Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisusavalik kordhädaolukorderakorraline seisukord

04 POLIITIKA0431 poliitika ja avalik turvalisusavalik turvalisustsiviilkaitse

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0821 kaitserelvajõud

12 ÕIGUS1216 kriminaalõiguskaristustrahv

20 KAUBANDUS2026 tarbiminekaubad ja teenusedteenusedüldhuviteenused

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2841 tervistervishoiupoliitikatervishoiuteenus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3226 kommunikatsioonsidesüsteem

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Hädaolukorra seadus (lühend - HOS)

Hädaolukorra seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2017
Avaldamismärge:RT I, 03.03.2017, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.02.2017 otsus nr 64

Hädaolukorra seadus

Vastu võetud 08.02.2017

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus ei sätesta teisiti.

  (3) Käesolev seadus ei reguleeri riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks valmistumist.

  (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ning isikute pädevus ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (5) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Terminid

  (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.

  (2) Hädaolukorra oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.

  (3) Kriisireguleerimine käesoleva seaduse tähenduses on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.

  (4) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.

  (5) Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust.

§ 3.  Kriisireguleerimise põhimõtted

  (1) Iga asutus ja isik vastutab oma valdkonna kriisireguleerimisülesannete täitmise eest.

  (2) Iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal, kui käesolevas seaduses või teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil.

  (4) Hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud koostööd ning pakuvad üksteisele abi.

2. peatükk Kriisireguleerimise korraldus 

§ 4.  Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon

  (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni.

  (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon:
  1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste kriisireguleerimisülesannete täitmist, paneb vajaduse korral neile ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgib pandud ülesannete täitmist;
  2) täidab muid õigusaktidest ja tema põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni koosseis, juhtimine, ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 5.  Regionaalne kriisikomisjon

  (1) Kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister moodustab neli alaliselt tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni.

  (2) Regionaalne kriisikomisjon:
  1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis;
  2) moodustab vajaduse korral alalise või ajutise territoriaalse või valdkondliku alakomisjoni;
  3) täidab muid seadusest ja tema põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

  (3) Regionaalse kriisikomisjoni koosseis, juhtimine, ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

§ 6.  Omavalitsusüksuse kriisikomisjon

  (1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni.

  (2) Valla- või linnavalitsus võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega.

  (3) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon:
  1) koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses;
  2) esitab regionaalsele kriisikomisjonile kord aastas kokkuvõtte omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest ning järgmise aasta tööplaani;
  3) täidab muid seadusest ja tema põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

  (4) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni esimeheks on vallavanem või linnapea, kes kinnitab kriisikomisjoni koosseisu.

  (5) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab valla- või linnavalitsus.

  (6) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhimääruse eelnõu Päästeametiga.

§ 7.  Siseministeeriumi ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel

  Kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks Siseministeerium:
  1) töötab välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja kavandab selle elluviimist;
  2) nõustab asutusi ja suunab nende tegevust kriisireguleerimise korraldamisel;
  3) teeb käesoleva seadusega asutustele pandud ülesannete täitmise üle järelevalvet käesoleva seaduse §-s 45 sätestatu kohaselt ning koostab ja esitab Vabariigi Valitsusele ülevaateid ülesannete täitmise seisust;
  4) korraldab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni tööd;
  5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimisülesandeid.

§ 8.  Ministeeriumi ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel

  Ministeerium korraldab kriisireguleerimist oma valitsemisalas.

3. peatükk Hädaolukorra ennetamine, selleks valmistumine ja selle lahendamine 

§ 9.  Hädaolukorra riski hindamine

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused.

  (2) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.

  (3) Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise korra kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

  (4) Ministeerium otsustab, milliseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuid on vaja rakendada, ning arvestab hädaolukorra ennetamiseks vajalike tegevustega ministeeriumi valitsemisala tegevuste planeerimisel.

  (5) Kui asutus või kohaliku omavalitsuse üksus analüüsib oma kriisireguleerimisülesannete täitmiseks riske, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses, ei pea riski hindamisel lähtuma käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetest.

§ 10.  Riskikommunikatsioon

  (1) Avalikkuse teadlikkuse ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamiseks korraldatakse riskikommunikatsiooni.

  (2) Riskikommunikatsioon on avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut.

  (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega nende hädaolukordade loetelu, mille puhul riskikommunikatsiooni korraldatakse, ning määrab korraldamise eest vastutavad asutused.

  (4) Elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest põhjustatud hädaolukorra puhul korraldab riskikommunikatsiooni elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus.

§ 11.  Riigi tegevusvaru

  (1) Riigi tegevusvaru moodustatakse hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra riskianalüüsist ja hädaolukorra lahendamise plaanist lähtudes.

  (2) Riigi tegevusvaru käesoleva seaduse tähenduses on riigi omandis olev või lepingutega tagatud ressurss hädaolukorra lahendamiseks.

  (3) Riigi tegevusvaru moodustamise, varu moodustaja, varu moodustamise eesmärgi, viisi ja rahastamise ning varu hoidmise, kasutamise ja uuendamise üle järelevalve tegija otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (4) Riigi tegevusvaru moodustaja vastutab varu hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, sealhulgas täiendamise ja aruandluse korraldamise eest.

§ 12.  Hädaolukorrast teavitamine

  (1) Füüsiline isik on kohustatud viivitamata teatama hädaabinumbril 112 talle teatavaks saanud hädaolukorrast või hädaolukorra ohust, kui ei ole alust arvata, et hädaolukorra lahendamiseks pädevat asutust on juba teavitatud.

  (2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus teavitab hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise nõuded ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.

§ 13.  Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise side ettevõtja kohustused hädaolukorrast teavitamisel

  Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus võivad olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid. Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud ajal.

§ 14.  Hädaolukorra lahendamise juhtimine ja koostöö

  (1) Hädaolukorra lahendamist juhib järgmine asutus (edaspidi hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus):
  1) Vabariigi Valitsuse määratud täidesaatva riigivõimu asutus või
  2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, kui hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

  (2) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus otsustab, kas on tegemist hädaolukorraga. Kui hädaolukorra on põhjustanud elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus, määratakse, kas on tegemist hädaolukorraga, käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määruse kohaselt.

  (4) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus juhib hädaolukorra lahendamist õigusaktides ning hädaolukorra lahendamise plaanis sätestatu kohaselt.

  (5) Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamisel.

§ 15.  Hädaolukorra lahendamise plaan

  (1) Hädaolukorra lahendamiseks koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan.

  (2) Hädaolukorra lahendamise plaan on koostöökokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutus või isik lepivad kokku hädaolukorra lahendamise korralduse.

  (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning määrab hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtiva asutuse.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule koostab hädaolukorra lahendamise plaani elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalisest katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks.

  (5) Hädaolukorra lahendamise plaan kooskõlastatakse asjassepuutuva ministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab hädaolukorra lahendamise plaani Päästeametiga.

  (6) Ministeerium või Päästeamet jätab hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamata, kui plaan ei vasta nõuetele, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või ei võimalda hädaolukorda piisavalt kiiresti ja tulemuslikult lahendada.

  (7) Hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtival ja selle koostamisse kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult plaani koostamiseks vajalikku teavet.

  (8) Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise korra kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

§ 16.  Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine

  (1) Ulatusliku evakuatsiooni otsustab asutus või isik oma pädevuse piires korrakaitseseaduse §-s 26 või 44 sätestatud alustel ja korras või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (2) Ulatuslik evakuatsioon käesoleva seaduse tähenduses on hädaolukorra või selle ohu korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel toimuv elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.

  (3) Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus aitab kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele ja toitlustamisele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesande täitmisel võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 45–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

  (6) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.

§ 17.  Hädaolukorra ohu tõrjumine

  Käesoleva seaduse §-des 14 ja 16 ning § 14 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatut kohaldatakse ka hädaolukorra ohu korral.

§ 18.  Kriisireguleerimisõppus

  (1) Kriisireguleerimisõppus (edaspidi õppus) korraldatakse hädaolukorra lahendamise võime kontrollimiseks või harjutamiseks ning sellel osalevad üldjuhul kõik pädevad asutused.

  (2) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (3) Siseministeerium korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppuse.

  (4) Õppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

  (5) Õppuse korraldamisega seotud kulud kaetakse õppuse korraldaja eelarvest. Õppusesse kaasatud asutuste õppusel osalemise kulud kaetakse nende asutuste eelarvetest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4. peatükk Eriolukord 

1. jagu Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine ning õigusaktide jõustumine ja avaldamine 

§ 19.  Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused

  (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata.

  (2) Katastroof käesoleva seaduse tähenduses on eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

  (3) Nakkushaigust käsitatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses.

§ 20.  Eriolukorra väljakuulutamine

  Vabariigi Valitsus kuulutab eriolukorra välja kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (edaspidi eriolukorra piirkond).

§ 21.  Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise kohta

  (1) Vabariigi Valitsuse korralduses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse:
  1) eriolukorra väljakuulutamine;
  2) eriolukorra väljakuulutamise põhjus;
  3) eriolukorra piirkond;
  4) eriolukorra juht;
  5) muud olulised asjaolud.

  (2) Vabariigi Valitsus võib otsustada korraldusega muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 sätestatud eriolukorra asjaolusid. Eriolukorra asjaolude muutmist ei loeta uue eriolukorra väljakuulutamiseks.

§ 22.  Eriolukorra lõpetamine

  Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise pärast seda, kui eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks ei ole enam vaja rakendada käesolevas peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid.

§ 23.  Eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise, eriolukorra asjaolude muutmise ning eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisega seotud õigusaktide jõustumine ja avaldamine

  (1) Vabariigi Valitsuse haldusakt eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule täitjale või selle avaldamisel üleriigilise levikuga massiteabevahendis, kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda. See õigusakt avaldatakse ka Riigi Teatajas.

  (2) Vabariigi Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise ning eriolukorra asjaolude muutmise kohta avaldatakse muutmata kujul järgmiselt, kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda:
  1) hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas;
  2) viivitamata üleriigilise levikuga massiteabevahendis.

2. jagu Eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise juhtimine ja eriolukorra tööd 

§ 24.  Eriolukorra juht

  (1) Eriolukorra väljakuulutamisel määrab Vabariigi Valitsus ühe ministri, kes juhib ja koordineerib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamist (edaspidi eriolukorra juht).

  (2) Eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutustele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.

  (3) Eriolukorra juht allub Vabariigi Valitsusele ning on Vabariigi Valitsuse ees aruandekohustuslik.

  (4) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon abistab vajaduse korral eriolukorra juhti eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel ja teabevahetuse korraldamisel ning täidab eriolukorra juhi antud ülesandeid.

  (5) Eriolukorra juht annab oma pädevuse piires haldusaktidena korraldusi.

  (6) Kui eriolukord kehtib samal ajal erakorralise seisukorraga, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile. Kui eriolukord kehtib samal ajal kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraga, allub eriolukorra juht peaministrile.

§ 25.  Eriolukorra tööd ja eriolukorra tööde juht

  (1) Eriolukorra tööd on tööd eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks, sealhulgas tööd kannatanutele ja abivajajatele abi osutamiseks ning tööd ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks.

  (2) Eriolukorra juht määrab ühe või mitu eriolukorra tööde juhti, kes juhivad eriolukorra tööde tegemist eriolukorra piirkonnas, koordineerivad avaliku korra ja liiklusohutuse tagamist ning täidavad eriolukorra juhi antud ülesandeid.

  (3) Eriolukorra tööde juht allub oma ülesannete täitmisel eriolukorra juhile.

  (4) Eriolukorra tööde juht annab oma pädevuse piires haldusaktidena korraldusi.

  (5) Eriolukorra tööde juht vastutab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks tema juhtimisel tehtava töö ohutuse eest ning tagab võimaluse korral abinõude rakendamise loodus- ja muinsuskaitseobjektide säilitamiseks ning kaitsmiseks.

3. jagu Eriolukorra ajal rakendatavad meetmed 

§ 26.  Töökohustus

  (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja muu eriolukorra juhi määratud ametiisik võivad eriolukorra ajal kohustada füüsilist isikut eriolukorra tööd tegema, kui pädevad asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei saa seda teha või ei saa seda õigel ajal teha.

  (2) Füüsilisele isikule võib töökohustuse panna, kui ta on vähemalt 18-aastane ning selle töö tegemiseks oma teadmiste, oskuste ja terviseseisundi poolest võimeline.

  (3) Töökohustus lõpeb eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisiku määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra lõpetamisel. Isikut tohib töökohustust täitma rakendada kõige kauem 48 tunniks.

  (4) Tööle rakendatud füüsilisele isikule peab olema tagatud 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu.

  (5) Eriolukorra tööle ei kohustata:
  1) keskmise, raske või sügava puudega isikut ja tema hooldajat;
  2) puuduva töövõimega isikut;
  3) rasedat;
  4) isikut, kes kasvatab keskmise, raske või sügava puudega last;
  5) üht alla 12-aastase lapse vanemat või hooldajat;
  6) alla 35-aastast naissoost isikut, kui tööd tehakse ioniseeriva kiirgusohu piirkonnas;
  7) kaitseväelast;
  8) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötavat isikut, kui ta täidab riigikaitselist töökohustust.

§ 27.  Vallasasja sundvõõrandamine

  (1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse, kui asi on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras ei sundvõõrandata raha ega isikule kuuluvat vara, millele ei saa pöörata täitemenetluses sissenõuet.

§ 28.  Asja sundkasutus

  (1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu käesoleva seaduse §-s 27 nimetamata vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise, kui asja kasutamine on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks kasutamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.

  (2) Asja sundkasutus lõpeb eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra lõpetamisel.

§ 29.  Asja sundvõõrandamine ja sundkasutusse võtmine ning hüvitise maksmine

  (1) Asja sundvõõrandab või võtab sundkasutusse eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik.

  (2) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja asja sundvõõrandav ametiisik võivad kohustada sundvõõrandatava või sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta.

  (3) Asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise kohta koostatakse protokoll kahes eksemplaris. Protokolli üks eksemplar antakse asja omanikule või valdajale.

  (4) Riik maksab isikule isiku asja eriolukorra ajal sundvõõrandamise või sundkasutuse eest hüvitist õiglases ulatuses.

  (5) Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 30.  Valduses eriolukorra tööde tegemine

  Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad otsustada eriolukorra piirkonnas valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.

§ 31.  Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud

  (1) Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik võivad kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks (edaspidi viibimiskeeld). Võimaluse korral säilitatakse isikule juurdepääs tema elu- või tööruumile.

  (2) Kui viibimiskeeld kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, tagab viibimiskeelu kohaldamise otsustaja viibimiskeelu koha tähistamise arusaadaval viisil. Kui määramata arvu isikute suhtes kehtestatud viibimiskeeld hõlmab suuremat kui ühe ruutkilomeetri suurust ala, avalikustatakse teave viibimiskeelu kohta viivitamata massiteabevahendites.

  (3) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad kehtestada korraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata liikumisvabaduse piirangu eriolukorra piirkonnas, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viibimiskeeld, lõikes 3 nimetatud liikumisvabaduse piirang või muu liikumisvabaduse piirang kehtib korralduses määratud ajani, kuid kõige kauem eriolukorra lõpetamiseni.

§ 32.  Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud

  (1) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad korraldusega piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise eriolukorra piirkonnas, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus kehtib selles määratud ajani, kuid kõige kauem eriolukorra lõpetamiseni.

§ 33.  Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine

  (1) Eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil on õigus panna elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustus osutada elutähtsat teenust ettekirjutuses märgitud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.

  (2) Eriolukorra juhil on õigus eriolukorra ajal panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks.

  (3) Kui elutähtsa teenuse osutaja ei täida tähtajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust või sideettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust, võib seda täitma kohustada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras. Sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär on 9600 eurot.

4. jagu Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse 

§ 34.  Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine

  (1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata järgmiste ülesannete täitmisse:
  1) eriolukorra tööde tegemine;
  2) liikluse korraldamine eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ülesande täitmisse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisse otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega.

  (4) Ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisse teeb Vabariigi Valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse see riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kuni eriolukorra lõpetamiseni.

  (6) Kaitseväge või Kaitseliitu võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse kaasata üksnes juhul, kui asutus ei saa või ei saa õigel ajal seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud korralduses märgitakse:
  1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse;
  2) ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arv või arvu ülempiir;
  3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaeg;
  4) territoorium, kus Kaitsevägi või Kaitseliit ülesannet täidab;
  5) ametiisik, kellele ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub;
  6) vajaduse korral muud andmed.

§ 35.  Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise kord

  (1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel antud korraldus esitatakse viivitamata Kaitseväe juhatajale või Kaitseliidu ülemale, kes allutab käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel osalevad kaitseväelased või Kaitseliidu tegevliikmed nende ülema kaudu Vabariigi Valitsuse määratud ametiisikule.

  (2) Käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel antud korraldusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.

  (3) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldatakse kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietusele ning Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduki tähistamisele korrakaitseseaduse § 162 lõiget 3 ja lõike 4 alusel kehtestatud määrust.

  (4) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võivad käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud alustel ja korras.

  (5) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisse võib kaasata vaid selle ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme.

5. peatükk Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldus 

§ 36.  Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
  1) elektriga varustamine;
  2) maagaasiga varustamine;
  3) vedelkütusega varustamine;
  4) riigitee sõidetavuse tagamine;
  5) telefoniteenus;
  6) mobiiltelefoniteenus;
  7) andmesideteenus;
  8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.

  (2) Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust.

  (3) Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
  1) makseteenus;
  2) sularaharinglus.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
  1) kaugküttega varustamine;
  2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
  3) veega varustamine ja kanalisatsioon.

§ 37.  Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused

  (1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus:
  1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;
  2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;
  3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;
  4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt;
  5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt.

  (2) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:
  1) teenuse kirjeldus ehk see, millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad;
  2) nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras;
  3) nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks;
  4) elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja vajaduse korral taastamise prioriteedid;
  5) vajaduse korral nõuded elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt;
  6) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus;
  7) hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus;
  8) muud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks olulised nõuded.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud nõuded hõlmavad eelkõige järgmist:
  1) millised protsessid, ehitised, seadmed ja muud vahendid ning milline personal peab olemas olema, et tagada teenuse osutamine hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal ja vajaduse korral rahuldada sellel ajal suurenenud nõudlus teenuse järele;
  2) milliseid olulisemaid meetmeid tuleb elutähtsa teenuse osutajal rakendada, et vähendada enda osutatava teenuse sõltuvust olulisematest elutähtsatest teenustest, tarnijatest ja muudest lepingupartneritest.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud ülesandeid võib täita käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuse määratud tema valitsemisalas asuv amet või inspektsioon või § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus.

§ 38.  Elutähtsa teenuse osutaja määramine ja tema kohustused

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja on juriidiline isik, kelle pädevuses on käesoleva seaduse §-s 36 elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik.

  (2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille täitmise korral loetakse ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
  1) koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
  2) rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
  3) tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
  4) teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
  5) osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
  6) andma elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
  7) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
  8) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.

§ 39.  Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riski hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi toimepidevuse riskianalüüs ja plaan).

  (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldatakse teenuse katkestust põhjustavaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestuse tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid.

  (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatakse meetmeid, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse korral teenuse taastamiseks ja katkestuse tagajärgede leevendamiseks, ning muid olulisi asjaolusid.

  (4) Kui elutähtsat teenust osutab mitu elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani.

  (5) Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja korra kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

§ 40.  Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamine

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja esitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele.

  (2) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus kontrollib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 30 päeva jooksul arvates toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani saamisest.

  (3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus võib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra.

  (4) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab toimepidevuse plaani arvamuse avaldamiseks asutusele, kes kaasatakse või tõenäoliselt kaasatakse elutähtsa teenuse katkestuse korral teenuse taastamisse. Eesti Pank edastab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile.

  (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus jätab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, dokumentides esitatud kirjeldused ja hinnangud on puudulikud, need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest lähtudes ei ole võimalik elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada.

  (6) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani teadmiseks Siseministeeriumile, kui Siseministeeriumil on seda teavet vaja oma ülesannete täitmiseks. Siseministeeriumil on õigus saada täpsustusi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta.

  (7) Asutus ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on elutähtsa teenuse osutaja teatanud, et tegemist on ärisaladusega.

§ 41.  Elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse tagamine

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ja nendega seotud infovara turvameetmete alalise rakendamise.

  (2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest.

  (3) Elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ja nendega seotud infovara turvameetmed kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Nende riigi osutatavate teenuste ning avaliku võimu ülesannete loetelu, millele laienevad käesoleva paragrahvi ja selle alusel kehtestatud nõuded, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

6. peatükk Eriolukorra ajal tekkinud kahju hüvitamine ja füüsilise isiku sotsiaalsed tagatised 

§ 42.  Eriolukorra ajal tekkinud kahju hüvitamise erisused

  Riik ei hüvita:
  1) eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorras süüdi oleva füüsilise isiku kulusid;
  2) omanikule kuulunud ainete ja materjalide väärtust, kui neid aineid ja materjale kasutati tema huvides;
  3) käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud töödega tekitatud kahju.

§ 43.  Eriolukorra tööle rakendatud füüsilise isiku tasustamine

  (1) Käesoleva seaduse § 26 alusel tööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi eriolukorra tööle rakendatud isik) maksab riik töötatud aja eest toetust.

  (2) Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra tööle rakendamise ajal tema senise töötasu.

§ 44.  Eriolukorra tööle rakendatud isiku sotsiaalsed tagatised

  (1) Tööandja ei või töötajaga töölepingut üles öelda või ametnikuga teenistussuhet lõpetada põhjusel, et töötaja või ametnik on rakendatud eriolukorra tööle.

  (2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isik selle töö tõttu hukkub või sellel tööl saadud vigastuse tagajärjel sureb, maksab riik perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud isikutele hüvitist kokku isiku kümne aasta töötasu või palga ulatuses.

  (3) Eriolukorra töö tõttu hukkunud või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel surnud isiku matuse korraldamiseks maksab riik matuse korraldanud isikule tehtud kulude hüvitamiseks toetust. Toetust makstakse riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 nimetatud kulude hüvitamiseks sama seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

  (4) Kui eriolukorra tööle rakendatud isikul tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime eriolukorra tööl saadud vigastuse või töö tõttu tekkinud haiguse tagajärjel, maksab riik talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest, järgmiselt:
  1) osalise töövõime korral – tema kahe aasta töötasu või palga ulatuses;
  2) puuduva töövõime korral – tema seitsme aasta töötasu või palga ulatuses.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja eriolukorra tööl ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.

  (6) Hüvitise arvutamise aluseks võetakse töölepingu seaduse alusel arvutatud isiku keskmine töötasu.

  (7) Kui isik ei saanud hüvitise määramisele eelneval perioodil töötasu ega palka, arvutatakse hüvitise suurus hüvitise määramise ajal kehtiva töötasu alammäära alusel.

  (8) Hüvitis makstakse isikule välja osade kaupa. Osa suurus sõltub töövõime esmakordsel või kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestusest.

  (9) Hüvitist ei maksta kokku rohkem kui töövõime esmakordsel hindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastav hüvitise maksimummäär.

  (10) Kui isiku töövõime ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel töövõime kordushindamisel tuvastatud töövõime ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

  (11) Kui töövõime kordushindamise tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enam makstud summat tagasi ei nõuta.

  (12) Isikul, kellele töövõime kordushindamise tõttu enam hüvitist ei makstud, kuid kelle töövõime on uue töövõime kordushindamise alusel vähenenud, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, olla kokku pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

  (13) Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab töövõime esmakordsele tuvastamisele järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat töötasu või palka osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui töövõime kordushindamisel tuvastatud osalise või puuduva töövõime periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat töötasu või palka tarbijahinnaindeksitega alates osalise või puuduva töövõime esmakordse tuvastamise aastast kuni viimasele töövõime kordustuvastamisele eelneva aastani.

  (14) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 58 sätestatut.

  (15) Kui eriolukorra tööle rakendatud isik on saanud vigastada või on haigestunud, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik selles osas, mis ei ole kaetud ravikindlustuse seaduse alusel.

  (16) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitiste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister määrusega.

  (17) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–16 sätestatut ei kohaldata, kui eriolukorra tööle rakendatud isik oli hukkumisel või vigastuse saamisel:
  1) pannud toime süüteo;
  2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
  4) enda põhjustatud joobeseisundis.

7. peatükk Järelevalve 

§ 45.  Järelevalvepädevus

  (1) Haldus- ja riiklikku järelevalvet tehakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle järgmiselt:
  1) haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teeb Siseministeerium;
  2) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 alusel moodustatud riigi tegevusvaru hoidmise, kasutamise ja uuendamise üle teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud asutus;
  3) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud määruste täitmise üle teeb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus, finantsjärelevalve subjektide suhtes teeb haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 38–40 ning § 37 lõike 2 ja § 39 lõike 5 alusel kehtestatud määruste täitmise üle Finantsinspektsioon;
  4) haldus- või riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teeb Riigi Infosüsteemi Amet.

  (2) Siseministeerium võib määrata Päästeameti tegema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste üle.

§ 46.  Riiklik järelevalve

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 47.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 2000 eurot.

8. peatükk Vastutus 

§ 48.  Hädaolukorraks valmistumise nõuete rikkumine

  Hädaolukorra riskianalüüsi või hädaolukorra lahendamise plaani koostamisega, õppuse korraldamisega või elutähtsa teenuse korraldamisega seotud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 49.  Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine

  (1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punktides 1–7 kehtestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 50.  Elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

  (1) Elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 51.  Eriolukorra ajal kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või eriolukorra juhi määratud ametiisiku seadusliku korralduse eiramise või eriolukorra piirkonnas käesoleva seaduse §-de 26–30 alusel antud korralduse eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 52.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 48, 49 ja 51 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

9. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 53.  Üleminekusätted

  (1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määrusega määratud asutus koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi 2018. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi kinnitamist hinnatakse riigi tegevusvaru moodustamise vajadust ning Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud korralduse 2018. aasta 1. juuliks. Kuni 2018. aasta 1. juulini hoitakse hädaolukorra seaduse (RT I 2009, 39, 262) § 42 alusel moodustatud riigi tegevusvarusid enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt.

  (3) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud määruse kehtestab Vabariigi Valitsus 2018. aasta 1. juuliks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist lähtudes kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud määruse 2018. aasta 1. juuliks.

  (5) Käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega määratud ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud asutus peavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava hädaolukorra lahendamise plaani koostama 2019. aasta 1. juuliks.

  (6) Elutähtsa teenuse osutaja koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2018. aasta 1. juuliks.

  (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hädaolukorra lahendamise plaanide kinnitamiseni.

  (8) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid kehtivad kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamiseni ning nende kinnitamiseni käesoleva seaduse § 40 kohaselt.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 54.  Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 97 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigiteid korrashoidev ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja, kes tegutseb tiheasustusalal vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

(9) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”.

§ 55.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 211 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:”;

2) paragrahvi 211 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.”.

§ 56.  Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 87 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.

(5) Multipleksimisteenuse osutaja ja sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

2) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust või ringhäälinguvõrgu teenust, peab teenuse elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”;

3) seadust täiendatakse peatükiga 91 järgmises sõnastuses:

91. peatükk
RIIGISIDE

§ 1003. Kriitilise tähtsusega side

(1) Kriitilise tähtsusega side on elektroonilise side teenus Vabariigi Valitsuse määratud asutustele ja isikutele sõnumite katkematuks ja töökindlaks edastamiseks.

(2) Nende asutuste ja isikute loetelu, kellele kriitilise tähtsusega sidet osutatakse, ning turvaklassi kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(3) Kriitilise tähtsusega side teenuse osutaja peab teenuse elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

(4) Kriitilise tähtsusega side nõuded ja kriitilise tähtsusega side tagamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1004. Mereraadioside

(1) Mereraadioside on elektroonilise side teenus, mida osutatakse mereraadiosidevõrgu kaudu ja mille eesmärk on side tagamine ohutuks laevaliikluseks Eesti Vabariigi vastutusalas vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel ning merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) nõuetele.

(2) Mereraadioside teenuse osutaja peab teenuse elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

§ 1005. Operatiivraadiosidevõrgu teenus

(1) Operatiivraadiosidevõrgu teenus ESTER (edaspidi ESTER-i teenus) on elektroonilise side teenus, mis võimaldab teha ja võtta vastu Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks määramata asukohas ja ajal kasutajate terminalide vahelisi võrgusiseseid rühmakõnesid ja individuaalkõnesid ning saata ja võtta vastu sõnumeid.

(2) ESTER-i teenuse osutaja peab teenuse elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”;

4) paragrahvi 115 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 133 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 133. Riiklik ja haldusjärelevalve”;

6) paragrahvi 133 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 872 sätestatud sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamise üle ning käesoleva seaduse § 872 lõikes 6, § 1003 lõikes 3, § 1004 lõikes 2 ja § 1005 lõikes 2 nimetatud teenuse osutaja poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 1702 järgmises sõnastuses:

§ 1702. Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 872 lõikes 6, § 1003 lõikes 3, § 1004 lõikes 2 ja § 1005 lõikes 2 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.”;

8) paragrahvi 188 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 155, 159, 162–164, 166–1662, 1711, 176, 177, 182 ja 1841 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.”;

9) paragrahvi 188 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva seaduse §-des 1701 ja 1702 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.”.

§ 57.  Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine

Hädaolukorra seadus (RT I 2009, 39, 262) tunnistatakse kehtetuks.

§ 58.  Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse alusel välja antud dokumentidele kantud sertifikaadiga digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifitseerimisteenuse osutaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”.

§ 59.  Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduse § 66 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo teenust osutav ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”.

§ 60.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse;”;

2) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaitseliidu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 61.  Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse.”.

§ 62.  Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:
1) soojuse tootja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses;
2) võrguettevõtjast soojusettevõtja, kes tegutseb võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses.”;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.”.

§ 63.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 3 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:”.

§ 64.  Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 591 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 591. Elektroonilise turvalisuse tagamine

Lennuvälja käitaja, kelle käitatav lennuväli on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, samuti Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagav aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”;

2) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse §-s 591 nimetatud lennuvälja käitaja ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.”;

3) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Riigi Infosüsteemi Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ning 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

4) paragrahvi 603 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Riigi Infosüsteemi Ameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.”;

5) paragrahv 6043 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-dega 6044 ja 6045 järgmises sõnastuses:

§ 6044. Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 591 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 6045. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6032, 6035 ja 6039–6042 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.

(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.”.

§ 65.  Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks on ettevõtja:
1) kelle jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 10 000 tarbijat või
2) kes osutab gaasivõrgus ülekandeteenust.”;

2) paragrahvi 262 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koos Konkurentsiametiga saadud teavet ning süsteemihalduri rakendatud turumeetmeid. Kui analüüsi tulemusel ilmneb, et varustuskindluse tagamiseks on vaja kasutusele võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmed, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada kasutada käesoleva seaduse § 262 lõikes 1 nimetatud tarnehäire kõrvaldamiseks või selle mõju leevendamiseks vajalike meetmete kavas nimetatud gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmeid.”.

§ 66.  Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elutähtsat teenust osutav ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja).”.

§ 67.  Postiseaduse muutmine

Postiseaduse § 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Universaalse postiteenuse osutaja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”.

§ 68.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõige 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hädaabiteadete menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”.

§ 69.  Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hädaabiteadete menetlemise korra ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeinfosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse:

1) päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute ja menetluste andmeid, et Päästeameti ülesandeid tõhusalt ja kiirelt täita, ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmeid;
2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid, koolitamise ja teavitamise käigus kogutud andmeid ning eluaseme valdaja tuleohutusnõustamisel isiku nõusolekul kontrollitud objekti ja objekti valdaja kohta kogutud andmeid, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust.

(2) Päästeinfosüsteemi kantakse:
1) pääste- ja demineerimistöö tegemisega seotud andmed;
2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmed;
3) päästeteenistuja andmed;
4) päästesündmusel osalenud isiku andmed;
5) järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste ning ennetustöö andmed;
6) eluaseme valdaja tuleohutusnõustamise ja tehtud ennetustöö andmed;
7) objekti valdaja andmed.”;

3) peatükk 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

61. peatükk
KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU KAASAMINE PÄÄSTESÜNDMUSE LAHENDAMISSE

§ 311. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine päästesündmuse lahendamisse

(1) Päästesündmuse lahendamisse võib kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

(2) Päästesündmuse lahendamisse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.

§ 70.  Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Käesoleva seaduse kohaldamine raudtee-ettevõtjale, elektroonilise turvalisuse tagamine ja raamatupidamise eraldatus”;

2) paragrahvi 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri või kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa on vähemalt 20 protsenti kaubaveo või reisijateveo turuosast, peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”;

3) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Riigi Infosüsteemi Amet.”;

4) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Riigi Infosüsteemi Ameti pädevuses on käesoleva seaduse § 4 lõikes 11 nimetatud raudtee-ettevõtja poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine.”;

5) paragrahvi 72 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Riigi Infosüsteemi Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ning 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

6) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riigi Infosüsteemi Ameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:

§ 791. Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 11 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.”;

8) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse §-s 791 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.”.

§ 71.  Riigi Teataja seaduse muutmine

Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Vabariigi Valitsuse eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise, eriolukorra asjaolude muutmise ning eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisega seotud korraldus esitatakse avaldamiseks viivitamata.”;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud korraldus avaldatakse hiljemalt korralduse esitamisele järgneval päeval.”.

§ 72.  Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Peatüki kohaldamine, turvanõuded ja elektroonilise turvalisuse tagamine”;

2) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sadam, mis teenindab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud laevu, peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.”;

3) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud sadama poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.”;

4) paragrahvi 43 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Riigi Infosüsteemi Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ning 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.”;

5) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Riigi Infosüsteemi Ameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

§ 481. Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.”;

7) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.”.

§ 73.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Hädaolukorras kohaldatakse tervishoiukorraldusele hädaolukorra seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Üldarstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.”;

3) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;

4) paragrahvi 22 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”;

5) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „riigi tervishoiuvaru” sõnadega „hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel tervishoiuvaldkonna varu”;

6) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel tervishoiuvaldkonna varu moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 574 järgmises sõnastuses:

§ 574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru

(1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja tagavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru.

(2) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.”;

8) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 59. Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal

(1) Hädaolukorraks valmistumiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister valmisoleku tasemed ja nende sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.

(2) Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral Terviseamet:
1) annab tervishoiuteenuse osutajatele täpseid ülesandeid hädaolukorraks valmistumiseks;
2) koostab ja esitab Sotsiaalministeeriumile kord aastas käesoleva seaduse § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt;
3) annab tervishoiuteenuse osutajatele hädaolukorra ohu korral korraldusi tervishoiuteenuste osutamise ajutiseks ümberkorraldamiseks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest.

(3) Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:
1) kirjeldavad hädaolukorra seaduse § 39 alusel koostatud toimepidevuse plaanis oma tegevust sama seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud ohtudest põhjustatud hädaolukorra korral, mis mõjutavad tervishoiuteenuste osutamist;
2) korraldavad personali kriisialase väljaõppe;
3) määravad kriisireguleerimise eest vastutava pädeva isiku või isikud ja teatavad Terviseametile pädeva isiku või isikute kontaktandmed;
4) esitavad Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed;
5) korraldavad hädaolukorra ohu korral tervishoiuteenuste osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja Terviseameti korralduste kohaselt, teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest ning teavitavad Terviseametit täiendavate ressursside vajadusest.

(4) Hädaolukorra ajal võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest.

(5) Terviseametil on õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal.

(6) Hädaolukorra meditsiinijuhil on õigus anda hädaolukorra lahendamiseks ja tervishoiuteenuste tagamiseks korraldusi tervishoiuteenuse osutajatele tegevuse ümberkorraldamiseks ning eraõiguslikele juriidilistele isikutele, arvestades nende pädevust ja volitusi.

(7) Hädaolukorra lahendamisel Terviseamet:
1) annab tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud haldusaktidest;
2) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise.

(8) Hädaolukorra lahendamisel kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:
1) osutavad tervishoiuteenust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud haldusaktidest, Terviseameti ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldustest ning käesoleva seaduse ja hädaolukorra seaduse alusel koostatud plaanidest;
2) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit täiendava personali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;
3) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest olulises mahus või abi vajadusest selle korraldamisel;
4) teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
5) annavad hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet.

(9) Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel üldarstiabi osutaja:
1) korraldab üldarstiabi osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud haldusaktide kohaselt või Terviseameti ja hädaolukorra meditsiinijuhi korralduste kohaselt;
2) teavitab õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
3) annab hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile nende nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks vajalikku teavet ja teavitab täiendavate ressursside vajadusest.”.

§ 74.  Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduse § 461 lõikes 1 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud objekti” sõnadega „riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud objekti”.

§ 75.  Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduse § 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kütuse müüja, kes omab kümmet või enamat tanklat ja kelle tanklad asuvad vähemalt kolmes maakonnas, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”.

§ 76.  Vedelkütusevaru seaduse muutmine

Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, mis on kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga”;

2) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piirangute kehtestamisel võib eelistada operatiivteenistusi ning ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise hädaolukorra seaduse tähenduses.”.

§ 77.  Veeseaduse muutmine

Veeseaduse § 332 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kiidab heaks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon ja”.

§ 78.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse § 6 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vedaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

(3) Vedaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”.

§ 79.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes osutab teenust ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elanikku, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”.

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 80.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json