Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.02.2011 otsus nr 832
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 10.02.2011
§ 1. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I, 21.12.2010, 16) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkti 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Töötu kohustused
(1) Töötu on eelkõige kohustatud:
1) osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma;
2) tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti
Töötukassasse vastuvõtule;
3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma;
4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama Eesti Töötukassat tööotsimise protsessist.
(2) Töötu on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et töötu viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt Eesti Töötukassaga kokku lepitud.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele, peab töötu täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
(4) Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib individuaalses
tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise
lahenduse kaudu pöördumise, kui:
1) Eesti Töötukassa hinnangul on töötul võimalus leida töö iseseisvalt kolme kuu jooksul
individuaalse tööotsimiskava esmakordsest koostamisest arvates;
2) töötu osaleb tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes.
(5) Individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu Eesti Töötukassasse pöördumine võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega.”;
3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel.”;
4) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu;”;
5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma.”;
6) paragrahvi 10 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine.
(2) Individuaalne tööotsimiskava sisaldab:
1) töötu nime ja isikukoodi või sünniaega;
2) töötu kutse-, tööalaste ja muude töölerakendumist soodustavate oskuste ning töölerakendumist
takistavate asjaolude kirjeldust;
3) töötu avaldusi töötukassale töö leidmiseks ja tööturuteenuste saamiseks;
4) karjäärinõustaja soovitusi, kui töötule on karjäärinõustamist osutatud;
5) töö leidmiseks vajalikke tegevusi, töölerakendumiseks vajalikke tööturuteenuseid ja muid
meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava;
6) hinnangut selle kohta, kas tööotsimiskava koostamisele järgneva kolme kuu jooksul piisab
iseseisvast tööotsingust ja käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud
tööturuteenuste osutamisest või peab töötule osutama muid teenuseid;
7) Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud isiklikult
vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise
lahenduse kaudu pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega;
8) teavet tööotsimiskava täitmise ja iseseisva tööotsingu kohta;
9) koostaja nime ja ametikohta;
10) tööotsimiskava koostamise või muutmise aega.
(3) Individuaalne tööotsimiskava koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates.
(4) Individuaalse tööotsimiskava koostamiseks viib Eesti Töötukassa töötuga läbi intervjuu,
mille käigus:
1) selgitatakse välja, millist tööd töötu otsib ja töö leidmise võimalused;
2) selgitatakse välja ja täiendatakse töötu tööotsingualaseid teadmisi;
3) antakse ülevaade otsitava töö leidmise võimalustest;
4) hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada;
5) hinnatakse töötu võimalusi leida tööd iseseisvalt. Eesti Töötukassa lähtub hinnangu andmisel
töötu haridusest, erialast, töökogemusest, tööturu olukorrast ning töötu kuulumisest riskirühma;
6) selgitatakse välja muud töölerakendumist soodustavad meetmed ja tegevused.”;
7) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) muu töötu, kellel tööleidmise võimalus on eriliselt takistatud.”;
8) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud, hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste, tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses.”;
9) paragrahvi 29 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „viie” sõnaga „kümne”;
10) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.”;
11) paragrahvi 31 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 51 sätestatud 12-kuulise perioodi hulka ei arvata § 6 lõike 51 jõustumisele eelnevat aega.”
§ 2. Töötuskindlustuse seaduses (RT I, 21.12.2010, 18) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui kindlustatu töötas enne töötuks jäämist viimati Eestis vähem kui 12 kuud ja töötas enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, leitakse tema keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul talle Eestis makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on kindlustatule välja makstud tasusid ja kuud, mis on andmekogusse kantud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse esitatud andmete alusel.”;
2) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõikes 1 või 11”;
3) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõigete 1 ja 2” tekstiosaga „lõigete 1–2”;
4) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse töötuskindlustus-hüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise kaheksandast päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel, arvestatakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.”;
5) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise saamise õigus tekkis käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel.”;
6) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis tööotsingu perioodi lõppkuupäevast arvates, kui kindlustatu ei naase Eestisse enne tööotsinguteks lubatud perioodi lõppu;”;
7) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad „kümnendal päeval” tekstiosaga „30. päeval”;
8) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Töötukassa jätab hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud.
(12) Töötukassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või vähendada seda, kui töötaja nõue
põhineb lepingul, milles pooled on kokku leppinud tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise
maksmise täies ulatuses või osaliselt käesoleva seaduse alusel. Pooled on kokku leppinud
tekkivate nõuete rahuldamiseks hüvitise maksmise käesoleva seaduse alusel, eelkõige kui:
1) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud tööandja lähikondsega ühe
aasta jooksul enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist. Tööandja lähikondsetena käsitatakse
pankrotiseaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 toodud füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku
lähikondseid;
2) tööleping või kokkulepe töötasu suurendamise kohta on sõlmitud pärast tööandja püsiva
maksejõuetuse tekkimist ning tööandja ei tõenda, et tal oli rahalisi vahendeid kokkulepitud
töötasu maksmiseks või töölepingu sõlmimine oli oluline tööandja majandustegevuse
jätkamiseks;
3) tööleping on sõlmitud pärast tööandja majandustegevuse lõppemist ning tööandja ei tõenda, et
tal oli võimalus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga.”;
9) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Käesoleva seaduse § 121 rakendatakse alates 2010. aasta 1. maist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikli 90 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 96 lõikes 1 nimetatud juhtudel.”
§ 3. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. mail.
Ene Ergma
Riigikogu esimees