Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.01.2026 otsus nr 661

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 28.01.2026

§ 1.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vabatahtlikuks teenistuseks.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

„§ 7¹. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes tähtajaliselt koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemist.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.”;

4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.”;

5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse” tekstiosaga „tema auastme vanus on täitunud”;

6) paragrahvi 25 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 26¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit ei hinnata.”;

8) paragrahvi 26¹ lõikes 12 asendatakse tekstiosa „tuvastatud diagnoosid” tekstiosaga „osutatud tervishoiuteenuste andmed”;

9) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks”;

10) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.

(7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste registris kutsealuse andmetena.”;

11) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.”;

12) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.”;

13) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud” sõnadega „lubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul”;

14) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses:

„(5¹) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.

(5²) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.”;

15) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.”;

17) paragrahvi 54 lõigetes 8 ja 9 asendatakse sõna „Ajateenijale” sõnadega „Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale ajateenijale”;

18) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina”;

19) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.”;

20) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 80¹ lõike 3 alusel.”;

21) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4” tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 4”;

23) paragrahvi 79 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.”;

24) seadust täiendatakse 7³. peatükiga järgmises sõnastuses:

„7³. peatükk
Vabatahtlik teenistus

§ 80¹⁵. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel

Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele ning korraldada vabatahtlikku teenistust.

§ 80¹⁶. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine

(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:
1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;
3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.

(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;
3) vahetu alluvuse korraldus;
4) teenistuskoha asukoht;
5) teenistuse tähtaeg;
6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;
7) vaidlustamisviide.

§ 80¹⁷. Vabatahtliku teenistuse korraldus

(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatut.

(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatut.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.

(4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

§ 80¹⁸. Vabatahtliku teenistuja tagatised

(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.

(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 111¹ sätestatud korras.

(5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 80¹⁹. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld

(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.

(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud korras.

(3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.

(4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

§ 80²⁰. Vabatahtliku teenistuse lõppemine

(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:
1) tähtaja möödumisel;
2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;
3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, millega on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus;
4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;
7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 156¹⁰ alusel ja korras;
8) vabatahtliku teenistuja surma korral.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.”;

25) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„(4¹) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks.

(4²) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.”;

26) paragrahvi 93 lõikes 7 asendatakse arv „3” arvuga „4²” ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja 5–7”;

27) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 4¹ ja 4² alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.”;

28) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.”;

29) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesolevat paragrahvi” tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3”;

30) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.”;

31) paragrahvi 128 täiendatakse lõigetega 5¹–5³ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Tegevväelasele võib maksta täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest.

(5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ei või ületada 30 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast.

(5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud lisatasu maksmise korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

32) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

„7¹) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks;”;

33) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 7¹ sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.”;

34) paragrahvi 132 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3” tekstiosaga „§ 131 lõike 1 punktide 3 ja 7¹”;

35) paragrahvi 156¹ lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 190”;

36) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim.”;

37) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;”;

39) paragrahvi 168 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) vabatahtlikust teenistusest vabastamine.”;

40) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast” sõnaga „käskkirja”;

41) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 177² järgmises sõnastuses:

„§ 177². Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine

Vabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.”;

42) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi.”;

43) paragrahv 190 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise” sõnaga „tuvastamise”;

45) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „sellest päevast” sõnadega „püsiva töövõimetuse määramisest”;

46) seaduse 14. peatükki täiendatakse §-ga 221¹ järgmises sõnastuses:

„§ 221¹. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus

Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.”.

§ 2.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise” sõnaga „reservteenistuse”.

§ 3.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 16 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „juhul” sõnadega „või valve osutamisel”.

§ 4.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „korras” tekstiosaga „, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi”;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.”;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.”;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti.”;

5) paragrahvi 41³ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:”;

6) paragrahvi 41³ lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 41³ lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul” sõnadega „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul”;

8) paragrahvi 41³ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks, isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning tema Kaitseväe julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.”;

9) paragrahvi 41⁴ lõiget 1 täiendatakse läbivalt pärast sõna „kandideerimisel” sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel”;

10) paragrahvi 41⁸ esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tööle kandideerimisel” sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel”.

§ 5.  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 39¹⁵ järgmises sõnastuses:

„§ 39¹⁵. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. märtsist

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 4¹, 4² ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja sellelt vabastamise korda rakendatakse alates 2026. aasta 1. märtsist.

(2) Tegevväelane, kes on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetatud valdkonna eest vastutava ministri poolt enne 2026. aasta 1. märtsi, loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2030. aasta 31. detsembrini.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib Kaitseväe juhataja ettepanekul lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lähtuvalt teenistuslikust vajadusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse kaitseväeteenistuse seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.”.

§ 6.  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 30¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.”;

2) paragrahvi 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 4¹ asendatakse sõna „Kaitsevägi” sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 30¹ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik ametikoha ülesannete täitmiseks.”.

§ 7.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.