Teksti suurus:

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.08.2015
Avaldamismärge:RT I, 03.04.2014, 3

Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad1

Vastu võetud 01.04.2014 nr 27

Määrus kehtestatakse raudteeseaduse § 34 lõike 7 ja § 40 lõike 51 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse ohutusnäitajad, nendest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele (edaspidi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne), aruannete vormid ja esitamise tähtajad.

2. peatükk Ohutusnäitajad ja nendest teavitamine 

§ 2.  Ohutusnäitajad

 (1) Ohutusnäitajad (edaspidi ka näitajad) on andmed, mida Tehnilise Järelevalve Amet peab igal aastal esitama Euroopa Raudteeagentuurile ja millega peavad ettevõtjad arvestama Tehnilise Järelevalve Ametile esitatava nõuetele vastavuse kontrollimise aruande koostamisel ning õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite (edaspidi koos õnnetusjuhtumid) majandusliku mõju välja arvutamisel.

 (2) Ohutusnäitajad jagunevad temaatiliselt järgmiselt:
 1) õnnetusjuhtumitega seotud näitajad;
 2) ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad;
 3) enesetappudega seotud näitajad;
 4) õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite (edaspidi koos juhtumid) algpõhjustega seotud näitajad;
 5) õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad;
 6) raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad;
 7) ohutusjuhtimisega seotud näitajad.

§ 3.  Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

 (1) Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste õnnetusjuhtumi liikide kaupa:
 1) rongi kokkupõrked, sealhulgas kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega;
 2) rongi rööbastelt mahaminek;
 3) raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukohtadel (edaspidi raudteeületuskohad) toimunud õnnetusjuhtumid, mis põhjustasid inimese surma või vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse;
 4) raudteeveeremi otsasõit inimesele väljaspool raudteeületuskohta, välja arvatud enesetapud;
 5) raudteeveeremi põlengud;
 6) muu märkimisväärne õnnetusjuhtum.

 (2) Iga märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Euroopa Raudteeagentuurile esitatavas aruandes esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad, näiteks kui rööbastelt mahaminekule järgneb ulatuslik põleng.

 (3) Raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tehnilise Järelevalve Amet õnnetusjuhtumi liikide kohta ja lisaks järgmiste kategooriate kaupa:
 1) reisijad (ka reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);
 2) töötajad;
 3) raudteeületuskoha kasutajad;
 4) raudteel loata viibivad isikud;
 5) muud isikud.

 (4) Märkimisväärne õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel hukkub inimene või saab raskelt vigastada vähemalt viis inimest või mis põhjustab raudteeveeremile, rööbasteele, muule raudteerajatisele või keskkonnale märkimisväärse kahju või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökojas, laos või depoos toimunud õnnetusjuhtumeid.

 (5) Märkimisväärne kahju raudteeveeremile, rööbasteele, muule raudteerajatisele või keskkonnale on kahju vähemalt 150 000 euro väärtuses.

 (6) Ulatuslik liiklushäire tähendab rongiliikluse peatumist põhiliinil vähemalt kuueks tunniks.

 (7) Rongi kokkupõrge, sealhulgas kokkupõrge raudtee gabariidis oleva takistusega, on rongi esiosa või esi- ja tagaosa kokkupõrge või külgkokkupõrge ühe rongi ja:
 1) teise rongi osa vahel;
 2) manööverdava raudteeveeremiga või
 3) rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt oleva esemega, välja arvatud raudteeületuskohal, kui eseme kaotas raudteed ületav sõiduk või muu raudteeületuskoha kasutaja.

 (8) Rööbastelt mahaminek on juhtum, kus vähemalt üks rongi rattapaar sõidab rööpalt maha.

 (9) Raudteeületuskoha õnnetusjuhtum on raudteeületuskohal toimuv õnnetusjuhtum, milles osaleb vähemalt üks raudteeveerem ja:
 1) vähemalt üks raudteed ületav sõiduk;
 2) jalakäija või muu ületuskoha kasutaja või
 3) raudteel või selle läheduses ajutiselt olev ese, kui selle on kaotanud raudteed ületav sõiduk või muu ületuskoha kasutaja.

 (10) Liikuva raudteeveeremi poolt inimesele põhjustatud õnnetusjuhtum on õnnetusjuhtum, kus vähemalt üks inimene saab löögi raudteeveeremilt või raudteeveeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt või kukub raudteeveeremis või raudteeveeremilt.

 (11) Raudteeveeremi põleng on põleng või plahvatus raudteeveeremis, sealhulgas põleng raudteeveeremi koormas, väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu, väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise või rongide koostamise ajal.

 (12) Muu märkimisväärne õnnetusjuhtum on muu tõsine õnnetusjuhtum, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud õnnetusjuhtumi liikide alla.

 (13) Reisija on isik, kes kasutab raudteetransporti (kaasa arvatud rongi personal). Andmete hulka ei arvata reisijat, kes üritab minna liikuva rongi peale või tulla liikuvalt rongilt maha.

 (14) Töötaja on füüsiline isik (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja), kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Töötajaks loetakse rongi personali, sealhulgas töövõtulepingu alusel tegutsevat personali, ja isikuid, kes käitavad raudteeveeremit või raudteerajatist.

 (15) Raudteeületuskoha kasutaja on füüsiline isik, kes ületab raudteed raudteeületuskohas sõidukiga või jalgsi.

 (16) Raudteel loata viibiv isik on füüsiline isik, kes on raudteemaal, kui seal viibimine on keelatud. Raudteel loata viibivaks isikuks ei loeta raudteeületuskoha kasutajat.

 (17) Muu isik on füüsiline isik, kes ei ole reisija, töötaja, raudteeületuskoha kasutaja ega raudteel loata viibiv isik.

§ 4.  Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite näitajad

 (1) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste kategooriate kaupa:
 1) õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt üht ohtlikku kaupa vedavat rongi;
 2) õnnetusjuhtumid, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

 (2) Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetusjuhtum on juhtum, millest tuleb teatada rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID), ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) punkti 1.8.5 või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 alusel.

 (3) Ohtlikud kaubad on ained, mille vedamine on rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määruse” (RID) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 2 kohaselt keelatud või lubatud üksnes nendes ette nähtud tingimustel.

§ 5.  Enesetapuga seotud näitajad

  Tehnilise Järelevalve Amet esitab enesetappude kogu- ja suhtarvu rongkilomeetrite suhtes.

§ 6.  Juhtumite algpõhjusega seotud näitajad

 (1) Juhtumite algpõhjuse kogu- ja suhtarvu (rongkilomeetrite suhtes) esitab Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste kategooriate kaupa:
 1) rööpamurd;
 2) rööbastee deformatsioon;
 3) valemärguandest tingitud tõrked;
 4) signaalist möödasõit ohuolukorras;
 5) käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine.

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet peab Euroopa Raudteeagentuuri teavitama kõikide juhtumite algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumitega lõppevatest kui ka mitte). Kui toimunud õnnetusjuhtum on märkimisväärne, siis sellest teavitab Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Raudteeagentuuri käesoleva määruse §-s 3 nimetatud õnnetusjuhtumeid käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames.

 (3) Purunenud rööbas (rööpamurd) on juhtumi tõttu kaheks või rohkemaks tükiks jagunenud rööbas või rööbas, millest juhtumi tõttu eraldub metallitükk ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

 (4) Rööbastee deformatsioon on juhtumi tõttu tekkinud viga, mis on seotud raudtee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on ohutuse säilitamiseks vaja raudtee sulgeda või koheselt vähendada lubatud kiirust.

 (5) Valemärguannetest tingitud tõrge on signaalsüsteemi viga, mis on seotud kas raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremiga ja mille tõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav.

 (6) Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger) on olukord, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud.

 (7) Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu:
 1) raudteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semafoorist ohuolukorras, kui automaatne rongijuhtimissüsteem (ATCS – Automatic Train Control System) või automaatblokeerimissüsteem (ATP – Automatic Train Protection) ei ole töökorras;
 2) automaatne rongijuhtimissüsteemiga või automaatblokeerimissüsteemiga ette nähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;
 3) punktist, milleni liikumine oli eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud;
 4) peatumismärgist (välja arvatud puhvertõketest) või käsisignaalist.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lubamatu liikumine ei hõlma olukordi, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras või kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

 (9) Raudteeveeremi ratta või telje purunemine on ratta või telje oluliste osade purunemine, millega kaasneb rööbastelt mahasõidu või kokkupõrke oht.

§ 7.  Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

 (1) Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajate puhul esitab Tehnilise Järelevalve Amet järgmiste tegurite kogu- ja suhtarvusid eurodes (rongkilomeetrite suhtes):
 1) surmade ja raskete vigastuste arv korrutatud ohvrite ärahoidmise väärtusega;
 2) keskkonnakahju maksumus;
 3) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju;
 4) õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Raudteeagentuuri omal valikul, kas kõikide õnnetusjuhtumite majandusliku mõju või ainult tõsiste õnnetusjuhtumite majandusliku mõju kohta.

 (3) Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC – Value of Preventing a Casualty) hõlmab ohutuse väärtust ja otseseid ning kaudseid majanduslikke kulusid. Ohvrite ärahoidmise väärtus on väärtus, mida omistatakse ohvrite ärahoidmisele, ja seetõttu ei ole see väärtus õnnetusjuhtumis osalenud osapoolte jaoks hüvitise võrdlusnäitaja.

 (4) Ohutuse väärtus on maksmise valmisoleku väärtus (WTP – Willingness to Pay). Maksmise valmisoleku väärtus on üksikisiku valmisolek maksta selle eest, et surmariski vähendada.

 (5) Ohutuse väärtuse puhul tuleb hinnata, kas olemasolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:
 1) hinnangulised väärtused peavad olema seotud transpordisektoris suremusriski vähendamise kavaga ja need peavad järgima eelistuste uuringus esitatud maksmise valmisoleku väärtuse suhtes valitud lähenemisviisi;
 2) väärtuste arvutamiseks kasutatud vastajate valim peab esindama üldkogumit, eelkõige peab valim kajastama vanust, sissetuleku jaotumist ja ka muid üldkogumi asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ja demograafilisi näitajaid;
 3) maksmise ja valmisoleku väärtuste arvutamise meetodi uuring tuleb koostada nii, et küsimused on vastajale selged ja arusaadavad.

 (6) Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel. Otsesed ja kaudsed majanduslikud kulud on hinnangulised kulud, mis sisaldavad järgmist:
 1) arstiabi ja taastusraviga seotud kulud;
 2) õigus- ja kohtukulud, politsei kulud, raudtee-ettevõtja õnnetusjuhtumi uurimise kulud, Häirekeskuse kulud hädaabiteate menetlemisel, päästetööde ja kindlustuse halduskulud;
 3) toodangukadu ehk õnnetuse tagajärjel tootmata jäänud kaupade ja osutamata jäänud teenuste väärtus ühiskonnale.

 (7) Keskkonnakahju maksumus on ettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse olemasoleva kogemuse alusel ja mis tuleb kanda, et taastada õnnetusjuhtumi eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

 (8) Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju on kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ehitamisega ja parandatava raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri taastamisega õnnetusjuhtumile eelnenud seisukorda. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju hõlmab ka remonti vajavate raudteeveeremite tõttu renditavate või liisitavate raudteeveeremitega seotud kulusid. Raudteeveeremile ja raudteeinfrastruktuurile põhjustatud materiaalset kahju hindavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma kogemusele tuginedes.

 (9) Õnnetusjuhtumist tingitud viivituste maksumus on õnnetusjuhtumi tõttu reisijatele ja kaubaveoklientidele tekitatud viivituste rahaline väärtus, mis arvutatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud valemite alusel.

 (10) Õnnetusjuhtumist tingitud viivituste maksumus arvutatakse kõikide õnnetusjuhtumite puhul ja seda arvestatakse järgmiselt:
 1) tegelikud viivitused raudteeliinil, kus õnnetusjuhtum toimus;
 2) tegelikud viivitused või, kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised viivitused teistel asjaomastel raudteeliinidel.

§ 8.  Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

 (1) Raudteeinfrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajate puhul esitab Tehnilise Järelevalve Amet ATP-ga varustatud raudteede protsendimäära ja töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäära.

 (2) Raudteeületuskohtade arvu (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) esitab Tehnilise Järelevalve Amet kaheksa liigi kaupa: reguleerimata raudteeületuskohad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud reguleeritud raudteeületuskohtade liigid.

 (3) Reguleeritud raudteeületuskohad jaotatakse järgmiselt arvestades, kas on olemas:
 1) automaatne hoiatus kasutaja poolel;
 2) automaatne turvang kasutaja poolel;
 3) automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;
 4) automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang;
 5) manuaalne hoiatus kasutaja poolel;
 6) manuaalne turvang kasutaja poolel;
 7) manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel.

 (4) ATP on süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sealhulgas automaatne peatamine signaalide ees.

§ 9.  Ohutusjuhtimisega seotud ohutusnäitajad

 (1) Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Raudteeagentuurile ettevõtjate poolt vastavalt ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korrale tehtud siseauditite koguarvu ja kavandatud auditite koguarvu.

 (2) Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud.

§ 10.  Mõõtühikute määratlused

 (1) Rongkilomeeter on mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrilisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

 (2) Reisijakilomeeter on mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes Eesti territooriumil läbitud vahemaad.

 (3) Liinikilomeeter on liikmesriigi raudteevõrgu pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

 (4) Rööbasteekilomeeter on liikmesriigi raudteevõrgu pikkus kilomeetrites. Mitmeteelise raudteeliini puhul võetakse arvesse igat rööbasteed.

§ 11.  Andmete esitamine Euroopa Raudteeagentuurile

  Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Raudteeagentuurile ühiste ohutusnäitajate aruande iga aasta 30. septembriks Euroopa Raudteeagentuuri poolt ettenähtud vormil.

3. peatükk Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastav aruandlus 

§ 12.  Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavate aruannete esitamine ning aruannete esitamise tähtajad

 (1) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavad aruanded esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile käesolevas määruses kehtestatud vormis. Aruanded esitatakse elektroonilisel kujul viimase kontrolli tulemuste kohta.

 (2) Avaliku raudtee valdaja peab esitama Tehnilise Järelevalve Ametile:
 1) teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande ja kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
 2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande A ja B osad, raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi, rööbaste terviklikkuse, kontaktvõrgu seisukorra ja kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanded – iga aasta 1. veebruariks;
 3) avalike raudteeülesõidukohtade (edaspidi ülesõidukohad) ja raudteeülekäigukohtade (edaspidi ülekäigukohad) tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
 4) reisijate ooteplatvormide seisukorra, raudteede tehnoseisundi ja raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ning viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

 (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab esitama Tehnilise Järelevalve Ametile:
 1) kokkuvõtte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest – iga kuu viiendaks kuupäevaks;
 2) raudtee-ettevõtja tegevusaruande B osa (välja arvatud B.3) ning raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruande – iga aasta 1. veebruariks;
 3) ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanded – iga aasta 15. aprilliks ja 1. novembriks;
 4) raudteede tehnoseisundi ning raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanded – iga aasta 1. novembriks.

 (4) Raudteevedu korraldav ettevõtja peab esitama Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande, mis koosneb raudtee-ettevõtja tegevusaruande A ja C osast, iga aasta 1. veebruariks.

 (5) Raudteeveeremi valdaja peab esitama Tehnilise Järelevalve Ametile tegevusaruande C osa iga aasta 1. veebruariks.

§ 13.  Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne

 (1) Raudtee-ettevõtja tegevusaruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil.

 (2) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande A osas esitatakse:
 1) eelneva aruandeperioodi tegevusnäitajad;
 2) aruandeperioodi tegevusnäitajad;
 3) ettevõtja põhitegevusega (raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi korrashoid, raudteeliikluse korraldamine jms) seonduvate siseauditite arv, näidates ära koguarvu ja neist ohutusalaste arvu;
 4) auditite käigus tuvastatud rikkumiste arv, näidates ära nii esmaste kui ka korduvate rikkumiste arvu;
 5) täiendavalt kehtestatud juhendite või kordade nimetused;
 6) raudteeohutuse ja raudteeliiklusejuhtimise eest vastutava personali liikumised perioodi alguses ja lõpus;
 7) muudatused tehnilise baasi osas;
 8) planeeritavad tegevused ja investeeringud raudteeliikluse ohutuse alase tegevuse parandamiseks.

 (3) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.1 osas esitatakse:
 1) tõsiste õnnetusjuhtumite arv;
 2) õnnetusjuhtumite koguarv kvartali lõikes ja kokku;
 3) õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite arvu erinevus (protsentides) võrreldes eelneva aruandlusperioodiga;
 4) õnnetusjuhtumite tõttu toimunud kauba- ja reisirongide hilinemised (minutites) eraldi tõsiste õnnetusjuhtumite ja kõikide õnnetusjuhtumite kohta;
 5) tõsiste õnnetusjuhtumite ja kõikide õnnetusjuhtumite keskkonnakahju maksumus;
 6) raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile kõikide õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite tagajärjel põhjustatud materiaalne kahju;
 7) õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus.

 (4) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.2 osas esitatakse:
 1) vahejuhtumite põhjused ja koguarv;
 2) vahejuhtumitega kaasnenud inimlike eksimuste arv;
 3) vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 „Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi” (RMJ) nõuete rikkumiste arv;
 4) vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 1 „Raudtee signalisatsioonijuhendi” (SJ) rikkumiste arv;
 5) planeeritavad tegevused sarnaste vahejuhtumite ennetamiseks.

 (5) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande B.3 osas esitatakse:
 1) andmed aastas läbitud rongkilomeetrite (eraldi kauba- ja reisirongid) ning kaubarong-kilomeetrite kohta;
 2) ATP-ga varustatud avalike raudteede protsendimäär ja töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

 (6) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.1 osas esitatakse:
 1) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite koguarv kvartali lõikes ning kokku;
 2) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite koguarvu erinevus (protsentides) võrreldes eelneva aruandeperioodiga.

 (7) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.2 osas esitatakse:
 1) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite põhjuste koguarv;
 2) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud rikete arv (jõuseadmete rikked; veermiku rikked, sh teljepukside kuumenemised; elektrisüsteemi rikked; pidurisüsteemi rikked; veeremi turvanguseadmete rikked);
 3) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 „Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi” nõuete rikkumiste koguarv;
 4) õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumitega kaasnenud raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 1 „Raudtee signalisatsioonijuhendi” nõuete rikkumiste koguarv;
 5) planeeritavad tegevused sarnaste õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ennetamiseks.

 (8) Raudtee-ettevõtja tegevusaruande C.3 osas esitatakse:
 1) andmed aastas läbitud reisijakilomeetrite kohta;
 2) andmed reisijate kohta, kas reisi eesmärk oli töösõit või mitte (protsentides).

§ 14.  Raudteede tehnoseisundi aruanne

 (1) Raudteede tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil ja selles esitatakse viimase kontrolli kohta järgmised andmed:
 1) jaama või jaamavahe nimetus;
 2) raudtee number;
 3) kontrollimise kuupäev;
 4) kehtestatud kiirus või kiiruse piirang (km/h);
 5) kiiruse piirangu põhjus;
 6) raudtee pealisehituse seisukord, sh ballasti seisukord (puhtus, lirtsmete hulk kilomeetril, ballastiprisma geomeetria), kõlbmatute liiprite või prusside arv (tk/km) ja defektsete rööbaste arv;
 7) muud avastatud puudused või muud märkused (näiteks raudtee geomeetria, muldkeha jms osas);
 8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Raudteede tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

 (3) Mitteavaliku raudtee valdaja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed kõikide tema valduses olevate raudteede kohta.

 (4) Avalikku raudteed majandav ettevõtja peab raudteede tehnoseisundi aruandes esitama andmed raudteede kohta, mida ei kontrollita teemõõduvaguniga. Aruandes tuleb ära näidata ka liikluseks mittekasutatavad raudteed (lisada vastav märge).

§ 15.  Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne

 (1) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruanne esitatakse teemõõduvaguni poolt väljastatavas formaadis ja selles esitatakse aruandeperioodi kohta järgmised andmed:
 1) liini nimetus või raudtee number, mida on kontrollitud;
 2) peatee kilomeeter, mida on kontrollitud;
 3) rööpmelaiuse vastavus nõuetele (hinne pallides);
 4) loodi vastavus nõuetele (hinne pallides);
 5) risttõugete olemasolu (hinne pallides);
 6) vertikaaltõugete olemasolu (hinne pallides);
 7) rihivigade olemasolu (hinne pallides);
 8) lubamatute kõrvalekallete pallide summa;
 9) kohest sekkumist vajavate puuduste kõrvaldamise meetmed ja kõrvaldamise kuupäevad.

 (2) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

 (3) Teemõõduvaguni mõõtetulemuste aruande peab esitama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tema poolt majandatava avaliku raudtee kohta.

§ 16.  Rööbaste terviklikkuse aruanne

 (1) Rööbaste terviklikkuse aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) jaama või jaamavahe nimetus;
 2) kontrollitud raudtee number;
 3) kontrollimise kuupäev;
 4) rööpa tüüp;
 5) defekti asukoht (km, pikett (edaspidi pk), parem/vasak);
 6) defekti kirjeldus (raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud juhendi alusel puudust iseloomustav number, teravdefektse rööpa korral tuleb lisada tähis Td);
 7) muud avastatud puudused või muud märkused;
 8) puuduse kõrvaldamise tähtaeg või kuupäev (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Rööbaste terviklikkuse aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 17.  Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

 (1) Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 5 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) ülesõidukoha nimetus;
 2) ülesõidukoha asukoht raudteel (km, pk);
 3) ülesõidukoha kategooria;
 4) ülesõidukohta läbivate autode arv ööpäevas;
 5) ülesõidukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
 6) avastatud puudused või muud märkused, mis on seotud ülesõidukoha kattega, liiklusmärkidega, valgustusega, ohutusseadmetega või nähtavusega;
 7) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Avalike ülesõidukohtade tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 18.  Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

 (1) Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 6 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) ülekäigukoha nimetus või asukoht (näiteks tänava nimi);
 2) ülekäigukoha asukoht raudteel (tee nr, km, pk);
 3) ülekäigukohta läbivate rongide arv ööpäevas;
 4) avastatud puudused või muud märkused, mis on seotud ülekäigukoha katte, märgistuse või valgustuse puudustega;
 5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Avalike ülekäigukohtade tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 19.  Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

 (1) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 7 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) silla, truubi või viadukti nimi või järjekorranumber;
 2) raudteelõik, jaam või jaamavahe, millel sild, truup või viadukt asub (km, pk);
 3) viimase ülevaatuse aeg;
 4) avastatud puudused või muud märkused;
 5) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka kuuluvate sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

§ 20.  Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

 (1) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 8 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) peatuskoha nimetus, kus ooteplatvorm asub;
 2) ooteplatvormi kontrollimise kuupäev;
 3) horisontaalehitusgabariidi hälve nimiväärtusest (mm);
 4) vertikaalehitusgabariidi hälve nimiväärtusest (mm);
 5) kontrolli käigus avastatud märgistusega seotud puudused;
 6) juurdepääsudega seotud puudused;
 7) muud avastatud puudused või märkused;
 8) puuduste kõrvaldamise tähtaeg (eraldi iga puuduse kohta).

 (2) Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

 (3) Lühikese ooteplatvormi (35 m) ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ja keskel.

 (4) Pika ooteplatvormi (100 m või pikem) ehitusgabariite tuleb kontrollida ooteplatvormi otstes ning nende vahel sammuga mitte üle 50 m.

 (5) Teedevahelise ooteplatvormi ehitusgabariite tuleb kontrollida mõlema tee suhtes.

§ 21.  Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

 (1) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 9 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) jaam või jaamavahe, mille turvanguseadmete kohta aruanne esitatakse;
 2) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koostamise kuupäev;
 3) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti kuupäev;
 4) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koostamise kuupäev;
 5) rööpaahelate šunditundlikkuse kontrolli andmed (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev);
 6) raudteeveeremi teljelaagrite ülekuumenemise kontrollsüsteemi kontrolli andmed (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev);
 7) tsentraliseeritud ja matkakontrolliseadmetega jaamades kontroll-lukkudega pöörmete sulgrööbaste vastu raamrööbast ning liikuva riströöpa südamiku tiheda liibumise kontrollimise kohta (kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamise kuupäev).

 (2) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandes puuduste kõrvaldamise tähtaja märkimise korral tuleb esitada vahepeal rakendatavad meetmed raudteeohutuse tagamiseks.

 (3) Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruandele tuleb lisada järgmised dokumendid:
 1) jaama elektritsentralisatsiooni või matkakontrolli seadmete signaalide ja matkade sõltuvuste kontrollimise akti koopia;
 2) signaalide nähtavuse kontrollimise ja avastatud puuduste kõrvaldamise akti koopia;
 3) raudteeülesõidukohal ja ülekäigukohal ülesõidufooride poolt peatussignaali andmise ja tõkkepuude sulgumise arvestusliku aja kontrollimise akti koopia.

§ 22.  Raudtee kontaktvõrgu seisukorra aruanne

  Raudtee kontaktvõrgu seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 10 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) raudteejaam või jaamavahe, kus kontaktvõrk asub;
 2) kontaktvõrgu pikkus antud jaamas või jaamavahel (meetrites);
 3) paigaldatud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
 4) eluea ületanud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
 5) kulumise normpiiri ületanud elementide arv tükkides või pikkus meetrites;
 6) aruandeperioodi jooksul asendatud elementide arv tükkides või pikkus meetrites.

§ 23.  Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne

  Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne esitatakse käesoleva määruse lisas 11 toodud vormil ja selles esitatakse järgmised andmed:
 1) veoalajaama nimi;
 2) veoalajaamas asuvate seadmete arv;
 3) eluea ületanud seadmete arv;
 4) aruandeperioodi jooksul asendatud seadmete arv.

§ 24.  Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest

 (1) Kokkuvõte kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse käesoleva määruse lisas 12 toodud vormil nende tehniliste juhtumite kohta, millega kaasnes vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
 1) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks;
 2) raudteeveeremiosade teele kukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
 3) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
 4) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all tehnilise rikke tõttu;
 5) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu;
 6) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 7) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 8) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 9) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
 10) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
 11) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
 12) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
 13) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
 14) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust;
 15) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
 16) side- ja turvanguseadmete tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
 17) veoste lagunemine raudteeveeremi teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
 18) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
 19) kontaktvõrgu tehniline rike, mille tõttu katkeb raudteeliiklus kauemaks kui neljaks tunniks;
 20) märkimisväärses koguses ohtliku aine lekkimine või pudenemine veovahendist looduskeskkonda;
 21) raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni rike;
 22) veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis.

 (2) Kokkuvõttes kalendrikuu jooksul toimunud tehnilistest juhtumitest esitatakse järgmised andmed:
 1) jaama või jaamavahe nimetus, kus juhtum toimus;
 2) juhtumi toimumiskoht (tee nr, km, pk);
 3) pöörangu number;
 4) juhtumi toimumise kuupäev ja kellaaeg;
 5) rongi number;
 6) juhtumi kirjeldus;
 7) raudteeveeremi nimetus;
 8) raudteeveeremi seeria ja number;
 9) andmed tagajärgede kohta;
 10) rakendatud meetmed;
 11) juhtumi väljaselgitatud põhjused;
 12) kaasatud muud ametkonnad (kiirabi, Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeamet jm).

§ 25.  Juhised aruande vormi täitmiseks

  Tehnilise Järelevalve Amet koostab juhised raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormide täitmiseks ning avaldab need oma kodulehel.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 26.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. märtsi 2004. a määrus nr 49 „Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormid” ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 27.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2014. aasta 1. aprillil.


1 Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ seoses ühiste ohutusnäitajate ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega (ELT L 313, 28.11.2009, lk 65–74).

Urve Palo
Minister

Ahti Kuningas
Asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Õnnetusjuhtumist tingitud viivituste maksumuse arvutamise valemid

Lisa 2 Raudtee-ettevõtja tegevuse analüüs

Lisa 3 Raudteede tehnoseisundi aruanne

Lisa 4 Rööbaste terviklikkuse aruanne

Lisa 5 Avalike raudteeülesõidukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 6 Avalike raudteeülekäigukohtade tehnoseisundi aruanne

Lisa 7 Raudtee sildade, truupide ja viaduktide seisukorra aruanne

Lisa 8 Reisijate ooteplatvormide seisukorra aruanne

Lisa 9 Raudtee turvanguseadmete tehnoseisundi aruanne

Lisa 10 Raudtee kontaktvõrgu aruanne

Lisa 11 Raudtee kontaktvõrgu veoalajaamade seisukorra aruanne

Lisa 12 Kokkuvõte tehnilistest juhtumitest