Teksti suurus:

Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.02.2017, 3

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord

Vastu võetud 29.06.2016 nr 10
RT I, 30.06.2016, 1
jõustumine 03.07.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.01.2017RT I, 03.02.2017, 106.02.2017

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 301 lõike 6 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus reguleerib kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamist püsiva töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).

§ 2.  Ekspertiisi tegemine

 (1) Ekspertiisi teeb Kaitseväe arstlik komisjon (edaspidi komisjon), kaasates vajadusel konsultante.

 (2) Ekspertiisi tegemiseks esitab kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isik (edaspidi isik) komisjonile käesoleva määruse lisas 1 toodud ekspertiisitaotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus). Kaitseväelase puhul tuleb ekspertiisitaotlusele lisada Kaitseväe struktuuriüksuse arsti saatekiri koos kaitseväelase terviseseisundit, haiguse kulgu ja ravi kirjeldavate dokumentidega.

 (3) Isik, kes ei ole kaitseväelane, esitab komisjonile ekspertiisitaotluse, märkides selles perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti nime, kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed. Isik lisab ekspertiisitaotlusele dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit, haiguse kulgu ja ravi.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumente isiku terviseseisundi, haiguse kulu ja ravi kohta ei pea komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017]

 (4) Juhul kui komisjonile esitatud andmed isiku terviseseisundi, haiguse kulu ja ravi kohta on ekspertiisiks ebapiisavad, küsib komisjon isikult või isiku nõusolekul tema raviarstilt täiendavaid andmeid ja suunab vajadusel isiku terviseuuringutele.

 (5) Ekspertiisitaotluse saamisel küsib komisjon kaitseväelase teenistuskohalt või asendusteenistuja puhul Kaitseressursside Ametilt kokkuvõtte kaitseväeteenistuse seaduse § 192 lõikes 3 ja § 202 lõikes 4 sätestatud uurimise läbiviimise kohta ning vajadusel nõuab muid andmeid tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta.

 (6) Komisjon teatab isikule ekspertiisi tegemiseks vajaliku läbivaatuse aja.

 (7) Kui ekspertiisitaotluse laekumise ajaks on tervisekahjustuse tekkimisest möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ning organismi funktsionaalne seisund ei ole stabiilne, võib komisjon ekspertiisi tegemiseks vajaliku läbivaatuse määrata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud.

 (8) Kui isik ei saa oma terviseseisundi tõttu komisjoni läbivaatusele tulla, on komisjonil õigus teha ekspertiis dokumentide alusel.

 (9) Komisjon teeb ekspertiisi 21 kalendripäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.

§ 3.  Tervisekaart

  Komisjonile esitatud andmete ning komisjonis või konsultantide poolt tehtud läbivaatuse ja täiendavate terviseuuringute tulemuste põhjal täidetakse isiku kohta tervisekaart, kuhu märgitakse:
 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste ja vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga;
 2) andmed tehtud uuringute ja ravi, esitatud arvamuste ning tuvastatud objektiivse leiu kohta;
 3) tervisekahjustuse tekkimise teadaolevad asjaolud ja tuvastatud meditsiiniline seos tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel või selle puudumine;
 4) ekspertiisi tulemused püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste, vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse tuvastamise kohta.

§ 4.  Konsultandi kaasamine

 (1) Konsultant annab talle edastatud andmete ja vajadusel tema poolt teostatud läbivaatuse tulemuste põhjal komisjonile kirjaliku arvamuse isiku tervisekahjustuse tekkimise aja ja põhjuse ning sellest tingitud töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse kohta.

 (2) Konsultandi arvamus lisatakse tervisekaardile.

§ 5.  Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev

 (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse komisjonile ekspertiisitaotluse esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud juhtudel.

 (2) Püsiva töövõimetuse tuvastamisel esmakordselt isikul, kes oli ekspertiisitaotluse esitamise ajal töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu sama haiguse või vigastuse tõttu, mis on põhjustanud püsiva töövõimetuse, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks ajutise töövõimetuse lõppemisele järgnev päev.

 (3) Korduvekspertiisi taotlemisel käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev.

 (4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 7 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäevaks komisjoni määratud läbivaatuse tegemise aeg.

§ 6.  Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg

 (1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Juhul kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt ja komisjonile esitatud dokumendid sisaldavad püsiva töövõimetuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab komisjon püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tekkimise päevast, kuid mitte üle ühe aasta hiljem.

§ 7.  Püsiva töövõimetuse põhjus

  Püsiva töövõimetuse põhjus on kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustus, kui komisjon teeb kindlaks meditsiinilise seose kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

§ 8.  Püsiva töövõimetuse ulatus

 (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.

 (2) Töövõime kaotuse protsendi suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud juhendile.

 (3) Käesoleva määruse lisas 2 toodud juhendit kohaldatakse ekspertiisi tegemisel ainult nendest tervisekahjustustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on komisjon kindlaks teinud meditsiinilise seose teenistusülesannete täitmisega kaitseväe- või asendusteenistuses.

 (4) Kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent.

 (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt:
 1) protsenti korrutatakse indeksiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%;
 2) protsenti korrutatakse indeksiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%;
 3) protsenti korrutatakse indeksiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%.

§ 9.  Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused

 (1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega:
 1) kuus kuud;
 2) üks aasta;
 3) kaks aastat;
 4) kolm aastat;
 5) viis aastat;
 6) kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viis aastat.

 (2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.

 (5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks:
 1) haiguse või vigastuse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund;
 2) haiguse või vigastuse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos.

§ 10.  Korduvekspertiis

 (1) Komisjon määrab isikule korduvekspertiisi taotlemiseks tähtaja püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks, kui püsiva töövõimetuse kestus määrati tähtajaks, mis saabub enne isiku vanaduspensioniikka jõudmist.

 (2) Isik esitab komisjonile ekspertiisitaotluse käesoleva määruse §-s 2 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva määruse § 2 lõikes 5 sätestatu.

 (3) Komisjon võib ekspertiisi tähtaja ennistada, kui isik ei esita taotlust korduvekspertiisiks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel.

 (4) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda ekspertiisi enne käesoleva määruse § 9 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega.

§ 11.  Ekspertiisi otsus

 (1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab komisjon kirjaliku otsuse.

 (2) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitakse:
 1) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajadusel tagasiulatuvalt tuvastatud püsiva töövõimetuse tekkimise aeg;
 2) tuvastatud meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse ning püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine;
 3) püsiva töövõimetuse kestus;
 4) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
 5) korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud juhul;
 6) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev.

 (3) Püsiva töövõimetuse korral, mis on põhjustatud rohkem kui ühest haigusest või vigastusest, märgitakse otsuses lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast haigusest või vigastusest tingitud töövõime kaotuse protsent.

 (4) Ekspertiisi tegemisel käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud juhul muudab uus otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates uue ekspertiisitaotluse esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast.

§ 12.  Ekspertiisi otsuse teatavakstegemine

  Komisjon teeb isikule otsuse teatavaks 15 kalendripäeva jooksul ekspertiisi otsuse tegemise päevast arvates.

§ 13.  Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

  Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast pöörduda vaidega Kaitseministeeriumi arstlikku vaidekomisjoni, kes vajadusel korraldab täiendava ekspertiisi.

Lisa 1 Ekspertiisitaotluse vorm

Lisa 2 Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend

/otsingu_soovitused.json