Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” alameetme „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus” avatud taotlusvoorude raames antava struktuuritoetuse tingimused ja kord

Vastu võetud 26.04.2011 nr 18
RT I, 28.04.2011, 4
jõustumine 01.05.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud „Inimressursi arendamise rakenduskava” nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” (edaspidi meede) alameetmes „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus” (edaspidi alameede) avatud taotlusvoorude raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused.

  (2) Kui alameetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses ja „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatut.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 2.   Alameetme eesmärk

  Alameetme eesmärk on põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade kasutuselevõtmiseks õpetajatele täienduskoolituse pakkumise mitmekesistamine ja õpetajate pädevuse tõstmine.

§ 3.   Mõisted

  (1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) riiklikud õppekavad – Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusega nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” kehtestatud riigi põhiharidusstandard ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusega nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” kehtestatud riigi üldkeskhariduse standard;
  2) üld- ja valdkonnapädevused – Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusega nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrusega nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” kehtestatud pädevuste loetelud;
  3) kursus – õpetajate täienduskoolituse õppekava ettevalmistamine, õppematerjalide koostamine ning nende alusel õppe läbi viimine. Õppekava maht peab olema 80 tundi ning koolitatavate arv vähemalt 50 inimest;
  4) õpetaja – haridus- ja teadusministri poolt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 74 lõike 5 alusel õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

  (2) Käesolevas määruses ja „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” või selle alusel antud õigusaktides defineerimata mõisteid kasutatakse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” toodud tähendustes.

§ 4.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 30.03.2012, 2 - jõust. 02.04.2012, rakendatakse alates 01.01.2012]

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetmega toetatakse riiklike õppekavade juurutamist kahes õpetajate täienduskoolituse valdkonnas nii eesti kui vene õppekeelega koolides:
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
  1) ainevaldkonnaga seostatud temaatiline täienduskoolitus;
  2) temaatiline täienduskoolitus.

  (2) Ainevaldkonnaga seostatud temaatilise täienduskoolituse valdkonnas toetatakse kursuste läbiviimist järgmistes alavaldkondades:
  1) klassiõpetajate täienduskoolitus;
  2) eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolitus;
  3) vene keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolitus;
  4) võõrkeelte õpetajate täienduskoolitus;
  5) matemaatika õpetajate täienduskoolitus;
  6) loodusainete õpetajate täienduskoolitus;
  7) sotsiaalainete õpetajate täienduskoolitus;
  8) kunstide õpetajate täienduskoolitus;
  9) kehalise kasvatuse õpetajate täienduskoolitus;
  10) põhikooli tehnoloogia õpetajate täienduskoolitus;
  11) informaatika ja gümnaasiumi loodusainete valdkonna tehnoloogia valikainete õpetajate täienduskoolitus;
  12) usundiõpetuse õpetajate täienduskoolitus;
  13) ettevõtlus ja majandusõppe õpetajate täienduskoolitus;
  14) riigikaitse õpetajate täienduskoolitus;
  15) uurimistöö aluste õpetajate täienduskoolitus.

  (3) Ainevaldkonnaga seostatud temaatilise täienduskoolituse valdkonna kursus peab vastama riiklike õppekavade nõudmistele ning käsitlema riiklike õppekavade rakendamist õppeaine spetsiifikat arvestades, kajastades järgmisi teemasid: nüüdisaegse õppeprotsessi kujundamine, õppekava eesmärkide ja alusväärtuste arvestamine, üld- ja valdkonnapädevuste saavutamine, hindamine, läbivate teemade käsitlemine, õppeainete vaheline lõiming, õppe kohandamine tööks hariduslike erivajadustega õpilastega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine õppetöös.

  (4) Temaatilise täienduskoolituse valdkonnas toetatakse kursuse läbiviimist, mis on suunatud õpetajate oskuste arendamiseks õppekavade rakendamise kontekstis vähemalt ühel üldpädevuste või valdkonnapädevuste teemal või õpilaste arengu, hindamise ning õpikeskkonna kujundamise teemal.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]

  (5) Taotlus võib sisaldada ainult ühe ainevaldkonnaga seostatud temaatilise täienduskoolituse alavaldkonna kursuse läbiviimist või temaatilise täienduskoolitusevaldkonna kursuse läbiviimist.

§ 6.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18);
  2) kulud on kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”;
  3) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

  (2) Abikõlblikud on järgmised lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 3 sätestatule;
  2) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses;
  3) koolituse läbiviimise kulud;
  4) koolituse ettevalmistamise kulud;
  5) teavitamiskulud;
  6) koolituse läbiviimiseks vajalike vahendite rendi- ja ostukulud proportsionaalselt projekti heaks kasutatava ajaga;
  7) projekti tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud.

  (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
  1) amortisatsioonikulud;
  2) üldkulud;
  3) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
  4) kinnisasja ostmine;
  5) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
  6) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid;
  7) kontoritehnika ning mööbli soetamine;
  8) mitterahaline sissemakse.

  (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mille tegemine kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Alameetme abikõlblikkuse periood algab 1. märts 2011 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses vastavalt esitatud taotlusele. Projekti kestus võib olla kuni 30 kuud.

  (3) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. märts 2011. Enne taotluse esitamise tähtaega tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

  (4) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulud on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul.

§ 8.   Toetuse maksimaalne määr

  (1) Toetuse maksimaalne määr on 95% projekti abikõlblikest kuludest. Toetusest moodustab 85% Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning 15% Eesti riigi poolsed kaasfinantseerimise vahendid (riiklik struktuuritoetus).

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 10 000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot.

§ 9.   Taotlejad ja partnerid

  (1) Toetust võivad taotleda:
  1) õpetajate ühendused ja aineliidud, mis on registreeritud juriidilise isikuna;
  2) mittetulundusühingud;
  3) rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid;
  4) sihtasutused;
  5) äriühingud.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Taotleja peab tagama, et partner vastab järgmistele nõuetele:
  1) partneriks võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juriidilised isikud;
  2) residendist partneri tegevuskoht või mitteresidendist partneri püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis.

2. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.   Taotlusvoorude väljakuulutamine

  (1) Rakendusüksus kuulutab välja alameetme abikõlblikkuse perioodi jooksul projekti taotluse esitamiseks avatud taotlusvoorud lähtudes rakendusasutuse kirjalikus ettepanekus toodud alameetme raames toetatavate tegevuste valdkondlikust jaotusest ja nende valdkondade eelarvetest ning projektide abikõlblikkuse perioodist.

  (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada suunatuna alameetme valdkondadele, alavaldkondadele või alameetme eelarve osa kohta.

  (3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse rakendusüksuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva.

§ 11.   Nõuded taotlejale ja taotleja kohustused

  (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;
  2) taotlejal ei ole maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
  3) taotleja on „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse” ja „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise tähtajaks või tagasimakse tähtajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
  4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis;
  5) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud.

  (2) Taotleja on kohustatud täitma „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

  (3) Juhul, kui toetust antakse vähese tähtsusega abi raames, ei tohi kasusaajale jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ületada koos alameetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.

  (4) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud vähese tähtsusega abi saajatele loetakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse alameetme tingimustes sätestatud toetatavale tegevusele ning nimetatud tegevuse elluviimiseks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotlus vastab käesoleva määruse §-des 7 ja 8 sätestatule;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
  5) taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või muid välisabi vahendeid;
  6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  7) taotluses esitatud partner vastab käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatule;
  8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

  (2) Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mille loetelu kehtestatakse rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormis.

  (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kinnitatud vormil hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks allkirjastatuna esindusõigusliku isiku poolt. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. Taotleja vastutab paberkandjal taotluse ning selle elektroonilise koopia samasuse eest.

§ 13.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotluse menetlemine kestab kuni 60 tööpäeva taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus pikendada menetlemise tähtaega kuni 15 tööpäeva.

§ 14.   Rakendusüksuse kohustused ja õigused taotluste menetlemisel

  (1) Rakendusüksus on kohustatud:
  1) tegema taotluste vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) vastu võtma ja registreerima taotluse oma dokumendihaldussüsteemis;
  3) tegema taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluse esitamise tähtpäevast;
  4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlused hindamiseks;
  5) korraldama taotluste hindamist;
  6) teavitama taotlejaid taotluste hindamise tulemustest;
  7) andma taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks;
  8) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

  (2) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

  (3) Kui taotlus ei ole esitatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks või ei vasta olulistele vorminõuetele, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata.

  (4) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ühe taotluse raames antakse kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva.

  (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamisele.

  (6) Rakendusüksus teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 10 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma taotlust hindamiseks edastamata, kui esineb vähemalt üks alltoodud põhjustest:
  1) taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse § 9 lõikes 1 ning §-s 11 esitatud nõudele;
  2) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõudele;
  3) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (7) Rakendusüksus esitab nõuetele vastava taotluse hindamiskogule hindamiseks.

  (8) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

§ 15.   Taotluste hindamine

  (1) Rakendusüksus kinnitab rakendusasutuse ettepanekul taotluste hindamiseks hindamiskogu, mille koosseisu kuulub vähemalt 13 liiget, ning nimetab rakendusasutuse ettepanekul hindamiskogu liikmete hulgast hindamiskogu juhi. Rakendusüksus kinnitab hindamiskogu töökorra, hindamislehe ja hindamisjuhendi.

  (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hinnatakse konsensuslikult hindamiskogus. Iga taotlust peab hindama vähemalt 7 hindamiskogu liiget.

  (3) Hindamiskogu kohustuseks taotluste hindamisel on:
  1) hinnata taotlusi, võttes aluseks alameetme eesmärgid ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumid;
  2) juhinduda hindamise läbiviimisel hindamiskogu töökorrast, hindamislehest ja hindamisjuhendist.

  (4) Hindamiskogu liige kinnitab enne taotluse hindamist kirjalikult oma sõltumatust ja erapooletust vastava taotluse hindamisel ning menetluse käigus taotleja või projekti kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui hindamiskogu liige on seotud hinnatava projekti ettevalmistamise või elluviimisega või toetuse taotleja või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama hindamiskogu juhti huvide konfliktist ning ennast selle taotluse hindamisest taandama.

  (5) Hindamiskogu hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
  1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele, arengukavadele ning vastavus riiklikele õppekavadele – maksimaalselt 30 punkti;
  2) projekti teostatavus – maksimaalselt 30 punkti;
  3) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 10 punkti;
  4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 20 punkti;
  5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 10 punkti.

  (6) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskogu hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskogu liikmed.

  (7) Hindamiskogu võib teha rakendusüksusele taotluse osalise rahuldamise ettepaneku „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 17 lõikes 1 toodud alustel. Sellisel juhul tuuakse konsensuslikul hindamislehel taotluse osalises mahus rahuldamise ettepaneku põhjendused ning vähendatav summa.

  (8) Hindamiskogu juht esitab taotluste hindamise kohta hindamisprotokolli koos hindamiskogus täidetud hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluste hindamiseks saamisest.

  (9) Rakendusüksus kinnitab taotlustele antud punktide alusel ainevaldkonnaga seostatud temaatilise täienduskoolituse alavaldkondade taotluste paremusjärjestused ja temaatilise täienduskoolituse valdkonna taotluste paremusjärjestuse.

  (10) Juhul kui valdkonna eelarves jääb rahalisi vahendeid kohustustega katmata, otsustab hindamiskogu juht, millise valdkonna või alavaldkonna eelarvet nimetatud vahendite võrra suurendatakse.Samuti võib hindamiskogu juht otsustada jätta kohustustega katmata vahendid käimasolevas taotlusvoorus kasutamata. Nimetatud otsuse edastab hindamiskogu juht rakendusüksusele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates taotluste paremusjärjestuse kinnitamisest.

  (11) Juhul kui taotluste paremusjärjestuses on mitmel taotlusel võrdne punktide arv, eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui tulemus on ikka võrdne, eelistatakse taotlust, mida hindamiskogu on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud kriteeriumi osas kõrgemalt hinnanud. Kui ka seejärel on tulemus võrdne, heidetakse taotluste vahel liisku.

§ 16.   Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse täieliku rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Rakendusüksus rahuldab paremusjärjestuses nimetatud kõrgeima punktisumma saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 50 punkti ning mille rahastamise summa ei ületa avatud taotlusvooru teates nimetatud valdkonna või alavaldkonna rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku taotluse osaliseks rahastamiseks juhul, kui hindamiskogu on esitanud rakendusüksusele vastava ettepaneku. Taotluse osalise rahuldamise ettepanekus teavitatakse taotlejat osalise rahuldamise tingimustest ning põhjustest. Ettepanekule lisatakse kinnituskiri, mille allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust taotluse osalise rahuldamise ettepanekus sätestatud tingimustel vastu võtma.

  (4) Kui taotleja nõustub rakendusüksuse esitatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, peab taotleja 7 tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele tagastama. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb kinnituskirja tagastamisele kulunud aja võrra.

  (5) Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse esitatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtaegselt tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsus

  (1) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäeva;
  2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nime;
  5) toetuse maksimaalse suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  8) projekti eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise korra;
  10) toetuse tagasinõudmise alused;
  11) aruannete esitamise tähtajad;
  12) vajadusel info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse mõistes.

  (2) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) esineb käesoleva määruse § 14 lõikes 6 või § 16 lõikes 2 sätestatud alus;
  4) taotleja loobub toetusest;
  5) puuduvad vahendid taotluse rahastamiseks.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja;
  4) projekti nimi;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (5) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksuse kaudu vaide „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, ning vajadusel esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
  1) muutuvad toetuse saaja või partneri juriidilised andmed;
  2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul;
  5) muutuvad projektis ette nähtud tegevused või saavutatavad tulemused.

  (3) Juhul kui toetuse saaja taotleb rahuldamise otsuse muutmist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud alustel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

  (4) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud enne muudatuste tegemist selle rakendusüksusega kooskõlastama kirjalikult taasesitatavas vormis ning esitama rakendusüksuse nõudel uue eelarve.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

  (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Rakendusüksus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” § 11 lõikele 1.

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 20.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

  (2) Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  2) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
  3) tagab, et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
  4) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  5) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormis, viisil ja tähtaegadel;
  6) esitab rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed;
  7) teavitab viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  8) taotleb eelnevalt rakendusüksuselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  9) võimaldab auditi, järelevalve või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
  10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 /ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punktis b sätestatud juhtudel;
  12) säilitab ja tagab, et partner säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  13) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduses” sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kontrolljälje, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses;
  14) küsib ja tagab, et partner küsib vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui toetuse saaja ja partner ei pea lähtuma „Riigihangete seadusest”, välja arvatud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 22 punktis 11 sätestatud tingimustel, asjade ja teenuste hankimisel alates 5000 eurost (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  15) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), kui toetuse saajal või partneril on kohustus järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  16) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
  17) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  18) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 22 punktis 12 ettenähtud tingimustel;
  19) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord”;
  20) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 28;
  21) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 tulu teenimise kohta sätestatud nõudeid ning teavitab rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tulust, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, hiljemalt 5 tööpäeva jooksul tulu tekkimise päevast;
  22) teavitab kursusest ja koolituse toimumisest avalikult riikliku õppekava kodulehel www.koolielu.ee;
  23) teeb projekti raames loodud õppematerjalid kättesaadavaks toetuse saaja kodulehel projekti abikõlblikkuse perioodi vältel ja 1 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
  24) tagab, et koolitajal on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase;
  25) tagab, et koolituse läbiviijal olemas koolitusluba, välja arvatud juhul kui seadus koolitusluba ei nõua.

§ 21.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  2) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine;
  5) teostada muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, projekti aruannete ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) teostada projekti järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti aastaaruanded ja lõpparuanne;
  4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” sätestatule;
  9) menetleda toetuse väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
  10) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  11) jälgida, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära;
  12) täita Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruses nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus” sätestatud kohustusi;
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]
  13) järgida muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

4. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 22.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest väljamaksetaotluste esitamise prognoosi (edaspidi väljamaksete prognoos) rakendusüksuse kinnitatud vormil. Toetuse saaja esitab järgmise aasta väljamaksete prognoosi jooksva kalendriaasta 10. detsembriks.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvemini kui kord kvartalis, lähtudes väljamaksete prognoosi perioodist, tähtaegadest ja summadest.

  (4) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimuse ja kord” sätestatud korras.

  (5) Kui väljamakse on teostatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena, esitab toetuse saaja väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise kohta aruande (edaspidi väljamakse kinni katmise aruanne) rakendusüksuse kinnitatud vormil koos nõutud kuludokumentidega ja tasumist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (6) Esitatud väljamaksetaotluse või väljamakse kinni katmise aruande kontrolli teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi, pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saaja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

  (7) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või väljamakse kinni katmise aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat. Väljamakse tegemiseks või väljamakse kinni katmise aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja puudused kõrvaldama rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on rakendusüksusel õigus toetuse väljamaksmisest osaliselt või täielikult keelduda.

  (8) Toetuse väljamaksmise ja väljamakse kinni katmise eelduseks on selles sisalduvate kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

  (9) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses”, selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

  (10) Rahuldatud väljamakse taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed ja ettemakse kinni katmise andmed sisestab rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

  (11) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande kinnitamist tasutud kuludokumentide alusel. Viimase väljamakse miinimumsuurus peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruandevormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti aasta- ja lõpparuande rakendusüksusele.

  (2) Toetuse kasutamise aruannete esitamise ja hindamise regulatsiooni ning nõuded projekti aasta- ja lõpparuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale on kehtestatud haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 „Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord”.