Väljaandja: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 06.07.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2021 Avaldamismärge: RT I, 03.07.2018, 17 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord Vastu võetud 20.02.2017 nr 10 RT I, 22.02.2017, 25 jõustumine 25.02.2017 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 28.06.2018 - RT I, 03.07.2018, 15 - 06.07.2018 Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” (edaspidi meede) tegevuse „Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu väljaarendamine” eesmärkide elluviimiseks. (2) Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 15.11.2013. a otsusega vastu võetud „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020” (edaspidi turismiarengukava). § 2. Kohaldamisala (1) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või turismiinvesteeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 55 või 14, siis kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34^2 sätestatut. [RT I, 03.07.2018, 15 - jõust. 06.07.2018] (2) Kui käesoleva määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artiklile 3, siis kohaldatakse toetuse andmisel VTA määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel. § 3. Terminid () Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) väikesadam – sadam või sadama osa sadamaseaduse § 2 punkti 18 tähenduses (edaspidi sadam); 2) väikesadamate võrgustik – väljaarendatav sadamavõrgustik, milles Eesti rannikul ja saartel asub vähemalt iga 30 meremiili tagant harrastusmeresõitjaid teenindav sadam; 3) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas sätestatud kriteeriumitele; 4) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas väikeettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 5) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisas keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 6) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas VKE-le sätestatud kriteeriumitele; 7) e-teenindus – rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavad rakendusüksuse e-teeninduse portaalis. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks ning Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks väikesadamate võrgustiku arendamise kaudu. (2) Toetuse andmise tulemusena suureneb: 1) väikesadamate võrgustiku sadamate arv; 2) tööhõive toetust saanud ettevõtjates. (3) Käesolev määrus panustab meetme tegevuse väljundnäitajate saavutamisse, milleks on uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud uute turismitoodete arv. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). § 6. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemuste, väljundnäitaja ja eesmärgi saavutamisse. (2) Määrusega toetatakse väikesadamate võrgustiku väljaarendamiseks vajalikke järgmiseid tegevusi: 1) sadama hüdrotehniliste ja sildumisrajatiste ning navigatsioonimärgistuse projekteerimine, rajamine ja rekonstrueerimine; 2) väikelaeva teenindamiseks vajalike sadamaehitiste ehitamine ja rekonstrueerimine; 3) akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendustööde teostamine; 4) sadama territooriumi väljaarendamine; 5) sadamas meresõiduohutuse, keskkonnakaitse ja turvalisuse nõuete tagamine; 6) sadama jätkusuutlikule arengule kaasa aitavate lisateenuste väljaarendamine. (3) Toetust antakse ainult projekti sellele tegevusele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil. § 8. Nõuded sadamale (1) Toetatav sadam peab vastama järgmistele nõuetele: 1) arendatav sadam on meresadam või merre suubuva jõe laevatatavas jõesuudmes või jõe alamjooksul asuv sadam; 2) sadam on kantud Eesti sadamaregistrisse. (2) Hiljemalt projekti lõppedes peab toetatav sadam vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele ka järgmistele nõuetele: 1) juhul, kui sadamas toimub kalapaatide või -laevade lossimine, paiknevad väikelaevade külaliskohad ning kalapaatide ja -laevade kohad sadama territooriumil erinevates asukohtades ja on selgelt eristatud; 2) sadamas on vähemalt kümme selgelt tähistatud väikelaeva külaliskohta; 3) minimaalne sügavus külastajatele mõeldud kaide juures ja sadama sissesõiduteel on 2,3 meetrit; [RT I, 03.07.2018, 15 - jõust. 06.07.2018] 4) sadama sissesõidutee on tähistatud nõuetekohase navigatsioonimärgistusega; 5) sadamas on ohutu sildumise tagamiseks kinnitusvõimalused ning kaitse lainetuse eest; 6) sadama ja sadamas osututavate teenuste info on vähemalt eesti ja inglise keeles kättesaadav internetis ja veebikeskkonnas www.visitestonia.com; 7) sadam pakub turismi toetavaid ja külastust pikendavaid teenuseid; 8) sadam pakub vähemalt navigatsiooniperioodil sadamaala ja kaide valgustust, turvalist keskkonda ja kontaktivõimalust telefoni teel koos kohapealse infotahvliga vajalike kontaktandmetega; 9) sadam pakub jäätmete vastuvõttu vastavalt sadama laevaheitmete käitlemise kavale sadamaseaduse tähenduses ning septiktanki tühjendamise võimalust; 10) sadamas on kättesaadavad päästerõngas, pootshaak ja redel, tulekustutusvahendid ning esmaabivahendid; 11) sadama kail on ööpäev läbi kättesaadavad elekter ja joogivesi; 12) sadamas on vähemalt üks ööpäev läbi kasutatav tualett, mis on ligipääsetav ka sadama erivajadustega külastajatele; 13) sadamas on ööpäev läbi sooja veega pesemisvõimalus, mis on ligipääsetav ka sadama erivajadustega külastajatele; 14) sadamas on ööpäev läbi tasuta traadita internetiühendus. § 9. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele. (2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) objekti ehitamise ja objektiga seotud infrastruktuuri rajamise kulud; 2) ehitusseadustiku tähenduses ehitusprojekti põhiprojekti projekteerimise kulud; 3) ehitusseadustikus sätestatud korras teostatava omanikujärelevalve ja ehitusjuhtimise kulud; 4) sadama süvendamise ning süvendusjärgse mõõdistamise kulud; 5) objekti toimimiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku mööbli ja sisseseade, masina, seadme või muu vahendi soetamise ning paigaldamise kulud; 6) klientide teenindamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste soetamise ja rakendamise kulud; 7) sadama- ja turismiinfo viitade, tahvlite ja elektroonilise turismiinfopunkti soetamise ning paigaldamise kulud; 8) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletule on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) kulud, mille eest on tasutud tasaarveldusega; 2) projektijuhtimise kulud; 3) majutusvõimaluse loomise ja parendamise kulud; 4) ühisveevärgi, kanalisatsiooni, telekommunikatsiooni-, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud; 5) muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised. (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingust tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. (6) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4. (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema taotluses põhjendatud. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. (3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud toetuse taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päevale järgneval päeval. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 30 kuud. (5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avarii või muu ettenägematu asjaolu korral võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra. Pikendatud perioodi lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2023. a. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmneb toetuse saajast sõltumatu asjaolu, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudab jätkamise põhjendamatuks. § 11. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 50 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 70 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Toetatava projekti omafinantseeringu määr on minimaalselt 30 protsenti abikõlblikest kuludest. (4) Investeeringut hõlmava tegevuse või tegevuse osa planeeritud kogumaksumus ei või ületada viis miljonit eurot vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302) artikli 3 punktis 1(e) kehtestatud ühtsele maksimummäärale väikesemahulisele taristule Euroopa Liidus. Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne, sõltumata tegevuse ülejäänud osadest. Projekti planeeritud kogumaksumusena käsitatakse kogu projekti maksumust, mis tähendab toetust, toetuse saaja ning partneri panust kokku ja mitteabikõlblikke kulusid. (5) Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada üldise grupierandi määruse artiklis 4 sätestatud teavitamiskünniseid. (6) Üldise grupierandi määruse alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi maksimaalse määra arvutab rakendusüksus vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 sätestatud meetodile. (7) Üldise grupierandi määruse alusel investeeringuks ettenähtud regionaalabi maksimaalne määr on vastavalt Euroopa Komisjoni poolt 21.05.2014. a heaks kiidetud „Eesti regionaalabi kaardile aastateks 2014–2020” suurettevõtjal 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjal 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjal 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui toetust antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. (9) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kehtivad järgmised lisanõuded: 1) taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava vähese tähtsusega abiga ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) alusel antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot; 2) juhul, kui abi saajaks on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupa vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme alusel taotletava toetusega 100 000 eurot; 3) üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel antava vähese tähtsusega abi korral jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 4) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (10) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. (11) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud. (12) Kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi ning omafinantseering sisaldab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest välisabi vahenditest antud toetust, siis loetakse omafinantseering abi hulka ja selle summaga arvestatakse käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud abi kumuleerimisel. [RT I, 03.07.2018, 15 - jõust. 06.07.2018] (13) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 12. Toetuse taotlemine (1) Taotluse saab esitada taotlusvoorus. Taotlusvooru tähtaja ja taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. (2) Taotlusvoor kestab minimaalselt 60 tööpäeva. (3) Taotlus esitatakse hiljemalt rakendusüksuse määratud taotlusvooru lõppemise tähtpäevaks. (4) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning taotluste vastuvõtmise perioodist teavitab rakendusüksus taotlusvooru algamise tähtpäeval oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (5) Taotlus esitatakse rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. § 13. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust võib taotleda sadamaseaduse tähenduses Eesti sadamaregistrisse sadama pidajana kantud Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ning Eestis registreeritud juriidiline isik. (2) Projekti partner on toetuse taotluses taotleja nimetatud riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja. (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele. § 14. Taotleja kohustused () Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule: 1) kaasama sadama külastaja teenindamisse VKE juhul, kui taotleja või partner ei ole VKE; 2) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 kehtestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses kirjeldatud projekt panustab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud toetuse andmise tulemuste täitmisesse; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud toetuse piirsummasid ja lõikes 2 sätestatud toetuse piirmäära; 4) projekti eelarve sisaldab käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut. (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, juriidiline vorm, registrikood, taotleja käibemaksukohustuslase andmed, kas taotleja on VKE või suurettevõtja, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, projektijuhi nimi ja kontaktandmed; 2) projekti nimi, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, eelarve tegevuste lõikes, taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa, mis katavad projekti eelarvesumma, ja taotleja kinnitus omafinantseerimiseks nõutavate vahendite olemasolu kohta; 3) projekti kirjeldus, projekti seos turismiarengukava ja meetme eesmärkidega, projekti teostamise ja toetuse vajaduse põhjendus; 4) investeeringu kogumaksumus käesoleva määruse § 11 lõike 4 tähenduses, projekti eelarve, eelarve põhjendus ning toetuse vajaduse põhjendus; 5) taotletava abi liik vastavalt käesoleva määruse § 2 lõigetele 1–2, kogu avaliku rahastamise summa ning avaliku sektori katteallikas projektis; 6) partneri olemasolul partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti; 7) selgitus, kuidas projekt panustab käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja saavutamisse; 8) Eesti ja rahvusvahelist konkurentsi hõlmav analüüs, mis sisaldab arendatava sadama konkurentsieelise kirjeldust ja põhjendust; 9) sihtgruppide ja -turgude valiku põhjendused, turunduskanalite ja turundustegevuste kirjeldus ning hinnanguline turunduseelarve; 10) meeskonna kompetentsi, oskuste ja kogemuste kirjeldus nii projekti elluviimis- kui ka rakendusfaasis; 11) riskianalüüs; 12) arendatava sadama prognoositavad müügimahud; 13) külastajate arvu kasvu prognoos koos külastusandmete kogumise alustega; 14) loodavate uute töökohtade arv; 15) projektist kaudselt kasu saavate teiste VKE-de nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress ning esindusõigusliku isiku nimi; 16) projektiga seotud strateegiliste eesmärkide kirjeldus ja oodatavad tulemused; 17) juhul, kui taotleja pakub teenuseid väliskülastajale, esitatakse väliskülastajate teenindamise netokäive; 18) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 19) partneri kinnitus projektis osalemise kohta; 20) mittetulundusühingust taotlejal liikmete nimekiri, sihtasutusest taotlejal nimekiri isikutest, kellel on õigus nimetada nõukogu liikmeid; 21) juhul, kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, esitatakse taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse kinnitatud andmekoosseisus; 22) juhul, kui taotletav toetus on üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi, esitatakse finantsanalüüs vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 10 sätestatule, mis peab olema koostatud diskonteeritud puhastulu arvutamise metoodika kohaselt ja püsihindades; 23) juhul, kui taotletav toetus on üldise grupierandi määruse artiklis 14 sätestatud turismiinvesteeringuteks ettenähtud regionaalabi ning toetuse saaja on suurettevõtja, esitatakse finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 61 lõike 3 punkti b alusel; 24) juhul, kui taotletav toetus on spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, esitatakse teave, kas taotleja vastab üldise grupierandi määruse I lisas sätestatud VKE mõistele; 25) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon; 26) juhul, kui toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust ja tehingu hind käibemaksuta jääb vahemikku 5000–9999 eurot, kolm sõltumatut hinnapakkumist, või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, esitada sellekohane põhjendus; 27) juhul, kui toetuse saaja või partner ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta on võrdne või ületab 5000 eurot, kolm sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist, mis ei ole vanemad kui kolm kuud arvates taotluse esitamise päevast, või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitada sellekohane põhjendus; 28) projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe; 29) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (3) Sõltuvalt projekti iseloomust peab taotlus sisaldama: 1) ehitamise puhul planeeritava ehitise eelprojekti vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile ning infot kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu olemasolu kohta; 2) ehitamise puhul maa omandiõigust või pikaajalist kasutusõigust tõendavaid dokumente koos omaniku kirjaliku nõusolekuga; 3) süvendustööde puhul süvendusprojekti koos informatsiooniga süvendusmahu ning kasutatava süvendustehnoloogia kohta; 4) projekti elluviimiseks vajalikke lube; 5) keskkonnamõjude hinnangut vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele; 6) regionaalabi puhul lisatakse taotlusele abisaaja kinnitust, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 lõike 61 punkti a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et abisaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud. [RT I, 03.07.2018, 15 - jõust. 06.07.2018] 4. peatükk Taotluse menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning taotluste rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest. (2) Rakendusüksus jätab taotluse vastu võtmata, kui taotlust ei ole esitatud tähtaegselt, ja teeb selle kohta otsuse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 ning edastab otsuse taotlejale elektrooniliselt e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet. (4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. (5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse kirjalikult sellest viivitamata taotlejat, näidates, milline asjaolu tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast arvates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni kümneks tööpäevaks peatada. § 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse § 13 nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 15 taotlusele esitatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu: 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli taotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks; 4) taotlus ei vasta toetuse andmise eesmärgile ja tegevustele. (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 19 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata. (6) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digiallkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. § 18. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon), mille koosseis kooskõlastatakse enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seotuse olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras taandama. § 19. Taotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse rakendusüksuse hindamismetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja avalikustatud rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamisel. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 50 protsenti koondhindest; 2) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 30 protsenti koondhindest; 3) projekti tegevuste kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelistuste hulka – 20 protsenti koondhindest. (2) Toetuse andmisel eelistatakse projekti, mis aitab kaasa väikesadamate võrgustiku kujunemisele, millega on tagatud toimiva sadama asukoht iga 30 meremiili tagant. (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. (4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab ja võrdleb kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab hindamiskomisjon taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. (6) Juhul kui taotluste hindamisel saavutavad võrdse koondhinde mitu taotlust, saab kõrgema koha pingereas taotlus, mis on saanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumis kõrgema hinde. § 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingerea järjestusele toetuseks eraldatavate vahendite lõppemiseni. (3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles kirjeldatud projektid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: 1) on käesoleva määruse § 19 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75; 2) ei ole käesoleva määruse § 19 lõike 1 punktides 1–2 sätestatud valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,50; 3) taotluse koht pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet. (4) Taotluste lõpliku pingerea alusel teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse ka kõigi nende taotluste kohta, mis ületavad taotlusvooru eelarvet. (5) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 esitatud juhtudel. (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave. (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse edastab rakendusüksus taotlejale digiallkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel või juhul, kui: 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ega ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus edastatakse taotlejale vastavalt käesoleva määruse § 20 lõikele 8. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 kehtestatud juhtudel peab toetuse saaja taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muudatust. (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta käesoleva määruse §-s 4 esitatud eesmärgile. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 kohaselt. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus on kuni kolm kuud. (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele viimase nõudmisel projekti elluviimise järgsed aruanded. (5) Projekti aruannete andmekoosseisud kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel. (6) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded ning maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga. (7) Aruandes kajastatakse järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud andmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projektis kavandatud tulemuste saavutamise edenemisest, läbiviidud tegevused ja nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 4) lõpparuandes toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja esindusõigusliku isiku allkiri. § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse maksed tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. (2) Toetuse makse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu. (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel. (4) Tegelike kulude alusel makstakse toetus välja toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust ja vahe- või lõpparuannet kuni 40 tööpäeva selle esitamisest arvates. (5) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kätte saamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 3 märgitud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3–5 sätestatud tingimusi; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele; 3) toetuse saaja vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine rakendusüksusele ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt. (6) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakseid. Riigiabi ettemaksete tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega hiljemalt 50 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Ettemakset ei tehta toetuse saajale, kes on riigiasutus. (7) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid. (8) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni kümme tööpäeva selle esitamisest arvates. (9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma. (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. (11) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele. (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Toetusest minimaalselt 15 protsenti makstakse välja pärast lõpparuande kinnitamist. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele; 5) maksma toetuse tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks, misjuures tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule; 6) vastama viivitamata rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama tähtaegselt rakendusüksusele nõutud aruanded; 8) tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 9) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35; 10) võimaldama teostada auditit ja kontrollitoiminguid; 11) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumitele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12) andma audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates; 13) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) juhul, kui toetuse saaja või partner on riigihankekohustuslased, järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, või kui tehingu hind käibemaksuta jääb vahemikku 5000–9999 eurot, tuleb võtta kolm sõltumatut hinnapakkumist või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, esitada sellekohane põhjendus; 15) juhul, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses esitatuga ei ole muutunud, või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, esitada sellekohane põhjendus; 16) täitma määruses nr 146 sätestatud teavitamiskohustust; 17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust esitatud andmetes toimunud muudatusest või asjaolust, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis seab ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse; 19) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest. § 26. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukoht rakendusüksusele enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. § 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale otsuse kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; 2) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) teostama projekti elluviimise kontrolli; 4) teostama kuludokumentide kontrollitoiminguid; 5) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 6) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele; 7) säilitama kümme aastat alates kuupäevast, mil viimane üksikabi anti, vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega; 8) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele; 9) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse; 10) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 11) koostama ja avalikustama toetuse andmise kohta ülevaated; 12) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikest 2 ning §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest; 5) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult tegevuskavas planeeritud tegevused tegemata jätnud; 6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on suure tõenäosusega ohustatud; 8) pikendada toetuse saajast mitteoleneva asjaolu ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi, tingimusel et tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. a; 9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. § 28. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.