Teksti suurus:

Süüteoennetuse nõukogu liikmete arv ja töökord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.03.2015, 5

Süüteoennetuse nõukogu liikmete arv ja töökord

Vastu võetud 27.02.2015 nr 19

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 20 lõike 5 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus sätestab süüteoennetuse nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustamise korra, selle töökorra ning nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra.

§ 2.  Üldsätted

  (1) Nõukogu ülesanded on sätestatud korrakaitseseaduse § 20 lõikes 1.

  (2) Nõukogu juhindub ettepanekute tegemisel korrakaitseseaduse §-des 18 ja 19 sätestatud põhimõtetest, valdkondlikest poliitikadokumentidest, eelkõige kriminaal- ja turvalisuspoliitika arengukavadest, ning käesolevast määrusest.

§ 3.  Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogu koosseisu kuulub 16 liiget, neist 7 on ametikohajärgsed püsiliikmed ja 9 valitavad liikmed.

  (2) Nõukogu esimees on justiitsminister ja aseesimees siseminister.

  (3) Nõukogu püsiliikmeteks nimetatakse haridus- ja teadusminister, justiitsminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalkaitseminister ning asjaomaste ametite esindajatena Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja riigi peaprokurör.

  (4) Nõukogu valitavateks liikmeteks nimetatakse neljaks aastaks Riigikohtu esindaja, Riigikogu õiguskomisjoni esindaja, Eesti Kirikute Nõukogu esindaja, kaks kõrgkoolide esindajat, kaks üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajat, üks vabaühenduste esindaja ja üks ettevõtete esindaja.

  (5) Ettepaneku valitava liikme kaasamiseks nõukogu koosseisu teeb nõukogu esimees, lähtudes nõukogus valitud valdkonnast ja temaatikast. Nõukogu esimees kooskõlastab ettepanekud nõukoguga.

  (6) Nõukogu valitavaks liikmeks nimetamiseks tuleb isikul esitada kirjalik nõusolek.

  (7) Nõukogu koosseis kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga.

  (8) Nõukogu koosseisust arvatakse välja:
  1) valitav liige – kirjaliku avalduse alusel ja ametist vabastamisel;
  2) ametikohajärgne liige – ametist vabastamisel;
  3) juhul kui valitav liige on kolmelt järjestikuselt nõukogu istungilt mõjuva põhjuseta puudunud ja ei ole endale määranud puudumise ajaks asendajat või ei täida talle nõukogu otsusega pandud ülesandeid – nõukogu esimehe ettepanekul.

§ 4.  Nõukogu töövorm

  (1) Nõukogu töövorm on istung ja istungite vahelisel ajal kirjalik arutelu ning elektrooniline otsustamine e-posti vahendusel. Nõukogu istungit juhatab nõukogu esimees ja tema äraolekul nõukogu aseesimees.

  (2) Nõukogu istungi toimumise aja määrab nõukogu ettepanekul nõukogu esimees. Nõukogu istungi toimumisest teatatakse nõukogu liikmele ette vähemalt 30 tööpäeva enne istungi toimumist.

  (3) Nõukogu istungid toimuvad kaks korda aastas, vajaduse korral kutsub nõukogu esimees nõukogu kokku erakorraliselt.

  (4) Nõukogu liikmete tööd ei tasustata. Neile hüvitatakse istungil osalemisega seotud sõidukulud vastavalt esitatud dokumentidele.

  (5) Nõukogu liikme põhjendatud ettepaneku korral võib nõukogu istungist hääleõiguseta osa võtta isik, kes ei ole nõukogu liige.

  (6) Nõukogu istung protokollitakse.

  (7) Nõukogu võib istungite vahelisel ajal saata nõukogu tööga seotud materjale kirjalikuks aruteluks ja langetada otsuseid elektroonilisel teel läbiviidava kooskõlastuse teel.

§ 5.  Nõukogu töö juhtimine

  (1) Nõukogu esimees juhib nõukogu tööd, esindab nõukogu ja vastutab nõukogu tegevuse eest.

  (2) Nõukogu esimehe äraolekul või tema ülesandel täidab esimehe ülesandeid nõukogu aseesimees või tema puudumisel esimehe poolt määratud nõukogu liige.

  (3) Nõukogu kehtestab protokollilise otsusega kodukorra ja juhendid, samuti kõik nõukogu nimel esitatavad arvamused, ettepanekud, avaldused, aruanded ning töörühmade koosseisud ja nende tasustamise korra ja summad.

§ 6.  Nõukogu otsused

  (1) Nõukogu otsused märgitakse protokolli, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

  (2) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt pool koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungi juhataja hääl.

§ 7.  Nõukogu töörühmad

  (1) Korrakaitseseaduse § 20 lõike 6 kohaselt võib nõukogu juurde moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi.

  (2) Korrakaitseseaduse § 20 lõike 7 kohaselt nõukogu juurde moodustatud ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab justiitsminister käskkirjaga.

  (3) Nõukogu istungil määratakse töörühma juht, kelle ülesandeks on korraldada töörühma tegevust ja anda aru töörühma tegevusest nõukogu istungitel.

  (4) Nõukogu töörühmadesse valitakse teemavaldkonna asjatundjad ja sidusvaldkondade esindajad.

§ 8.  Nõukogu istungi ettevalmistamine

  (1) Nõukogu istungite ettevalmistamiseks peavad töörühmade juhid ja nõukogu esimees korralisi nõupidamisi.

  (2) Nõukogu istungite materjalid edastatakse liikmetele elektrooniliselt 14 tööpäeva enne nõukogu istungi toimumist.

  (3) Nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse ja ettepanekud nõukogu istungite materjalide kohta elektrooniliselt või suuliselt nõukogule määratud aja jooksul.

  (4) Nõukogu liige teavitab Justiitsministeeriumi nõukogu istungilt ja nõupidamiselt puudumisest ning teatab, kes teda asendab.

§ 9.  Nõukogu asjaajamine

  (1) Nõukogu asjaajamist korraldab Justiitsministeerium.

  (2) Justiitsministeerium:
  1) kontrollib nõukogu otsuste täitmist ja annab sellekohase teabe nõukogule;
  2) tagab istungite päevakorra ja materjalide ettevalmistamise ning nõukogu liikmetele edastamise;
  3) tagab nõukogu tegevuskava ja aruannete koostamise ning nõukogu ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite otstarbeka kasutamise;
  4) arvestab nõukogu päevakorra koostamisel nõukogu liikmete ettepanekuid.

Taavi Rõivas
Peaminister

Andres Anvelt
Justiitsminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json