Krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduslikkuse kontroll
Vastu võetud 27.02.2015
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
|
Kohtuasja number |
3-4-1-54-14 |
|
Otsuse kuupäev |
27. veebruar 2015 |
|
Kohtukoosseis |
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Saale Laos, Jüri Põld ja Tambet Tampuu |
|
Kohtuasi |
Krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduslikkuse kontroll |
|
Menetluse alus |
Harju Maakohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-58865 |
|
Asja läbivaatamine |
Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
Tunnistada krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Finantsinspektsioon (FI) tegi 9. septembril 2013. a-l AS-ile Eesti Krediidipank (Krediidipank) ettekirjutuse, milles tegi Krediidipanga üldkoosolekule ettepaneku kutsuda nõukogust tagasi Andrus Kluge, kuna ta ei vasta krediidiasutuste seaduse (KAS) § 48 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ning kohustas Krediidipanga juhatust kutsuma kokku erakorraline üldkoosolek kümne päeva jooksul alates ettekirjutuse saamisest ja panema A. Kluge tagasikutsumise küsimus erakorralise üldkoosoleku päevakorda.
2. FI esitas 10. oktoobril 2014. a-l Harju Maakohtule hagiavalduse Krediidipanga vastu nõudega kutsuda A. Kluge Krediidipanga nõukogu liikme kohalt tagasi. FI märkis, et Krediidipanga aktsionäride üldkoosolek toimus 24. oktoobril 2013, kus arutati ettekirjutuses tehtud ettepanekut. A. Kluge jätkab senini oma kohustuste täitmist nõukogu liikmena. A. Kluge esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles mh FI 9. septembri 2013. a ettekirjutuse tühistamist. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
HARJU MAAKOHTU
MÄÄRUS
3. Harju Maakohus tunnistas 19. novembri 2014. a määrusega asjas nr 2-14-58865 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KAS § 50 lg 2 (p 1); keeldus FI nimel esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast (p 2); jättis vastu võtmata ja arvestamata A. Kluge seisukohad ja taotlused (p 3); jättis menetluskulud Eesti Panga kanda tema juures asuva FI eelarve kaudu (p 4); tagastas hagiavalduse ja taotlused (p 6).
4. KAS § 50 lg-s 2 sätestatud nõue tuleb esitada tsiviilkohtule.
5. FI ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid Eesti Panga juures olev asutus (finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4 lg 1). FI-l puudub õigusvõime tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 mõttes.
6. Hagejaks ei ole riik ega Eesti Pank, kes mõlemad on mh teatanud hagemissoovi puudumisest.
7. KAS § 50 lg 2 põhiseaduspärasusest sõltub hagi menetlusse võtmine. KAS § 50 lg 2 ei ole PS-ga formaalselt kooskõlas. KAS § 50 lg 2 on PS § 104 lg 2 p 14 mõttes kohtumenetluse seadus ja selle vastuvõtmise poolt hääletas 40 Riigikogu liiget.
8. TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hagiavalduses märgitud andmed ei võimalda hageja isikut tuvastada.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
Finantsinspektsioon
9. KAS § 50 lg 2 annab FI-le õiguse nõuda, et kohus kutsuks krediidiasutuse juhi tagasi. KAS § 50 lg 2 on põhiseaduspärane.
10. FIS § 4 lg 1 ja Eesti Panga seaduse (EPS) § 41 lg 1 kohaselt on FI Eesti Panga juures asuv asutus, kellel on autonoomne pädevus riikliku järelevalve tegemisel, oma juhtimisorganid, eelarve ja aruandlus.
11. FI ülesandeks on teha sõltumatut riiklikku finantsjärelevalvet, mille eesmärgiks on tagada kogu Eesti finantssektori usaldusväärsus, stabiilsus ja läbipaistvus. FI-d ei rahastata riigieelarvest, vaid seda teevad turuosalised (FIS § 35). FI ei ole samastatav Eesti Panga ega valitsusasutusega Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 1 tähenduses. FI-l on oma pädevus. Sõltumatuse nõue tuleneb EL-i õigusest. FI on loodud erandliku mudelina. FIS § 4 lg 1 tähendab seda, et FI halduslik asukoht on Eesti Panga juures ja ta on Eesti Pangaga seotud eelkõige infosüsteemide, andmetöötluse, analüüsi ja uurimistööde, personalitöö ühise korraldamise kaudu. Seeläbi on vähendatud keskpanga ja turuosaliste kulusid.
12. Krediidiasutuste seadusele ei laiene PS § 104 lg 2 p-st 14 tulenev nõue, kuna krediidiasutuste seadus ei ole kohtumenetluse seadus. KAS § 50 lg 2 ei muuda tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
13. KAS § 50 lg 2 on üksnes üks paljudest järelevalvelistest meetmetest, mille rakendamise õiguse annavad FI-le FIS § 4 lg-d 2 ja 3. Nimetatud normid ei eelda Riigikogu koosseisu häälteenamust ega ole kohtumenetluse sätted. Kohtumenetluse seadused võivad seostuda ja toetuda ka lihtseaduste sätetele, nagu KAS § 50 lg-le 2. KAS § 50 lg 2 ei muuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhisisu.
14. FI on seaduse alusel ja avalikes huvides loodud õigussubjekt vähemalt olukorras, kus ta täidab seadusega talle otse delegeeritud riikliku järelevalve funktsiooni, sh täidab KAS § 50 lg-t 2. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 2 võib FI esitada KAS § 50 lg 2 alusel nõude tsiviilkohtusse. Riik on sellise valiku teinud teadlikult, tagamaks FI sõltumatuse. Analoogne õigus on FI-le antud ka teiste seadustega, nt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 49 lg 2, investeerimisfondide seaduse § 52 lg 2, väärpaberituru seaduse § 81 lg 2, kindlustustegevuse seaduse § 50 lg 2, Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 29 lg 9.
15. Seadusandja on volitanud FI-d enda nimel vastavasisulist nõuet esitama, rakendamaks järelevalvelist meedet (FIS §-d 2–6, § 23 lg 2; KAS § 50 lg 2).
16. Kui FI-lt võetakse õigus pöörduda kohtusse, tekib olukord, kus FI-l ei ole võimalik krediidiasutuste juhte eemaldada. Nimetatud olukord läheks vastuollu direktiivi 2013/36 art 64 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga (d), art 67 lg 1 p-ga (p), lg 2 p-dega (b) ja (d) ning art 91 lg-ga 1.
Krediidipank
17. KAS § 50 lg 2 on põhiseadusega vastuolus. Maakohtus hagemisõiguse realiseerimise viis ei ole haldusmenetluslik ega finantsjärelevalve küsimus. KAS § 50 lg 2 reguleerib tsiviilkohtumenetlust.
Riigikogu
18. KAS § 50 lg 2 ei ole asjassepuutuv säte. KAS § 50 lg 2 ei ole kohtumenetluse norm PS § 104 lg 2 p 14 tähenduses. KAS ei loo FI-le iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, vaid määrab tema esindusõiguse. Kohtusse pöördumise otsustab FI juhatuse esimees. FI tegevuse tsiviilõigussuhetes saab lugeda Eesti Panga tegevuseks. Finantsjärelevalves tekkinud vaidlused on avalik-õiguslikud, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.
Õiguskantsler
19. KAS § 50 lg 2 ei ole asjassepuutuv säte.
20. Maakohus on pädev asja lahendama.
21. Kui maakohus oleks asja lahendanud hagita menetluses, ei tekkinuks küsimusi hageja isikust ning tema esindusõiguse piisavusest. Seadusandja otsuse kohaselt on Finantsinspektsioon FIS §-s 3 nimetatud avalikke huve kaitsma õigustatud asutus, mistõttu võib ta TsMS § 198 lg 2 järgi olla menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses ning TsMS § 476 kohaselt seaduses (nt KAS § 50 lg-s 2) sätestatud juhul esitada ka avalduse hagita menetluse algatamiseks. Kuna aga juriidilise isiku (sh krediidiasutuse) juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumine ei ole TsMS § 475 lg-s 1 toodud hagita asjade loetelus, võib läbivaatamiseks kohane menetlusliik siiski olla hagimenetlus.
22. FI-l puudub iseseisev õigusvõime. FI esitab hagi Eesti Panga asutusena, kellel on seaduses sätestatud ulatuses õigus ilma Eesti Panga juhtorganite volituseta iseseisvalt esindada Eesti Panka.
23. EPS § 41 reguleerib piisaval määral FI-ga seotud küsimusi, mis jäävad PS § 104 lg 2 p-s 12 nimetatud Eesti Panga seaduse spetsiifilisse reguleerimisalasse.
Justiitsministeerium
24. KAS § 50 lg 2 koosmõjus FIS § 4 lg-ga 2 on osas, milles need annavad FI-le õiguse pöörduda riigi nimel kohtusse, nõudes krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, formaalselt vastuolus PS § 104 lg 2 p-ga 14.
25. KAS § 50 lg 2 ei anna FI-le õigust tegutseda tsiviilkohtumenetluses iseenda nimel, vaid FI tegutseb nõuet esitades riigi nimel (FIS § 4 lg 2). Asjassepuutuv on KAS § 50 lg 2 koosmõjus FIS § 4 lg-ga 2 osas, milles need annavad FI-le õiguse pöörduda riigi nimel kohtusse, nõudes krediidiasutuse juhi tagasikutsumist.
26. Tegemist on esindusõiguse küsimusega tsiviilkohtumenetluses, mis piiritleb kohtusse pöördumise tingimusi, ning see on olemuslikult kohtumenetlust reguleeriv norm. Kummagi asjassepuutuva sätte puhul ei ole järgitud PS § 104 lg 2 p-st 14 tulenevat häälteenamuse nõuet.
27. Praegu on Riigikogu menetluses finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu, mille §-ga 101 täiendatakse TsMS § 220 lg-ga 5.
Rahandusministeerium
28. Puudub alus tunnistada KAS § 50 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
29. Finantsjärelevalve eesmärgiks on vähendada süsteemseid riske ja toetada Eesti rahasüsteemi. Väikesel kontsentreeritud finantsturul on raske tõmmata piiri, millal mikrotasandi (ühe ettevõtja) probleemist saab makromajanduslik probleem. FI tegevuse eesmärgid on osaliselt sarnased ministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse riikliku järelevalve eesmärkidega, kuid teisalt on need seotud keskpanga tegevuse eesmärkide ja pädevusega.
30. FI loomisel võeti mh eeskujuks tol ajal Soomes kehtinud regulatsioon, kus oli finantsjärelevalve administratiivselt seotud riigi keskpangaga. Väikeriigi tingimustele on see sobilik mudel.
31. Täidesaatva riigivõimu teostamisel peab organil olema oma pädevus. Vabariigi Valitsuse juurde finantsjärelevalveasutuse loomine oleks piiranud Eesti Panga võimalusi talle põhiseadusega pandud ülesannete täitmisel. Kehtiva mudeli väljatöötamisel arvestati selle otstarbekust.
32. FI tegevuse aluseks on finantsjärelevalve asutuse sõltumatus nii poliitilistest kui ka individuaalsetest majanduslikest huvidest. FI on volitatud sekkuma ettevõtja privaatautonoomiasse. Riikliku sõltumatu finantsjärelevalve tegemine hõlmab mh vajalike nõuete esitamist kohtule.
33. Arvestada tuleb ka EL-i õigust. Direktiivi 2013/36 art 26 lg 2 kohaselt, kui osalus omandatakse pädeva asutuse vastuseisust hoolimata, näevad liikmesriigid ette vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need tühiseks tunnistada.
34. Kui FI ei saa kohtusse pöörduda, jääks avalik huvi kaitseta ja võiks viia süsteemse kriisini.
35. FI juhatuse esimehel on pädevus esindada inspektsiooni kohtus (FIS § 18 lg 2 p 9 ja § 23 lg 3). FIS § 23 lg 3 võeti vastu 78 Riigikogu liikme poolthäälega.
36. KAS § 50 lg-s 2 sätestatud norme sisaldavad ka teised finantsjärelevalvet reguleerivad eriseadused. Seadusandja on selgelt andnud FI-le kohtusse pöördumise õiguse.
37. Riigikogus on praegu menetlemisel finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu. Sellega muudetakse mh TsMS § 220, millele lisatakse lg 5 järgmises sõnastuses: „Finantsjärelevalve- ja kriisilahenduseülesande täitmisest tulenevas vaidluses esindab Eesti Vabariiki Finantsinspektsioon." Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu liikmete poolthäälte enamust.
PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE
38. Krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2:
„Kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
39. Esmalt võtab kolleegium seisukoha sätte asjassepuutuvuse kohta (I). Seejärel leiab kolleegium riivatava põhiõiguse (II) ning viimaks analüüsib asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust (III).
I
40. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
41. Finantsinspektsioon tegi 9. septembri 2013. a ettekirjutusega nr 4.1-1/41 KAS § 50 lg 1 alusel AS-i Eesti Krediidipank aktsionäridele ettepaneku kutsuda A. Kluge nõukogust tagasi, kuna ta ei vasta KAS § 48 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. AS Eesti Krediidipank nimetatud nõuet ei täitnud. Seejärel esitas FI 10. oktoobril 2014 maakohtule hagiavalduse AS-i Eesti Krediidipank (kostja) vastu nõudega kutsuda A. Kluge nõukogu liikme kohalt tagasi. FI tugines maakohtusse pöördumisel KAS § 50 lg-le 2, mille kohaselt on FI-l õigus nõuda, et kohus kutsuks krediidiasutuse juhi tagasi, kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud KAS § 50 lg-s 1 sätestatud ettekirjutust.
42. Harju Maakohus tunnistas 19. novembri 2014. a määrusega asjas nr 2-14-58865 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KAS § 50 lg 2 (resolutsiooni punkt 1) ning keeldus FI hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse (resolutsiooni punktid 2 ja 6). Maakohus luges asjassepuutuvaks sätteks KAS § 50 lg 2, kuna maakohtu hinnangul sõltub sellest FI õigus esitada hagi enda nimel. Maakohus asus seisukohale, et FI ei ole isik tsiviilõiguse tähenduses, kuna ta ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 ja § 26) ja tal puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 lg 2 mõttes. Maakohus ei lugenud hagejaks riiki ega Eesti Panka. Eelnevast tulenevalt keeldus maakohus FI esitatud hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja kohta ei võimalda isikut tuvastada.
43. Üldjuhul on isikul õigus pöörduda maakohtusse enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). TsMS § 3 lg 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui seadus sätestab isikule õiguse pöörduda kohtusse avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud huvi kaitseks. Hagimenetluses on menetlusosalised pooled ja kolmas isik (TsMS § 198 lg 1 p 1). Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt (TsMS § 201 lg 2 esimene lause). Hagita menetluses vaatab maakohus läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses (TsMS § 475 lg 2). Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2).
Kolleegium on seisukohal, et FI ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik TsÜS § 25 lg 2 ja § 26 tähenduses, vaid ta on asutus (FIS § 4 lg 1 ja EPS § 41 lg 1), kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 lg 2 mõttes. FI ei pöördunud maakohtusse enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi, vaid avaliku huvi kaitseks. FI-le annab avaliku huvi kaitseks maakohtusse pöördumise õiguse KAS § 50 lg 2 (vt käesoleva otsuse punkti 50).
44. Kolleegium on seisukohal, et maakohtus asja menetlusse võtmine sõltub mh KAS § 50 lg 2 põhiseaduspärasusest. Ilma KAS § 50 lg-ta 2 ei saaks FI pöörduda maakohtusse avaliku huvi kaitseks ega maakohus menetleda FI avaldust sõltumata sellest, kas tegemist on hagimenetluse või hagita menetlusega.
Kui maakohus peaks olema ekslikult asunud seisukohale, et asi tuleks läbi vaadata hagimenetluses, siis ka see ei mõjutaks KAS § 50 lg 2 asjassepuutuvust. Ka hagita menetluses sõltuks asja menetlusse võtmine KAS § 50 lg 2 põhiseaduspärasusest (vt käesoleva otsuse punkti 50). Kui KAS § 50 lg 2 oleks põhiseadusvastane, ei saaks kohus FI avaldust menetleda ja tal tuleks avalduse menetlemisest keelduda teisel õiguslikul alusel. Näiteks TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama.
Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium KAS § 50 lg 2 asjassepuutuvaks.
II
45. KAS § 50 lg 1 alusel teeb FI krediidiasutusele ettekirjutuse, mille sisuks on kohustada krediidiasutust kutsuma oma juht tagasi. Kui krediidiasutus ettekirjutust ei täida, on FI-l õigus pöörduda kohtusse nõudega kutsuda juht tagasi. Seega ettekirjutusega pandud kohustus muudetakse (sunniviisiliselt) täidetavaks kohtulahendiga.
46. Nimetatud ettekirjutus ja KAS § 50 lg 2 alusel kohtusse pöördumine ettekirjutuse sundtäidetavuse tagamiseks riivab kolleegiumi hinnangul krediidiasutuse ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja krediidiasutuse juhi kutsevabadust (PS § 29 lg 1). Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. aprilli 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00, p 10). Krediidiasutus kui äriühing võib olla huvitatud, et just konkreetne isik kuuluks tema juhtide hulka, kuna see isik võib oma teadmiste ja oskustega aidata äriühingu tulu teenimisele kaasa. Ettekirjutus ja selle täitmise tagamiseks maakohtusse pöördumine koormab krediidiasutuse juhti ning mõjutab negatiivselt tema õigust tegeleda enda valitud tegevusalal.
III
47. Formaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama põhiseaduse pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. juuni 2005. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-05, punkt 8).
PS § 104 lg 2 kohaselt saab mõningaid seadusi vastu võtta ja muuta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. PS § 104 lg 2 p 14 kohaselt tuleb Riigikogu häälteenamusega vastu võtta ka kohtumenetluse seadused.
48. Maakohus asus seisukohale, et KAS § 50 lg 2 on PS § 104 lg 2 p 14 tähenduses kohtumenetluse seadus.
Riigikogu 9. istungjärgu 9. veebruari 1999. a stenogrammist nähtub, et krediidiasutuste seaduse eelnõu (1070 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 36 Riigikogu liiget.
Riigikogu 9. mai 2001. a stenogrammist nähtub, et finantsinspektsiooni seaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (632 SE), millega muudeti KAS § 50 lg-t 2, vastuvõtmise poolt hääletas 40 Riigikogu liiget.
Seega ei ole krediidiasutuste seaduse vastuvõtmise ega KAS § 50 lg 2 muutmise poolt hääletanud üle 50 Riigikogu liikme. Kui KAS § 50 lg 2 on PS § 104 lg 2 p 14 mõttes kohtumenetluse seadus, ei ole selle vastuvõtmisel ega ka muutmisel järgitud Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
49. Maakohtu põhjendustest võib järeldada, et FI nõuet on võimalik lahendada hagimenetluses ning hagi saab esitada üksnes isik. Kuna FI ei ole isik TsÜS § 25 lg 2 ja § 26 tähenduses, puudub tal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime TsMS § 201 kohaselt. Maakohus ei käsitanud Eesti Panka ega ka riiki hagi esitanud isikuna. Eelnevast tulenevalt ei olnud võimalik hageja isikut tuvastada, mistõttu keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast (TsMS § 371 lg 1 p 11).
50. Kolleegiumi hinnangul tuleb esmalt vastata küsimusele, kas tegemist on hagi- või hagita menetlusega, kuna sellest sõltub, millist regulatsiooni tuli maakohtul FI taotluse menetlusse võtmise hindamisel kohaldada ning keda tuleb käsitada menetlusosalisena. Sellest sõltub mh ka see, kas tegemist on kohtumenetluse seadusega PS § 104 lg 2 p 14 mõttes.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt peab kohus sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. See tähendab, et kui kohtusse pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemisest. Vajadusel saab kohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, mh juhul, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid, et nõuet kvalifitseerida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-90-13, p 12).
50.1. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ekslikult käsitanud asja hagimenetlusena, sest tegemist on hagita menetlusega TsMS § 475 lg 2 mõttes.
Hagita asjad on loetletud TsMS § 475 lg-s 1. Tegemist ei ole ammendava loeteluga, kuna TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
Kolleegiumi hinnangul on krediidiasutuse juhi tagasikutsumise nõude lahendamine maakohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse ülesandeks on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva riigivõimu teostamisel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 1). Olukorda, kus haldusorgan esitab eraisiku vastu kaebuse, reguleerivad HKMS § 260 lg-d 1 ja 2, milles ei ole sõnaselgelt ettenähtud seda, et finantsjärelevalve tegemiseks võib haldusorgan esitada krediidiasutuse vastu kaebuse halduskohtule, mille nõudeks oleks krediidiasutuse juhi tagasikutsumine. Üldjuhul nõuavad äriseadustiku § 184 lg 5 ja § 319 lg 5 kohaselt osanikud ja aktsionärid äriühingu juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumist maakohtus. Seadusandja ei ole KAS § 50 lg-s 2 sätestanud, et selline nõue (s.o äriühingu juhtorgani liikme tagasikutsumine) vaadatakse läbi halduskohtus. Eeldada võib, et seadusandja on soovinud, et ka krediidiasutuse juhi tagasikutsumist FI avalduse alusel menetletakse maakohtus.
Kolleegiumi hinnangul ei saa KAS § 50 lg 2 alusel maakohtusse esitatud nõuet läbi vaadata hagimenetluses, kuna tegemist ei ole eraõigussuhtes tekkinud vaidlusega (TsMS § 1 teine lause). FI kontrollib, kas krediidiasutuse juht vastab KAS §-s 48 sätestatud nõuetele. KAS §-s 48 sätestatud nõuded krediidiasutuse juhtidele ei ole eraõigusliku, vaid avalik-õigusliku iseloomuga. Kui FI leiab, et krediidiasutuse juht ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, on tal õigus teha krediidiasutusele ettekirjutus kutsuda juht tagasi. Kui krediidiasutus jätab FI ettekirjutuse täitmata, ei näe krediidiasutuste seadus FI-le ette volitust kutsuda ise krediidiasutuse juht tagasi, vaid selleks peab ta pöörduma kohtu poole (KAS § 50 lg 2). Ettekirjutuse täitmise tagamiseks maakohtusse pöördumine ei muuda FI ja krediidiasutuse vahelist vaidlust eraõiguslikuks. Olemuslikult on nii ettekirjutuse tegemine kui ka selle täitmise tagamiseks maakohtusse pöördumine finantsjärelevalve, mille eesmärgiks on kaitsta avalikku huvi (FIS § 3).
50.2. Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Seaduses ettenähtud juhul algatab hagita menetluse kohus selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2). Kolleegiumi hinnangul on FI hagita menetluses avaldajaks. Kuigi avaldajaks on FI, esitab ta avalduse maakohtule finantsjärelevalvet tehes, mida ta teeb riigi nimel (FIS § 4 lg 2).
51. TsMS § 475 lg 2 sätestab maakohtu õigusemõistmise ülesande sisu ja üldised piirid, sh näidates ära, millal maakohus on õigustatud ja kohustatud temale esitatud avaldust läbi vaatama ning selle kohta otsustust langetama, kui tegemist ei ole hagita asjaga TsMS § 475 lg 1 tähenduses ega hagimenetlusega. TsMS § 475 lg 2 on viitenorm, milles on sätestatud üksnes osa maakohtu õigusemõistmise ülesande sisu ja üldisi piire reguleerivaid eeldusi. Seadusandja võib muus seaduses sätestada need juhtumid, millal asi tuleb TsMS § 475 lg 2 kohaselt lahendada hagita menetluses.
Kolleegium on seisukohal, et KAS § 50 lg 2 on PS § 104 lg 2 p 14 mõttes kohtumenetluse seadus. KAS § 50 lg 2 on mõeldud muu hulgas reguleerima kohtumenetlust, sest see on vastu võetud selleks, et täiendada TsMS § 475 lg-s 2 sätestatud eelduste kogumit. Kuna KAS § 50 lg 2 vastuvõtmise poolt ei ole hääletanud Riigikogu koosseisu häälteenamus (vt käesoleva otsuse punkti 48), on see formaalselt põhiseadusvastane.
52. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p 2 alusel KAS § 50 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Saale Laos, Jüri Põld, Tambet Tampuu
Facebook
Twitter