Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.05.2025 otsus nr 555

Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.05.2025

§ 1.  Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 ja §-st 2 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud töötutoetuse”;

2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „liige,” tekstiosaga „vallavanem või linnapea,”;

3) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 5¹ järgmises sõnastuses:

„§ 5¹. Töötuskindlustushüvitise liigid

Töötuskindlustushüvitise liigid on sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis.”;

4) paragrahvi 6 pealkirjas ning lõigetes 1–2¹ ja 4, § 7 lõike 3 esimeses lauses, § 8 lõigetes 1–1⁴ ja § 9 pealkirjas ning lõigetes 1, 1¹, 4 ja 7 asendatakse sõna „töötuskindlustushüvitis” sõnadega „sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis” vastavas käändes;

5) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-dega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses:

„§ 6¹. Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele

(1) Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete seaduse § 8 kohaselt ja
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

(2) Baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kellel on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

(3) Kindlustatul ei teki õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise alusel.

(4) Kindlustatul, kellele jätkati käesoleva seaduse § 8² alusel sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmist, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel;
2) sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisele eelnenud 12 kuu jooksul on kindlustatul kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt kaheksa kuud;
3) jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise, sealhulgas käesoleva seaduse § 8 lõigete 1¹–1⁴ alusel pikenenud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kestus on alla 180 kalendripäeva.

(5) Jätkatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise kestus kokku ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul 180 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 2 nimetatud perioodi pikenemisel.

(6) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 6². Töötuskindlustusstaaži referentsperioodi pikendamine

(1) Kindlustatul, kes kasutas käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud töötuskindlustusstaaži referentsperioodi jooksul emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse töötuskindlustusstaaži referentsperioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötukassa andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta.

(2) Töötuskindlustusstaaži referentsperiood (edaspidi referentsperiood) on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36-kuuline periood, mille jooksul peab olema omandatud töötuskindlustushüvitisele õigust andev töötuskindlustusstaaž.

(3) Kindlustatul, kellele maksti käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul baasmääras töötuskindlustushüvitist ning viimase baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne hüvitise perioodi lõppemist, pikendatakse referentsperioodi 18 kuu võrra, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõigetes 3¹ ja 3² sätestatud baasmääras töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud perioode.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud referentsperioodi pikendamine rakendub üksnes juhul, kui pikendamise tulemusena tekib kindlustatul õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele.”;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „liikmena,” tekstiosaga „vallavanema või linnapeana,”;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva seaduse § 6¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse baasmääras töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses, jätkub kindlustusstaaži arvestus.

(3²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud referentsperioodi on pikendatud käesoleva seaduse § 6² lõike 1 alusel, loetakse nulliks kogu pikendatud referentsperioodil kogunenud kindlustusstaaž.”;

9) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise periood”;

10) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuses” tekstiosaga „ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses”;

11) paragrahvi 8 lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks;

12) seadust täiendatakse §-dega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Baasmääras töötuskindlustushüvitise saamise periood

(1) Kindlustatul on õigus saada baasmääras töötuskindlustushüvitist 180 kalendripäeva.

(2) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1³ sätestatud sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise perioodi pikenemist kohaldatakse ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.

§ 8². Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamine

(1) Kui kindlustatule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–1⁴ või §-s 8¹ nimetatud perioodi lõppemist, on tal õigus sama liiki töötuskindlustushüvitise kasutamata osale juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
2) pärast töötuna arveloleku lõpetamist on kindlustatu töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses, ajateenistuses või korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
3) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja § 6¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue ning § 6 lõikes 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõpetamise alus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi arvestatakse sellest töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest arvates, mil kindlustatu käesoleva seaduse § 7 lõikes 3, 3¹ või 3² sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaž loeti nulliks, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud perioode.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil kogunenud kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva paragrahvi alusel.

(4) Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamisel arvutatakse hüvitise suurus hüvitise liigi põhjal käesoleva seaduse § 9 või 9¹ kohaselt.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei ületa töötuskindlustushüvitise maksmine kahe või enama töötuna arveloleku ajavahemiku jooksul sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul kokku käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–1⁴ sätestatud päevade arvu ja baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul kokku §-s 8¹ sätestatud päevade arvu.”;

13) paragrahvi 9 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud kindlustatu sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on väiksem kui 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast, võrdub ühe kalendripäeva sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus 50 protsendiga viimati nimetatud alammäärast.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:

„§ 9¹. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus

(1) Kindlustatu ühe kalendripäeva baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäära alusel arvutatud kalendripäeva töötasu alammäärast. Kalendripäeva töötasu alammäära arvutamisel jagatakse kuu töötasu alammäär arvuga 30.

(2) Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.”;

15) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed, andmed hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvesse võtmise kohta. Avaldusele lisatakse andmed käesoleva seaduse §-des 6‒6² ja 8² nimetatud töötuskindlustushüvitise tingimustele vastamise asjaolude kohta, kui andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest. Töötukassal on vajaduse korral õigus nõuda dokumente nimetatud asjaolude tõendamiseks.”;

16) paragrahvi 11 lõike 5 teises lauses ja § 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8 lõike 2” tekstiosaga „8² lõike 1”;

17) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui töötukassal puuduvad töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi kestel andmed selle kohta, kas kindlustatu vastab käesoleva seaduse §-des 6‒6² ja 8² sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, peatatakse hüvitise maksmine alates esimesest kuust, mille kohta hüvitise väljamaksmiseks vajalikud andmed puuduvad. Pärast puuduolevate andmete saamist makstakse hüvitis tagantjärele välja, kui kindlustatu vastas hüvitise saamise tingimustele.”;

18) paragrahvi 13 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „1–1⁴” tekstiosaga „või §-s 8¹”;

19) paragrahvi 23 lõike 2 punktidest 3 ja 5 jäetakse välja sõnad „ja töötutoetus” vastavas käändes;

20) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja -toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;”;

21) paragrahvi 33 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 asendatakse sõna „töötuskindlustushüvitise” sõnaga „töötuskindlustushüvitiste”;

22) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 35 lõike 4 punktidest 6 ja 7 jäetakse välja tekstiosa „, töötutoetuse”;

24) paragrahvi 35 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „töötutoetuse ja”;

25) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 35¹ järgmises sõnastuses:

„§ 35¹. Piiriülene andmevahetus

(1) Töötukassa kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42), artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud ühtset turvalist keskkonda (edaspidi andmevahetuse infosüsteem) töötuskindlustuse, töövõime hindamise ning töövõimetoetusega seotud andmete edastamiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigile ning Šveitsi Konföderatsioonile ning neilt andmete vastuvõtmiseks, kui teise riigi kontaktasutus on andmevahetuse infosüsteemiga liitunud.

(2) Andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatakse ja võetakse vastu käesoleva seaduse § 35 lõike 4 punktides 1‒8 ja 12 nimetatud andmeid. Töödeldavate andmete täpsema koosseisu kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 1 alusel sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (edaspidi halduskomisjon).

(3) Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel moodustatud Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus täidab andmevahetuse infosüsteemis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud juurdepääsupunkti ülesandeid Eesti juurdepääsupunktina. Kui nende ülesannete täitmisel tekivad küberintsidendid küberturvalisuse seaduse tähenduses, on Eesti juurdepääsupunktil lisaks andmete edastamisele ja vastuvõtmisele õigus küberintsidendi lahendamise eesmärgil lugeda ja kustutada andmeid, piirata nende edastamist ning säilitada andmevahetuse infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid kuni intsidendi lahendamiseni.

(4) Kui küberintsidendi lahendamise eesmärgil on andmete edastamist piiratud, edastatakse need andmed viivitamata pärast intsidendi lahendamist, kui see on infosüsteemi andmevahetuse turvalisust kahjustamata võimalik. Seejärel säilitatud andmed kustutatakse viivitamata.”;

26) paragrahvi 38¹ lõike 4 punktist 2 ja § 39 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud töötutoetuse”;

27) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui isik alusetult makstud töötuskindlustushüvitist töötukassa antud tähtajaks korraga tagasi ei maksa või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tagasimaksegraafikut ei täida, on töötukassal õigus alusetult makstu korraga või osade kaupa järgmistest töötuskindlustushüvitise väljamaksetest kinni pidada. Töötuskindlustushüvitise kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast hüvitisest.”;

28) seadust täiendatakse §-ga 52⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 52⁷. Töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise erisus

Kuni käesoleva paragrahvi jõustumiseni kehtinud käesoleva seaduse § 8 lõike 2 redaktsiooni kohaldatakse kindlustatule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punkti 11 alusel reservteenistusse asumise tõttu.”;

29) seadust täiendatakse §-dega 52⁸–52¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 52⁸. Üleminekusätted töötuskindlustushüvitise määramisel ja maksmisel

(1) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse või tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kindlustatu on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses, osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, olnud ametis riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosa vanemana või olnud pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane;
2) kindlustatu vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

(2) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 6 alusel määratud töötuskindlustushüvitist käsitatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 6 tähenduses sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitisena.

(3) Kui isik on esitanud töötukassale enne 2026. aasta 1. jaanuari avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks ja töötuskindlustushüvitise otsust ei ole tehtud enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.

(4) Kindlustatul, kellele on jätkatud töötuskindlustushüvitise maksmist enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 8 lõike 2 alusel ning kelle hüvitise periood lõpeb pärast 2025. aasta 30. detsembrit, on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele vahetult pärast jätkatud hüvitise lõppemist käesoleva seaduse § 6¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

§ 52⁹. Töötukassa andmekogus andmete töötlemise erisused

Tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel isikule töötutoetuse määramise alusandmeid ja töötutoetuse maksmise andmeid töödeldakse andmekogus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis sätestatud tingimustel.

§ 52¹⁰. Järelhindamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös töötukassaga töötutoetuse kaotamise ja baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust eeldatavasti 2031. aastal.”.

§ 2.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25¹ lõike 2 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad „või tööturumeetmete seaduse alusel määratavale töötutoetusele”;

2) paragrahvi 29 punktist 15¹ jäetakse välja tekstiosa „töötutoetuse,”;

3) seadust täiendatakse §-dega 168²⁰ ja 168²¹ järgmises sõnastuses:

„§ 168²⁰. Töötamise registris töötutoetuse õiguse aluseks olevad kanded

Kui isik on esitanud Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel avalduse töötutoetuse saamiseks, kohaldatakse töötamise registrisse kannete tegemisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 25¹ lõikes 2 sätestatut.

§ 168²¹. Eesti Töötukassale maksusaladust sisaldava teabe avaldamise erisus

Maksuhaldur võib avaldada Eesti Töötukassale maksusaladust sisaldavat teavet tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmiseks.”.

§ 3.  Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse § 55 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „6–” tekstiosaga „6¹–”.

§ 4.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 9¹ järgmises sõnastuses:

„(9¹) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toimetulekutoetuse määrata kuni 24-aastasele õpilasele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja kuni 24-aastasele üliõpilasele, kes õpib ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses, kui tema:
1) rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega;
2) perekonnale ei ole toimetulekutoetust määratud eelmisel või jooksval kuul;
3) suhted perekonnaliikmetega on katkenud või puuduvad või esinevad muud põhjendavad asjaolud, mis on seotud perekondlike suhete või olukorraga.”;

2) paragrahvi 131 lõigetes 10 ja 11 asendatakse tekstiosa „8 ja 9” tekstiosaga „8‒9¹”.

§ 5.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 6¹ jäetakse välja tekstiosa „6 või”;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 11 ja § 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „6,”;

4) paragrahvi 6 lõikes 3² asendatakse arv „6” arvuga „6¹”;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kui isikule on määratud töötutoetus tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, kohaldatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni töötutoetuse maksmise lõpetamiseni.”.

§ 6.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 11⁸ järgmises sõnastuses:

„§ 11⁸. Täitemenetluses töötutoetusele sissenõude pööramise välistamine

Täitemenetluse seadustiku enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 131 lõike 1 punktis 5 sätestatut kohaldatakse tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel makstud töötutoetuste korral.”.

§ 7.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „töötutoetus,”.

§ 8.  Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 lõike 7 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning töötutoetuse maksmiseks”;

3) paragrahvi 5 lõike 7 punktist 11 jäetakse välja sõnad „ning töötutoetuse määramisel”;

4) paragrahvi 8 lõike 4 punktides 6, 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „8 lõikes 2” tekstiosaga „6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1”;

5) paragrahvi 8 lõike 4 punktis 10 asendatakse tekstiosa „on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusega” tekstiosaga „vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 6¹ lõike 1 punktis 2 või § 8² lõikes 1 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele”;

6) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) on ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;”;

7) paragrahvi 9 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud” tekstiosaga „paragrahvi lõikes 8 nimetatud”;

8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tegevuseks loetakse:
1) töötamist töölepingu alusel või avalikus teenistuses;
2) ametis olemist Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
3) avalik-õigusliku ameti pidamist sõltumatu isikuna;
4) Eestis teenuse osutamist töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamist või kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;
5) tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemist abikaasa või registreeritud elukaaslasena füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane oli kantud maksukohustuslaste registrisse, arvestamata seejuures ajavahemikku, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud;
6) õppimist õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, kui isik on oma õpingud lõpetanud;
7) viibimist ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;
8) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasasolekut, kui talle makstakse välisteenistuse seaduse §-s 67 nimetatud abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu.”;

9) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja töötutoetuse”;

11) paragrahv 17 ja seaduse 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isik, kes leiab, et töötuna arvelevõtmisel, tegevuskava koostamisel või tööturumeetmete pakkumisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.”;

13) paragrahvi 29 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ning töötutoetusele”;

14) paragrahvi 29 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötuskindlustuse seaduse alusel avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja hüvitise määramata jätmise otsus tehakse pärast 2025. aasta 30. novembrit, on tal õigus esitada töötutoetuse saamise avaldus ka pärast 2025. aasta 31. detsembrit. Nimetatud juhul tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.

(6) Kui isik on enne 2026. aasta 1. jaanuari esitanud töötukassale töötutoetuse saamise avalduse ja töötutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud otsust enne 2026. aasta 1. jaanuari, tehakse asjakohane otsus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.

(7) Isikule, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning kelle töötutoetuse saamise periood lõppeb pärast 2025. aasta 31. detsembrit, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni kuni toetuse maksmise lõpetamiseni.

(8) Käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel määratud töötutoetuse maksmist rahastatakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.”;

16) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõike 3 enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis”;

17) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui isikule on makstud töötutoetust käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ning tagasinõudmise menetlust alustatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit, toimub alusetult makstu tagasinõudmise menetlus käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel.

(5) Kui töötukassa on alustanud alusetult makstu tagasinõudmist enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse alusetult makstu tagasinõudmisel käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni.”.

§ 9.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) viibib ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;”;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Töövõimetoetuse maksmisel ümardatakse väljamakstav summa sendi täpsusega.”;

3) paragrahvi 13 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tema sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületas 90-kordset kehtivat päevamäära puhkusetasu, töölepingu lõppemisel makstud töötasu, teenistussuhte lõppemisel makstud palga, ajutise töövõimetuse hüvitise, tööandja makstava haigushüvitise või tööandja makstava vabatahtliku töövõimetushüvitise väljamaksmise aja või temast olenemata põhjusel muutunud tasu või hüvitise väljamaksmise aja tõttu, loetakse sissetulek saaduks kalendrikuul, millal see oleks välja makstud, kui nimetatud asjaolusid ei oleks esinenud.”;

4) paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära. Päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsusega kaks kohta pärast koma. Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 1 nimetatud päevamäära arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist täpsusega neli kohta pärast koma.”;

6) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kojukandena” sõnaga „Eestis”;

7) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kojukandega” sõnaga „Eestis”;

8) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest” sõnadega „töövõimetoetuse järgmistest väljamaksetest”;

9) paragrahvi 21¹ punktis 2 asendatakse sõnad „töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise” sõnadega „töötukassa andmekogu”;

10) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust tööturumeetmete seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra.

(11) Käesoleva seaduse § 13 lõike 3¹ 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit lõppenud töölepingu lõppemisel makstud töötasule ja teenistussuhte lõppemisel makstud palgale.”.

§ 10.  Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3–6, 8, 9, 11–20, 22–24, 26, 27 ja 29, §-d 2–7, § 8 punktid 1–5 ja 7–17 ning § 9 punktid 4, 5 ja 10 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.