(1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks.

(2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest moodustest:
1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõne;
2) rahvusvahelist morse kood;
3) telegraafikood;
4) teisi Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid.

(2¹) Ühe raadioseansi jooksul peab kutsungit edastama vähemalt seansi alguses ja lõpus.

(2²) Juhul kui raadioseansi pikkus ületab ühte tundi, peab kutsungit edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või pärast täistundi, kui see ei katkesta põhjendamatult seanssi.

(3) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korda ei kohaldata riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude kasutuses olevate raadiosaateseadmete identifitseerimiseks, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõiked 6 kuni 11, § 4 lõiked 1 kuni 3, § 4 lõike 4 punktid 2 kuni 4 ja 8 ning § 5 lõike 1 punktid 3 kuni 6.
30.10.2023 13:40
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

[RTL 2006, 42, 760 - jõust. 25.05.2006]

§ 2. Kutsungite moodustamine

(1) Kutsungeid moodustavad Sideamet ja raadiosaatja kasutaja.

(2) Kutsung moodustatakse araabia numbrite 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ja 26-tähelise tähestiku tähtede A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y ja Z kombinatsioonist.

(3) Paragrahvi 3 lõigete 3, 4 ja 12 ning § 4 lõike 8 alusel moodustatud kutsungites võib kasutada ka eesti tähestiku tähti.

(4) Raadiosaatjad, mis on avatud rahvusvahelisele sidele, amatöörraadiojaamad ja teised raadiosaatjad, mis võivad tekitada raadiohäireid väljaspool Eesti territooriumi, välja arvatud raadio- ja televisiooniringhäälingusaatjad ning kontrollpunktidena raadioorienteerumise võistlusmaastikul kasutatavad amatöörraadiomajakad, peavad omama kutsungit Eesti rahvusvaheliste kutsungite seeriast ESA-ESZ.

(5) Vastavalt käesolevale määrusele võib Eesti rahvusvahelise kutsungite seeria kolmanda sümbolina kasutada numbrit.

(6) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (Maritime Mobile Service Identity, MMSI) ja selektiivkutsung moodustatakse üldjuhul numbritest.

(7) Amatöörraadiojaama kutsungi moodustamiseks on Eesti Vabariigi territoorium tinglikult jaotatud piirkondadeks, kusjuures igale tinglikule piirkonnale vastab üks number järgmiselt:

§ 3. Sideameti poolt moodustatavad kutsungid

(1) Amatöörraadiojaama, välja arvatud amatöörraadiomajaka (kontrollpunkt raadioorienteerumise võistlusmaastikul), kutsung moodustatakse eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast § 2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist ning kuni neljatähelisest järelliitest vastavalt järgnevale jaotusele:
1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
2) kahetäheline järelliide seeriast AA ... ZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
3) kolmetäheline järelliide seeriatest AAA ... ZZZ (välja arvatud lõike 1 punktides 4 kuni 12 esitatud järelliited) isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass B;
4) kolmetäheline järelliide seeriast RVA-RVZ sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 144–146 MHz;
5) kolmetäheline järelliide seeriast RUA-RUZ sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 432–438 MHz;
6) kolmetäheline järelliide seeriast RSA-RSZ sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas 1296–1300 MHz;
7) kolmetäheline järelliide seeriast RWA-RWZ digitaalselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale;
8) kolmetäheline järelliide SAT amatöör-kosmoseside amatöörvahendusraadiojaamale;
9) kolmetäheline järelliide SIX amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 50–52 MHz;
10) kolmetäheline järelliide VHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 144–146 MHz;
11) kolmetäheline järelliide UHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 432–435 MHz;
12) kolmetäheline järelliide seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 1,296–10,5 GHz;
13) neljatäheline järelliide seeriast AAAA ... ZZZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass D.

(2) Erijuhul on Sideametil õigus kooskõlastatult ERAÜ-ga moodustada ajutiseks kasutamiseks amatöörraadiojaamale kutsung, mille järelliide koosneb nelja- või enamamärgilisest tähega lõppevast numbrite ja tähtede kombinatsioonist.

(2¹) Sideametil on õigus moodustada välisriigi raadioamatööri raadiojaamale raadioside pidamiseks Eesti Vabariigi territooriumil kutsung, mis koosneb eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale § 2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist, eraldusmärgist « / » (sõnaliselt «murd») ning raadiojaama rahvuslikust kutsungist.

(3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele.

(4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona.

(5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.

(6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.

(7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse ühel alljärgneval viisil:
1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest;
2) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks number (välja arvatud numbrid 0 ja 1);
3) raadiotelefoni kasutavate laevajaamade korral eesliitest ES, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1;
4) eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.

(8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse:
1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679;
2) veesõiduki raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni 56799;
3) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile viiekohalisest numbrist 55555.

(9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse:
1) veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast järelliitest, mis lõpeb:
a) kombinatsiooniga 000 ülemaailmselt üldkasutatavast elektroonilise side võrgust automaatse juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või riigisisese juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
c) muude numbritega kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud käesoleva lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid;
2) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
3) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, sealhulgas veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
4) õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist 99X 99Y koosnevast järelliitest, kus:
X – mereside õppeasutusele omistatud number vahemikus 1 kuni 9 ja
Y – õppeotstarbel kasutatava veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9.

(10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist.

(11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab Lennuameti poolt väljastatud õhusõiduki registreerimistunnusele.

(12) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse kuni kümnest tähest ja nendele järgnevatest numbritest.

[RTL 2006, 42, 760 - jõust. 25.05.2006]

§ 4. Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungid

(1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1).

(2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse morse tähestiku B tähest ja veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist.

(3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1.

(4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse:
1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsungist või kaldajaamade registris (List of Coast Stations) toodud asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb sõna «RADIO» või muu asjakohane identifitseerimissõna;
2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja kutsungist või veesõiduki registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja selektiivkutsungist;
3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit;
4) veesõiduki avariipoile veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest;
5) õhusõidukiga side pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja nimest või asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse korral raadiosaatja kasutusotstarvet kirjeldav sõna;
6) õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki raadiosaatja kutsungist, millele võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi nimetus, või lennuettevõtja nimetusest (word designating the airline), millele järgneb lennunumber (flight identification number);
7) ainult liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni kasutavale õhusõidukile moodustada kutsungi käesoleva lõike punktis 6 esitatust erineval viisil, kui on saavutatud valitsustevaheline kokkulepe ja sellised kutsungi moodustamise viisid on rahvusvaheliselt teada;
8) õhusõiduki päästevahendi raadiosaatjale õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsungist.

(5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav § 2 lõikes 7 esitatud piirkonna numbriline tähis.

(6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja kuni kaks tähte:
1) MM ( Maritime Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse veesõiduki pardal selle viibimisel rahvusvahelistes vetes;
2) AM (Airborne Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses oleva õhusõiduki pardal;
3) M (Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel, mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2;
4) P (Portable) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse käsijaamana.

(7) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse kontrollpunktina raadioorienteerumise võistlusmaastikul, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T.

(8) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest.

(9) RDS (Radio Data System) tunnuskoodide moodustamise nõuetele vastavuse eelduseks on Eesti standardi EVS-EN 62106 sätestatud nõuded.

[RTL 2006, 42, 760 - jõust. 25.05.2006]

§ 5. Sideameti poolt moodustatavate kutsungite väljastamine

(1) Sideameti poolt moodustatavad kutsungid väljastatakse:
1) amatöörraadiojaamadele amatöörraadiojaama tööloal;
2) raadioringhäälingusaatjatele, raadiosagedusalades alla 28 000 kHz töötavatele raadiosideliini raadiosaatjatele, standardaja- ja sagedussignaali saatjatele ja liikuva maaside raadiosaatjatele, mis töötavad ühiskasutusega raadiosageduskanalitel või mille sagedusloa taotleja avaldab soovi kutsungi väljastamiseks nende sagedusloal;
3) veesõidukite raadiosaatjatele veesõiduki raadioloal;
4) õhusõidukite raadiosaatjatele õhusõiduki raadioloal;
5) selektiivkutsungina liikuva mereside raadiosaatjatele, mis kasutavad veesõidukiga side pidamisel selektiivväljakutseseadmeid, vastava raadiosaateseadme sagedusloal ja veesõiduki raadioloal;
6) liikuva mereside tunnuskoodina liikuva mereside raadiosaatjatele, mille identifitseerimiseks kasutatakse veesõidukiga side pidamisel liikuva mereside tunnuskoodi, vastava raadiosaateseadme sagedusloal või veesõiduki raadioloal.

(2) Raadiosideliini raadiosaatjale, mis kasutab rahvusvahelises sides rohkem kui ühte raadiosageduskanalit, võib väljastada igale raadiosageduskanalile eraldi kutsungi.

(3) Veesõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele raadiosaatjale väljastatakse üks kutsung kõigi raadiosageduskanalite kohta.

(4) Amatöörraadiojaamale väljastatakse uus kutsung, kui muutub amatöörraadiojaama kasutaja raadioamatööri kvalifikatsiooniklass või amatöörraadiojaama registreeritud asukoht.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määrus nr 25 «Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord» (RTL 2000, 52, 801; 2001, 48, 673; 2004, 7, 95; 80, 1278) tunnistatakse kehtetuks.

¹ Määruses on arvestatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade artikliga 19 (Identification of stations) ja lisaga 42 (Table of allocation of international call sign series), Euroopa Postside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (CEPT) soovitustega T/R 61-01 (CEPT Radio Amateur Licence) ja T/R 61-02 (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate).