Teksti suurus:

Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.06.2020
Avaldamismärge:RT I, 03.09.2019, 6

Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 30.08.2019 nr 75

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Pakri maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk  7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid ‒ 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*);
  3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), nõmmnelk (Dianthus arenarius), madal unilook (Sisymbrium supinum), soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris) ja jäik keerdsammal (Tortella rigens);
  4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), merikotkas (Haliaetus albicilla), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja tuttpütt (Podiceps cristatus);
  5) kaitsealuseid loomaliike, kelleks on liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvi nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hahkkaruslane (Phragmatobia lucifera) ja tume-nõlvaöölane (Chresotis andereggii), ning nende elupaiku;
  6) kaitsealuseid taimeliike, milleks on aasnelk (Dianthus superbus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soovalk (Malaxis monophyllos), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja kolmis-seligeeria (Seligeria patula), ning nende kasvukohti.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linnas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Pakerordi sihtkaitsevööndis.

  (2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.

  (4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine.

  (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud jahipidamine Pakerordi sihtkaitsevööndis ning linnujaht Pakri saarte piiranguvööndis, Pakri saarte külade piiranguvööndis ja Pakri saarte metsade sihtkaitsevööndis.

  (6) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Pakerordi sihtkaitsevöönd;
  2) Pakri poolsaare metsade sihtkaitsevöönd;
  3) Pakri saarte metsade sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Pakerordi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on krüüsli elupaiga kaitse ning rannikuelupaiga, paljandite ja niitude kaitse.

  (2) Pakri poolsaare metsade sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on hahkkaruslase ja suur-kuldtiiva ja nende elupaiga kaitse ning rannikuelupaikade, niitude, soode, paljandite ja metsade ning poollooduslike koosluste kaitse.

  (3) Pakri saarte metsade sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sooelupaikade loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning neile omase liigi- ja vanusestruktuuri hoidmine.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohas ning kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  2) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks, kusjuures tee ja tehnovõrgu rajatiste püstitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud vaid Pakri poolsaare metsade ja Pakri saarte metsade sihtkaitsevööndis;
  3) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine riigikaitse tarbeks Pakri poolsaare metsade sihtkaitsevööndis;
  4) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  7) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  8) roo ja adru varumine.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Pakerordi sihtkaitsevööndis klindi seinal ja klindiesisel alal 1. maist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 12.  Vajalik tegevus

  Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on neli piiranguvööndit:
  1) Pakrineeme piiranguvöönd;
  2) Pakri poolsaare piiranguvöönd;
  3) Pakri saarte piiranguvöönd;
  4) Pakri külade piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Pakrineeme piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamine ning kaitsealuste liikide tume-nõlvaöölase ja hahkkaruslase ning nende elupaiga kaitse.

  (2) Pakri saarte ja Pakri poolsaare piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning poollooduslike koosluste soodsa seisundi tagamine.

  (3) Pakri külade piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolise asustusstruktuuri kaitse ja maastikuilme säilitamine.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
  2) Pakri poolsaare piiranguvööndis rajatise ja ehitise püstitamine riigikaitse tarbeks;
  3) Pakri saarte piiranguvööndis põllumajanduslike ehitiste püstitamine, et tagada kaitse-eesmärgi saavutamine, ning rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;
  4) Pakri külade piiranguvööndis tootmisotstarbeta ehitise püstitamine;
  5) Pakrineeme piiranguvööndis rajatise püstitamine kaitseala tarbeks, tee rajamine ja tehnovõrgu rajatise püstitamine;
  6) uuendusraie kuni 0,5 hektari suuruse langina;
  7) roo varumine külmumata pinnasel;
  8) tehisveekogude kaldajoone ja veetaseme muutmine.

§ 16.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 17.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) uute veekogude rajamine;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19.  Määruse rakendamine

  Pärast käesoleva määruse jõustumist saab Pakrineeme piiranguvööndis käesoleva määrusega vastuolus olevat ehitusõigust erandina realiseerida Paldiski Linnavalitsuse 22. mai 2014. a otsuse nr 21 „Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu kehtestamine” ja Paldiski Linnavalitsuse 27. juuni 2017. a korralduse nr 224 „Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu kehtestamine” alusel.

§ 20.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruses nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) Pakri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide veealuste liivamadalate (1110), jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii).”;

2) määruse lisas esitatud Pakri hoiuala kaart asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud).

§ 21.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrus nr 97 „Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 22.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21. mai 2015. a käskkirjaga nr 480 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 23.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Pakri maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 97 „Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 39 ning punkti 2 alapunktist 289 hõlmab kaitseala Pakri linnu- ja loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 1 Pakri maastikukaitseala

Lisa 2 Pakri (Leht 1)

Lisa 2 Pakri (Leht 2)

Lisa 2 Pakri (Leht 3)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json