudel, tüüp jne);
5) vastavusdeklaratsiooni väljastamise menetluse kirjeldus;
6) nõuded, millele koostalitluse komponent või allsüsteem vastab, ja kasutustingimused;
7) vastavusdeklaratsiooni väljastamise aeg ja koht;
8) ajutise vastavusdeklaratsiooni korral selle kehtivusaeg;
9) vastavusdeklaratsiooni väljaandja või tema esindaja nimi ja allkiri.
(3) Raudteeveeremi tüübi vastavusdeklaratsiooni näidisvorm on kehtestatud Euroopa komisjoni määrusega 201/2011/EL, lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta (ELT L 57, 2.3.2011, lk 8–9).
§ 13. Vastavussertifikaat
(1) Vastavussertifikaat on vastavushindamismenetluse alusel teavitatud asutuse poolt väljastatav EÜ vastavussertifikaat või määratud asutuse poolt väljastatav siseriiklik vastavussertifikaat.
(2) Vastavussertifikaadi päises peab olema kirjas sertifikaadi liik. Vastavussertifikaat peab olema kirjutatud samas keeles, milles on kirjutatud tehniline dokumentatsioon. Allsüsteemi vastavussertifikaat ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) viited asjakohastele direktiividele või siseriiklikele õigusaktidele;
2) tellija või tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress Euroopa Liidus;
3) allsüsteemi või koostalitluse komponendi lühikirjeldus;
4) vastavustõendamise menetluse läbi viinud asutuse nimi ja aadress;
5) tehniliste dokumentide loetelu, lähtudes käesoleva määruse § 15 nõuetest;
6) kõik ajutised või alalised sätted, mida allsüsteem või koostalitluse komponent peab järgima, ning asjakohased kasutuspiirangud ja -tingimused;
7) ajutise vastavussertifikaadi korral selle kehtivusaeg;
8) vajadusel allkirjastaja volikiri.
§ 14. Allsüsteemi vastavushindamise vahesertifikaat
(1) Allsüsteemi vastavushindamise vahesertifikaat peab tuginema vastavale allsüsteemi vastavushindamise menetluse etapile, mille kontrollimise ja tõendamise eesmärgil vahesertifikaat väljastatakse.
(2) Allsüsteemi vastavushindamise vahesertifikaat peab sisaldama viidet koostalitluse tehnilisele kirjeldusele või siseriiklikele nõuetele, millele vastavust on hinnatud.
§ 15. Tehniline dokumentatsioon
(1) Koostalitluse komponendi tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:
1) selle koostalitluse komponendiga seotud tehnilised andmed, sealhulgas joonised, käitamis- ja hooldusdokumendid;
2) katsete ja hindamiste protokollide koopiad;
3) ülevaade koostalitluse komponendile kehtivatest piirangutest.
(2) Allsüsteemi tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
1) selle allsüsteemi projekteerimisega seotud tehnilised andmed, sealhulgas üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, käitamis- ja hooldusdokumendid;
2) allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide nimekiri, mille tehnilised nõuded on raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamise eesmärgil kehtestatud koostalitluse tehnilistes kirjelduste või Euroopa standarditega või siseriiklike nõuetega;
3) allsüsteemi liidetud koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonide, EÜ vastavussertifikaatide või siseriiklike vastavussertifikaatide koopiad;
4) olemasolu korral vastavushindamise vahesertifikaat koos selle juurde kuuluvate dokumentidega ja vastavushindamisasutuse poolt vahesertifikaadile tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;
5) vastavushindamise eest vastutava vastavushindamisasutuse allkirjastatud vastavussertifikaat koos vastavate märkustega allsüsteemi vastavuse kohta koostalitluse tehniliste kirjelduste või siseriiklikele nõuetele, ülevaatega allsüsteemile kehtivatest piirangutest ning vastavushindamismenetluse käigus tehtud inspekteerimis- ja auditeerimisaruannetega;
6) muud asjakohased EÜ vastavussertifikaadid;
7) hindamisasutuse aruanne riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta, kui komisjoni määruse 352/2009/EÜ alusel on nõutav allsüsteemi ohutu integreerimine.
3. peatükk Koostalitluse komponendi ja allsüsteemi kasutusele võtmise üldised nõuded
§ 16. Koostalitluse komponendi kasutusele võtmine
(1) Koostalitluse komponenti tuleb paigaldada nõuetekohaselt ja kasutada ainult selleks ettenähtud kasutusalal.
(2) Käesoleva määruse § 15 lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni puudumisel ei ole koostalitluse komponenti lubatud kasutusele võtta.
(3) Igale Euroopa Liidus esmaregistreeritavale mootoritüübile, mis paigaldatakse vedurile, mootorvagunile või eriveeremile, peab olema antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1–86) kohane tüübikinnitus.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(4) Vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse annab Tehnilise Järelevalve Amet välja käesoleva määruse § 15 lõike 1 kohase tehnilise dokumentatsiooni alusel, mis kinnitab mootori vastavust keskkonnaministri 4. juuli 2005. a määruses nr 55 „Liikurmasinale paigaldatavast mootorist välisõhku eralduvate heitkoguste piirväärtused” kehtestatud nõuetele. Vastavuse aluseks olevad mõõtmised tehakse vastavushindamisasutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ I–VI ja XIII lisades kehtestatud nõuete ja metoodika kohaselt.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(5) Alternatiivseid tüübikinnitusi tunnustab Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ XII lisa alusel, väljastades sellekohase kinnituse Tehnilise Järelevalve Ameti haldusaktiga.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(6) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab tüübikinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ VII lisas kehtestatud vormi kohaselt, arvestades VIII lisas kehtestatud tüübikinnituse numeratsioonisüsteemi.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(7) Väljastatud tüübikinnitusest teavitab Tehnilise Järelevalve Amet teiste liikmesriikide pädevaid asutusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ IX lisa vormi ja kord aastas Euroopa Komisjoni XI lisa vormi kohaselt.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
§ 17. Allsüsteemi kasutusele võtmise üldnõuded
(1) Allsüsteemi võib kasutusele võtta üksnes juhul, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab kehtivatele nõuetele, samuti on koostöös teiste allsüsteemide ja koostalitluse komponentidega koostoimimisvõimeline ning ohutu.
(2) Koostoimimisvõimeliseks ja olulistele nõuetele vastavaks loetakse sellist struktuurilist allsüsteemi, mis on hõlmatud vastavussertifikaadiga.
(3) Pärast asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist võib juba kasutusele võetud allsüsteemi varuosana mõeldud koostalitluse komponenti paigaldada allsüsteemile enne koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist väljastatud siseriikliku vastavussertifikaadi alusel.
(4) Allsüsteemi tehniline ühilduvus ei tohi pärast allsüsteemi kasutuselevõtmist väheneda. Allsüsteemi tehniline ühilduvus peab mõistliku kasutamise abil säilima või jõudluse, ohutuse, teenuse kvaliteedi ja kulude kontrolli muutmise abil paranema.
§ 18. Allsüsteemi valdaja kohustused
(1) Allsüsteemi valdaja peab pärast allsüsteemi kasutusele võtmist rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et tagada allsüsteemi vastavus tehnilises dokumentatsioonis toodud andmetele ja allsüsteemile kehtestatud nõuetele.
(2) Raudteeveeremi esmakordne kasutuselevõtja peab tagama raudteeveeremi märgistamise sellele antud sõidukinumbriga.
§ 19. Allsüsteemi kasutusele võtmise lubamine Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
(1) Eestis paikneva või kasutatava allsüsteemi kasutuselevõtmise lubamise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet ei saa takistada ega piirata olulistele nõuetele vastava struktuurilise allsüsteemi kasutusele võtmist, sealhulgas nõudes täiendavat nõuetele vastamise kontrollimist osas, mis on juba tehtud:
1) kas vastavushindamise menetluse raames või
2) teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõutud samadele nõuetele samades käitamistingimustes vastavuse kontrollimise raames.
(3) Olemasolevale kasutuselevõtmise loale lisaks tuleb Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse korral taotleda täiendav kasutuselevõtmise luba eelkõige, kui koostalitluse tehnilise kirjelduse osalise kehtivuse või erandite olemasolu tõttu ei ole samadele kehtivatele nõuetele vastavust veel kontrollitud, sealhulgas kui:
1) võetakse kasutusele raudteeveeremi allsüsteem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba siseriiklike tehniliste nõuete alusel, mis erinevad Eestis kehtivatest nõuetest;
2) võetakse kasutusele raudteeveeremi allsüsteem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuete alusel, mille osas kehtib Eestis erand;
3) uuendatakse või ehitatakse ümber olemasolev allsüsteem ja tuleb kontrollida allsüsteemi muudetud osa nõuetele vastavust;
4) muudetakse raudteeliikluse üldist ohutustaset.
(4) Raudteeveeremi allsüsteemi kasutuselevõtmise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet juhul, kui tegemist on raudteeveeremi esmakordse kasutuselevõtmisega Euroopa Liidus või on raudteeveeremi kasutusele võtmiseks vajalik täiendav kasutuselevõtmise lubamine.
(5) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada raudteeveeremi allsüsteemile täiendavaid kasutamistingimusi ja muid piiranguid.
§ 20. Allsüsteemi kasutusele võtmise lubamise menetlus
(1) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib:
1) allsüsteemi tehnilist ühilduvust raudteesüsteemiga, millesse see integreeritakse;
2) allsüsteemi integreerimise ohutust lähtuvalt asjakohasest ohutusjuhtimise süsteemist.
(2) Kasutuselevõtmise menetluse käigus kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet muuhulgas allsüsteemi vastavust asjakohastele käitamist ja hooldust käsitlevatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele.
(3) Allsüsteemi kasutusele võtmise lubamisega kinnitab Tehnilise Järelevalve Amet, et allsüsteem on ohutu, vastavuses allsüsteemi kasutuspiirkonnas kehtivate nõuetega ja koostoimiv teiste allsüsteemide ja koostalitluse komponentidega.
(4) Allsüsteemi kasutusele võtmise lubamisele järgneb allsüsteemi registreerimine raudteeliiklusregistris.
(5) Tehnilise Järelevalve Amet ei luba allsüsteemi võtta kasutusele, kui:
1) allsüsteem või selle kasutamine või hooldus ei vasta koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele;
2) kehtiva koostalitluse tehnilise kirjelduse puudumise või Eestile kehtestatud erandi korral ei vasta allsüsteem olulistele või siseriiklikele nõuetele.
(6) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib pärast allsüsteemi kasutuselevõtmist selle nõuetele vastavust ohutusloa või ohutustunnistus väljastamise ja sellega seotud edaspidise raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi järelevalve käigus, kasutades struktuurilises või funktsionaalses koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud hindamise ja tõendamise menetlusi.
§ 21. Järelevalve koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse üle
Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vastavussertifikaadi või EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitluse komponent, mida kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta olulistele nõuetele, selle tehnilised kirjeldused on ebaõigesti kohaldatud või on tehnilised kirjeldused puudulikud, võib Tehnilise Järelevalve Amet piirata selle komponendi kasutusala või keelata selle kasutamise. Oma sellisest otsusest peab Tehnilise Järelevalve Amet viivitamatult teavitama Euroopa Komisjoni.
§ 22. Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad dokumendid
(1) Tehnilise Järelevalve Ametile esitatav talitlusliku allsüsteemi dokumentatsioon peab sisaldama alljärgnevat:
1) allsüsteemi projekt (struktuur);
2) allsüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendid;
3) EÜ vastavussertifikaadi või siseriikliku vastavussertifikaadi koopia;
4) olemasolu korral vahesertifikaadi, koostoimimise komponentide ning muude kasutatud materjalide, seadmete ja tarkvara vastavussertifikaatide koopiad;
5) allsüsteemi korral katse- ja paigaldusprotokollid.
(2) Tehnilise Järelevalve Ametile esitatav struktuurilise allsüsteemi (v.a raudteeveeremi allsüsteemi üksikult või koos rongisisese kontrolli- ja signaalimise allsüsteemiga kasutuselevõtmine) dokumentatsioon peab sisaldama alljärgnevat:
1) kirjalik taotlus;
2) allsüsteemi ehitusprojekt (sealhulgas asendiskeem, toimimise põhimõtte skeem, koostoimimise komponentide nimekiri);
3) allsüsteemi kasutus- ja hooldusjuhendid;
4) EÜ vastavussertifikaadi või siseriikliku vastavussertifikaadi koopia;
5) olemasolu korral vahesertifikaadi, koostoimimise komponentide ning muude kasutatud materjalide, seadmete ja tarkvara vastavussertifikaatide koopiad;
6) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud muud dokumendid.
(3) Raudteeinfrastruktuuri allsüsteemi korral tuleb lisaks esitada alljärgnevad dokumendid:
1) teostusdokumentatsioon (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, katseprotokollid jm);
2) ehitusuuringute materjal;
3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, koostalitluse komponendi või allsüsteemi importija, allsüsteemi omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) dokument, mis tõendab allsüsteemi kasutusele võtmisele eelneva allsüsteemi, selle osa või allsüsteemi tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist.
(4) Raudtee energiasüsteemi allsüsteemi korral tuleb lisaks esitada:
1) ehitusuuringute dokumendid;
2) energiavarustuse allsüsteemi kui elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamist tõendavad dokumendid;
3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, koostalitluse komponendi või allsüsteemi importija, allsüsteemi omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) dokument, mis tõendab allsüsteemi kasutusele võtmisele eelneva allsüsteemi, selle osa või allsüsteemi tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist.
(5) Raudteeäärse kontrolli- ja signaalimise allsüsteemi korral tuleb lisaks esitada:
1) ehitusuuringute dokumendid;
2) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, koostalitluse komponendi või allsüsteemi importija, allsüsteemi omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
3) dokument, mis tõendab allsüsteemi kasutusele võtmisele eelneva allsüsteemi, selle osa või allsüsteemi tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist.
(6) Rongisisese kontrolli- ja signaalimise allsüsteemi korral tuleb lisaks esitada alljärgnevad dokumendid:
1) seadme põhimõtte skeem;
2) seadme katse- ja paigaldusprotokollid.
4. peatükk Raudteeveeremi allsüsteemi kasutusele võtmise nõuded
§ 23. Koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele vastav raudteeveerem
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse, kui raudteeveerem vastab kasutuselevõtmise hetkel kõigile kehtivate ja asjakohaste koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele, need koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuded kehtestavad märkimisväärse osa olulistest nõuetest ning kohalduvad sellele raudteeveeremile.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sellisele raudteeveeremile esimese kasutuselevõtu loa täiendava kontrollita, kui raudteeveeremi ja asjakohase võrgustiku kõik struktuurilised allsüsteemid on saanud EÜ vastavussertifikaadi.
(3) Esimese kasutuselevõtmise loa võib Tehnilise Järelevalve Amet väljastada pärast täiendava kontrolli tegemist juhul, kui eesmärgiks on kontrollida:
1) raudteeveeremi ja vastava allsüsteemi tehnilist ühilduvust ja nende ohutut integreerimist;
2) raudteeveeremi ja vastava raudteeinfrastruktuuri tehnilist ühilduvust;
3) koostalitluse tehnilise kirjeldusega reguleerimata punktide osas siseriiklike eeskirjade kohaldamist;
4) koostalitluse tehnilise kirjeldusega kindlaks määratud erandi osas siseriiklike eeskirjade kohaldamist.
(4) Raudteeveerem, mis vastab täielikult koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele, ei vaja kasutuselevõtuks ühtegi täiendavat luba teistes liikmesriikides, kuni see on kasutusel koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastavatel raudteeinfrastruktuuridel või tingimusel, mis on täpsustatud vastavas koostalitluse tehnilises kirjelduses.
(5) Uuendatud, ümberehitatud või teises liikmesriigis esimese kasutuselevõtmise loa saanud raudteeveeremil peab Eestis kasutamiseks olema Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud täiendav kasutuselevõtmise luba. Tehnilise Järelevalve Amet otsustab, kas enne täiendava kasutuselevõtmise loa väljastamist on vaja raudteeveeremit täiendavalt kontrollida nõuete osas, mis on vahepeal muutunud või on erinevad teise liikmesriigi nõuetest, kes väljastas varasema kasutuselevõtmise loa. Sel juhul kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveeremi vastavust kehtivatele nõuetele järgmiste dokumentide alusel:
1) olemasolu korral tõend, et raudteeveerem on saanud esimese kasutuselevõtu loa teises liikmesriigis;
2) EÜ vastavusdeklaratsiooni ja allsüsteemi vastavussertifikaadi koopiad;
3) raudteeveeremi varasemat hooldust ja vajadusel pärast esimest kasutuselevõtu luba tehtud tehnilisi muudatusi kajastav dokumentatsioon;
4) tõend iseloomulike tehniliste ja käitamisnäitajate kohta, mis näitavad, et raudteeveerem on vastavuses infrastruktuuri ja püsiseadmetega (sealhulgas ilmastikutingimused, elektrivarustussüsteem, kontrolli ja signaalimise süsteem, rööpavahe ja infrastruktuuri gabariidid, suurim lubatud teljekoormus ja muud võrgustiku piirangud).
(6) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab täiendava kasutuselevõtmise loa, kui tagatud on:
1) tehniline ühilduvus teiste struktuuriliste allsüsteemidega (eelkõige raudteeinfrastruktuuri allsüsteemiga) ja nende ohutu integreerumine;
2) vastavus koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele ja käesoleva määruse § 23 lõike 3 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul teistele kehtivatele nõuetele.
§ 24. Koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele mittevastav raudteeveerem
(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse juhul, kui raudteeveerem ei vasta kasutuselevõtmise hetkel enamikele asjakohastele koostalitluse tehnilise kirjelduse nõuetele. Samuti, kui raudteeveeremi osas on kehtestatud erandeid või kui märkimisväärne osa olulistest nõuetest ei ole üheski koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud ja seetõttu kohaldatakse siseriiklikke nõudeid.
(2) Sellisel juhul kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamise menetlusel raudteeveeremi vastavust kehtivatele nõuetele:
1) osas, mis on reguleeritud koostalitluse tehnilise kirjeldusega EÜ vastavussertifikaadi alusel;
2) osas, mis on reguleeritud siseriikliku eeskirjaga siseriikliku vastavussertifikaadi alusel.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib raudteeveeremi vastavust kehtivatele nõuetele järgmiste dokumentide alusel:
1) EÜ vastavussertifikaadi või siseriikliku vastavussertifikaadi koopia;
2) olemasolu korral tõend, et raudteeveerem on saanud esimese kasutuselevõtu loa teises liikmesriigis, ning seda menetlust puudutav dokumentatsioon, mis tõendab raudteeveeremi vastavust kehtivatele ohutusnõuetele, hõlmates vajadusel teavet tehtud või kasutatud erandite kohta;
3) raudteeveeremi tehnilised andmed, hooldusplaan ja käitamisnäitajad. Salvestusseadmega varustatud raudteeveeremi korral ka teavet andmekogumismenetluse kohta, lubatud lugemit ja hindamist;
4) varasemat hooldust ja vajadusel pärast esimest kasutuselevõtu luba tehtud tehnilisi muudatusi kajastav dokumentatsioon;
5) tõend iseloomulike tehniliste ja käitamisnäitajate kohta, mis näitavad, et raudteeveerem on vastavuses infrastruktuuri ja püsiseadmetega (sealhulgas on arvestatud ilmastikutingimuste, elektrivarustussüsteemi, kontrolli ja signaalimise süsteemi, rööpavahe ja infrastruktuuri gabariitide, suurima lubatud teljekoormuse ja muude võrgustiku piirangutega).
(4) Lõike 3 punktides 2 ja 3 osutatud teabe võib Tehnilise Järelevalve Amet seada kahtluse alla juhul, kui see ei piira allsüsteemide vaba liikumist ja Tehnilise Järelevalve Amet saab tõendada olulise ohutusalase riski olemasolu. Pärast käesoleva määruse § 29 lõikes 2 nimetatud võrdlusdokumendi avaldamist Euroopa Raudteeagentuuri poolt ei saa Tehnilise Järelevalve Amet seada kahtluse alla ühtegi võrdlusdokumendis loetletud A rühma eeskirja.
(5) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab Eesti territooriumil kehtiva esimese kasutuselevõtmise loa, kui on tagatud:
1) tehniline ühilduvus teiste struktuuriliste allsüsteemidega (eelkõige raudteeinfrastruktuuri allsüsteemiga) ja nende ohutu integreerumine;
2) vastavus raudtee tehnokasutuseeskirjas või rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestatud nõuetele käesoleva määruse lisas 2 esitatud parameetrite alusel.
(6) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab Eesti territooriumil kehtiva täiendava kasutuselevõtmise loa, kui pärast raudteeveeremi uuendamist, ümberehitamist või käesoleva määruse § 11 lõike 5 alusel läbitud täiendavat vastavushindamismenetlust on jätkuvalt tagatud:
1) tehniline ühilduvus teiste struktuuriliste allsüsteemidega (eelkõige raudteeinfrastruktuuri allsüsteemiga) ja nende ohutu integreerumine;
2) vastavus raudtee tehnokasutuseeskirjas või rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestatud nõuetele käesoleva määruse lisas 2 esitatud parameetrite alusel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 mainitud rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestatud nõudeid võib siseriiklike nõuetena rakendada ainult raudteeveeremile, mis liikleb liikmesriigi ja kolmandate riikide vahel 1520/1524 mm võrgustikus, ja seda juhul, kui need nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
[RT I, 01.10.2013, 1 - jõust. 04.10.2013]
§ 25. Lubatud raudteeveeremi tüübile vastav raudteeveerem
(1) Kui Tehnilise Järelevalve Amet lubab võtta raudteeveeremi kasutusele, siis loetakse lubatuks ka sellise raudteeveeremi tüübi kasutamine Eestis.
(2) Eestis juba kasutusel oleva raudteeveeremi tüübile vastava uue raudteeveeremi kasutusele võtmisel annab Tehnilise Järelevalve Amet lisaks raudteeveeremi tüübi pikendatud kasutuselevõtmise loa. Tehnilise Järelevalve Amet lubab võtta raudteeveeremi kasutusele taotleja poolt esitatud vastavussertifikaadi alusel ilma täiendava tehnilise ekspertiisita. Juhul kui asjakohased tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud, otsustab Tehnilise Järelevalve Amet, kas raudteeveeremi tüüp vajab muutunud nõuete osas täiendavat tehnilist ekspertiisi või mitte. Täiendava tehnilise ekspertiisi tegemine ei mõjuta varem Eestis kasutusele lubatud sellise raudteeveeremi tüübile vastavat raudteeveeremit, vaid puudutab üksnes edaspidi kasutusele võetavate raudteeveeremite nõudeid.
(3) Kui raudteeveeremi tüübile taotletakse kasutuselevõtmise lubamist või kasutuselevõtmise loa pikendamist korraga lisaks Eestile ka teises liikmesriigis, siis peab Tehnilise Järelevalve Amet tegema koostööd teise pädeva asutusega menetluse lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks.
(4) Tehnilise Järelevalve Amet registreerib pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist selle raudteeveeremi tüübi lubatud sõidukitüüpide euroopa registrisse (ERATV register).
§ 26. Raudteeveeremi allsüsteemi kontrollimine Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
(1) Raudteeveeremi kasutuselevõtu loa saamiseks peab raudteeveerem olema vastavuses koostalitluse tehniliste kirjeldustega. Kui koostalitluse tehnilised kirjeldused raudteeveeremile ei kehti või puuduvad, siis peab raudteeveerem olema vastavuses siseriiklike nõuetega.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib allsüsteemi vastavust kehtivatele nõuetele ainult järgmiste kriteeriumide alusel:
1) tehniline ühilduvus teiste allsüsteemidega;
2) ohutus koostoimes teiste allsüsteemidega.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda lisateabe esitamist, riskianalüüsi tegemist vastavalt komisjoni määruse 352/2009/EÜ artikli 6 lõikele 3 või võrgustikus katsete tegemist, et kontrollida vastavust siseriiklike eeskirjade alusel, mis on B või C rühma eeskirjad ja avaldatud käesoleva määruse § 29 lõikes 2 nimetatud võrdlusdokumendis. Samuti võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda Eestis esimest korda kasutusele võetava raudteeveeremi tüübi katsetamist, mis korraldatakse raudteeseaduse § 67 lõike 5 alusel.
(4) Tehnilise Järelevalve Amet määrab pärast taotlejaga konsulteerimist lisateabe ulatuse, sisu ja vajalikud riskianalüüsid ning katsed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Vajadusel peab Tehnilise Järelevalve Amet abistama taotlejat selliselt, et katsete tegemise võimalus oleks tagatud.
(5) Tehnilise Järelevalve Amet võib väljastada sõidukiseeriate kasutuselevõtu lubasid, millest teavitatakse taotlejat kasutuselevõtmise menetluse alguses. Menetlus toimub käesolevas määruses kehtestatud raudteeveeremi allsüsteemi kasutusele võtmiseks kehtestatud nõuete alusel.
§ 27. Otsuse tegemine Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
(1) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab raudteeveeremi kasutusele võtmise lubamise võimalikult kiiresti avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.
(2) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastava raudteeveeremi osas teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse kahe kuu jooksul kõikide nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates või vajadusel pikendab Tehnilise Järelevalve Amet otsuse tegemise ühe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe või katsete tulemuste kättesaamist.
(3) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele mittevastava raudteeveeremi osas teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse nelja kuu jooksul kõikide nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates või vajadusel pikendab Tehnilise Järelevalve Amet otsuse tegemise kahe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe, riskianalüüsi või katsete tulemuste kättesaamist.
(4) Kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole nelja kuu jooksul raudteeveeremi kasutusele võtmise lubamise või mittelubamise otsuse teinud, siis loetakse raudteeveeremile kasutusluba antuks kolm kuud pärast menetluse tähtaja lõppemist. Sel juhul peab taotleja teavitama uue raudteeveeremi kasutusele võtmisest Euroopa Raudteeagentuuri.
[RT I, 12.12.2013, 6 - jõust. 15.12.2013]
(5) Kui Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tühistada enda väljastatud või käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt jõustunud kasutuselevõtu loa, siis tuleb kontrollida asjakohase ohutustunnistuse või ohutusloa vastavust nõuetele ning vajadusel seda täiendada.
[RT I, 12.12.2013, 6 - jõust. 15.12.2013]
(6) Kui Tehnilise Järelevalve Amet ei luba raudteeveeremit võtta Eesti raudteesüsteemis kasutusele, on taotlejal ühe kuu jooksul õigus nõuda Tehnilise Järelevalve Ameti poolt oma otsuse ülevaatamist. Tehnilise Järelevalve Amet teeb otsuse kahe kuu jooksul arvestades haldusmenetluse seaduses sätestatut.
(7) Kui taotleja ei ole Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega nõus on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Halduskohus saab menetluse käigus küsida arvamust Euroopa Raudteeagentuurilt. Euroopa Raudteeagentuuril on õigus edastada oma arvamus ühe kuu jooksul pärast selle küsimist halduskohtule, taotlejale ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
§ 28. Muude tingimuste täitmine
Raudteeveeremile antud kasutuselevõtu luba ei piira asjaomases võrgustikus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja raudteeveo-ettevõtjale selle raudteeveeremi käitamiseks kehtestatud teiste nõuete kohaldamist vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele 9, 10 ja 11 (nõuded ohutustunnistusele, ohutusloale ja ohutusjuhtimise süsteemile).
5. peatükk Siseriiklikest nõuetest teavitamine
§ 29. Siseriiklikest nõuetest teavitamine
(1) Tehnilise Järelevalve Amet koostab oluliste nõuete rakendamiseks iga allsüsteemi kohta kasutuses olevate siseriiklike nõuete nimekirja osas, kus puuduvad kehtivad koostalitluse tehniline kirjelduse nõuded, Eesti kohaldab erandit käesoleva määruse § 9 alusel või koostalitluse tehnilises kirjelduses on kehtestatud vastav erand.
(2) Euroopa komisjoni teavitatakse iga kord pärast siseriiklike nõuete nimekirja muutmist, erandi kohaldamisest teatamist või pärast asjakohase erandiga koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist arvestades juhiseid, mis on kehtestatud komisjoni otsuses 2011/155/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi avaldamise ja haldamise kohta (ELT L 63, 10.3.2011, lk 22–25). Teade vormistatakse komisjoni otsuses 2009/965/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (ELT L 341, 22.12.2009, lk 1–13) kehtestatud juhiseid arvestades.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et Eestis kehtivad tehnilised eeskirjad on kättesaadavad kõigile raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, raudteeveo-ettevõtjale ja teistele allsüsteemi kasutuselevõtmise taotlejatele ning vajadusel edastab asjahuvilistele osapooltele täiendavaid selgitusi.
§ 30. Rakendussätted
(1) Käesoleva määruse rakendamisel annab selgitusi Tehnilise Järelevalve Ameti raudteeteenistus.
(11) Kuni Eestis ei ole asjakohast vastavushindamisasutusena tegutsevat määratud asutust (DeBo), täidab vastavaid ülesandeid Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 03.04.2014, 1 - jõust. 06.04.2014]
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) Raudteeveeremile enne 19. juulit 2008. a, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete alusel, väljastatud esimese kasutuselevõtmise load jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need kasutuselevõtu load väljastati.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1–45), muudetud direktiividega 2009/131/EÜ (ELT L 273, 17.10.2009, lk 12–13), 2011/18/EL (ELT L 57, 2.3.2011, lk 21–28), 2013/9/EL (ELT L 68, 12.3.2013, lk 55–56) ja 2014/38/EL (ELT L 70, 11.3.2014, lk 20–21);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1–86), muudetud direktiividega 2001/63/EÜ (ELT L 227, 23.08.2001, lk 41–43), 2002/88/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 28–81), 2004/26/EÜ (ELT L 146, 30.04.2004, lk 1–110), 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368–408), 2010/26/EL (ELT L 86, 1.04.2010, lk 29–47), 2011/88/EL (ELT L 305, 23.11.2011, lk 1–5) ja 2012/46/EL (ELT L 353, 21.12.2012, lk 80–127) ning määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14–92).
[RT I, 03.02.2015, 20 - jõust. 06.02.2015]
Lisa 1 Olulised nõuded
[RT I, 03.02.2015, 20 - jõust. 06.02.2015]
Lisa 2 Parameetrid, mida tuleb kontrollida koostalitluse tehnilisele kirjeldusele mittevastava raudteeveeremi kasutusele võtmisel
Facebook
Twitter