Majandus- ja taristuminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2019-08-30 55 RT I2019-09-0320191103092019001 2019-10-01+03:00 2022-02-05+02:00 1 2019-09-02 maarus_1_10.02.2010.xsd 103092019001 6 2022-02-02 Maret Mauer 1047588Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord Määrus kehtestatakse § 42 lõigete 3, 9 ja 12 ning § 51 lõike 3 alusel. 1 Üldnõuded teadete ja informatsiooni edastamisele laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas 1 Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda kuuluvatel laevaliiklusteeninduse (ing k Vessel Traffic Service; VTS) piirkonnal (edaspidi VTS piirkond) ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi (ing k Gulf of Finland Reporting; GOFREP) piirkonnal (edaspidi GOFREP piirkond) on raadiokutsung ja ultralühilaine (edaspidi VHF) sagedusel töötav raadiokanal (edaspidi töökanal), mida kasutatakse laevajuhi ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori (edaspidi operaator) vahelise raadioside pidamiseks. 2 VTS piirkonnas või GOFREP piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva laevajuht peab vastaval töökanalil pidama raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks. 3 Väikelaeva juht järgib lõikes 2 sätestatud nõuet juhul, kui väikelaeva kohustuslikku varustusse kuulub VHF-raadiojaam. 4 Raadiosidet peetakse VTS piirkonnas eesti või inglise keeles ning GOFREP piirkonnas inglise keeles. 5 Operaator võib laevaliikluse korraldamisel käesolevas määruses sätestatust kõrvale kalduda, kui see on hädavajalik laevaõnnetuse ärahoidmiseks. Sel juhul peab operaator tegema kõik endast sõltuva, et tagada meresõiduohutus parimal võimalikul viisil. 2 VTS piirkonna piirid, raadiokutsungid ja töökanalid 1 VTS piirkond on Eesti mereala osa Kõpu poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni, mis piirneb rannajoonega, sadamate akvatooriumite piiridega ja järgmiste joontega (koordinaadid WGS-84 süsteemis): 1 Kõpu poolsaarelt algav lääne-ettekandejoon järgmiste punktide vahel:      58º56.4540ʹN    022º02.5448ʹE;      59º02.0970ʹN    021º49.0134ʹE; 2 Eesti territoriaalmere piir punktis 1 nimetatud joone lõpust kuni punktini 59º40.0000ʹN, 024º19.6107ʹE; 3 punktis 2 nimetatud punktist algav ja järgmisi punkte ühendav joon:      59º40.0000ʹN    024º30.0000ʹE;      59º42.7202ʹN    024º43.8968ʹE    (Tallinnamadala tuletorn);      59º41.9230ʹN    025º01.3638ʹE    (Keri tuletorn);      59º41.9000ʹN    025º12.3000ʹE;      59º49.5930ʹN    025º34.5690ʹE; 4 Eesti territoriaalmere piir punktis 3 nimetatud joone lõpust kuni punktini 59º56.2730N, 026º26.1100ʹE; 5 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon (edaspidi kontrolljoon) punktis 4 nimetatud punktist kuni Narva jõe suudmes asuva kontrolljoone maismaaosa lõpp-punktini, mis ühtib merealapiiri algusega, koordinaatidega 59º28.2965ʹN, 028º02.5656ʹE; 6 kontrolljoon punktis 5 nimetatud punktist kuni Narva jõe ja Soome lahe piirini punktis 59º28.1470ʹN, 028º02.6670ʹE; 7 Narva jõe ja Soome lahe piir punktis 6 nimetatud punktist jõe kaldajooneni punktis 59º28.1327ʹN, 028º2.5921ʹE; 8 Hiiumaa ja mandri vaheline ettekandejoon järgmiste punktide vahel:      59º05.6100ʹN    022º34.9600ʹE;      59º13.7600ʹN    023º30.4500ʹE. 2 VTS piirkond jaguneb järgmisteks alampiirkondadeks: 1 VTS Tallinna piirkond; 2 VTS läänepiirkond; 3 VTS idapiirkond. 3 VTS Tallinna piirkond hõlmab Tallinna, Muuga ja Kopli lahe ümbrust, mis piirneb VTS piirkonna rannajoonega, VTS piirkonna piiriga ja joontega järgmiste punktide vahel: 1 läänes:      59º28.4000ʹN    024º21.6000ʹE    (mandril Ninamaa neemel);      59º29.5000ʹN    024º20.0000ʹE;      59º30.5000ʹN    024º20.0000ʹE;      59º40.0000ʹN    024º30.0000ʹE; 2 idas:      59º41.9000ʹN    025º12.3000ʹE;      59º34.7000ʹN    025º12.3000ʹE    (Rammu saarel Loodeotsa neemel);      59º32.4649ʹN    025º08.5409ʹE    (mandril Ihasalu poolsaare Uitri säärel). 4 VTS läänepiirkond hõlmab VTS Tallinna piirkonnast lääne poole jääva osa VTS piirkonnast. 5 VTS idapiirkond hõlmab VTS Tallinna piirkonnast ida poole jääva osa VTS piirkonnast. 6 VTS Tallinna piirkonna raadiokutsung on „Tallinn VTS” ja töökanal 13. 7 VTS läänepiirkonna ja VTS idapiirkonna raadiokutsung on „Tallinn Traffic” ning töökanal 61 ja varutöökanal 81. 3 GOFREP piirkonna piirid, raadiokutsung ja töökanal 1 GOFREP piirkond on mereala osa, mis piirneb: 1 lõunast VTS piirkonna põhjapiiriga; 2 läänest lääne-ettekandejoonega järgmiste punktide vahel:      59º02.0970ʹN    021º49.0134ʹE    (punkt Eesti territoriaalmere piiril);      59º05.8818ʹN    021º39.9171ʹE; 3 põhjast Kõpu, Hankoniemi, Porkkala ja Kalbådagrundi liikluseraldusskeemide eraldusvööndite keskjooni läbiva keskse ettekandejoonega järgmiste punktide vahel:      59º05.8818ʹN    021º39.9171ʹE;      59º59.1500ʹN    026º30.0000ʹE; 4 idast ida-ettekandejoonega järgmiste punktide vahel:      59º59.1500ʹN    026º30.0000ʹE;      59º57.0000ʹN    026º30.0000ʹE;      59º56.2730ʹN    026º26.1100ʹE. 2 GOFREP piirkonna raadiokutsung on „Tallinn Traffic” ning töökanal 61 ja varutöökanal 81. 4 Laevalt teadete edastamine 1 Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda sisenemisel ja sadamast lahkumisel peab laevajuht olema valmis edastama operaatorile järgmisi vormikohaseid teateid:
Vorm
Teates sisalduvad andmed
A
Laeva nimi ja raadiokutsung või IMO number, lisaks vajadusel mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI)
C
Laeva asukoht, pikkus- ja laiuskraad kahe kuuearvulise grupina (kkmmss)
D
Laeva asukoht selgelt määratletud kaldaorientiiride suhtes
E
Tegelik kurss kraadi täpsusega ja kolme numbrikohaga
F
Kiirus sõlmedes kümnendiku täpsusega
H
GOFREP piirkonda sisenemise aeg (UTC) ja koht
I
Sihtpunkt ja arvatav sihtkohta jõudmise aeg (ETA)
L
Planeeritav teekond
O
Laeva tegelik süvis meetrites kümnendiku täpsusega
P
Pardal oleva ohtliku lasti klassid ja üldkogus kuni kahe kümnendkoha täpsusega, 1. ja 7. klassi kuuluva ohtliku lasti kogus eraldi esitatuna
Q
Lühiinformatsioon vigastustest või normaalset laevasõitu takistavatest asjaoludest
R
Ohtliku lasti kaotamise või reostusjuhtumi kirjeldus
U
Laeva tüüp ja kogupikkus
W
Inimeste arv laeval
X
Muu informatsioon (jääklass, laeva punkri kogus vms)
]]> 2 Soome lahes Euroopa Liidu liikmesriigi sadamasse siseneva või sealt lahkuva laeva kohta võib operaator laevajuhilt küsida lisaks lõike 1 vormi P kohastele andmetele ka andmeid pardal oleva mitteohtliku lasti kohta, kui neid andmeid ei ole muul viisil võimalik saada. 3 Mistahes ohu avastamise korral peab laevajuht esimesel võimalusel edastama operaatorile vastava informatsiooni. 4 Lõikes 1 nimetatud vormide kohaste teadete mahtu võib operaator vähendada või suurendada sõltuvalt tema käsutuses olevast informatsioonist laeva kohta või muust ohutust või keskkonnariske puudutavast asjaolust. 5 Täisettekanne 1 Täisettekanne on teade, mis sisaldab § 4 lõike 1 vormide A, C või D, E, I, O, P ja U kohaseid teateid. Operaatori nõudmisel peab täisettekanne sisaldama ka vormide F, L, W ja X kohaseid teateid. 2 Laevajuht peab tegema täisettekande: 1 sisenemisel GOFREP või VTS piirkonda lääne-ettekandejoont ületades; 2 sisenemisel VTS piirkonda Hiiumaa ja mandri vahelist ettekandejoont ületades; 3 Soome lahes asuvast Eesti sadamast väljumisel. 3 Täisettekande võib laevalt teha automaatse identifitseerimissüsteemi seadme (edaspidi AIS-seade) kaudu eeldusel, et informatsioon edastatakse ja võetakse vastu täismahus. 4 Täisettekande võib edastada operaatorile enne GOFREP piirkonda sisenemist e-posti teel. Sellisel juhul peab täisettekanne sisaldama ka § 4 lõike 1 vormi H kohast teadet. 5 Täisettekannet ei pea edastama kohaliku rannasõidu laeva kohta, kui laev ei välju sisemerest. 6 Lühiettekanne 1 Lühiettekanne on suuliselt edastatud teade, mis sisaldab § 4 lõike 1 vormide A ja L kohaseid teateid. 2 Operaatori nõudmisel peab laevajuht edastama ka § 4 lõikes 1 nimetatud teiste vormide kohaseid teateid. 3 Laevajuht peab tegema lühiettekande: 1 sisenemisel GOFREP piirkonda VTS Tallinna piirkonnast, lääne-ettekandejoont ületades, keskset ettekandejoont ületades või ida-ettekandejoont ületades; 2 sisenemisel VTS Tallinna piirkonda; 3 sisenemisel VTS läänepiirkonda VTS Tallinna piirkonnast või Kõpu poolsaarelt algavat lääne-ettekandejoont ületades; 4 sisenemisel VTS idapiirkonda VTS Tallinna piirkonnast või Venemaa Föderatsiooni territoriaalvetest tulles ületades ettekandejoont, mis asub järgmiste punktide vahel:      59º28.0000ʹN    28º03.0000ʹE;      59º37.0000ʹN    27º38.0000ʹE;      59º44.5667ʹN    26º43.3404ʹE;      59º49.3320ʹN    26º37.7320ʹE;      59º53.4139ʹN    26º30.9022ʹE;      59º57.0000ʹN    26º30.0000ʹE; 5 sisenedes VTS piirkonda sadama akvatooriumilt; 6 kalalaeva kalapüügi alustamisel ja lõpetamisel VTS piirkonnas. 4 Tallinna ja Helsingi sadamate vahel regulaarreise tegevatel parv- ja reisilaevadel ei ole lühiettekande tegemine kohustuslik, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 Veeteede Ametile on esitatud regulaarreisi aluseks olev reisigraafik; 2 regulaarreisil ei esine teekonnast kõrvalekaldeid; 3 operaatorile tehakse AIS-seadme kaudu täisettekanne; 4 laeva sillal jälgitakse pidevalt (kanaleid skannimata) töökanaleid 16, 60 ja 61; 5 AIS-seade ja VHF-raadiojaamad on Veeteede Ameti või Soome Mereadministratsiooni poolt kontrollitud. 7 Laevalt informatsiooni edastamine VTS piirkonnas 1 Laevajuht peab edastama operaatorile informatsiooni laeva liikumise kohta järgmistes kontrollpunktides: 1 Suurupi 3. poi traavers; 2 Tallinna 1. poi traavers. 2 Laevaga VTS piirkonnas liigeldes peab laevajuht edastama täiendavat informatsiooni vastavalt operaatori nõudmisele. 3 VTS piirkonnas laeva ankurdamiseks peab laevajuht informeerima sellest operaatorit vahetult enne ankrusse jäämist ja ankurdamise lõpetamisel vahetult enne ankru hiivamist. 4 Kui laeva teekond VTS piirkonnas võrreldes planeeritud teekonnaga muutub, peab laevajuht teekonna muutusest viivitamata operaatorit informeerima. 8 Laevale teadete ja informatsiooni edastamine VTS piirkonnas 1 Operaator edastab VTS piirkonnas laevale teateid ja informatsiooni, osutades: 1 infoteenust; 2 navigatsiooniabiteenust; 3 liikluse organiseerimise teenust. 2 Infoteenuse osutamise raames annab operaator laevajuhile vajadusel või laevajuhi soovil teavet: 1 asjaolust, mis võib ohustada laevaliiklust ja on laevajuhile vajalik navigatsiooniliste otsuste vastuvõtmiseks; 2 lootside ja jäämurdjate töökorraldusest ning jääolust ja sellest tulenevast erisusest laevaliikluse korralduses; 3 ohutu ankrupaiga kohta; 4 muust asjaolust, mis võib mõjutada laevaliiklust, ohutust või laeva liikumise sujuvust. 3 Navigatsiooniabiteenust osutatakse kas laevajuhi soovil või kui operaator peab vajalikuks sekkuda, et abistada laevajuhti navigatsiooniliste otsuste tegemisel, edastades informatsiooni, hoiatusi, nõuandeid või juhiseid keerulise navigatsiooni- või ilmastikuolu või rikke korral. 4 Liikluse organiseerimise teenuse osutamise raames võib operaator laevaliiklusele ohtliku olukorra tekkimise vältimiseks ja kooskõlastatult politseiasutusega laevaliikluse sujuvuse tagamiseks planeerida ning korraldada laeva liikumist. See võib sisaldada näiteks järgmisi meetmeid: 1 laevade järjestamine ja hajutamine ning vastavate korralduste andmine laevajuhile; 2 laeva suunamine alternatiivsele või kohustuslikule kursile, tulenevalt laevaliikluse ohutust mõjutavatest tingimustest või laeva käiguomadustest; 3 ohutusala, kiiruspiirangu või raporteerimiskohustuse kohaldamine. 9 Laevale teadete ja informatsiooni edastamine GOFREP piirkonnas Operaator edastab laevajuhile vastavalt vajadusele või laevajuhi soovil töökanalil või varukanalil laevaliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku informatsiooni ja hoiatusi. See võib sisaldada järgmist informatsiooni: 1 erandlikud ilmastikuolud; 2 soovituslik liikumistee läbi jää; 3 kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärk, navigatsioonimärgi tule kustumine, ettenähtud asukohast äratriivimine; 4 juhitamatu, piiratud manööverdusvõimega või muul viisil laevaliiklust ohustav või takistav veesõiduk; 5 tavatu läbisõit või sündmus, mis võib laevaliiklust ohustada või takistada; 6 liiklemise korda rikkuv veesõiduk, selle kiirus ja kurss; 7 muu laevaliikluse ohutust mõjutav asjaolu. 10 Määruse muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 74 „Ohtlikust lastist teavitamise kord” § 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ohtlikku lasti vedava laevaga toimunud laevaõnnetusest või ohtlikust juhtumist ettekandmisel Veeteede Ametile juhindutakse meresõiduohutuse seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud ettekannete vormidest arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.”. 11 Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. septembri 2004. a määrus nr 178 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord” tunnistatakse kehtetuks. 12 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas Kantsler Ando Leppiman