Teksti suurus:

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.09.2015, 19

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 02.09.2015 nr 113

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turisminõudluse suurendamine” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti riiklikust turismiarengukavast 2014–2020” (edaspidi turismiarengukava).

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
 1) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kultuurisündmusele antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (edaspidi kultuuriabi) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 53 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 2) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusele antav toetus on käsitletav riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi, järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

 (6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, sealhulgas ei anta toetust raskustes olevatele ettevõtjatele üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste (edaspidi sündmuste) ning konverentside toimumise sihtkohana.

 (2) Toetuse andmise tulemusena:
 1) suureneb väliskülastajate ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes;
 2) kasvab Eesti kui sündmuste ja konverentside toimumise koha tuntus;
 3) suureneb koostöö sündmuste ja konverentside korraldajate ning turismiteenuste pakkujate vahel ja
 4) kasvab sündmuste jätkusuutlikkus.

 (3) Määruse väljundnäitajaks on korraldatud turundustegevuste arv toetatud rahvusvaheliste sündmuste ning konverentside kaudu.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

 (2) Rakendusasutus vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse ning toetuse andmise eesmärki.

 (2) Toetust antakse projektile, millega kavandatakse ja viiakse läbi Eestis toimuv rahvusvaheliselt huvipakkuv:
 1) kultuurisündmus või
 2) spordisündmus või
 3) konverents.

 (3) Toetuse andmise tingimuseks on, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud projektide raames viiakse läbi turundustegevusi vähemalt ühel välisturul turismiarengukavas nimetatud prioriteetsetest sihtturgudest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti raames viiakse läbi turundustegevusi vähemalt ühel välisturul.

 (4) Toetust antakse ainult projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 6.  Nõuded konverentsile, kultuuri- ja spordisündmusele

 (1) Toetatav konverents peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab toetuse andmise tulemuse saavutamisse;
 2) konverents korraldatakse Eestis;
 3) konverentsi turundustegevuste läbiviimine aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele, see tähendab, et turundustegevused on kavandatud vähemalt ühel välisturul ja konverentsi raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
 4) välisriikidest saabuvate konverentsil osalejate ööbimiste koguarv on Harjumaal minimaalselt 500 või väljaspool Harjumaad minimaalselt 300;
 5) konverentsi programm kestab vähemalt kolm järjestikust päeva;
 6) konverentsi toimumise aeg ei ole varasem kui 4 kuud pärast taotluse esitamist;
 7) taotleja kaasab konverentsi kavandamisse ja läbiviimisesse väliskülastajaid teenindavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad;
 8) taotleja tagab erivajadustega inimeste juurdepääsu konverentsi ruumidele ja transpordile;
 9) turundusmaterjalid lähtuvad rakendusüksuse väljatöötatud ning veebilehel avaldatud Eesti turunduskontseptsioonist;
 10) toetuse saaja korraldab konverentsi eel ja ajal konverentsi turunduskanalites ning konverentsi toimumiskohas teavituse veebilehest visitestonia.com.

 (2) Toetatav kultuuri- või spordisündmus peab vastama järgmistele tingimustele:
 1) täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab toetuse andmise tulemuste saavutamisse;
 2) sündmuse turundustegevuste läbiviimine aitab kaasa Eesti kui reisisihi tuntuse suurenemisele, see tähendab, et turundustegevused on kavandatud vähemalt ühel turismiarengukavas nimetatud prioriteetsel sihtturul ja sündmuse raames pakutakse informatsiooni Eesti turismivõimaluste kohta;
 3) sündmus korraldatakse Eestis;
 4) sündmus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ning seda kajastab rahvusvaheline meedia;
 5) minimaalne sündmuse väliskülastajate ööbimiste koguarv on 1000;
 6) sündmus kestab ühtse programmiga vähemalt kaks järjestikust päeva;
 7) sündmuse toimumise aeg ei ole varasem kui 4 kuud pärast taotlusvooru avamist;
 8) taotleja kaasab sündmuse kavandamisse ja läbiviimisesse väliskülastajaid teenindavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad;
 9) taotleja tagab erivajadustega inimeste juurdepääsu sündmuse toimumise kohale;
 10) turundusmaterjalid lähtuvad rakendusüksuse väljatöötatud ning veebilehel avaldatud Eesti turunduskontseptsioonist;
 11) toetuse saaja korraldab sündmuse eel ja ajal sündmuse turunduskanalites ning sündmuse toimumiskohas teavituse veebilehest visitestonia.com.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.

 (2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele:
 1) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse turunduskulud välisriikides, näiteks reklaami ja reklaammaterjalide tootmise ja levitamise, e-turundusega ja müügikanalite parendamisega seotud kulud, meediateenuseid pakkuva ettevõtja teenustasu, toetuse saaja ja partneri transpordi- ja majutuskulud, ruumide rent välisriikides;
 2) sündmuse või konverentsi eel või ajal sellel osalevate välisriikidest saabuvate isikute, näiteks esinejad ja tehniline abipersonal, võistlejad ja nende saatemeeskonnad, kohtunikud ja muud tehnilised delegaadid, transpordi- ja majutuskulud;
 3) välisriikide ajakirjanike Eestis toimuvate konverentside, kultuuri- või spordisündmuste kajastamiseks transpordikulud Eestisse ja tagasi, transpordi- ja majutuskulud Eestis;
 4) rahvusvaheliste tele- ja veebiülekannetega seotud kulud;
 5) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse läbiviimiseks vajaliku tehnika, varustuse, ruumide ja maa-ala rendiga seotud kulud;
 6) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse korraldamise ja teenindamisega seotud kulud, näiteks konverentsi korraldusteenus, turvateenus, meditsiiniabi, parkimiskorraldusteenus, erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamise kulud, tõlketeenus;
 7) Eestit kui turismi sihtkohta tutvustava ekskursiooni korraldamise kulud;
 8) ava- ja lõpuürituse korraldamisega seotud kulud, näiteks esinejate tasud, ruumide rent, toitlustamine;
 9) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse külastajate statistika ja tagasiside kogumise ning analüüsimisega seotud kulud;
 10) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
 11) Eesti turunduskontseptsiooni kasutamisega seotud kulud.

 (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) mitterahalised sissemaksed;
 2) kulud, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
 3) materiaalse vara, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud turundusmaterjalide soetamise kulud;
 4) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;
 5) külaliste vastuvõtukulud vastavalt tulumaksuseaduse § 49 lõikele 4, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3, 7 ja 8;
 6) kingitused;
 7) isikliku auto kasutamise kulud;
 8) pangagarantiid;
 9) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5;
 10) päevarahad;
 11) toitlustuskulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 sätestatud tegevustega seotud toitlustuskulud;
 12) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul;
 13) teiste riiklike ja Euroopa Liidu toetusvahendite abil rahastatud projektide, sealhulgas omafinantseeringu kulude katmine;
 14) varem riigieelarvelistest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest saadud toetusest hüvitatud kulud;
 15) muud kulud, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised;
 16) konverentsi, kultuuri- ja spordisündmusega seotud kohapeal jaotatavate materjalidega kaasnevad kulud.

 (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel.

 (6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult taotluses kirjeldatud. Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, kuid mitte varem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

 (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti tegevused konverentsi korraldamiseks viiakse ellu kuni 60 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates ning § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 seotud projekti tegevused sündmuse korraldamiseks viiakse ellu kuni 48 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31. augustiks 2023. a.

 (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist käesoleva määruse §-s 21 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.

 (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

 (1) Toetuse minimaalne summa käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud ühe kultuuri- või spordisündmuse kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 65 000 eurot.

 (2) Toetuse minimaalne summa käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud ühe konverentsi kohta on 15 000 eurot ja maksimaalne summa 30 000 eurot.

 (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 70% abikõlblikest kuludest.

 (4) Toetatavate projektide omafinantseeringu määr on minimaalselt 30% abikõlblikest kuludest.

 (5) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

 (6) Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja ja partneri tehtavad abikõlblikud kulud.

 (7) Kultuurisündmustele käesoleva määruse alusel kultuuriabina antav toetus ning muu avaliku sektori rahaline panus ei tohi moodustada kokku rohkem kui 80% projekti abikõlblikest kuludest. Toetatavale kultuurisündmusele erinevatest avaliku sektori vahenditest kultuuriabina antav toetus koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada ühe sündmuse kohta kokku ühte miljonit eurot.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Toetust võib taotleda Eesti riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning Eestis registreeritud juriidiline isik.

 (2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

 (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 kehtestatud nõuetele.

 (4) Taotlejale ja partnerile käesoleva määruse alusel antud vähese tähtsusega abi VTA määruse, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) alusel antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

 (5) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

 (6) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka muu avaliku sektori rahaline panus projekti omafinantseeringus.

 (8) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud regulatsioonist.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
 1) vastama toetuse taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli;
 3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotluses kirjeldatud projekt panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise tulemuste täitmisesse;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevustele;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse § 9 lõigetes 1 ja 2 toodud toetuse piirsummasid ega lõikes 3 toodud osakaalu;
 4) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut.

 (2) Taotlus peab muuhulgas sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta;
 2) taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem;
 3) projekti nimetus, planeeritavate tegevuste algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, tegevuste lühikirjeldus, sündmuse või konverentsi programm, turundustegevuste kirjeldus, klienditeekonna analüüs, sealhulgas erivajadustega inimeste ligipääsetavuse analüüs, tegevuste kirjeldus sihtkoha tutvustamiseks, projekti teostamise ajakava, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 4) sündmuse või konverentsi külastajate teenindamisse kaasatud organisatsioonide ja ettevõtete üldandmed ning koostööpõhimõtete kirjeldus;
 5) andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõjude kohta väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, valdkonnale, piirkonnale ning turismisektorile;
 6) partneri olemasolul partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht, tegevused projektis ning andmed partneri rahalise panuse kohta projektis;
 7) projekti eelarve ja selle põhjendused ning muud taotlusvormis nõutud andmed ning dokumendid;
 8) taotleja projektimeeskonna liikmete elulookirjeldused;
 9) konverentsi, kultuuri- või spordisündmuse detailne eelarve, sealhulgas detailne turunduseelarve ning projekti mitterahalised kulud;
 10) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine, toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

 (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud spordi- ja kultuurisündmuse toetuse taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlused esitatakse rakendusüksuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

 (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud konverentside toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt. Hetkest, mil registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

 (3) Taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel vähemalt 30 tööpäeva enne taotlusvooru alguse tähtpäeva.

 (4) Jooksva taotlemise avamisest ja taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.

 (5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil, mis on kättesaadav rakendusüksuse veebilehel asuvas e-keskkonnas, taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Rakendusüksus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine ja läbivaatamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotleja, partneri ja taotluse vastavaks tunnistamine, taotluse hindamine, taotluse osaline või täielik rahuldamine või taotluse rahuldamata jätmine.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada, ja antakse selleks taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

 (4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.

 (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 37 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast arvates.

 (6) Taotluse menetlemise tähtaeg jooksva taotlemise korral on 37 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise päevast.

 (7) Rakendusüksuse poolt määratud selgituste, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste ja muudatuste esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.

 (8) Taotlus jäetakse menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, kusjuures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 tähtaega ei ennistata. Sellisel juhul edastab rakendusüksus taotlejale e-teeninduse kaudu taotluse menetlusse võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.

 (9) Juhul kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud riigiabina, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg aja võrra, mille jooksul Euroopa Komisjon vastavat riigiabi teatist menetleb.

§ 15.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus hindab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 esitatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele ning taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
 3) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 4) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealset kontrolli taotluses esitatud andmete õigsuse tuvastamiseks.

 (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

 (6) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 16.  Hindamiskomisjoni moodustamine

 (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon), mille koosseis kooskõlastatakse enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab.

 (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

§ 17.  Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse rakendusüksuse hindamismetoodika alusel, mis on kooskõlastatud rakendusasutusega. Taotluste hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme tegevuse tulemuste saavutamisele – 50% maksimaalsest koondhindest. Hinnatakse projekti mõju Eesti kui rahvusvaheliste sündmuste toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele prioriteetsetel sihtturgudel, konverentside puhul tuntuse suurenemisele välisturgudel; ööbimiste arvu kasvule Eesti majutusettevõtetes; mõju turismi hooajalisuse vähendamisele; säästva arengu printsiipide rakendamist, sündmuse ja konverentsi toimumise mõju väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, sihtkohale ning koostööle turismiteenuste pakkujatega;
 2) taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus – 20% maksimaalsest koondhindest. Hinnatakse projektimeeskonna sündmuse korraldamise ja turundusalaste kogemuste, oskuste ja kompetentside olemasolu ning taotleja võimekust sündmuse elluviimiseks;
 3) projekti põhjendatus ja projekti ettevalmistuse ning väliskülastajatele suunatud tegevuste kvaliteet – 20% maksimaalsest koondhindest. Hinnatakse, kas projekti tegevused on põhjendatud, kas riskid on maandatud; projekti eelarve realistlikkust ja toetuse kasutamise kuluefektiivsust; kas projektis kavandatud väliskülastajatele suunatud ettevalmistavad tegevused aitavad saavutada planeeritud tulemusi ning kas projekti läbiviimisel rakendatakse innovaatilist lähenemist;
 4) projekti tegevuste kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.

 (2) Toetuse andmisel eelistatakse järgmisi projekte:
 1) kultuuri- ja spordisündmusi, mis aitavad kaasa turismi regionaalsele ühtlustumisele;
 2) konverentse, mis aitavad kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele.

 (3) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hindepunktidega skaalal nullist neljani.

 (4) Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

§ 18.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus.

 (2) Taotlusvooruna toetuse andmisel kuuluvad taotlused rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingerea järjestusele toetuseks eraldatavate vahendite lõppemiseni.

 (3) Jooksval taotlemisel kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldamisele taotluste rahastamise eelarve täitumiseni.

 (4) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles kirjeldatud projektid on hinnatud käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,5.

 (5) Taotlust ei rahuldata, kui selle koondhinne jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koondhinde või kui vähemalt üks käesoleva määruse § 17 lõike 1 punktides 1–3 toodud hindamiskriteerium hinnatakse väiksema hindega kui 2.

 (6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on kõrvaltingimustega otsusega;
 2) toetuse maksmise tingimused.

 (7) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (8) Kui toetuse puhul on tegemist käesoleva määruse § 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud riigiabiga, ei tehta taotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Kui Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, märgitakse vastav teave taotluse rahuldamise otsuses.

§ 19.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesoleva määruse § 18 lõikes 5 sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule või juhul, kui:
 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
 3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksema toetuse summaga, kui on taotletud;
 4) sündmuse või konverentsi korraldamiseks ei ole saadud korraldusõigust juhul, kui sündmuse korraldamine seda eeldab;
 5) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või
 6) käesoleva määruse § 9 lõikes 7 märgitud tingimuste täitumisel.

 (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 alusel osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikele 3.

 (4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse tegemisel tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, kui rakendusüksus tuvastab toetuse saaja esitatud teabe või muu andmeallika põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus edastatakse taotlejale vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 4.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse e-teeninduse kaudu, taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kuni projekti tegevuste elluviimiseni.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus:
 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
 2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
 4) ei ole põhjendatud.

 (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei suurene.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

 (2) Lisaks võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 3) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodil abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada käesoleva määruse §-s 8 nimetatud abikõlblikkuse perioodil.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

 (2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (4) Projekti aruande soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus, kes avalikustab need oma veebilehel.

 (5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti aruandlusperiood;
 3) andmed projektis kavandatud tulemuste saavutamise edenemisest, sealhulgas läbiviidud tegevused ja nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
 4) andmed projekti elluviimisesse kaasatud ettevõtjate kohta, sealhulgas ettevõtja nimi, kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
 5) väliskülastajate statistika ja tagasiside kokkuvõte;
 6) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;
 7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, esindusõigusliku isiku allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (7) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 40 tööpäeva jooksul alates selle rakendusüksuses registreerimisest.

§ 24.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

 (2) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud tingimuste täitmise korral. Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu.

 (3) Toetuse väljamakse teostatakse toetuse saajale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 punkt 1 alusel.

 (4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine ja planeeritud tegevustele vastavate kulude tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatule;
 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit;
 3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja selle aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

 (5) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt vähemalt omafinantseeringu ulatuses makstud kooskõlas ühendmääruse § 14 lõike 1 punktiga 2 ning sama paragrahvi lõigetega 2–6.

 (6) Toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel.

 (7) Tegelike kulude alusel tehakse toetuse väljamakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel.

 (8) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva.

 (9) Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 40 tööpäeva jooksul.

 (10) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus kui on määratud toetuse piirsumma.

 (11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (12) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
 2) esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevustele ja eesmärkidele.

 (13) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (14) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

6. peatükk Teotuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja täidab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustusi ning tagab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
 4) kasutama toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbeks;
 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule;
 6) vastama rakendusüksuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
 7) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud aruanded;
 8) tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 9) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid kümne aasta jooksul alates taotluse rahuldamise tähtpäevast;
 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja kontrollitoiminguid;
 11) võimaldama kontrolli teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
 12) andma audiitori või kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest arvates;
 13) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
 14) juhul kui toetuse saaja või partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid. Kui tehingu hind käibemaksuta jääb vahemikku 5000–9999 eurot, tuleb võtta kolm sõltumatut hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 15) juhul kui toetuse saaja või partner ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, välja arvatud juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus. Käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud sündmuse või konverentsi korraldamist ei käsitata riigihangete seaduse § 10 lõike 2 punkti 1 tähenduses ülesande täitmisena avalikes huvides;
 16) koguma ja esitama rakendusüksusele väliskülastajate statistikat;
 17) täitma Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud teavitamiskohustusi;
 18) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, sealhulgas pankrotimenetluse, alustamisest;
 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud asjaoludest, mis seavad ohtu projekti tulemuse saavutamise ning projekti edasise jätkamise otstarbekuse;
 20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja läbiviidud riigihanke tulemusel. Toetuse saaja vastutab partneri kohustuste täitmata jätmise eest.

§ 26.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 27.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale otsused kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
 2) edastama toetuse taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
 4) teostama kuludokumentide auditit ja kontrollitoiminguid;
 5) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 6) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele;
 7) säilitama kümme aastat alates kuupäevast, mil viimane üksikabi anti, vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega;
 8) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele;
 9) kinnitama projekti aruanded ning edastama need struktuuritoetuse registrisse;
 10) andma toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 11) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 12) koostama ja avalikustama toetuse andmise kohta ülevaated;
 13) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses sisalduva või taotluse rahuldamise otsuse täitmisest;
 5) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi;
 6) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on suure tõenäosusega ohustatud;
 8) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. a;
 9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§ 28.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Urve Palo
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler