Teksti suurus:

Pandikirjadega seonduvate järelevalvearuannete sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.09.2019, 2

Pandikirjadega seonduvate järelevalvearuannete sisu, nende koostamise alused ja esitamise kord

Vastu võetud 30.08.2019 nr 40

Määrus kehtestatakse pandikirjaseaduse § 54 lõike 7 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded pandikirjadega seonduvate järelevalveliste aruannete (edaspidi aruanne) sisule, nende koostamise alused ja esitamise kord.

§ 2.  Määruse kohaldamine

  Määrusekohaseid aruandeid koostavad ja esitavad kõik Eestis pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutused (edaspidi emitent).

§ 3.  Pandikirjade määratlemine

  (1) Hüpoteekpandikirjana käsitatakse pandikirja, mille esmastagatiseks võivad olla üksnes emitendi nõuded, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi määruse lisas lepinguriik) territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegi tagatisel füüsilisele isikule antud krediidist, kui need vastavad pandikirjaseaduse §-des 25–27 sätestatud nõuetele.

  (2) Segatud tagatisvaraga pandikirjana käsitatakse pandikirja, mille tagatisvaras võib lisaks elamukinnisvarale seatud hüpoteegile kasutada ka teisi pandikirjaseaduse § 30 lõikes 1 nimetatud esmastagatisi.

§ 4.  Pandikirja tagatise liikide määratlemine

  (1) Esmastagatisena käsitatakse hüpoteekpandikirja tagatist, mis vastab pandikirjaseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud tingimustele, või segatud tagatisvaraga pandikirja tagatist, mis vastab pandikirjaseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud tingimustele. Esmastagatise minimaalne osakaal vastab pandikirjaseaduse §-s 19 sätestatud nõuetele.

  (2) Asendustagatisena käsitatakse pandikirja tagatist, mis vastab pandikirjaseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele.

§ 5.  Nõude vastaspoole määratlemine

  Nõude vastaspoole määratlemisel lähtutakse rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” §-s 4 toodud selgitustest.

§ 6.  Nõuete määratlemine

  (1) Hoiusena käsitatakse kontopidaja rahalist kohustust konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

  (2) Laenuna käsitatakse võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahalist nõuet.

  (3) Võlaväärtpaberina käsitatakse laenuvõtja võlakohustust tõendavat väärtpaberit, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.

  (4) Tuletisinstrumendina käsitatakse tuletisväärtpaberit väärtpaberituru seaduse § 2 mõistes ja muud sellega sarnast omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendavat kaubeldavat väärtpaberit.

  (5) Sularahana käsitatakse münte ja pangatähti.

  (6) Muu nõudena käsitatakse nõuet, mida ei saa identifitseerida kui hoiust, laenu, võlaväärtpaberit, tuletisinstrumenti ja sularaha.

§ 7.  Nõuete tagatiste määratlemine

  (1) Tagatisena käsitatakse vara või õigust, mille arvel tagatakse võlgniku makseraskuste korral laenu põhiosa ja intressimaksete laekumine.

  (2) I järjekoha hüpoteegina käsitatakse hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteeki asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel esimeses järjekorras.

  (3) Muu hüpoteegina käsitatakse hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteeki asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

  (4) Käenduse ja garantiina käsitatakse vastavalt käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenevat kohustust krediidiasutuse ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 kohaselt.

  (5) Muu tagatisena käsitatakse asja või õigust, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki, käendust ja garantiid.

§ 8.  Aruanded ja nende koostamine

  (1) Emitent on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:
  1) „Tagatisvara aruanne” vastavalt lisale 1, aruandekoodiga 218 (lisatud);
  2) „Likviidsuse aruanne” vastavalt lisale 2, aruandekoodiga 878 (lisatud).

  (2) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või selle lisades on sätestatud teisiti.

§ 9.  Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena.

  (2) Emitent on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.

  (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 10.  Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse nõude vastaspoole riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

§ 11.  Määruse rakendamine

  Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2019. aasta 31. detsembril ja hiljem.

Martin Helme
Rahandusminister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Tagatisvara aruanne

Lisa 2 Likviidsuse aruanne

/otsingu_soovitused.json