Teksti suurus:

Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste jõustumisega

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.02.2017
Avaldamismärge:RT I, 03.02.2017, 1

Kaitseministri määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste jõustumisega

Vastu võetud 31.01.2017 nr 1

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 601 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3, § 301 lõike 6, § 31 lõike 7, § 197 lõike 9, § 199 lõike 2 ja § 215 lõike 6 alusel.


§ 1. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruses nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine

Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruses nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) hindab tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele, kui isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks ning otsustab isiku arstlikku komisjoni kutsumise;“

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) koostab arstliku komisjoni otsuse põhjal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ambulatoorse epikriisi ning edastab selle tervise infosüsteemi;“;

3) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) hindab tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele, kui isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks ning vajadusel teeb arstliku komisjoni esimehele ettepaneku isiku arstlikku komisjoni kutsumiseks;“;

4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) koostab arstliku komisjoni tehtud terviseseisundi hindamise otsuse põhjal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ambulatoorse epikriisi ning edastab selle tervise infosüsteemi;“;

5) paragrahvi 7 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kohta avab arstlik komisjon tervisekaardi, millele kantakse tema terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused, arstliku komisjoni otsused ning otsuse aluseks olevad isiku terviseseisundit kajastavad dokumendid.“;

6) paragrahvi 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
§ 8. Arstliku komisjoni otsuse tegemine
(1) Arstlik komisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osalevad vähemalt kaks komisjoni liiget, kellest üks on komisjoni esimees.
(2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud tervisenõuetele vastavuse hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest:
1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“;
2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“’;
3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“.
(3) Tegevväelase ja tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud tervisenõuetele vastavuse hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest:
1) „vastab tegevväelase tervisenõuetele“;
2) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele“.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ning lõike 3 punktis 1 nimetatud otsuste tegemiseks on nõutav käesoleva määruse §-des 15–19 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud juhul määrab arstlik komisjon kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetest tulenevalt tähtaja kaitseväekohustuslasel või kaitseväekohustust võtta soovival isikul tuvastatud tervisehäire ravimiseks.
(6) Arstlik komisjon teeb otsuse konsensuslikult. Arstliku komisjoni liikmel on õigus jääda otsuse tegemisel eriarvamusele, mis dokumenteeritakse tervisekaardile. Arstliku komisjoni liikme eriarvamuse korral teeb otsuse arstliku komisjoni esimees.“;

7) paragrahvi 9 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arstliku komisjoni otsused kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse ja tervise infosüsteemi.“;

8) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „märgitakse esimesena“ sõnaga „eristatakse“;

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata terviseseisundi hindamise otsuse tegemisel isiku kohta, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav või raske puue ja otsus on tehtud selle teabe põhjal.“;

10) paragrahvi 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
§ 13. Arstliku komisjoni liikme töö tasustamise ulatus
(1) Arstliku komisjoni esimehe töötasu on 120 eurot ühes komisjonis osalemise päeva kohta.
(2) Arstliku komisjoni liikme töötasu ühes komisjonis osalemise päeva kohta on 96 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni liikme töötasu Tallinnas ja Tartus ühes komisjonis osalemise päeva kohta on 110 eurot.
(4) Arstliku komisjoni esimehele ja liikmele makstav tasu arstliku komisjoni tööga seotud koolitustel osalemise, arstliku komisjoni esindamise, ajateenistusse asumisel arstliku läbivaatuse teostamise ja muude arstliku komisjoniga seotud täiendavate kohustuste täitmise eest on 96 eurot päevas.“;

11) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kaitseressursside Amet kutsub kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni ainult isiku sooviavalduse korral, kui:
1) Sotsiaalkindlustusamet on isikul tuvastanud sügava või raske puude või püsiva töövõimetuse 100 protsendi ulatuses;
2) Eesti Töötukassa on isikul tuvastanud puuduva töövõime;
3) arstliku komisjoni esimehe otsusel on isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavust võimalik hinnata tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal.“;

12) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni, mis on täidetud viimase 90 päeva jooksul;“;

13) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3, lõikes 3 ning lõike 5 punktides 2–3 nimetatud dokumente ei pea arstlikule komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.“;

14) paragrahvi 16 lõiget 2 ja lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni, mis on täidetud viimase 90 päeva jooksul;“;

15) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 ning lõike 4 punktides 2–6 nimetatud dokumente ei pea arstlikule komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.“;

16) paragrahvi 16 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja kaitseväe- või asendusteenistusest vabastatud isikutel on õigus pöörduda Kaitseväe arstlikku komisjoni ilma suunamiseta.“;

17) paragrahvi 20 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva määruse § 16 lõike 4 punktides 2 ja 3–5 nimetatud terviseuuringute ja tõendite väljastamise kulu katab tegevteenistusse asuda sooviv isik.“.

§ 2. Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruses nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ muutmine

Kaitseministri 22. märtsi 2013. a määruses nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlike komisjonide tervise infosüsteemi päringutega seoses esitatud kaebuste lahendamine.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) saada vaide esitaja nõusolekul tervise infosüsteemist teavet vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks;“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vaidekomisjonil on õigus käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktis 11 nimetatud kaebuse lahendamise käigus saada tervise infosüsteemi volitatud töötlejalt andmeid Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlike komisjonide tervise infosüsteemi päringute tegemise kohta ning nõuda Kaitseministeeriumilt, Kaitseväelt ja Kaitseressursside Ametilt selgitusi päringute tegemise asjaolude kohta.“.

§ 3. Kaitseministri 29. juuni 2016 määruse nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ muutmine

Kaitseministri 29. juuni 2016 määruse nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumente isiku terviseseisundi, haiguse kulu ja ravi kohta ei pea komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.“.

§ 4. Kaitseministri 22. augusti 2016 määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ muutmine

Kaitseministri 22. augusti 2016 määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente isiku terviseseisundi, paranemise kulu ja ravi kohta ei pea komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.“.

§ 5. Kaitseministri 21. mai 2013 määruses nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ muutmine

Kaitseministri 21. mai 2013 määruses nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord“ paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ sõnadega „Kaitseväe arstliku komisjoni“.

§ 6. Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ muutmine

Kaitseministri 15. märtsi 2013. a määruse nr 15 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ paragrahvi 1 lõiget 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse, kui nimetatud abi osutajal on kutseseaduse alusel antud psühholoogia kutseala kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon.“.

§ 7. Määruse rakendamine
Käesoleva määruse § 1 punkti 10 rakendatakse alates 2017. aasta 1. jaanuarist.

Margus Tsahkna
Minister

Jonatan Vseviov
Kantsler

/otsingu_soovitused.json