Teksti suurus:

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.10.2013
Avaldamismärge:RT I, 03.07.2013, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.06.2013 otsus nr 291

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.06.2013

§ 1. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui varjupaigataotlejal oli ajal, kui ta kasutas käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud teenuseid, välja arvatud vältimatu abi osutamine, piisavalt rahalisi vahendeid nimetatud teenuste eest tasumiseks, on ta kohustatud vastavad kulutused hüvitama.”;

2) paragrahvi 11 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 10 lõikes 4” tekstiosaga „§-s 101”;

3) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Varjupaigataotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(9) Taotleja on kohustatud Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel andma oma isikut tõendava dokumendi hoiule kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni.

(10) Varjupaigataotleja isikut tõendava dokumendi hoiule võtmisel kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses välisriigi reisidokumendi ja isikut tõendava dokumendi hoiule andmise kohta sätestatut.”;

4) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „vabadusekaotuslik karistus” sõnaga „vangistus”;

6) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile hoiule andmine.”;

7) paragrahvid 32 ja 33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Varjupaigataotlejate majutuskeskus

(1) Varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesanne on vajaduse korral korraldada taotlejale varjupaigamenetluse või ajutise kaitse menetluse ajal toetusena järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) varjupaigataotlejate majutuskeskuses elava taotleja ja käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 62 lõike 2 punkti 3 alusel väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust elava taotleja varustamine toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks § 36 lõikes 6 sätestatud määras;
3) tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine;
4) hädavajalik tõlketeenus ja eesti keele õpetamine;
5) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
6) käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajalik transporditeenus;
7) muud esmavajalikud teenused.

(2) Varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise tagab Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus.

(3) Sotsiaalminister võib varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule (edaspidi varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja).

(4) Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja võib varjupaigataotlejate majutuskeskuse ülesandeid täita isiku kaudu, kes on teovõimeline, eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel või sellele vastaval tasemel valdav Eesti kodanik, kellel ei ole kehtivat karistust kuriteo eest.

(5) Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.

(6) Riiklikku järelevalvet varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja üle teostab sotsiaalminister.

(7) Varjupaigataotlejate majutuskeskuses on keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või varjupaigataotlejate majutuskeskuse turvalisust.

(8) Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirja kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(9) Varjupaigataotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatakse vähemalt:
1) taotleja varjupaigataotlejate majutuskeskuses majutamise kord;
2) varjupaigataotlejate majutuskeskuse territooriumil ja hoones viibimise kord;
3) öisel ajal varjupaigataotlejate majutuskeskusest eemal viibimise kord;
4) taotleja varjupaigataotlejate majutuskeskuses külastamise kord;
5) varjupaigataotlejate majutuskeskuse vara ja ruumide kasutamise kord;
6) nende esemete loetelu, mis on varjupaigataotlejate majutuskeskuses keelatud põhjusel, et need võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või varjupaigataotlejate majutuskeskuse turvalisust;
7) varjupaigataotlejate majutuskeskuse üle järelevalve teostamise kord;
8) kaebuste esitamise kord;
9) käesoleva seaduse §-des 36 ja 64 sätestatud rahalise toetuse maksmise kord.

§ 33. Taotleja majutamine Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumides

(1) Taotleja võib ajutiselt majutada Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumidesse (edaspidi käesolevas paragrahvis ametiruumid), kui see on vajalik varjupaigamenetluses toimingute tegemiseks.

(2) Ametiruumidesse majutatud taotlejale korraldab Politsei- ja Piirivalveamet vajaduse korral toetusena järgmiste teenuste osutamist:
1) tervisekontrolli läbiviimine ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine;
2) varustamine esmavajalike tarbeesemete ja hügieenivahenditega;
3) hädavajalik tõlketeenus;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) varustamine toidurahaga;
6) muud esmavajalikud teenused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud toiduraha maksmise korra ja määrad kehtestab siseminister määrusega.

(4) Ametiruumides on keelatud omada esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või ametiruumide turvalisust.

(5) Ametiruumide sisekorraeeskirja kehtestab siseminister määrusega.

(6) Ametiruumide sisekorraeeskirjas sätestatakse vähemalt:
1) taotleja ametiruumides majutamise kord;
2) ametiruumide territooriumil ja hoones viibimise kord;
3) öisel ajal ametiruumidest eemal viibimise kord;
4) taotleja ametiruumides külastamise kord;
5) ametiruumide vara ja ruumide kasutamise kord;
6) nende esemete loetelu, mis on ametiruumides keelatud põhjusel, et need võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või ametiruumide turvalisust;
7) ametiruumide üle järelevalve teostamise kord;
8) kaebuste esitamise kord.

(7) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule.

(8) Halduslepingu alusel üleantud ülesannetega kaasnevad käesolevas seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning vastutus.”;

8) paragrahvi 36 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 nimetatud varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt pakutavad teenused, välja arvatud varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemetega, võib asendada rahalise toetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud määras.

(2) Väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel elavale taotlejale ei maksta rahalist toetust ega võimaldata varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt § 32 lõike 1 punktide 1, 2, 4 ja 6 alusel pakutavaid teenuseid.

(3) Varjupaigataotlejate majutuskeskuses elavale taotlejale, kes töötab Eestis käesoleva seaduse § 101 alusel, ei maksta rahalist toetust ega võimaldata varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt § 32 lõike 1 punktide 2 ja 6 alusel pakutavaid teenuseid.”;

9) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 361–364 järgmises sõnastuses:

§ 361. Kinnipidamise alused

(1) Varjupaigataotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

(2) Varjupaigataotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:
1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;
2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;
3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;
4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht;
5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;
6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;
7) isiku üleandmine nõukogu määruses (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.02.2003, lk 1–10), sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused ei piira isiku kinnipidamist muudes seadustes sätestatud alustel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 362. Varjupaigataotleja kinnipidamise otsustamine ja pikendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides.

(2) Kui varjupaigataotlejat on vaja käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

(3) Kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus varjupaigataotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul varjupaigataotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud varjupaigataotleja kinnipidamise alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil peatatakse kuni varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuseni.

(5) Halduskohus pikendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega kuni kahe kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

(6) Varjupaigataotleja kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.

§ 363. Varjupaigataotleja kinnipidamise korraldamine

(1) Varjupaigataotleja kinnipidamisele kinnipidamiskeskuses kohaldatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Lisaks kinnipidamiskeskuses väljasaadetavale pakutavatele teenustele tagatakse varjupaigataotlejale hädavajalik tõlketeenus ja transporditeenus käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute tegemiseks.

(3) Kui varjupaigataotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib varjupaigataotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada politsei arestimajas või järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust.

(4) Alaealiste, puuetega inimeste, eakate, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute kinnipidamisel arvestatakse nende erivajadusi ning Politsei- ja Piirivalveamet tagab regulaarse vaatlemise nende kinnipidamise üle.

§ 364. Varjupaigataotleja kinnipidamiskeskusest vabastamine

(1) Käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest.

(2) Kui varjupaigataotleja võetakse kriminaalasjas kahtlustatavana või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel.”;

10) paragrahvi 64 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 2 sätestatud varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt pakutavad teenused, välja arvatud varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemetega, võib asendada rahalise toetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud määras.

(2) Väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust või Sotsiaalministeeriumi määratud kohta käesoleva seaduse § 62 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel elavale elamisloa taotlejale ei maksta rahalist toetust ega võimaldata varjupaigataotlejate majutuskeskuse poolt § 32 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel pakutavaid teenuseid.”;

11) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sotsiaalministeerium või Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus sõlmib kohaliku omavalitsuse üksusega või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmiseks ja talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud teenuste osutamiseks.”;

12) paragrahvi 73 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vastavad kulud kandnud kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule kaetakse riigieelarvest järgmised kulud:
1) rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava eluaseme üürikulu ja kõrvalkulud ning ühekordselt eraomanikuga sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulud kuni kahe aasta vältel;
2) rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava munitsipaalkorteri remondikulu;
3) rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava munitsipaalkorteri sisustamise kulu;
4) rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatava eesti keele õppe kulu kuni kahe aasta vältel;
5) rahvusvahelise kaitse saajale võimaldatava tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel.”;

13) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kulude katmise perioodi võib pikendada kohaliku omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku põhjendatud taotluse alusel.”;

14) paragrahvi 73 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) seadust täiendatakse §-dega 731 ja 732 järgmises sõnastuses:

§ 731. Rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulude katmise määrad

(1) Rahvusvahelise kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest:
1) eluaseme üürikulu – elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses kuni 0,3 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta;
2) munitsipaalkorteri ühekordne remondikulu – elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses kuni 1,5 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta;
3) eluaseme ühekordse sisustamise kulu – kuni 13 toimetulekupiiri määra inimese kohta;
4) eesti keele õppe kulu – kuni 12 toimetulekupiiri määra inimese kohta;
5) tõlketeenuse kulu – kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta.

(2) Põhjendatud vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrasid Sotsiaalministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku kokkuleppel suurendada kuni 20 protsendi ulatuses kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule tekkivate halduskulude katmiseks.

§ 732. Rahvusvahelise kaitse saaja kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumisel tekkinud kulude katmise kord

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus või eraõiguslik juriidiline isik esitab Sotsiaalministeeriumile igale kvartalile järgneva kuu 15. päevaks aruande rahvusvahelise kaitse saajale osutatud teenuste ja kaasabi kohta koos arvega, millele on lisatud teenuste osutamist ja kulu tõendavate dokumentide koopiad.

(2) Sotsiaalministeerium tasub kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule rahvusvahelise kaitse saajale osutatud teenuste ja kaasabi eest 15 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates.

(3) Põhjendatud vajaduse korral võib kohaliku omavalitsuse üksus või eraõiguslik juriidiline isik taotleda ettemaksu kuni 30 protsendi ulatuses rahvusvahelise kaitse saaja vastuvõtmisega tekkivatest kuludest.
15.11.2013 15:33
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 14.11.2013 taotlust nr 4-14/13-24/13.

(4) Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida teenuste ja kaasabi osutamist ja eraldatava summa sihipärast kasutamist ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arve tasutakse pärast puuduste kõrvaldamist.”;

16) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses:

§ 871. Väljasaatmiskeskuse ümbernimetamine kinnipidamiskeskuseks

Käesolevas seaduses sätestatud nimetuse „kinnipidamiskeskus” asemel võib kuni 2015. aasta 1. juulini kasutada nimetust „väljasaatmiskeskus”.”;

17) seaduses asendatakse läbivalt sõna „väljasaatmiskeskus” sõnaga „kinnipidamiskeskus” vastavas käändes;

18) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „esmane vastuvõtukeskus” sõnaga „kinnipidamiskeskus” vastavas käändes;

19) seaduses asendatakse läbivalt sõna „vastuvõtukeskus” sõnadega „varjupaigataotlejate majutuskeskus” vastavas käändes.

§ 2. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 262 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahvi 269 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väljasaadetavale tagatakse tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus.”;

3) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle osutatavate vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatuse ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

4) paragrahvi 2610 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolu esinemisel võib erandina kokkusaamist lubada, kui väljasaadetaval on kokkusaamiseks eraeluline või muu kaalukas põhjus.”;

5) paragrahvi 2621 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kinnipidamiskeskuses on keelatud hoida esemeid, mis võivad ohustada isiku enda või teiste isikute elu või tervist või kinnipidamiskeskuse turvalisust.”;

6) seaduses asendatakse läbivalt sõna „väljasaatmiskeskus” sõnaga „kinnipidamiskeskus” vastavas käändes.

§ 3. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse § 75 lõikes 5 asendatakse sõna „väljasaatmiskeskusesse” sõnadega „kinnipidamiskeskusesse”.

§ 4. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 281 lõikes 2 ja § 292 lõikes 6 asendatakse sõna „väljasaatmiskeskuses” sõnaga „kinnipidamiskeskuses”;

2) paragrahvi 290 lõikes 3 ja § 291 lõikes 3 asendatakse sõna „väljasaatmiskeskuse” sõnaga „kinnipidamiskeskuse”.

§ 5. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduse § 27 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, kinnipidamiskeskusesse, varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumidesse, kus ajutiselt majutatakse varjupaigataotlejaid, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, asenduskodusse, noortekodusse ja muusse järelevalvealusesse asutusse.”

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. oktoobril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees