Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määruse nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded” muutmine

Vastu võetud 22.02.2011 nr 11

Määrus kehtestatakse „Kaevandamisseaduse” § 4 lõike 5 alusel ja arvestades „Tuleohutuse seaduse” § 28 lõiget 2.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004 a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded” (RTL 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Allmaakaeveõõntes töötavad isikud peavad teadma väljapääsuteede asukohti ja evakuatsiooni korraldust. Kaeveõõned peavad olema tähistatud märkide ja viitadega selliselt, et need aitaksid leida töötajatel vajalikku väljapääsuteed maapinnale. Võimaluse korral kasutatakse helenduvaid märke või viitasid.”;

2) määrust täiendatakse jagudega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„4¹. jagu
Tuleohutusnõuded põlevkivi allmaakaevandustes

§ 21¹. Tuleohutuse meetmed

(1) Tulekahju ennetamiseks ja võimaliku tulekahju kustutamiseks või tulekahju kontrollimiseks peab kaevanduses olema rakendatud kaevanduse eripärale vastavad tuleohutusmeetmed. Tuleohutuse meetmed tuleb ette näha kaevanduse projektis.

(2) Tuleohutuse meetmed on:
1) tuletõrje veevarustus;
2) esmased tulekustutusvahendid;
3) tuletõkked;
4) kaevanduse rajatistes tuleohutute materjalide ja võimalikult väikest tuleohtu põhjustavate seadmete kasutamine;
5) asjakohased juhendid tuletööde kohta.

§ 21². Tuletõrje veevarustus

(1) Tuletõrje veevarustus peab tagama kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel. Tuletõrje veevarustus koosneb veehoidlast, pumpadest, torustikest ja voolikutest.

(2) Veehoidla on veega täidetud kinnine hoidla. Varuveehoidlana võib kasutada ka kaevanduse veekõrvalduse kraave ja muid looduslikke veekogusid.

(3) Veehoidla tuleb varustada pumpade ja veetorustikega. Veehoidla mahutavus, pumpade võimsus ja veetorustike läbilaskevõime peab vastama arvestuslikule veekulule, mis on vajalik tulekahju kustutamiseks. Arvestuslik veekulu peab olema vähemalt selline, mis võimaldaks tulekahju kustutada kolme tunni jooksul.

(4) Tuleb tagada alaline valmisolek tulekahju kustutamiseks. Sealhulgas peavad pumbad olema tagatud pideva elektrienergia varustatusega sõltumatust toiteallikast. Iga lintkonveieri ajampea juures peab olema statsionaarne tulekustutusseade, mis lülitub tööle automaatselt. Kui konveieri ajampea juures on alaline valve, võib tulekustutusseadmeid lülitada käsitsi.

(5) Kui see on vajalik vee jäätumise vältimiseks, tuleb veehoidla, pumbad ja torustikud soojustada. Reeglina peab tuletõrjetorustik olema pidevalt veega täidetud. Tuletõrjetorustiku osi võib välja lülitada üksnes kaevanduse korrapidaja teadmisel. Kui tuletõrjetorustik on alaliselt veeta, tuleb tähistada siibri asukoht, mille avamisel täitub tuletõrjetorustik veega.

(6) Tuletõrje veevarustussüsteemi toimivust tuleb perioodiliselt kontrollida. Kontrollimise sageduse määrab mäepäästeteenistuse juht.

(7) Tuletõrjetorustikuga kaeveõõntes peab olema piisavas koguses ja pikkuses tuletõrjevoolikuid, mis tuleb paigutada tuleohtu põhjustavate seadmete, protsesside või tuleohuga materjalide lähedusse. Tuletõrjevooliku pikkus ja paigutus peab olema selline, mis võimaldaks tulekahju viivitusteta kustutada.

(8) Magistraaltorustik peab olema vertikaalšahtis ja lintkonveieriga kallakšahtis ning lintkonveieriga pea- ja paneelstrekkides. Lintkonveieriga kogumisstrekkides ei pea tuletõrje torustikku olema, kui konveieri ajampea juures on pidev valve ja voolikute kogupikkus pealmaa tuletõrjevahendite hoidlas või allmaa tuletõrjerongis on vähemalt 600 m.

(9) Tuletõrjetorustikul peavad olema üht tüüpi liitmikud, mis ühilduvad tuletõrjevoolikuga ja mis asuvad torustikul lintkonveieritega kaeveõõnes iga 200 m järel ja muudes kohtades, kus see on projekti kohaselt vajalik.

(10) Kui kaeveõõnes on ka teisi torustikke tuleb tuletõrjetorustik eristatavalt tähistada.

§ 21³. Tulekustutusvahendid

(1) Esmaste tulekustutusvahendite hulk ja paigutus määratakse kaevanduse projektis. Vähemalt kaks kustutit peab olema järgmistes kohtades: vertikaal- ja kallakšahtide vastuvõtuplatvormidel, lõhkematerjali laos ja hoiukohas, allmaatöökojas, lintkonveieri ajami- või pingutuspea ja diiselmootoriga mäemasina juures; elektrivedurite depoos, elektriseadmete kambris, pumbajaama kambris ja põlevvedelike hoiupunktis.

(2) Kui seadmed asetsevad kuni 150 m raadiuses, võib tulekustutusvahendeid koondada ühte punkti.

(3) Kambrites, kus puudub pidev teenindav personal, peavad tulekustutid paiknema väljaspool kambreid värske õhu joas ja mitte kaugemal kui 10 m kambri sissekäigust. Kambrites, kus on pidev valve, paigutatakse tulekustutid valveisiku töökoha juurde.

§ 21⁴. Nõuded tuletõketele

(1) Tulekahju lokaliseerimiseks ja leviku piiramiseks kasutatakse tuletõkkeid. Tuletõkked võivad olla nii looduslikud kui ka ehitatud barjäärid.

(2) Allmaakaeveõõntes tuleb rajada mittepõlevast materjalist tuletõkkeuksed (luugid), kusjuures ustest mõlemal pool 5 m ulatuses peab olema mittepõlevast materjalist toestus. Tuletõkkeuksed peavad olema avatavad ja sulgetavad ühe inimese poolt. Uksed peavad tihedalt sulguma, et tagada kaeveõõne isoleeritus ja olema mõlemalt poolt avatavad. Tuulutuse jaoks võib ustesse teha metall-luukidega aknad.

(3) Ohuolukorra tekkimisel konveieriga kaeveõõnes demonteeritakse osa konveierist ja paigaldatakse puldantõke ja vajadusel paigaldatakse mittepõlevast materjalist tuletõke.

(4) Allmaakambritel, nagu lõhkematerjali ladu, alajaam, töökoda, määrdeainete kamber jt, peavad tuletõkkeuksed paiknema igas sissekäigus. Uksed peavad avanema väljapoole ja mitte segama liiklemist kaeveõõnes.

(5) Tuletõkkeuksed tuleb ehitada:
1) maa alla värsket õhku andvate šahtide ja šurfide suudmesse;
2) vertikaalšahtide suudmesse;
3) kallakšahtide suudmesse;
4) kalorifeeride kanalitesse.

§ 21⁵. Nõuded kaevanduse kaeveõõnte toestikule

(1) Kaeveõõne toestusmaterjalid peavad olema mittepõlevast materjalist. Mittepõlevateks materjalideks loetakse betooni, metalli, looduslikke ja sünteetilisi mittepõlevaid kive.

(2) Mittepõleva materjaliga peavad olema toestatud:
1) vertikaalšahtide, kaldšahtide, stollide ja kaevandusse värsket õhku andvate šurfide suudmed maapinnast kattepinnase kihi paksuse ulatuses;
2) elektriseadmete kambrid, allmaa-alajaamad ja elektrijaotuspunktid pingega 6000 ja rohkem volti ning elektrivedurite depood ja allmaatöökojad, kus teostatakse remonditöid tuletöödega, lõhkematerjalide laod;
3) määrdeainete hoidmise kamber;
4) kaeveõõned krossingute all.

(3) Puittoestikuga võib toestada kaeveõõnt geoloogiliste rikete tsoonis.

§ 21⁶. Muud tuleohutusnõuded

(1) Hoonetes ja kambrites, kus hoitakse ja käideldakse tuleohtlikke materjale, peavad põrandad olema mittepõlevast materjalist. Õliga täidetud hüdrosüsteemide ja seadmete kasutamisel tuleb vältida õli leket.

(2) Allmaakambrites ja šahtihoones peab määrde- ja puhastusmaterjale hoidma suletud nõudes. Kasutatud puhastusmaterjale tuleb hoida kinnises metallkastis.

(3) Kaevanduse tingimustes on masina või seadme detailide pesemine bensiiniga või mõne muu tuleohtliku materjaliga keelatud. Detaile võib pesta sünteetiliste pesemisvahenditega selleks eraldatud kohas, kus on tulekustutusvahendid.

(4) Kaeveõõntes peab olema välistatud konveierilindi ja trosside hõõrumine toestiku, mittepöörlevate tugirullide, liiprite jne vastu. Keelatud on konveieri trumlite ja rullide vooderdamine puidu ja muu põleva materjaliga, samuti on keelatud kasutada puitu lintkonveieri ajampea toestamiseks, lindi külgjooksu takistamiseks, konveieri ajampea aluseks ja ülekäigusildade tegemiseks.

(5) Kaevanduse tarbeks vajalikud tuletõrjevahendid ja -materjalid peavad olema ohu korral kergesti kättesaadavad. Vajadusel võivad tuletõrjevahendid ja -materjalid olla paigutatud ka kaevanduses kasutatavatele liikumisvahenditele. Tuletõrjevahendite asukoht peab olema nähtavalt tähistatud.

4². jagu
Turbakaevandamise ohutusnõuded

§ 21⁷. Turbakaevandamisala ohutusnõuded

(1) Turbakaevandamisala asukohast lähtuvalt tuleb arvestada ümbruskonnale turba kaevandamisest tulenevate mõjudega ja negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

(2) Turbakaevandamisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Veoskeemi kehtestamise tagab kaevandamisloa omanik.

(3) Turbakaevandamisalal peavad kuivenduskraavid olema stabiilsed. Ülesõidukohad kuivenduskraavidest määratakse projektiga.

(4) Turba ladustamiskohad, masinate hoiuplatsid, pesemiskohad ja tuletõrje veevõtukohad määratakse projektiga. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud.

(5) Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu.

(6) Turbakaevandamisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets.

(7) Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbakaevandamisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m³ kustutusvett. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid.

§ 21⁸. Turba kaevandamise ohutusnõuded

(1) Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

(2) Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbakaevandamisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis.

(3) Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis.”;

3) määruse 5. jagu tunnistatakse kehtetuks.