Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 13.07.2017
Avaldamismärge: RT I, 03.07.2017, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 135

Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2017


§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõikide kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused, mis on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning mille tingimused on Finantsinspektsioonis registreeritud.”;


2) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1) valikuavalduse esitajale on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning valikuavaldus esitatakse digitaalallkirjaga registripidaja veebilehe kaudu, kasutades selleks määratud tarkvararakendust;”;


3) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõikide kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused, mis on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning mille tingimused on Finantsinspektsioonis registreeritud.”;


4) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Kontohaldur edastab avalduse registripidaja kehtestatud tingimustel ja korras viivitamata registripidajale.”;


5) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


ˮ(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse registripidaja ette antud avalduse vormil.ˮ;


6) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


㤠41. Pensionileping


(1) Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse. Käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud tingimustel võib pensionilepingu sõlmida ka tähtajalisena.


(2) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ette nähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 371 lõikes 1 nimetatud leping.


(3) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ja neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.


(4) Kindlustusandja on kohustatud pensionilepingu sõlmima, kui osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile. Kindlustusandja ei ole kohustatud pensionilepingut sõlmima summas, mis on väiksem kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud määr.


(5) Osakuomanikul on õigus sõlmida mitu pensionilepingut ja jaotada kõik talle kuuluvad pensionifondi osakud või vähemalt 700-kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale (edaspidi rahvapensioni määr) vastavad pensionifondi osakud sõlmitavate pensionilepingute vahel.


(6) Kui viimase pensionilepingu sõlmimise või täiendava kindlustusmakse tasumise seisuga on osakuomanikul juba üks või mitu pensionilepingut, mille kindlustusmaksete summa vastab vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale, võib osakuomanik ülejäänud osakud jätta oma pensionikontole, leppida nende suhtes kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipensioni, sõlmida §-s 481 sätestatud tingimustel pensionilepingu tähtajalisena või esitada §-s 43 sätestatud juhul avalduse ühekordseks väljamakseks.


(7) Kui osakuomanik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud õigust, määrab ta pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.


(8) Pensionilepingu sõlmimise ja selle alusel pensionimaksete tegemise tingimused ja täpne kord on reguleeritud käesoleva jao 2. jaotises.”;


7) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Osakuomanikul on õigus kokku leppida fondipension, kui talle kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa (edaspidi osakute koguväärtus) on enne esimese pensionilepingu sõlmimist väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr. Osakute koguväärtuse määramisel ei võeta arvesse osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.”;


8) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;


9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:


„(31) Pensionilepingu garanteeritud intressimäär ei või olla negatiivne.”;


10) paragrahvi 45 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(11) Pensionilepinguid sõlmiv kindlustusandja on kohustatud pakkuma vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–10 kehtestatud tingimustele vastavat pensionilepingut. Nimetatud tingimustest kõrvale kalduv tingimus on tühine, välja arvatud juhul, kui selline tingimus lepiti kokku käesoleva seaduse § 46 alusel.”;


11) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Pensionilepingu võib sõlmida muutuvate pensionimaksetega pensionilepinguna, kus:

1) investeerimisrisk on kindlustusvõtjal (edaspidi investeerimisriskiga pensionileping);

2) on kokku lepitud pensionimaksete suurenemine või inflatsiooniga indekseerimine;

3) on kokku lepitud, et kindlustusandjal on õigus pensionilepingus kehtestatud perioodi möödumisel muuta lepingu garanteeritud intressimäära, tingimusel et see ei ole negatiivne, või

4) pensionimaksed sõltuvad investeerimistulemustest, kuid vähemalt nullprotsendilise garanteeritud intressimääraga arvutatud pensionimaksetele vastavas suuruses on pensionimaksed kindlustusvõtjale garanteeritud.”;


12) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:


„(5) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud tingimustel sõlmida tähtajalisena.”;


13) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:


㤠461. Investeerimisriskiga pensionileping


(1) Investeerimisriskiga pensionileping on pensionileping, kus kindlustusvõtjale ei ole garanteeritud pensionimaksed vähemalt suuruses, mis vastab nullprotsendilise garanteeritud intressimääraga arvutatud pensionimaksetele, ning mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt lepingule kindlustusvõtja.


(2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaraks võivad olla üksnes kohustusliku pensionifondi osakud.


(3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja, registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.


(4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv pensionifondivalitseja teeb investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud pensionifondi valitsemistasust tagasimakse, kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.”;


14) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


ˮ(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehakse soodustatud isikule pensionimakseid garantiiperioodi lõpuni või tehakse talle ühekordne väljamakse.ˮ;


15) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:


„§ 481. Tähtajaline pensionileping


(1) Osakuomanikul on õigus sõlmida pensionileping tähtajalisena (edaspidi käesolevas paragrahvis tähtajaline pensionileping), kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on enne esimese pensionilepingu sõlmimist väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või kui tal on juba sõlmitud üks või mitu pensionilepingut, mille kindlustusmaksete summa vastab vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale.


(2) Kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr, võetakse tähtajalise pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondi osakud ja neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.


(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.


(4) Tähtajaline pensionileping sõlmitakse vähemalt:

1) käesoleva seaduse § 523 lõikes 3 sätestatud kestusega, kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr;

2) käesoleva seaduse § 523 lõikes 4 sätestatud kestusega, kui kasutatakse § 41 lõikes 6 sätestatud õigust.


(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensionilepingu kestuse kohaselt kujuneks ühe pensioniaasta pensionimaksete summa väiksemaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus tähtajalise pensionilepingu sõlmimisel määrata, et tema ühe pensioniaasta pensionimaksete summa ei oleks nimetatud piirmäärast väiksem. Käesolevas lõikes sätestatud tingimuse rakendumisel lüheneb vastavalt lepingu tähtaeg.


(6) Kui tähtajalise pensionilepingu alusel jääb kindlustusvõtjale õigus saada pensionimakseid kokku summas, mis ei ületa kümnekordset rahvapensioni määra, on tal õigus tähtajaline pensionileping üles öelda ja saada väljamakse selle lepingu tagastusväärtuse ulatuses.


(7) Tähtajalist pensionilepingut ei või sõlmida käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud eritingimustega.”;


16) paragrahvi 49 lõige 3 ja lõike 6 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;


17) paragrahvi 49 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„4) osakuomanikul juba on kehtiv pensionileping ja tal puuduvad osakud uue pensionilepingu sõlmimiseks.”;


18) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:


ˮ(12) Pensionilepingust taganemise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 433 lõike 1 kolmandas lauses ega §-s 56 sätestatut.ˮ;


19) paragrahvi 50 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „garanteeritud intressimäära,” sõnadega „oodatava eluea eeldusi,”;


20) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:


„(11) Kindlustusandja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule iga kord enne osakuomanikuga investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimist:

1) tegema osakuomanikule kättesaadavaks lepingu alusvara valikusse kuuluvate pensionifondide tingimused, prospektid ja põhiteabe;

2) andma osakuomanikule lepingu alusvara olemuse ja sellega seotud riskide kohta teavet, mis võimaldab tal teha igakülgselt kaalutud otsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele;

3) hindama kindlustustegevuse seaduse §-s 222 sätestatu kohaselt investeerimisriskiga pensionilepingu ja selle alusvara sobivust osakuomanikule.”;


21) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:


„(4) Osakuomaniku teavitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 428 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”;


22) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:


„(11) Investeerimisriskiga pensionilepingu poliisil väljendatakse pensionimakse suurus tagasivõtmisele kuuluvate pensionifondi osakute arvus.


(12) Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu poliisil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud lepingu maksimaalne kestus.”;


23) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:


„(6) Pensionilepingu poliisi suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 434 sätestatut.”;


24) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:


„(31) Pensionilepingu kohta teabe esitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 429 sätestatut.


(32) Kindlustusandja veebilehel peavad olema kättesaadavad sõlmitavate pensionilepingute garanteeritud intressimäärad ja oodatava eluea eeldused ning kindlustusandja võetavate tasude suurus.”;


25) paragrahvi 52 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Kindlustusandja poolt registripidajale esitataval avaldusel peavad olema märgitud:”;


26) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:


„51) viide sellele, kas tegemist on investeerimisriskiga pensionilepinguga või mitte;”;


27) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:


„71) lepingu maksimaalne kestus, kui pensionileping sõlmitakse tähtajalisena;”;


28) paragrahvi 52 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks esitama kindlustusvõtjale, kes andis pensionilepingu sõlmimisel korralduse võtta tagasi kõik temale kuuluvad pensionifondi osakud, kuid on omandanud pärast pensionilepingu sõlmimist uusi pensionifondi osakuid, järgmise teabe:

1) osakute koguväärtus 31. detsembri seisuga;

2) teave käesoleva seaduse § 521 lõikes 1 sätestatud õiguste kohta;

3) käesoleva seaduse § 521 lõikes 4 sätestatud tähtaeg, mille jooksul kindlustusvõtja saab oma õigusi kasutada.”;


29) paragrahvi 52 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;


30) paragrahv 521 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 521. Pensionikontol olevate osakute kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist


(1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid, on tal õigus sõlmida uus pensionileping või esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks.


(2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.


(3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.


(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust soovib kasutada kindlustusvõtja, kes andis pensionilepingu sõlmimisel korralduse võtta tagasi kõik temale kuuluvad pensionifondi osakud, on ta kohustatud uue pensionilepingu sõlmima või esitama avalduse täiendava kindlustusmakse tasumiseks enne 1. aprilli.


(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kindlustusvõtja ei ole uut pensionilepingut sõlminud ja registripidajale ei ole avaldust täiendava kindlustusmakse tasumiseks esitatud, korraldab registripidaja kindlustusvõtjale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ning kannab nende koguväärtusele vastava summa viie tööpäeva jooksul 1. aprillist alates üle kindlustusandjale kindlustusvõtja viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena.


(6) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmisega kindlustusandjale muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.


(7) Kui pensionilepingu sõlmimise ja muutmise vahel on kindlustusandja muutnud pensionimakse suuruse arvutamise põhimõtteid, on kindlustusandjal õigus kohaldada uusi põhimõtteid üksnes täiendavale kindlustusmaksele vastavate pensionimaksete puhul.


(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja surma korral, välja arvatud ühise pensionilepingu puhul, mille sõlminud teine kindlustusvõtja või milles kindlustatud isik veel elab.”;


31) paragrahvi 522 lõikes 3 ja lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „uue” sõnaga „teise”;


32) paragrahvi 522 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele.”;


33) paragrahvi 522 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(7) Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu tagastusväärtus on sõltuvalt pensionilepingu tingimustes sätestatust kas selle lepingu tulevaste rahavoogude:

1) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu, või

2) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud riskivaba intressikõverat ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu.”;


34) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:


„(72) Investeerimisriskiga pensionilepingu tagastusväärtus on selle lepingu alusvara hulka kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või osakute väärtusele vastav summa, mida oleks tagastusväärtuse arvutamise hetkel vaja, et sõlmida samasugune investeerimisriskiga pensionileping.”;


35) paragrahvi 522 täiendatakse lõigetega 81–83 järgmises sõnastuses:


„(81) Uue pensionilepingu võib sõlmida garantiiperioodiga vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule või pensionimaksete edasilükkamisega vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule, kui samadel tingimustel oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.


(82) Garantiiperioodiga pensionilepingu sõlmimisel ei või garantiiperioodi pikkus ületada ülesöeldud pensionilepingu alusel kasutamata jäänud garantiiperioodi ja pensionimaksete edasilükkamisel ei või pensionimakseid hakata tegema hiljem, kui neid oleks ülesöeldud pensionilepingu alusel tegema hakatud, kui lepingut ei oleks üles öeldud.


(83) Kui kindlustusvõtjal on juba mitu pensionilepingut ja ta soovib ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kasutada olemasoleva lepingu täiendava kindlustusmakse tasumiseks, esitab ta selle lepingu sõlminud kindlustusandjale pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist asjakohase avalduse.”;


36) paragrahvi 522 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(9) Pärast uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumiseks avalduse vastuvõtmist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.”;


37) paragrahvi 522 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:


„(12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust soodsamaid tingimusi.”;


38) paragrahvi 523 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;


39) paragrahvi 524 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Fondipensioni lõpetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale avalduse, millel märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.”;


40) paragrahvi 524 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Fondipensioni avalduse, selle lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed esitatakse avaldustel registripidaja ette antud vormil.”;


41) paragrahvi 524 lõike 6 teises lauses asendatakse sõnad „ühekordse väljamakse avalduse, fondipensioni või selle muutmise avalduse” sõnadega „ühekordse väljamakse avalduse või fondipensioni avalduse”;


42) paragrahvi 525 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „avalduse, selle muutmise avalduse”;


43) paragrahvi 525 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.”;


44) paragrahvi 525 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;


45) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:


„(22) Tööandja ei või sissemaksete tegemise või kindlustusmaksete tasumise tingimusena esitada nõuet, et töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme staaž ületab kolme aastat või tema miinimumvanus ületab 21 aastat.”;


46) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:


„(12) Isiku taotlusel on tööandja, kes tegi tema eest sissemakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused sissemaksete tegemise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses omandatud vabatahtliku pensionifondi osakutega, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad osakutele vastavat summat kasutada eelkõige pensionieas.”;


47) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Isiku taotlusel on tööandja, kes tasus tema eest kindlustusmakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused kindlustusmaksete tasumise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad kindlustussummat kasutada eelkõige pensionieas.”;


48) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 54 ja 55 järgmises sõnastuses:


„(54) Kindlustusandja võib välistada ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse kindlustusvõtjale väljamaksmise ja sätestada lepingu tingimustes tagastusväärtuse ülekandmise käesoleva paragrahvi lõikes 52 sätestatu kohaselt kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingusse, mille tagastusväärtuse suhtes kehtivad samasugused nõuded, või tema valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, mille arvelt ei tehta väljamakseid enne pensioniikka jõudmist.


(55) Käesoleva paragrahvi lõikes 54 sätestatud juhul on kindlustusvõtjal õigus lisaks tagastusväärtuse ülekandmisele muuta leping kindlustusmaksevabaks.”;


49) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 701 järgmises sõnastuses:


„§ 701. Pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise erisused


Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionilepingu tagastusväärtus ei või olla väiksem selle lepingu tulevaste rahavoogude:

1) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, ega

2) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 kehtestatud riskivaba intressikõverat ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu.”;


50) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:


„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1–7).”.

§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 43 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 5, 6, 8, 9, 11 ja 12” tekstiosaga „punktides 1, 2, 5, 6 ja 8–12”;


2) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatud investeerimisriskiga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusvarana võib kohustusliku pensionifondi osakuid omandada ja omada ka kindlustusandja.”;


3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:


„(41) Fondi aasta- ja poolaastaaruanne või majandusaasta aruanne koosneb järgmistest aruannetest:

1) raamatupidamise aruanne;

2) investeeringute aruanne;

3) tehingu- ja vahendustasude aruanne.”;


4) paragrahvi 83 lõikes 7 asendatakse sõnad „aasta- ja poolaastaaruannete” sõnaga „aruannete”;


5) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu, aruanne koostatakse käesoleva seaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse kohaselt ja avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.”;


6) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:


„(21) Pensionifondi kohta poolaastaaruannet ei koostata.”;


7) paragrahvi 93 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist”;


8) paragrahvi 129 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„4) selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt krediidiasutuste hoiustesse või võlakirjadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tuletisinstrumentidesse vastavalt käesoleva lõike punktis 5 sätestatule või rahaturuinstrumentidesse;”;


9) paragrahvi 129 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „võlakirjadesse” sõnaga „, tuletisinstrumentidesse”;


10) paragrahvi 130 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakuid või aktsiaid rohkem kui 20 protsendi ulatuses selle fondi varast.”;


11) paragrahvi 198 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud teave osakuomanikele või aktsionäridele, esitatakse Finantsinspektsioonile eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele esitatakse eesti keeles.”;


12) paragrahvi 332 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 319 lõikes 3” tekstiosaga „§ 319 lõikes 4”;


13) paragrahvi 344 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„9) käesoleva seaduse § 343 lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitamise kord;”;


14) paragrahvi 439 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõikes 5”;


15) paragrahvi 521 lõikes 3 asendatakse sõnad „2016. aasta 31. detsembril” sõnadega „2017. aasta 31. detsembril”.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6–13, 15–22, 26–37 ja 49 ning § 2 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 45–47 ja 50 jõustuvad 2018. aasta 21. mail.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees