Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded

Vastu võetud 15.02.2011 nr 2

Määrus kehtestatakse „Päästeteenistuse seaduse” § 7 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded.

§ 2.  Nõuded isikuomadustele

  Päästeteenistuja peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma päästeasutusele pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele:
  1) lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus ja seaduskuulekus;
  2) töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd;
  3) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest;
  4) intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele;
  5) hea suhtlusoskus.

§ 3.  Hariduse üldnõue

  (1) Haridusnõuded kehtestatakse päästeteenistujatele ametinimetuste lõikes.

  (2) Päästeteenistuja peab omama vähemalt keskharidust.

  (3) Päästepeadirektor ja päästedirektor peavad omama magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni.

  (4) Päästepealik, päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama kõrgharidust.

§ 4.  Täiendavad nõuded tuleohutusjärelevalve valdkonna päästeametnikule

  (1) Päästepealik ja päästepeaspetsialist peavad vastama Päästeinspektor IV kutsestandardile hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (2) Päästejuhtivspetsialist ja päästevanemspetsialist peavad vastama Päästeinspektor III kutsestandardile hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

§ 5.  Täiendavad nõuded päästetöö valdkonna päästeteenistujale

  (1) Päästepealik, päästetööd mittejuhtiv päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust või omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (2) Päästetööd juhtiv päästepeaspetsialist ja päästejuhtivspetsialist peavad omama tuletõrje- ja/või päästealast kõrgharidust.

  (3) Päästevanemspetsialist ja päästespetsialist peavad vastama Päästespetsialist III kutsestandardile.

  (4) Päästja peab vastama vähemalt Päästja I kutsestandardile hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (5) Päästja, kes töötab juhtivpäästja ametikohal, peab vastama Päästja II kutsestandardile.

§ 6.  Täiendavad nõuded hädaabiteadete menetlemise valdkonna päästeametnikule

  (1) Päästepealik peab omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (2) Hädaabiteateid mittemenetlev päästepeaspetsialist peab omama kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (3) Hädaabiteateid menetlev päästepeaspetsialist (peaspetsialist-arst) peab omama meditsiinilist kõrgharidust ja olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (4) Hädaabiteateid menetlev päästepeaspetsialist (peapäästekorraldaja) peab omama kõrgharidust ja vastama Päästekorraldaja III kutsestandardile.

  (5) Päästejuhtivspetsialist peab omama kõrgharidust ja peab vastama Päästekorraldaja III kutsestandardile.

  (6) Päästevanemspetsialist peab vastama Päästekorraldaja III kutsestandardile.

  (7) Hädaabiteateid menetlev päästespetsialist peab vastama Päästekorraldaja II kutsestandardile hiljemalt ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (8) Hädaabiteadete menetlemise valdkonna päästeametnikud, kes omavad tuletõrje- ja/või päästealast kõrg- või kutseharidust ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kursusi.

§ 7.  Täiendavad nõuded demineerimistöö, kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikule

  (1) Demineerimistöö valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (2) Kriisireguleerimise valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (3) Ennetustöö valdkonna päästeametnikul peab olema läbitud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastav päästeala kursus hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

  (4) Kriisireguleerimise ja ennetustöö valdkondade päästeametnikud, kes omavad päästealast kõrg- või kutseharidust, ei pea läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kursusi.

§ 8.  Täiendavad nõuded paragrahvides 4, 5, 6 ja 7 nimetamata päästeteenistujale

  Paragrahvides 4, 5, 6 ja 7 nimetamata päästeteenistuja peab omama päästealast kõrg- või kutseharidust või peab olema läbinud Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud vastava päästeala kursuse hiljemalt nelja kuu jooksul alates teenistusse võtmise päevast.

§ 9.  Füüsilise ettevalmistuse nõuded

  (1) Päästeteenistujad, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste- või demineerimistöö tegemine, on kohustatud läbima füüsilised katsed, mida hinnatakse alljärgnevas tabelis toodud nõuete kohaselt:

  (2) Teenistusse asumisel peab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, lisaks lõikes 1 sätestatud füüsilistele katsetele ujuma järjest 200 meetrit.

§ 10.  Füüsiliste katsete korraldamine

  (1) Füüsilised katsed peab päästeteenistuja läbima enne teenistusse asumist ja edaspidi üks kord aastas päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud ajal.

  (2) Füüsilised katsed viiakse läbi neljas vanusegrupis:
  1) 18–30-aastased;
  2) 31–40-aastased;
  3) 41–50-aastased;
  4) 51-aastased ja vanemad.

  (3) Füüsilised katsed sooritatakse vähemalt kahe hindaja juuresolekul, arvestades iga spordiala läbiviimisega seotud spetsiifilisi ohutusnõudeid.

  (4) Füüsiliste katsete toimumisajast informeeritakse katsetel osalejat ette vähemalt neli päeva.

  (5) Päästeteenistuja peab saama §-s 8 sätestatud vähemalt minimaalsed tulemused vähemalt neljalt alalt, seejuures 2700 m jooks on kohustuslik.

  (6) Jooksu katse läbimine ei ole kohustuslik tingimustel, kui:
  1) katseid sooritav päästeteenistuja on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 16 punkti;
  2) katseid sooritav päästeteenistuja kuulub vanusegruppi 51-aastased ja vanemad ning on kogunud neljalt erinevalt kontrollkatselt kokku vähemalt 5 punkti.

§ 11.  Füüsiliste katsete sooritamise tingimused

  (1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud ja eelnevalt soojendusharjutused sooritanud päästeteenistuja.

  (2) Füüsilised katsed sooritatakse sportlikus riietuses ühe päeva jooksul nelja järjestikuse tunni jooksul selleks sobivates tingimustes.

  (3) Füüsilised katsed loetakse sooritatuks, kui nelja erineva katse punktisumma on kokku vähemalt viis punkti.

  (4) Füüsiliste katsete soorituse ebaõnnestumise korral on päästeteenistujal kohustus sooritada esimene korduskatse 60 päeva jooksul ja teine korduskatse hiljemalt 120 päeva jooksul alates esimesest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast.

§ 12.  Juhised füüsiliste katsete sooritamiseks

  (1) Kükke 45 kg kangiga sooritatakse järgmiselt:
  1) katse sooritaja seisab väikeses harkseisus (kandade vahe minimaalselt 15 cm), jalalabad pööratud väljapoole, õlgadel 45 kg kaaluv kang ning laskub kükki;
  2) kükk loetakse sooritatuks, kui kükk-istes oleku ajal on reied olnud maapinnaga paralleelsed ning seejärel on katse sooritaja tõusnud püsti sirgetele jalgadele;
  3) katse sooritamise ajaks võib kandade alla asetada kuni 2 cm paksuse kõrgenduse.

  (2) Istesse tõusu sooritatakse järgmiselt:
  1) katse sooritaja on selili asendis, käed kuklal, küünarnukid suunatud ette, põlved kõverdatud;
  2) tõusnud istesse, tuleb puudutada küünarnukkidega põlvi ja laskuda seejärel tagasi selili asendisse nii, et turi õlavöötme kõrguselt puudutab maad.

  (3) 45 kg kangi rinnalt surumist sooritatakse järgmiselt:
  1) katse sooritaja on sirgetel kätel oleva 45 kg kaaluva kangiga selili madalal pingil, põlvest kõverdatud jalad toetatud täistallaga maha;
  2) katse käigus libistatakse kang küünarnukist kõverdatud kätega rinnale ning surutakse seejärel taas üles sirgetele kätele, kusjuures sooritaja vaagnapiirkond ei tohi samal ajal pingilt õhku tõusta.

  (4) 2700 m jooks sooritatakse tugeva kattega rajal.

  (5) Rippes kätekõverdused sooritatakse järgmiselt:
  1) katse sooritaja ripub kangil, peopesad pööratud endast väljapoole, jalad sirged ja maast lahti;
  2) kätekõverdus loetakse sooritatuks, kui kõverdatud kätega on lõug üle kangi tõstetud ning seejärel taastatud sirgete kätega rippasend.

  (6) 200 meetri ujumine sooritatakse järgmiselt:
  1) 200 m tuleb läbida ujudes rinnuli, vabalt valitud stiilis;
  2) ujutakse seisvas vees, mille temperatuur on vähemalt 18 °C.

§ 13.  Tervisenõuded

  (1) Päästeteenistujad jaotatakse tervisenõuete alusel nelja gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning päästeasutuse töö korraldusest ööpäevaringse valmisoleku tingimustes:
  1) I grupp – päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust;
  2) II grupp – päästeteenistujad, kes päästetöö tegemiseks või korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kuid ei võta osa punktis 1 loetletud töödest;
  3) III grupp – päästeteenistujad, kes häirekeskuses korraldavad päästetöid või menetlevad hädaabiteateid;
  4) IV grupp – päästeteenistujad, kes teevad või õpivad tuukritöid.

  (2) Paragrahvi lõikes 1 nimetamata päästeteenistujatele ei rakendata käesolevas määruses sätestatud tervisenõudeid.

§ 14.  Tervisenõuded I grupi päästeteenistujatele

  (1) I grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
  1) vahetustega valvetöö ja töö- ja puhkeaja režiimihäired;
  2) füüsiliselt raske töö;
  3) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine;
  4) põlemisgaasidest ja suitsust ning vähesest valgustatusest tingitud halb nähtavus;
  5) müra;
  6) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse kandmine;
  7) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
  8) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
  9) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
  10) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

  (2) Nõuded nägemisele:
  1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;
  2) korrektsioonita nägemisteravus ei tohi olla alla 0,6 ühel silmal ja 0,4 teisel silmal.

  (3) Nõuded kuulmisele:
  1) eelneval tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ning 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz;
  2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi parema kuulmisega kõrvas kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

  (4) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
  1) keha-, kõne- või meelepuuded;
  2) kroonilised haigused;
  3) psüühikahäired, raskekujulised isiksuse- või käitumishäired;
  4) klaustrofoobia (suletud ruumi kartus), akrofoobia (kõrgusekartus);
  5) teadvuse kaotuse hood, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired;
  6) sõltuvus alkoholist, kannabinoididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest.

§ 15.  Tervisenõuded II grupi päästeteenistujatele

  (1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
  1) vahetustega valvetöö ja töö- ja puhkeaja režiimihäired;
  2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sh tulekahjus vabanevate keemiliste ainetega;
  3) müra;
  4) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
  5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
  6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

  (2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:
  1) normaalne vaateväli ja hämaras nägemine;
  2) parema kuulmisega kõrvas ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

  (3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
  1) psüühikahäired, raskekujulised isiksuse- või käitumishäired;
  2) teadvuse kaotuse hood;
  3) sõltuvus alkoholist, kannabinoididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest.

§ 16.  Tervisenõuded III grupi päästeteenistujatele

  (1) III grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
  1) töö kuvariga;
  2) kõrgenenud vaimse pinge olukord;
  3) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
  4) öötöö.

  (2) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:
  1) kõnedefekt;
  2) telefonivestlust takistav mõlema kõrva kuulmishäire;
  3) psüühikahäired;
  4) sõltuvus alkoholist, narkootikumidest ja muudest sõltuvust tekitada võivatest keemilistest ainetest.

§ 17.  Tervisenõuded IV grupi päästeteenistujatele

  IV grupi päästeteenistujate terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele.

§ 18.  Tervisekontrolli kord

  (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse I, II ja IV grupi päästeteenistujatel enne valitud kutsealale õppima asumist ja enne teenistusse astumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

  (2) III grupi päästeteenistujate tervisenõuetele vastavust kontrollitakse töötamise ajal vaid perioodiliselt.

  (3) Eelneva tervisekontrolli peab päästeteenistuja läbima mitte varem kui kolm kuud enne õppima või tööle asumist.

  (4) Päästeteenistuja perioodilist tervisekontrolli tehakse kuni 45 aasta vanuseni iga kolme aasta järel, üle 45 aasta vanusele töötajale üks kord aastas.

  (5) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst (edaspidi arst), lähtudes käesolevast korrast.

  (6) Tervisekontrolli tegev arst määrab terviseuuringute mahu ja kaasab vajadusel eriarste.

  (7) I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning üle 45 aasta vanusel I gruppi kuuluval päästeteenistujal määratakse täiendavalt südamelihase ja üldkehaline koormustaluvus.

  (8) Tervisekontrolli käigus hindab arst päästeteenistuja:
  1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit;
  2) organismi vastupidavust koormusele;
  3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale.

  (9) Tervisekontrolli käigus täidab päästeteenistuja tervisekontrolli kaardil (lisa 1) tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.

  (10) Arst kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile (lisa 1), mida säilitatakse arsti juures.

  (11) Tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, päästeerialale õppima asuva või päästeteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab arst tervisetõendi (lisa 2), mis sisaldab otsust sobivuse kohta päästeteenistuja ametikohale.

  (12) Tuukri või tuukritööde instruktori tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega arst Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruses nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” sätestatud korras.

§ 19.  Tervisekontrolli sageduse muutmine

  (1) Arstil on päästeteenistuja terviseseisundist lähtudes õigus muuta töötaja tervisekontrolli sagedust. Sageduse muutmise põhjus märgitakse tervisekontrolli kaardile.

  (2) Päästeteenistuja tervisekontrollile saatnud asutus võib muuta tervisekontrolli sagedust:
  1) päästeteenistuja põhjendatud taotluse alusel;
  2) vahetu ülemuse põhjendatud taotluse alusel.

§ 20.  Rakendussätted

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist teenistusse asunud päästeteenistujad peavad määruse §-des 4–8 ja § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastama 1. jaanuariks 2012.

  (2) Enne 2010. aasta 1. maid ametisse nimetatud päästepeadirektor ja päästedirektor peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud nõudele 1. jaanuariks 2015.

  (3) Enne käesoleva määruse jõustumist teenistusse asunud põhiharidusega päästeteenistuja võib hiljemalt 01.12.2011 taotleda Päästeameti peadirektorilt eriluba teenistuse jätkamiseks, kui:
  1) ta on omandamas keskharidust – eriluba väljastatakse korraga üheks aastaks, võttes arvesse päästeteenistuja edasijõudmist hariduse omandamisel, kuid mitte kauemaks kui 01.07.2014, või
  2) tal tekib hiljemalt 31.12.2016 õigus „Päästeteenistuse seaduse” §-s 19 sätestatud vanaduspensioni oote toetuse saamisele – eriluba väljastatakse kuni 31.12.2016.

  (4) Siseministri 3. märtsi 2008. a määrus nr 22 „Päästeteenistujate ja päästetöödel lepingu alusel osalevate isikute kutsesobivuse nõuded, sealhulgas hariduse-, füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded” (RTL 2008, 21, 318; RT I 2010, 24, 115) tunnistatakse kehtetuks.

Lisa 1 Tervisekontrolli kaart

Lisa 2 Tervisetõend