Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tööhõiveprogramm 2024–2029

Vastu võetud 29.09.2023 nr 90

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad.

  (2) Määruse eesmärk on:
  1) toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamist;
  2) reguleerida ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

§ 2.  Tööhõiveprogrammi kestus

  (1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat.

  (2) Tööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a.

§ 3.  Tööhõiveprogrammi rahaline maht ja rahastamise kord

  (1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma.

  (2) Tööhõiveprogrammi rahaline maht koos tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on:
  1) 2024. aastal kuni 82,8 miljonit eurot;
  2) 2025. aastal kuni 85,5 miljonit eurot;
  3) 2026. aastal kuni 88,4 miljonit eurot.

  (3) Lõikes 2 sätestatud aastane eelarve võib suureneda eelnevast aastast ülekantava ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu võrra.

  (4) Tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.

  (5) Aastatel 2024–2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust:
  1) ESF+ toetus 12 miljonit eurot;
  2) riiklik kaasfinantseering 5,2 miljonit eurot.

§ 4.  Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad

  (1) Tööhõiveprogrammi väljundnäitaja on „tööturuteenusel osalenute arv”. Aastate kaupa on väljundnäitajad järgmised:
  1) 2024. aastal kuni 161 003 tööturuteenusel osalemist;
  2) 2025. aastal kuni 159 611 tööturuteenusel osalemist;
  3) 2026. aastal kuni 158 880 tööturuteenusel osalemist.

  (2) Tööhõiveprogrammi tulemusnäitajad on „registreeritud töötute tööle asumise määr”, „registreeritud töötutest tööle asunute hõives püsimise määr” ja „oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr” vastavalt lõigetes 3–5 sätestatule.

  (3) Aastatel 2024–2026 on registreeritud töötutest igal aastal tööle asunud vähemalt 56%.

  (4) Aastatel 2024–2026 on registreeritud töötutest tööle asunutest igal aastal hõives püsinud vähemalt 80%.

  (5) Aastatel 2024–2026 on oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavatest inimestest igal aastal hõives püsinud vähemalt 90%.

  (6) Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a.

§ 5.  Mõju hindamine

  (1) Mõju hindamisel analüüsitakse teavet tööturuteenuse või -toetuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse kohta eesmärgiga vajaduse korral tööturuteenuseid või -toetusi ümber kujundada.

  (2) Tööturuteenust või -toetust hinnatakse üldjuhul üks kord tööhõiveprogrammi kehtivuse aja jooksul.

  (3) Mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes lepivad igal aastal hiljemalt 31. detsembriks kokku:
  1) milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi järgmisel aastal hinnatakse;
  2) kes korraldab konkreetse tööturuteenuse või -toetuse hindamise.

§ 6.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) eri- või kutsealase hariduseta isik – inimene, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus;
  2) EURES – Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustik, mis toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis;
  3) kinnipeetav – inimene, kes kannab karistust avavanglas;
  4) koondamisteatega töötaja – inimene, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu;
  5) pensioniealine – inimene, kes on vanaduspensioniealine või ennetähtaegse vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja;
  6) rahvusvahelise kaitse saaja – inimene, kes on Eestis rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise või täiendava kaitse saaja või Eestis rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses;
  7) tervisest tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
  8) töötamine või tööle asumine – hõivatus tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega, välja arvatud, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
  9) õppimine – hariduse omandamine keskhariduse tasemel või kutseõppes statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppes, kaasa arvatud viibimine akadeemilisel puhkusel.

2. peatükk Tööturuteenused ja -toetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.  Tööturuteenused

  (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud tööturumeetmed jagunevad tööturuteenusteks.

  (2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise tööturumeede hõlmab tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamist.

  (3) Töövahenduse tööturumeede hõlmab töövahendust.

  (4) Karjääriteenuste tööturumeede hõlmab:
  1) karjääriinfo vahendamist;
  2) karjäärinõustamist.

  (5) Töökeskse nõustamise tööturumeede hõlmab:
  1) töökeskset nõustamist;
  2) tööklubi.

  (6) Oskuste arendamise tööturumeede hõlmab:
  1) tööturukoolitust;
  2) tasemeõppes osalemise toetust;
  3) kvalifikatsiooni saamise toetamist;
  4) koolitustoetust;
  5) tööpraktikat;
  6) arengutreeningut.

  (7) Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab:
  1) ettevõtluse alustamise toetust;
  2) ettevõtluse järelteenuseid.

  (8) Töövalmiduse toetamise tööturumeede hõlmab:
  1) tööharjutust;
  2) nõustamisteenuseid;
  3) kogemusnõustamist;
  4) individuaalseid lahendusi.

  (9) Töövõime toetamise tööturumeede hõlmab:
  1) tööruumide ja -vahendite kohandamist;
  2) tööalase abivahendi kasutada andmist;
  3) tugiisikuga töötamist;
  4) tööalast rehabilitatsiooni;
  5) toetatud töölerakendamist;
  6) tööandjate teavitamist ja nõustamist.

  (10) Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede hõlmab:
  1) palgatoetust;
  2) alaealise töötamise toetamist;
  3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamist.

§ 8.  Tööturutoetused

  (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede jaguneb tööturutoetusteks.

  (2) Tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeede hõlmab:
  1) stipendiumi;
  2) sõidu- ja majutustoetust.

§ 9.  Tööturuteenuseid saama õigustatud isikud

  (1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse järgmisi teenuseid:
  1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine;
  2) töövahendus;
  3) karjääriinfo vahendamine;
  4) karjäärinõustamine.

  (2) Töötule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) töökeskne nõustamine;
  2) tööklubi;
  3) tööturukoolitus;
  4) tasemeõppes osalemise toetus;
  5) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
  6) tööpraktika;
  7) arengutreening;
  8) ettevõtluse alustamise toetus;
  9) tööharjutus;
  10) nõustamisteenused;
  11) individuaalsed lahendused;
  12) palgatoetus.

  (3) Õppivale töötule ei osutata lõike 2 punktides 4, 6, 9 ja 12 nimetatud teenuseid.

  (4) Tervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) kogemusnõustamine;
  2) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  3) tööalase abivahendi kasutada andmine;
  4) tugiisikuga töötamine;
  5) tööalane rehabilitatsioon;
  6) toetatud töölerakendamine.

  (5) Õppivale töötule, kellel on tervisest tulenev takistus, osutatakse teenuseid kooskõlas lõigetega 1–4 ning palgatoetust.

  (6) Töötajale, sealhulgas kinnipeetavale töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) töökeskne nõustamine;
  2) tööklubi;
  3) tööturukoolitus;
  4) tasemeõppes osalemise toetus;
  5) kvalifikatsiooni saamise toetamine.

  (7) Koondamisteatega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid.

  (8) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 6 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) kogemusnõustamine;
  2) individuaalsed lahendused;
  3) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  4) tööalase abivahendi kasutada andmine;
  5) tugiisikuga töötamine;
  6) tööalane rehabilitatsioon.

  (9) Töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust, osutatakse ettevõtluse järelteenuseid.

  (10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) tööklubi;
  2) töökeskne nõustamine.

  (11) Kinnipeetavale muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) tööturukoolitus;
  2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
  3) tööpraktika.

  (12) Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
  1) tööturukoolitus;
  2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
  3) tööpraktika;
  4) ettevõtluse alustamise toetus.

  (13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule tööalase rehabilitatsiooni teenust.

  (14) Tööandjale osutatakse järgmisi teenuseid:
  1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine;
  2) töövahendus;
  3) koolitustoetus;
  4) tööpraktika;
  5) individuaalsed lahendused;
  6) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  7) tööalase abivahendi kasutada andmine;
  8) tugiisikuga töötamine;
  9) tööandjate teavitamine ja nõustamine;
  10) palgatoetus;
  11) alaealise töötamise toetamine;
  12) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine.

  (15) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes käesoleva peatüki 2. jaos.

§ 10.  Tööturutoetusi saama õigustatud isikud

  (1) Töötule makstakse stipendiumi, kui ta osaleb:
  1) tööturukoolitusel;
  2) tööpraktikal;
  3) tööharjutusel;
  4) toetatud töölerakendamisel.

  (2) Töötule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb:
  1) karjääriinfo vahendamisel tööotsingu ja EURESe temaatilises töötoas;
  2) karjäärinõustamisel;
  3) tööklubis;
  4) tööturukoolitusel;
  5) kvalifikatsiooni saamise toetamisel;
  6) tööpraktikal;
  7) arengutreeningul;
  8) tööharjutusel;
  9) nõustamisteenustel;
  10) kogemusnõustamisel;
  11) tööalasel rehabilitatsioonil;
  12) toetatud töölerakendamisel.

  (3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale ja muule isikule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil.

§ 11.  Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine

  (1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul, kellega on arveloleku ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
  1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, arengutreening, tööharjutus, nõustamisteenused, kogemusnõustamine, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist;
  2) kogemusnõustamine, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal;
  3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

  (2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal, kellega on töötamise ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
  1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, nõustamisteenused ja kogemusnõustamine, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist;
  2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
  3) kogemusnõustamine, individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.

  (3) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist, kui ta esitas tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse töötamise ajal.

  (4) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul, kellega on kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
  1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööpraktika, ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist;
  2) tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist;
  3) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

§ 12.  Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

  (1) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud.

  (2) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus.

  (3) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentides sätestatud korras ja tähtajal.

  (4) Töötukassal on õigus jätta tööturuteenuse eest tasumata või hüvitamata või tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada, kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.

  (5) Tööturuteenuseid võib osutada individuaalselt või grupis, e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil, arvestades käesolevas määruses sätestatut.

  (6) Töötukassa maksab tööturuteenuse osutamise raames makstava toetuse või tööturutoetuse inimese:
  1) pangakontole Eestis maksja kulul;
  2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti;
  3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul.

  (7) Käesolevas määruses sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu.

§ 13.  Arvestuse pidamine ning andmete ja dokumentide esitamine

  (1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
  1) tööklubi;
  2) tööturukoolitus;
  3) tööpraktika;
  4) arengutreening;
  5) ettevõtluse järelteenuste puhul nõustamine mentorklubis;
  6) tööharjutus;
  7) nõustamisteenused;
  8) kogemusnõustamine;
  9) tööalane rehabilitatsioon;
  10) toetatud töölerakendamine.

  (2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisateavet ja muid tõendeid ning vajaduse korral teha paikvaatlust.

§ 14.  Tööturuteenuse osutamisega seotud andmete vahetamine

  (1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

  (2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel:
  1) töövahendus;
  2) tööklubi;
  3) tööturukoolitus;
  4) koolitustoetus;
  5) tööpraktika;
  6) arengutreening;
  7) ettevõtluse järelteenuste puhul nõustamine mentorklubis;
  8) tööharjutus;
  9) nõustamisteenused;
  10) kogemusnõustamine;
  11) tööalane rehabilitatsioon;
  12) toetatud töölerakendamine.

  (3) Töötukassa ja tööandja võivad töövahenduse teenuse osutamisega seotud andmeid vahetada EURESe andmevahetuskihi kaudu.

§ 15.  Tööturuteenustega seotud kulude tasumine

  (1) Eksperdi kaasamisel tööturuteenuse vajaduse hindamisse vastavalt tööturumeetmete seaduse § 5 lõikele 6 võib töötukassa tasuda eksperdi ja eksperthinnangute koostamise kulud.

  (2) Töötukassa võib tasuda tööturuteenusega seotud muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks või kvaliteedi hindamiseks.

§ 16.  Tööturuteenuste kvaliteedi hindamine

  Tööturuteenuste kvaliteedi hindamiseks on töötukassal õigus tutvuda tööturuteenuste korraldusega, kaasates vajaduse korral eksperte.

2. jagu Tööturuteenuste ja tööturutoetuste eesmärk, osutamise ja maksmise tingimused ning korraldus 

§ 17.  Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine

  (1) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise eesmärk on suurendada isiku teadlikkust tööturust ja selle võimalustest.

  (2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamisel antakse teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste tingimuste ning isiku õiguste ja kohustuste kohta.

§ 18.  Töövahendus

  (1) Töövahenduse eesmärk on toetada inimest töö ja tööandjat töötaja leidmisel.

  (2) Töövahenduse teenuse osutamisel vahendatakse inimesele töö ja tööandjale töötaja leidmiseks vajalikku teavet, milleks on:
  1) inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta;
  2) pakutav töökoht ja kandidaadile seatud nõuded;
  3) muu oluline teave inimese, tööandja ja värbamisprotsessi kohta.

§ 19.  Karjääriinfo vahendamine

  (1) Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemiseks vajaliku teabe leidmisel ning karjäärikujundamise oskuste arendamisel.

  (2) Karjääriinfo vahendamisel juhendatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku teabe otsimisel, sealhulgas töö otsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra kohta, samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega.

  (3) Karjääriinfo vahendamise teenust võib osutada grupitegevusena tööotsingu töötoas, sealhulgas EURESe temaatilises töötoas.

§ 20.  Karjäärinõustamine

  (1) Karjäärinõustamise eesmärk on suurendada inimese karjäärialast eneseteadlikkust ning teadlikkust tööturu vajadustest ja arengusuundadest, toetada teda haridus- ja tööturuvalikute tegemisel ning muudes karjääri kujundamise küsimustes.

  (2) Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest karjäärivalikute, sealhulgas tööturu olukorra, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest.

§ 21.  Töökeskne nõustamine

  (1) Töökeskse nõustamise eesmärk on toetada inimest tööotsingul ja -valikul ning soodustada tema töölesaamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist.

  (2) Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos inimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava, kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.

  (3) Töötu töökeskne nõustamine toimub töötuna arveloleku ajal vähemalt üks kord 30 päeva jooksul.

  (4) Töötajale ja muule isikule võib osutada töökeskse nõustamise teenust, eelkõige kui see on vajalik teiste tööturuteenuste pakkumiseks.

  (5) Kui töötu asus tööle, aga tema tööl püsimine on raskendatud, võib tema tööl püsimise toetamiseks jätkata töökeskset nõustamist jätkutoena. Jätkutoele on töötajal vastavalt vajadusele õigus kuni kuue kuu jooksul tööleasumisest. Jätkutoe raames kaasatakse vajaduse korral ka tööandja.

§ 22.  Tööklubi

  (1) Tööklubi eesmärk on suurendada inimese tööturul osalemise motivatsiooni ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks.

  (2) Tööklubis antakse inimesele ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud grupitegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge juhendajalt ja teistelt osalejatelt.

  (3) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.

§ 23.  Tööturukoolitus

  (1) Tööturukoolituse eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

  (2) Tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võib korraldada täienduskoolitusasutuse pidaja. Tööturukoolituse õppekavas peab olema ette nähtud õpiväljundite saavutatuse hindamine vastavalt täienduskoolituse standardile.

  (3) Ühe tööturukoolituse kestus ei või ületada 12 kuud.

  (4) Töötukassa sõlmib tööturukoolituse korraldamiseks täienduskoolitusasutuse pidajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste (edaspidi koolituskaart) seast. Töötukassa rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena.

  (5) Tööturukoolituse maht koolituskaardiga on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Koolituse maht võib olla väiksem, kui koolitus on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud lisanõuded. Koolituse mahu hulka ei arvata iseseisva töö tunde.

  (6) Koolituskaardi alusel toimuva tööturukoolituse kulu võib töötukassa tasuda:
  1) töötaja eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul;
  2) töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, arvestades § 28 lõikes 7 sätestatut.

  (7) Tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse, kui täienduskoolitusasutuse pidajalt laekub töötukassale koolitusele registreerimise teade kuue kuu jooksul koolituse tegevuskavas kokkuleppimisest.

  (8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel, mille loetelu on avaldatud töötukassa veebilehel. Nimetatud loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel.

  (9) Lõikes 8 nimetatud koolituse raames võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.

  (10) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel võimaldatakse töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotlemisele eelneva 36 kuu jooksul ja kui ta on:
  1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;
  2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;
  3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata;
  4) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, millel on põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelevas ettevõttes;
  5) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav.

  (11) Lõiget 10 ei kohaldata koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale.

  (12) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, või andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.

  (13) Lõike 10 punktis 3 nimetatud terviseseisundit tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

  (14) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel.

  (15) Lõike 10 punktis 3 nimetatud töötajale võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel lõikes 8 sätestatud õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel.

  (16) Lõike 10 punktides 4 ja 5 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.

  (17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud koolitaja on töötaja tööandja või töötaja on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või ta osutab koolitajale koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.

§ 24.  Tasemeõppes osalemise toetus

  (1) Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

  (2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Kutsehariduse õppekavana ei arvestata kutsevaliku õppekava.

  (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui:
  1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat;
  2) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis;
  3) tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat;
  4) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat;
  5) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata.

  (4) Lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale.

  (5) Lõike 3 punktis 5 nimetatud terviseseisundit tõendatakse vastavalt § 23 lõikes 13 sätestatule.

  (6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1–4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel.

  (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Inimesele, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 päeva jooksul õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.

  (8) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest.

  (9) Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada.

  (10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär.

  (11) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.

  (12) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

  (13) Kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul võib töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

  (14) Toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub inimene uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid.

§ 25.  Kvalifikatsiooni saamise toetamine

  (1) Kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel.

  (2) Kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse või hüvitatakse inimesele kutse- või pädevustunnistuse või mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu.

  (3) Kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud tasutakse töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest.

  (4) Töötajale, välja arvatud koondamisteatega töötaja ja kinnipeetav töötaja, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot.

  (5) Lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui töötaja on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul läbinud vastava tööturukoolituse või töötukassa on koolituse läbimise eest maksnud tööandjale koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud ning töötaja on sooritanud eksami, mille tulemus on positiivne. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või selle tema eest tasunud.

§ 26.  Koolitustoetus

  (1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel.

  (2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud.

  (3) Koolitustoetust makstakse, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud:
  1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7¹ lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel;
  2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel;
  3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;
  4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks.

  (4) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

  (5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda.

  (6) Lõike 3 punktis 2 nimetatud:
  1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus;
  2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul;
  3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad, millega töötamine eeldab töötajatelt uusi oskusi, ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul.

  (7) Lõike 3 punktides 2–4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

  (8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel.

  (9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud.

  (10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu koolituse korraldaja. Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele koolituseks, peab koolituse korraldajal olema tegevusluba eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.

  (11) Tööandjale makstakse koolitustoetust:
  1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel;
  2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal;
  3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit.

  (12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast:
  1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta;
  2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku;
  3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina.

  (13) Lõikes 3 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.

  (14) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda.

  (15) Koolitustoetust makstakse, kui:
  1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pärast töölepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest;
  2) lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest.

  (16) Koolitustoetust ei määrata, kui:
  1) tööandjal või koolitajal on kehtiv likvideerimishoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus;
  2) tööandja või koolitaja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid;
  3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või
  4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata.

  (17) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja on ise taotluses märgitud koolituse koolitaja või kui tööandja ja koolitaja on omavahel seotud järgmiselt:
  1) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis;
  3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.

  (18) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke.

§ 27.  Tööpraktika

  (1) Tööpraktika eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

  (2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning töölesaamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel.

  (3) Tööpraktika teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu.

  (4) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud.

  (5) Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajadusest.

  (6) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib samal ajal olla tööpraktika juhendajaks või § 37 tähenduses tugiisikuks kokku kuni neljale inimesele.

  (7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.

  (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 43 lõigetes 1–3 ja 5, lõike 4 punktis 2 ja lõikes 4¹, § 46 lõikes 1 ning §-des 47, 49 ja 51–53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.

§ 28.  Arengutreening

  (1) Arengutreeningu eesmärk on toetada inimese ametialast arengut ja muutustega toimetulekut.

  (2) Arengutreeningul juhendatakse inimest tema eneseteadlikkuse kasvatamisel ja juhtimisalaste kompetentside arendamisel ning toetatakse oma juhtimiskogemuse analüüsimisel ja arenguvajaduste märkamisel.

  (3) Arengutreeningu teenust osutatakse inimesele, kes enne töötuna arvele võtmist tegutses ettevõtte või asutuse juhina.

  (4) Ühe arengutreeningu kestus ei või ületada 12 kuud.

  (5) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

  (6) Töötukassa tasub ühe inimese eest arengutreeningu kulu kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul.

  (7) Arengutreeningu ja § 23 lõike 6 punktis 2 sätestatud tööturukoolituse kulu ei tasuta ühe inimese eest kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.

§ 29.  Ettevõtluse alustamise toetus

  (1) Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha.

  (2) Ettevõtluse alustamise toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks majandustegevusega alustamisel uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana.

  (3) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot.

  (4) Ettevõtluse alustamise toetust võib taotleda inimene, kes on:
  1) vähemalt 18-aastane ja
  2) läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.

  (5) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev inimene esitab töötukassale:
  1) avalduse;
  2) elulookirjelduse;
  3) äriplaani ja finantsprognoosid;
  4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad lõike 4 punktis 2 nimetatud nõude täitmist.

  (6) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta, kui töötu ei ole otsuse tegemise ajal töötuna arvel, välja arvatud, kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse enne otsuse tegemist tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 2 või 14 sätestatud asjaoludel.

  (7) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest.

  (8) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta:
  1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks;
  2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks;
  3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;
  4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi ees, välja arvatud, kui see on väiksem kui 100 eurot või maksuvõla tasumine on ajatatud;
  5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus;
  6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga;
  7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50% muust äriühingust;
  8) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
  9) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust;
  10) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga;
  11) tehinguteks tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikutega;
  12) üürilepingu tagatisraha maksmiseks;
  13) toetust taotleva inimese koolituskulude katteks;
  14) kinnisvara ostuks.

  (9) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisest.

  (10) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab asutama uue äriühingu või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi käesolevas paragrahvis ettevõtja) kahe kuu jooksul toetuse tema pangakontole ülekandmise päevast.

  (11) Toetuse saaja peab toetuse üle kandma ettevõtja pangakontole ja kulud tuleb teha sellelt kontolt, välja arvatud ettevõtja äriregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu osa.

  (12) Kõik ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtavad kulud peavad olema tehtud vastavalt esitatud äriplaanile kooskõlas toetuse andmise otsusega lõike 14 punktis 1 sätestatud esimese aruandlusperioodi jooksul.

  (13) Ettevõtluse alustamise toetusest võib vastavalt äriplaanile kasutada lõikes 3 sätestatud toetuse ülemmäärast:
  1) kuni 20% turunduskuludeks;
  2) kuni 30% tööjõukuludeks.

  (14) Töötukassa kontrollib kavandatud majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil:
  1) esimese aruandlusperioodi aruanne esitatakse kaheksandal kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab seitsme kuu tegevusi alates toetuse ülekandmise päevast;
  2) teise aruandlusperioodi aruanne esitatakse 20. kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab 12 kuu tegevusi alates esimese aruandlusperioodi lõppemisest.

  (15) Aruande vormi kehtestab töötukassa. Töötukassal on õigus nõuda lisadokumente ja selgitusi ning teha paikvaatlusi.

  (16) Esimese aruandlusperioodi aruandele lisatakse toetuse kasutamist tõendavad dokumendid. Ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtud kuludena arvestatakse ainult kulusid, mis on tehtud raamatupidamise algdokumentide alusel ja tasutud pangaülekande või kaardimaksega.

  (17) Esimesel aruandlusperioodil peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) ettevõtja on täitnud lõikes 10 sätestatud tingimuse;
  2) toetust on kasutatud kooskõlas lõigetes 11–13 ja 16 sätestatuga;
  3) ettevõtja majandustegevus on alanud.

  (18) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist.

  (19) Teisel aruandlusperioodil peab ettevõtja majandustegevus jätkuvalt toimuma.

  (20) Kui mõjuval põhjusel ei ole äriplaanis ette nähtud majandustegevus alanud või toetus kasutatud esimesel aruandlusperioodil, võib töötukassa pikendada lõike 14 punktis 1 nimetatud esimest aruandlusperioodi viivitatud aja võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kuue kuu võrra. Esimese aruandlusperioodi pikendamisel jääb esimese ja teise aruandlusperioodi pikkuseks kokku kuni 19 kuud.

  (21) Töötukassa nõuab ettevõtluse alustamise toetuse saajalt toetuse täies ulatuses tagasi järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
  1) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei ole alanud esimesel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
  2) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel esimesel aruandlusperioodil ega ole olenemata põhjusest alanud ka pikendatud perioodi jooksul;
  3) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu, välja arvatud, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel;
  4) ettevõtluse alustamise toetuse saaja võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu;
  5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või lõpetatud esimesel või teisel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui peatamine või lõpetamine toimus mõjuval põhjusel;
  6) ettevõtluse alustamise toetus on mõjuva põhjuseta esimese aruandlusperioodi või pikendatud esimese aruandlusperioodi jooksul kasutamata;
  7) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt;
  8) ettevõtluse alustamise toetust kasutati lõike 8 punktis 1, 2 või 10–14 nimetatud eesmärgil;
  9) ettevõtluse alustamise toetuse saaja ei ole täitnud lõikes 17 nimetatud tingimusi.

  (22) Kui ettevõtluse alustamise toetust on kasutatud osaliselt või vaid osaliselt sihtotstarbeliselt, nõuab töötukassa toetuse osaliselt tagasi.

§ 30.  Ettevõtluse järelteenused

  (1) Ettevõtluse järelteenuste eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist.

  (2) Ettevõtluse järelteenused on ettevõtluse alustamise toetuse saajale ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse kulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning nõustamine mentorklubis.

  (3) Töötukassa sõlmib mentorklubis nõustamiseks teenuseosutajaga halduslepingu.

  (4) Ettevõtluse järelteenuseid osutatakse kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast.

  (5) Ettevõtluse järelteenuste raames võib töötukassaga eelneval kokkuleppel hüvitada toetuse saajale kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot.

  (6) Lõikes 5 nimetatud kulu ei hüvitata, kui toetuse saaja on ise ettevõtluse järelteenuse avalduses märgitud teenuse osutaja.

§ 31.  Tööharjutus

  (1) Tööharjutuse eesmärk on suurendada inimese töövalmidust ja valmistada teda ette tööturule sisenemiseks.

  (2) Tööharjutus hõlmab tööotsinguid soodustavaid tegevusi, sealhulgas motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine. Vajaduse korral tehakse praktilisi töid ja tegevusi, mis ei nõua inimeselt erialaseid teadmisi ega oskusi.

  (3) Töötukassa võib sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.

  (4) Tööharjutus kestab kuni kuus kuud.

  (5) Tööharjutuse ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid teenuseosutaja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 43 lõigetes 1 ja 2, lõike 4 punktis 2 ja lõikes 4¹, §-des 47, 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise.

§ 32.  Nõustamisteenused

  (1) Nõustamisteenuste eesmärk on kõrvaldada inimese töölesaamise takistus ning toetada teda töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja töölesaamisel.

  (2) Nõustamisteenused hõlmavad psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõustamist eesmärgiga kõrvaldada töölesaamise takistus.

  (3) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

  (4) Kui inimesel võimaldati valida teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, tasub töötukassa tema nõustamise eest:
  1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul;
  2) sõltuvusnõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul;
  3) võlanõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul.

  (5) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tema olukorrast tulenevalt suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamise mahtu suurendada ja tasuda nõustamise eest lõikes 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas.

§ 33.  Kogemusnõustamine

  (1) Kogemusnõustamise eesmärk on parandada tervisest tuleneva takistusega inimese toimetulekut ning suurendada tema valmisolekut, motivatsiooni ja enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks.

  (2) Kogemusnõustamisel vahetavad sarnaste terviseprobleemidega kogemusnõustaja ja inimene teadmisi ja kogemusi ning kogemusnõustaja pakub kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge.

  (3) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

  (4) Töötukassa tasub inimese eest kogemusnõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte enam kui kümne nõustamiskorra eest ja 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul.

  (5) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tervisest tuleneva takistusega seoses suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise eest lõikes 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas.

§ 34.  Individuaalsed lahendused

  (1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist ning toetada tööandjat tervisest tuleneva takistusega töötaja oskuste arendamisel.

  (2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise, töötamise jätkamise või tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine.

  (3) Individuaalse lahendusena võib töötukassa:
  1) töötule, kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud pikaajalise töötuse, hoolduskohustuse, tervisest tuleneva takistuse, muu terviseprobleemi või muu erilise takistuse tõttu, hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud lisakulud;
  2) tervisest tuleneva takistusega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud;
  3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistusega.

§ 35.  Tööruumide ja -vahendite kohandamine

  (1) Tööruumide ja -vahendite kohandamise eesmärk on vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida.

  (2) Tööruumide ja -vahendite kohandamisel muudetakse töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks.

  (3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle või on tööle võtnud tervisest tuleneva takistusega inimese tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat.

  (4) Töötukassa sõlmib tööandjaga halduslepingu.

  (5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest 50 kuni 100%, lähtuvalt tervisest tulenevast takistusest tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.

  (6) Töötukassa nõuab tööandjalt kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui:
  1) töötu asub tööle ja tema töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest;
  2) töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest;
  3) töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist või kui tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kaks aastat.

§ 36.  Tööalase abivahendi kasutada andmine

  (1) Tööalase abivahendi kasutada andmise eesmärk on võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida.

  (2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta tal ei ole tervisest tuleneva takistuse tõttu võimalik oma tööülesandeid täita.

  (3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tulenevast takistusest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on tervisest tuleneva takistusega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.

  (4) Tööalase abivahendi kasutada andmise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab.

  (5) Töötukassa sõlmib tööalase abivahendi kasutada andmiseks halduslepingu:
  1) tervisest tuleneva takistusega inimesega või
  2) tema tööandjaga.

  (6) Lõikes 5 nimetatud haldusleping sõlmitakse töötamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

  (7) Kui inimene jätkab halduslepingu lõppemisel töötamist sama tööandja juures ja vajab tööalast abivahendit, võib halduslepingu kehtivust pikendada kolmeks aastaks.

  (8) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele, võib tööalase abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada inimesele, kes abivahendit kasutas.

§ 37.  Tugiisikuga töötamine

  (1) Tugiisikuga töötamise eesmärk on abistada ja juhendada inimest, kui ta vajab töötamisel juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse tõttu.

  (2) Tugiisikuga töötamisel toetab tugiisik inimest tööellu sisseelamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi.

  (3) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab.

  (4) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest. Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks.

  (5) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu:
  1) tugiisikuga või
  2) tööandja või muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele tugiisikuga töötamise teenuse osutamise.

  (6) Lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja.

  (7) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus:
  1) 50% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes;
  2) 75% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes;
  3) 100% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes.

  (8) Üks tugiisik võib samal ajal olla nimetatud tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku kuni neljale inimesele.

  (9) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis.

  (10) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstav tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt lõikes 7 sätestatule. Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

  (11) Tugiisikuga töötamise teenuse eest ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus.

§ 38.  Tööalane rehabilitatsioon

  (1) Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on valmistada tervisest tuleneva takistusega inimene ette tööeluks ning toetada tema tööle asumist või töötamise jätkamist.

  (2) Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse inimesele sotsiaalhoolekande seaduse §-s 57 sätestatud rehabiliteerivaid teenuseid. Teenuse osutamise käigus selgitatakse välja inimese õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse inimest töövõime hoidmisel või paranemisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta ning arendatakse oskusi, et suurendada inimese töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel õppivale inimesele keskendutakse õpingute toetamisele ja tööeluks ettevalmistamisele, et kindlustada sujuv liikumine haridussüsteemist tööturule.

  (3) Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata inimesele, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, ega inimesele, kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

  (4) Kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime, osutatakse talle tööalase rehabilitatsiooni teenust üksnes juhul, kui ta töötab.

  (5) Muule isikule osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust üksnes juhul, kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.

  (6) Töötukassa võimaldab inimesel vastavalt tegevuskavas kokku lepitud rehabilitatsioonivajadusele valida sobiva tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Teenuseosutajal peab olema sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba.

  (7) Töötukassa tasub inimese eest tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kulu kokku kuni 2500 eurot inimese kohta kalendriaastas.

  (8) Põhjendatud juhul, kui inimesel on suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib töötukassa tasuda tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kulu lõikes 7 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas, lähtuvalt rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest.

§ 39.  Toetatud töölerakendamine

  (1) Toetatud töölerakendamise eesmärk on suurendada tervisest tuleneva takistusega inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel.

  (2) Toetatud töölerakendamisel pakutakse inimesele koostöös tema lähivõrgustiku ja tööandjatega tuge töö otsimisel ja töö säilitamisel, tööalast juhendamist ja nõustamist töökohal.

  (3) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata tervisest tuleneva takistusega inimesele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime.

  (4) Toetatud töölerakendamise teenust osutatakse kuni 12 kuud.

  (5) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu.

  (6) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata samal ajal sotsiaalhoolekande seaduse §-s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega.

§ 40.  Tööandjate teavitamine ja nõustamine

  (1) Tööandjate teavitamise ja nõustamise eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust tervisest tuleneva takistusega või muude terviseprobleemidega inimeste töötamise, sealhulgas tööle aitamise ja tööl püsimise toetamise võimalustest.

  (2) Tööandjat, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud inimese, kellel on tervisest tulenev takistus või muud terviseprobleemid, nõustatakse ja talle korraldatakse terviseteemalisi teavitusüritusi.

§ 41.  Palgatoetus

  (1) Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandja otsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene ja soodustada tema liikumist tööturule.

  (2) Palgatoetus on tööandjale palgakulude osaline hüvitamine.

  (3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on:
  1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
  2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
  3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul kokku vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktis 3, 4, 5 või 11 sätestatud asjaoludel;
  4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud;
  5) tervisest tuleneva takistusega ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud.

  (4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui lõikes 3 nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga.

  (5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on lõikes 4 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik, või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50%. Samuti ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks.

  (6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu.

  (7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse.

  (8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu) andmete alusel.

  (9) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, ning:
  1) lõike 3 punktides 1–4 nimetatud inimese tööle asumisest arvates kuue kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest;
  2) lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese tööle asumisest arvates 12 kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest.

  (10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud lõike 9 punktis 1 sätestatud juhul ja 12 kuud lõike 9 punktis 2 sätestatud juhul.

  (11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, välja arvatud, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel, kui:
  1) lõike 3 punktides 1–4 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega;
  2) lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töösuhte algusest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega.

§ 42.  Alaealise töötamise toetamine

  (1) Alaealise töötamise toetamise eesmärk on toetada töökogemuse pakkumist noortele.

  (2) Alaealise töötamise toetamiseks makstakse tööandjale alaealise töötamise toetust 13–16-aastase alaealise (edaspidi alaealine töötaja) tööle võtmisel.

  (3) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot.

  (4) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

  (5) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal.

  (6) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötukassa andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

  (7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel.

§ 43.  Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine

  (1) Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa tema iseseisvale toimetulekule ja kohanemisele ning lõimumisele Eesti ühiskonda.

  (2) Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise kulu, samuti töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu.

  (3) Lõikes 2 nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta.

  (4) Töötukassa võib tööandjale maksta tööalase mentorluse ühekordset tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast, kuid mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Tasu võib maksta üks kord nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures. Tööandja saab sama rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra.

  (5) Töötukassa võib tööandjale hüvitada kvalifikatsiooni saamise ning töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulud kokku kuni 500 eurot töötaja kohta.

  (6) Lõikes 5 nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud hüvitatakse, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumist.

§ 44.  Stipendium

  (1) Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine.

  (2) Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest.

  (3) Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses.

  (4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul.

  (5) Stipendiumi makstakse üks kord kuus.

  (6) Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot.

§ 45.  Sõidu- ja majutustoetus

  (1) Sõidu- ja majutustoetuse eesmärk on soodustada tööturuteenusel osalemist, kattes osalemisega seotud kulusid.

  (2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest tööturuteenuse osutamise asukoha ja inimese elukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööturuteenuse osutamise asukoha ja inimese elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest.

  (3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses.

  (4) Sõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas.

  (5) Sõidu- ja majutustoetust makstakse üks kord kuus.

  (6) Sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määr on 0,10 eurot ning ülemmäär päevas 26 eurot.

3. jagu Tööturuteenustega seotud arendustegevused 

§ 46.  Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse suurendamine

  Töötukassa võib välja töötada tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks.

4. jagu Tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel vähese tähtsusega abi ja riigiabi korraldus 

§ 47.  Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

  (1) Koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL):
  1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
  2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või
  3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

  (2) Koolitustoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui:
  1) lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja
  2) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning nimetatud määruse artiklite 32 ja 33 tingimused on täidetud;
  3) inimene, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tööruumide ja -vahendite kohandamise ja tugiisikuga töötamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud;
  4) isikule koolitustoetuse maksmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 31 tingimused täidetud.

  (3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära.

  (4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

  (5) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.

  (6) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

  (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud ülemmäära.

  (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

  (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

  (11) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel.

  (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega.

  (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. peatükk ESF+ perioodi 2021–2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord 

§ 48.  Toetuse eesmärk, tulemus ja toetatavad tegevused

  (1) Määrusega reguleeritakse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud meetme toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ning panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi a – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu – tulemuse saavutamisse.

  (2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” alasihi „Arukas inimene” saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse mõõdikuga „tööjõus osalemise määr (15–74a)”.

  (3) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

  (4) Aastatel 2024–2026 rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) §-s 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega.
28.12.2023 10:14
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus § 9 lõigete numbrites 8 ja 13 Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

  (5) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „osaluskordade arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 7585 osaluskorda.

  (6) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja tulemusnäitaja „peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond” saavutamisse. Sihttase on 38% osaluskordade arvust.

  (7) Näitajate sihttasemete tõendamise alused ja kord on järgmine:
  1) kui inimene osaleb mitmel teenusel, võib ühte inimest lugeda mitu korda, kuid ühe teenuse puhul on inimeste arv ühekordne;
  2) tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „osaluskordade arv”, kusjuures tulemusnäitaja mõõdab teenusel osalenute hõives olemist pärast teenuse saamist.

§ 49.  Rakendusüksus, rakendusasutus ja toetuse saaja

  (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RA).

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ).

  (3) Toetuse saaja on töötukassa (edaspidi käesolevas peatükis elluviija).

§ 50.  Kulude hüvitamine ja toetuse määr

  (1) Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15, 16 ja 21 sätestatust.

  (2) Abikõlblikud on:
  1) §-s 38 sätestatud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud;
  2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud.

  (3) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

  (4) ESF+ tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a.

  (5) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% on ESF+ vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering.

§ 51.  ESF+ tegevuste eelarve kinnitamine ja muutmine

  (1) Elluviija esitab RA-le kinnitamiseks eelarve aastate kaupa toetatavate tööturuteenuste ja -toetuste lõikes. Eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (2) Kui ilmneb vajadus toetatavate tegevuste eelarvet muuta, esitab elluviija RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse eelarve muutmiseks (edaspidi eelarve muutmise taotlus).

  (3) RA edastab eelarve muutmise taotluse RÜ-le arvamuse avaldamiseks. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

  (4) RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest.

  (5) Eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra.

  (6) Muudetud eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

  (7) Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda lõikes 2 nimetatud eelarve muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

  (8) Pärast lõikes 7 nimetatud muudatuse RA-ga kooskõlastamist esitab elluviija muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le viie tööpäeva jooksul.

§ 52.  Elluviija õigused ja kohustused

  (1) Elluviijal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega.

  (2) Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, sealhulgas saavutama käesoleva määruse § 48 lõigetes 5 ja 6 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajad.

  (3) Ühtlasi on elluviija kohustatud:
  1) esitama RA-le toetatava tegevuse eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA väljatöötatud vormil;
  2) esitama RÜ-le esimese eelarveaasta toetatava tegevuse väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul ning iga järgneva eelarveaasta prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist;
  3) esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punkti 2 kohaselt esitatud prognoosist.

§ 53.  Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord

  (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatule.

  (3) Elluviija esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui üks kord kuus ja kõige harvem üks kord kvartalis.

§ 54.  Aruandlus

  (1) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega 31. detsembri seisuga e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks.

  (2) Elluviija tagab tegevuses osalejate andmete olemasolu Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” §-s 15³ sätestatud sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

  (3) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada ka teave tegevuste panuse kohta § 48 lõikes 2 nimetatud „Eesti 2035” mõõdikusse.

  (4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

  (5) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

  (6) RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

  (7) Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.

  (8) Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

  (9) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada RÜ-le oma seisukohad viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

  (10) Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (11) Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

§ 55.  Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

  Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 56.  Vaiete esitamine ja menetleja

  (1) Käesolevas peatükis nimetatud toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie RÜ-le vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule. Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 31 sätestatule. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

  (2) RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 57.  Üleminekusätted

  (1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui isik taotles tööturuteenust ja töötukassa ei ole tööturuteenuse osutamist otsustanud enne käesoleva määruse jõustumist, ühe järgmise õigusakti alusel:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus;
  2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” (edaspidi THP 2021–2023);
  3) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-3);
  4) tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi REACT TAT).

  (2) Inimesele, kellega oli tasemeõppesse õppima asumine tegevuskavas kokku lepitud enne käesoleva määruse jõustumist ja kes taotleb tasemeõppes osalemise toetust pärast 31. detsembrit 2023. a, osutatakse tööturuteenust § 24 lõigetes 1–12 ja 14 sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Kui töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise või jätkanud nende osutamise või maksmisega enne käesoleva määruse jõustumist lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras.

  (4) Lõikes 3 nimetatud juhul rahastatakse tööturuteenuseid ja -toetusi käesoleva määruse alusel tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Tööalase rehabilitatsiooni eest tasutakse ESF+ vahenditest kooskõlas 3. peatükis sätestatuga.

  (5) Isikule eelneva kolme aasta jooksul hüvitatud, tema eest tasutud või talle tasutud tööturuteenuse kulu arvestatakse käesoleva määruse alusel hüvitamisele või tasumisele kuuluva teenuse kulu või toetuse ülemmäära sisse järgmistel juhtudel:
  1) paragrahvi 23 lõikes 6 nimetatud tööturukoolituse koolituskaardiga ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu, TAT-3 punkti 2.1.2.1, sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” (edaspidi EGF TAT) kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 5.2 või REACT TAT punkti 2.1.1, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT-2) punkti 2.7.1 alusel hüvitatud tööturukoolituse kulud;
  2) paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamise toetamise ülemmäära sisse arvestatakse REACT TAT punkti 2.1.2 või TAT-2 punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud;
  3) paragrahvi 26 lõigetes 12 ja 13 nimetatud koolitustoetuse ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 § 16 alusel sama töötaja koolituse eest tööandjale makstud koolitustoetus;
  4) paragrahvi 28 lõikes 6 nimetatud arengutreeningu ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulud või TAT-3 punkti 2.1.2.1 alusel või EGF TAT punkti 5.2 alusel tasutud tööturukoolituse kulu.

  (6) Inimesele, kellele võimaldati ettevõtluse järelteenuseid THP 2021–2023 § 17, TAT-3 punkti 2.1.3.1 või REACT TAT punkti 2.3 alusel, arvestatakse § 30 lõikes 5 nimetatud ülemmäärade sisse eelnimetatud õigusaktide alusel hüvitatud kulud kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

  (7) Tööandjale, kelle töötaja eest hüvitati kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud REACT TAT punkti 2.4 või 2.4¹ alusel, arvestatakse § 43 lõikes 5 nimetatud ülemmäära sisse eelnimetatud õigusakti alusel hüvitatud kulud sama töötaja eest ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest.

  (8) Inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui see on:
  1) paragrahvi 24 lõikes 6 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega;
  2) paragrahvi 29 lõikes 6 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 või 11 sätestatud asjaoludel;
  3) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 3 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3, 3¹, 3² või 7 sätestatud asjaoludel.

  (9) Alaealise töötamise toetust § 42 alusel ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel palgatoetust;
  2) REACT TAT punkti 2.5, 2.4 või 2.4¹ alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või „Minu esimene töökoht Eestis” palgatoetust;
  3) tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 3.1 alusel „Minu esimene töökoht” palgatoetust.

§ 58.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.