Teksti suurus:

Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2019, 27

Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.08.2016 nr 16
RT I, 24.08.2016, 5
jõustumine 27.08.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.01.2017RT I, 03.02.2017, 106.02.2017
21.06.2019RT I, 28.06.2019, 801.07.2019

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 601 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus reguleerib Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamist püsiva töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis), kui vigastus on tekkinud:
 1) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel;
 2) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel;
[RT I, 28.06.2019, 8 - jõust. 01.07.2019]
 3) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel.
[RT I, 28.06.2019, 8 - jõust. 01.07.2019]

§ 2.  Ekspertiisi tegemine

 (1) Ekspertiisi teeb Kaitseväe arstlik komisjon (edaspidi komisjon), kaasates vajadusel konsultante.

 (2) Ekspertiisi tegemiseks esitab teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liige (edaspidi isik) komisjonile käesoleva määruse lisas 1 toodud ekspertiisitaotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus), märkides selles perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti nime, kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed. Isik lisab ekspertiisitaotlusele dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit, paranemise kulgu ja ravi.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente isiku terviseseisundi, paranemise kulu ja ravi kohta ei pea komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017]

 (3) Juhul kui isik on esitanud ekspertiisitaotluse Kaitseliidule, edastab Kaitseliit selle 10 kalendripäeva jooksul komisjonile koos käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentidega.

 (4) Juhul kui komisjonile esitatud andmed isiku terviseseisundi, paranemise kulu ja ravi kohta on ekspertiisiks ebapiisavad, küsib komisjon isikult või isiku nõusolekul tema raviarstilt täiendavaid andmeid ja suunab vajadusel isiku terviseuuringutele.

 (5) Ekspertiisitaotluse saamisel küsib komisjon Kaitseliidult kokkuvõtte Kaitseliidu seaduse § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestatud uurimise ja Kaitseliidu seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemise ning vajadusel nõuab muid andmeid vigastuse tekkimise kohta.

 (6) Komisjon teatab isikule ekspertiisi tegemiseks vajaliku läbivaatuse aja.

 (7) Kui ekspertiisitaotluse laekumise ajaks on vigastada saamisest möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ning organismi funktsionaalne seisund ei ole stabiilne, võib komisjon ekspertiisi tegemiseks vajaliku läbivaatuse määrata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud.

 (8) Kui isik ei saa oma terviseseisundi tõttu komisjoni läbivaatusele tulla, on komisjonil õigus teha ekspertiis dokumentide alusel.

 (9) Komisjon teeb ekspertiisi 21 kalendripäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.

§ 3.  Tervisekaart

  Komisjonile esitatud andmete ning komisjonis või konsultantide poolt tehtud läbivaatuse ja täiendavate terviseuuringute tulemuste põhjal täidetakse isiku kohta tervisekaart, kuhu märgitakse:
 1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga;
 2) andmed tehtud uuringute ja ravi, esitatud arvamuste ning tuvastatud objektiivse leiu kohta;
 3) vigastuse tekkimise teadaolevad asjaolud ja tuvastatud meditsiiniline seos vigastada saamise ja teenistuskohustuse täitmise vahel või selle puudumine;
 4) ekspertiisi tulemused püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise kohta.

§ 4.  Konsultandi kaasamine

 (1) Konsultant annab talle edastatud andmete ja vajadusel tema poolt teostatud läbivaatuse tulemuste põhjal komisjonile kirjaliku arvamuse isiku vigastuse tekkimise aja ja põhjuse ning sellest tingitud töövõime kaotuse ulatuse kohta.

 (2) Konsultandi arvamus lisatakse tervisekaardile.

§ 5.  Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev

 (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse komisjonile ekspertiisitaotluse esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 7 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks komisjoni määratud läbivaatuse tegemise aeg.

§ 6.  Püsiva töövõimetuse põhjus

  Püsiva töövõimetuse põhjus on Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastus, kui komisjon teeb kindlaks meditsiinilise seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.
[RT I, 28.06.2019, 8 - jõust. 01.07.2019]

§ 7.  Püsiva töövõimetuse ulatus

 (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.

 (2) Töövõime kaotuse protsendi suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud juhendile.

 (3) Käesoleva määruse lisas 2 toodud juhendit kohaldatakse ekspertiisi tegemisel ainult nendest vigastustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on komisjon kindlaks teinud meditsiinilise seose teenistuskohustuse täitmisega Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel.
[RT I, 28.06.2019, 8 - jõust. 01.07.2019]

 (4) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent.
[RT I, 28.06.2019, 8 - jõust. 01.07.2019]

 (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt:
 1) protsenti korrutatakse indeksiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%;
 2) protsenti korrutatakse indeksiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%;
 3) protsenti korrutatakse indeksiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%.

§ 8.  Ekspertiisi otsus

 (1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab komisjon kirjaliku otsuse.

 (2) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitakse:
 1) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ning püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine;
 2) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
 3) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev.

 (3) Püsiva töövõimetuse korral, mis on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, märgitakse otsuses lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele ka eraldi igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse protsent.

§ 9.  Ekspertiisi otsuse teatavakstegemine

  Komisjon teeb isikule otsuse teatavaks 15 kalendripäeva jooksul ekspertiisi otsuse tegemise päevast arvates.

§ 10.  Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

  Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast pöörduda vaidega Kaitseministeeriumi arstlikku vaidekomisjoni, kes vajadusel korraldab täiendava ekspertiisi.

Lisa 1 Ekspertiisitaotluse vorm

Lisa 2 Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend

/otsingu_soovitused.json