Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Puhatu looduskaitseala kaitse-eeskiri¹

Vastu võetud 21.06.2018 nr 48

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Puhatu looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Puhatu looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)³, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);
  3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), must-toonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco columbarius) ja välja-loorkull (Circus cyaneus);
  4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja vingerjas (Misgurnus fossilis);
  5) kaitsealuseid linnuliike hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia), kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes minimus), mustsaba-viglet (Limosa limosa), rabapüüd (Lagopus lagopus), suurkoovitajat (Numenius arquata) ja väikekoovitajat (Numenius phaeopus) ning nende liikide elupaiku;
  6) rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast (Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide elupaiku.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheksateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Agusalu, Konsu, Kuningaküla, Permisküla ja Puhatu külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud ajal Gorodenka, Laukasoo, Lutsina, Puhatu järve, Puhatu soo, Putki tee, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis.

  (2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ning jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radasid on lubatud järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas liinirajatiste hooldamisel ning piiranguvööndis metsamajandus- ja põllumajandustöödel.

  (4) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Agusalu, Laukasoo, Lutsina, Puhatu ja Puhatu järve sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on keelatud. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud Poruni ja Narva jõe sihtkaitsevööndis ning Gluboki ja Punamäe piiranguvööndis. Ujuvvahendiga sõitmine kogu kaitsealal on lubatud järelevalve-, pääste- ja piirivalvetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (5) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud § 12 lõikes 2 sätestatud ajal Laukasoo, Lutsina, Puhatu järve, Puhatu soo, Putki tee, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis.

  (6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine piiranguvööndis aasta ringi ning sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht, mis on aasta ringi kogu kaitsealal keelatud.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on 19 sihtkaitsevööndit:
  1) Agusalu sihtkaitsevöönd;
  2) Gorodenka sihtkaitsevöönd;
  3) Gorodenka oja sihtkaitsevöönd;
  4) Kuningaküla sihtkaitsevöönd;
  5) Laukasoo sihtkaitsevöönd;
  6) Liguski sihtkaitsevöönd;
  7) Lutsina sihtkaitsevöönd;
  8) Narva jõe sihtkaitsevöönd;
  9) Nestiku sihtkaitsevöönd;
  10) Permisküla sihtkaitsevöönd;
  11) Poruni sihtkaitsevöönd;
  12) Puhatu sihtkaitsevöönd;
  13) Puhatu soo sihtkaitsevöönd;
  14) Puhatu järve sihtkaitsevöönd;
  15) Puhatu oja sihtkaitsevöönd;
  16) Putki tee sihtkaitsevöönd;
  17) Sõja tee sihtkaitsevöönd;
  18) Uusnova sihtkaitsevöönd;
  19) Üla-Poruni sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Agusalu, Kuningaküla, Liguski, Puhatu järve ja Puhatu soo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste looduslikkuse taastamine ning seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (2) Gorodenka, Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Narva jõe, Nestiku, Permisküla, Poruni, Puhatu, Puhatu oja, Putki tee, Sõja tee, Uusnova ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste tüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata, ning kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd;
  5) loodusliku veerežiimi taastamine;
  6) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  7) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  8) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Permisküla, Puhatu, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis.

§ 11.  Vajalik tegevus

  Gorodenka oja, Laukasoo, Lutsina, Permisküla, Puhatu, Sõja tee ja Üla-Poruni sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine ja loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

§ 12.  Keelatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks.

  (2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, on keelatud:
  1) Puhatu soo sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini;
  2) Üla-Poruni ja Putki tee sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini;
  3) Gorodenka sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;
  4) Lutsina sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. augustini;
  5) Sõja tee sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini;
  6) Puhatu järve ja Laukasoo sihtkaitsevööndis 15. aprillist 30. juunini.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit:
  1) Gluboki piiranguvöönd;
  2) Konsutagune piiranguvöönd;
  3) Kuusiku tee piiranguvöönd;
  4) Puhatu oja piiranguvöönd;
  5) Punamäe piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) rajatise püstitamine;
  3) turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit;
  4) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 hektar;
  5) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning looduslike veekogude loodusliku veerežiimi taastamine.

  (3) Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.

§ 16.  Vajalik tegevus

  Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik niitmine ja loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

§ 17.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrus nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 20.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 2. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 335 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrusega nr 24 „Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 „Looduskaitse objektidest rajoonis” moodustatud Boroni jõe ürgoru taimestiku-loomastikukaitseala ning Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 „Taimestiku mikrokaitsealade moodustamine” moodustatud Permisküla taimestiku mikrokaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 42 ja punkti 2 alapunktist 322 hõlmab kaitseala Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

⁵ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Puhatu looduskaitseala (leht 1)

Lisa Puhatu looduskaitseala (leht 2)