Teksti suurus:

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 14.05.2015, 2

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus

Vastu võetud 30.09.2011 nr 50
RT I, 05.10.2011, 3
jõustumine 08.10.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.08.2013RT I, 03.09.2013, 406.09.2013
07.05.2015RT I, 14.05.2015, 101.07.2015

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 66 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (edaspidi kool).

§ 2.  Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

 (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool. Kool on tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele.

 (3) Kooli võetakse vähimaks vajalikuks ajaks vastu õpilased, kes tulenevalt nende puudest või muust häirest vajavad spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist.
[RT I, 14.05.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 3.  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

 (1) Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Tallinn, Harju maakond.

 (2) Kooli postiaadress on Vabaõhukooli 7, sihtnumber 12014, Tallinn, Harju maakond.

§ 4.  Pitsat ja sümbolid

  Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ja sümbolid.

§ 5.  Asjaajamise keel ja õppekeel

 (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

 (2) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6.  Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

 (1) Kooli tegevuse eesmärk on olla tunnustatud tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste arendamise kompetentsikeskus.

 (2) Kooli ülesanne on tagada tundeelu- ja käitumishäiretega lastele avatud, paindlik ja empaatiline õpi- ja arengukeskkond, kvaliteetne nõustamine ning rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus.

 (3) Kool võib osutada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenuseid Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tegevusloa ulatuses.
[RT I, 14.05.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

2. peatükk Kooli õppe ja kasvatuse korraldus 

§ 7.  Õppe ja kasvatuse korralduse alused

 (1) Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.

 (2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.

 (3) Koolis viiakse läbi haiglaõpet haiglaravil olevatele õpilastele. Haiglaõpe toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

§ 8.  Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad

 (1) Koolis tegutsevad järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad:
 1) klassid tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele;
 2) väikeklassid autismi spektri häiretega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilastele.

 (2) Koolis tegutseb hariduslike erivajadustega õpilaste õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise ja logopeedilise abi osutamiseks.

 (3) Kool võib võtta vastu ja vajadusel moodustada klassi raskete krooniliste somaatiliste haigustega õpilastele, kui õpilase tervislik seisund või ravi ei võimalda korraldada õpet elukohajärgse kooli tavaklassis ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 48 ja 49 toodud meetmed ei ole küllaldased või ei ole olnud piisavad hariduse omandamise tagamiseks elukohajärgses koolis.
[RT I, 14.05.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]

§ 9.  Kooli raamatukogu

  Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

3. peatükk Kooli õppekavaväline tegevus 

§ 10.  Kooli õppekavaväline tegevus

 (1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.

 (2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud huvitegevust, tegevust pikapäevarühmas, õpilaskodus, üritustel ja väljasõitudel.

 (3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

 (4) Õppekavavälises tegevuses osalemine on õpilastele tasuta.

 (5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada järgmisi teenuseid:
 1) „Sotsiaalhoolekande seaduses” sätestatud rehabilitatsiooniteenuse osutamine;
 2) tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste, nende vanemate ja nendega töötavate spetsialistide nõustamine;
 3) õppematerjalide koostamine ja levitamine;
 4) koolituste korraldamine ja konsulteerimine;
 5) kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine.

 (6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnõu arvamuse avaldamiseks koos kalkulatsioonidega kooli hoolekogule ning kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

 (7) Koolis korraldatud nõustamisteenus on õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele tasuta.

 (8) Rehabilitatsiooniteenuse eest tasu võtmisel ja tasu suuruse määramisel lähtutakse „Sotsiaalhoolekande seadusest”.

§ 11.  Kooli õpilaskodu

 (1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.

 (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused.

 (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele, kes avaldavad selle kohta arvamust.

 (4) Õpilaskodus elamine on õpilase jaoks tasuta.

4. peatükk Kooli juhtimine 

§ 12.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

 (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.

 (3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.

 (4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone.

 (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.

§ 13.  Kooli hoolekogu

 (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

 (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

§ 14.  Kooli õppenõukogu

  Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

5. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused 

§ 15.  Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
 1) võtta osa õppetööst;
 2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;
 3) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
 4) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;
 5) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli direktori kehtestatud korras tasuta;
 6) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;
 7) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;
 8) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
 9) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
 10) elada õpilaskodus;
 11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
 12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

§ 16.  Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;
 2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;
 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;
 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
 5) täitma kooli kodukorda;
 6) hoidma kooli head mainet;
 7) järgima tervislikke eluviise;
 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
 9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 17.  Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

 (1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

 (2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor kokku uue üldkoosoleku hiljemalt järgmisel poolaastal.

 (3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega. Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud õpilased.

 (4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

§ 18.  Vanemate õigused ja kohustused

 (1) Vanemal on õigus:
 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;
 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
 3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist;
 4) taotleda koolilt või lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist;
 5) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
 6) osaleda vanemate koosolekul;
 7) kandideerida kooli hoolekogusse;
 8) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

 (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
 1) looma oma koolikohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;
 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
 4) tegema „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses” ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;
 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja oma lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

§ 19.  Töötajate õigused ja kohustused

 (1) Töötajal on õigus:
 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
 2) saada „Täiskasvanute koolituse seaduses” ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;
 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;
 5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

 (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokku lepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

 (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.

 (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused 

§ 20.  Kooli vara ja eelarve

 (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on koolile andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

 (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara „Riigieelarve seaduse”, „Riigivaraseaduse” ja teiste õigusaktide kohaselt.

 (3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.

 (4) Kooli tegevuse rahastamine toimub kooli eelarve kaudu, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 10 lõikes 5 nimetatud kooli osutavatest teenustest saadud tuludest.

§ 21.  Asjaajamine ja aruandlus

 (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Asjaajamiskorra ühtsetele alustele”.

 (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

 (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.