Teksti suurus:

Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.07.2014, 8

Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.06.2008 nr 52
RTL 2008, 51, 717
jõustumine 29.06.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.11.2008RTL 2008, 96, 132705.12.2008
05.02.2009RTL 2009, 16, 19113.02.2009
15.07.2009RTL 2009, 61, 88326.07.2009
21.08.2009RTL 2009, 68, 100730.08.2009
16.10.2009RTL 2009, 80, 116526.10.2009
18.12.2009RTL 2010, 1, 808.01.2010
22.10.2010RT I, 03.11.2010, 206.11.2010
22.12.2010RT I, 29.12.2010, 1301.01.2011
17.02.2011RT I, 01.03.2011, 704.03.2011
12.07.2011RT I, 19.07.2011, 222.07.2011
11.01.2012RT I, 17.01.2012, 320.01.2012
26.04.2012RT I, 04.05.2012, 207.05.2012
10.12.2013RT I, 12.12.2013, 1015.12.2013
18.12.2013RT I, 29.12.2013, 901.02.2014
20.06.2014RT I, 01.07.2014, 204.07.2014

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, siis kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]

 (21) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (22) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (23) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (24) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (3) Kui meetme raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.
[RTL 2009, 16, 191 - jõust. 13.02.2009]

 (4) Määrust ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 1 loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusalade projektidele:
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]
 1) Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]
 2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 4) [kehtetu - RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
 6) hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, v.a jagu G, alajagu 45.2) ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud erand;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 7) finants- ja kindlustustegevus, välja arvatud fondide valitsemine ja valdusfirmade tegevus (EMTAK 2008, jagu K, v.a jagu K, alajagu 66.301 ja alajagu 64.201);
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
 9) [kehtetu - RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

 (5) Määrust kohaldatakse Eestist välja suunatud hulgi- ja jaekaubanduse projektidele juhul, kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ekspordib tooteid või teenuseid, millele luuakse Eestis olulist lisandväärtust.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

§ 2.  Meetme eesmärk

 (1) Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu.

 (2) Meetme elluviimise tulemusena on:
 1) ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused muutuvas majandus- ja turusituatsioonis vastavad vajadusele, sealhulgas osatakse juhtimisotsuseid tulemuslikult ellu viia ning ettevõtjad on jätkusuutlikud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 2) ettevõttes tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist.

§ 3.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4.  Mõisted

 (1) Käesoleva määruse tähenduses:
 1) ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik;
 2) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;
 3) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;
[RTL 2009, 16, 191 - jõust. 13.02.2009]
 31) tööstusettevõtja on ettevõtja, kelle projekt kuulub EMTAK 2008 jaos C «Töötlev tööstus» (edaspidi nimetatud töötlev tööstus) märgitud tegevusvaldkondadesse;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 4) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid esindav või ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 5) kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev ühel ja samal tegevusalal töötavate füüsiliste isikute ühendus;
 6) ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) on keskus, mille põhitegevuseks on inkubatsiooniprotsessi alusel inkubatsiooniteenuste osutamine alustavate ettevõtjate kasvu kiirendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 7) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
 8) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 9) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
 10) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on ettevõtja või muu juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
 11) toetuse saaja on ettevõtja või muu juriidiline isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
 12) kasusaaja on projektis osalev ja projekti elluviimisest kasu saav ettevõtja, kellega töölepingulises suhtes olev töötaja või võlaõiguslikus suhtes olev juhatuse liige osaleb projekti raames läbiviidavas tegevuses. Käesolevas määruses käsitletakse ettevõtjaga töölepingulises suhtes olevate isikutena ja ettevõtte juhatuse liikmetena ka taotluse esitanud ettevõtjaga „Äriseadustiku” §-s 6 kirjeldatud kontsernisuhtes olevate ettevõtjate töötajaid või juhatuse liikmeid. Käesoleva määruse mõistes loetakse kasusaajateks ka ettevõtjate ühenduste liikmeid, st ettevõtjaid, kutseühendusse kuuluvat ettevõtjat või ettevõttes töötavat isikut, inkubaatoris tegutsevaid ettevõtjaid ning eelinkubatsioonis osalevaid füüsilisi isikuid;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 13) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
 14) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
 15) tööalane täiendkoolitus (edaspidi koolitus) on koolitus, mille raames arendatakse ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaseid teadmisi ning oskusi. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend;
 16) erikoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada toetuse saaja juures töötaja praegusel või tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses;
 17) üldkoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peaasjalikult töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse ja mis seeläbi parandavad töötaja tööalast konkurentsivõimet tunduvalt;
 18) tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom;
 181) [kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 19) õppereis on kasusaaja töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise, väljaspool Eestit asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega tutvumise eesmärgil. Õppereis peab muuhulgas sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust;
 191) organisatsioonisisene õppereis on kasusaaja töötajate või juhatuse liikmete lähetamine taotlejaga seotud juriidilise isiku ettevõttesse kogemuste ja töökorraldusega tutvumise eesmärgil. Õppereis peab muuhulgas sisaldama ka sihtkohas toimuvat seminari või koolitust;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 192) tootmiskorralduse parendusprojekt on tootmiskorralduse diagnostikale järgnev nõustamisteenus, mille eesmärgiks on pakkuda praktilist tuge tootmisettevõttes  operatiivsete või strateegiliste muutuste ning protsessiparenduste elluviimiseks ning mille mõõdetavad tulemused loovad eelduse ettevõtte lisandväärtuse kasvuks;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 193) tootmiskorralduse diagnostika on tegevus, mille eesmärgiks on teha kindlaks ettevõtja olemasolevad tugevused ja nõrkused, selgitades välja need tootmisega seotud protsessid, mida on võimalik parandada ning määratleda valdkonnad ja tegevused, mis võimendavad tootmisettevõttes juba käimasolevaid tootlikkust tõstvaid tegevusi;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 20) koolitaja on taotlejale või toetuse saajale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 21) konsultant on taotlejale või toetuse saajale nõustamisteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Tootmiskorralduse parendusprojekti ja disainijuhtimise alase nõustamise raames tohib konsultandiks olla ka füüsiline isik ning konsultant peab kuuluma sihtasutuse poolt kinnitatud nimekirja, mis avalikustatakse sihtasutuse kodulehel;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 22) koolituse või konsultatsiooni läbiviija on füüsiline isik, kes koolitust või konsultatsiooni läbi viib;
 23) õppereisi moderaator täidab õppereisil toimuvate arutelude ja seminaride korral arutelu juhi ja õppereisi raames õpitu kokkuvõtja ülesannet;
 231) välismessi ühiskülastuse korraldaja täidab muuhulgas messi külastamist ette valmistavate ning messi tulemusi kokkuvõtvate sisuliste tegevuste läbiviija ülesannet;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 24) konverents on riikide, ühiskondlike, parteiliste, teaduslike jm organisatsioonide kogunemine või kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks;
 25) foorum on kõigile huvilistele avatud koosolek mõne laiemat huvi pakkuva teema või valdkonna arutamiseks;
 26) seminar on vaba mõttevahetus ja info vahetamine teatud küsimustes;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 27) organisatsioonisisene koolitus on kasusaaja töötajate või juhatuse liikmete koolitamine, milles on koolitajaks taotlejaga seotud juriidilisest isikust ettevõtja;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 28) välisettevõttes praktiseerimine on väljaspool Eestit registreeritud ettevõtjas teostatav tööpraktika välisettevõtja poolse juhendaja juhendamisel eesmärgiga omandada praktilise töö kogemusi, rakendades varasemalt omandatud teoreetilisi teadmisi konkreetse tööülesande lahendamisel;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 29) otsene välisinvesteering on Eestis äriühingu asutamine või olemasoleva äriühingu osakutest olulise osa omandamine välisriigi residendi poolt.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 30) transpordivahend on seade, mida kasutatakse inimeste või kaupade liigutamiseks ühest kohast teise;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 31) eelinkubatsioon on protsess, mille käigus selekteeritakse välja idee perspektiiv ja potentsiaal ning ettevõtja vastavus inkubaatori valikukriteeriumitele. Eelinkubatsioon on orienteeritud uue või olemasoleva toote või teenuse uuendamise idee ning toote või teenuse kontseptsiooni väljatöötamisele ning äriplaani väljaarendamisele ja lõpeb äriplaani kaitsmisega hindamiskomisjoni ees, mille alusel otsustatakse ettevõtte vastuvõtt inkubaatorisse.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 32) välismess on toodete või teenuste turu mõjutamiseks korraldatav sündmus, mis toimub väljaspool Eestit ning mille toimumise ajal ettevõtja koos ühe või mitme tegevusvaldkonna ettevõtjatega tutvustab turuosalistele oma tooteid või teenuseid eesmärgiga edendada nende müüki.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (2) Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) antud määruse mõistes on:
 1) sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus;
 2) sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
 3) sihtasutus Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
 4) sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus;
 5) sihtasutus Läänemaa Arenduskeskus;
 6) sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus;
 7) sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus;
 8) sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
 9) sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
 10) Saaremaa Ettevõtluse Edendamise sihtasutus;
 11) sihtasutus Tuuru;
 12) sihtasutus Tartu Ärinõuandla;
 13) sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur;
 14) sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus;
 15) sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 5.  Meetme raames toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse:
 1) tööalast täienduskoolitust, sh üld- ja erikoolitust;
 2) tööalast tasemetestimist juhul kui tasemetestimisele eelneb koolitus;
 3) väljaspool Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemist ning
 4) kuni 6-kuulist välisettevõttes praktiseerimist;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 5) välismessi ühiskülastust juhul, kui enne messi külastamist määratletakse ühiskülastuse eesmärgid ja oodatavad tulemused ning messi järgselt korraldatakse messi külastamise tulemusi kokkuvõttev sisuline tegevus koolituse või seminari vormis.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (11) [Kehtetu – RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (2) Meetme raames toetatakse nõustamisteenuse kasutamist järgmistel taotleja äritegevusega seotud teemadel:
 1) [kehtetu – RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 2) juhtimissüsteemide väljatöötamine ja juurutamine;
 3) tehnoloogiaalane nõustamine;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 4) [kehtetu – RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 5) disainjuhtimise alane nõustamine, sealhulgas disainiauditi läbiviimine, strateegilise disaini rakendamine ärimudelite väljatöötamises ja arendamises, toote- ja teenuse disain, kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine, korporatiivse identiteedi loomine ja arendamine;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 6) turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine;
 7) patendiuuringute läbiviimine;
 8) tööstusettevõtja tootmisprotsessiga otseselt seotud tarkvara arendamine ja juurutamine.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 9) juhtimissüsteemi esmase sertifitseerimisauditi läbiviimine;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 10) tootmiskorralduse parendusprojekti läbiviimine.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (3) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
 1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet ning muud samalaadset koolitust;
 11) töökeskkonnaspetsialistide tööohutuse ja töötervishoiu alast koolitust;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 2) töötute või töötuna arvel olevate isikute koolitust ning ümberõpet;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 3) [Kehtetu - RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 4) seminaridel, foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist.

 (4) Meetme raames ei toetata nõustamisteenuse kasutamist järgmistel teemadel:
 1) äri-, finants- ja turundusplaanide koostamine;
 11) strateegia väljatöötamine ja selle juurutamine, välja arvatud tootlikkuse tõstmise ja disainistrateegia väljatöötamine ja juurutamine;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 2) juriidiline konsultatsioon ja õigusabi;
 3) maksundusega seonduv konsultatsioon;
 4) raamatupidamislik audit ja raamatupidamisteenused;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 5) [kehtetu - RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 6) personaliotsingud ja värbamisteenused;
 7) suhtekorraldusteenused;
 8) edasimüügi eesmärgil tellitud nõustamisteenus;
 9) projektide ettevalmistamise nõustamine ja projektitaotluste koostamine;
 10) muud pidevad või perioodilised tegevused ning ettevõtja põhitegevusega seotud tegevused.

 (5) Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja või kasusaaja tõendab soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõiguse omamist. Võimalusel esitab taotleja või kasusaaja toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja või kasusaaja esindusõigusliku isiku poolt.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (6) Keeleõpe on abikõlblik juhul kui tegemist on tööülesannete täitmiseks vajaliku erialakeele õppega. Erialakeele õppeks ei loeta ühelgi juhul esmase keeleoskuse (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile) omandamiseks läbitavat õpet.
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]

 (7) Transpordivahendi juhtimise ametialane täiendkoolitus on abikõlblik juhul, kui kasusaaja on transpordiettevõtja, v.a transpordivahendi juhtimisõiguse või täiendava kategooria taotlemiseks läbiviidav koolitus.

 (8) Õppereisil osalemine ja välismessi ühiskülastus on abikõlblik juhul, kui taotlejaks on MAKid, kutseühendused, ettevõtjate ühendused või inkubaatorid. Õppereisil ja välismessi ühiskülastusel peavad osalema vähemalt kolme erineva ettevõtja töötajad või juhatuse liikmed, kuid mitte vähem kui viis inimest.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (81) Organisatsioonisisene koolitus või organisatsioonisisene õppereis on abikõlblik juhul, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:
 1) projekt on seotud otseste välisinvesteeringute kaasamisest tuleneva ettevõtte käivitamise või laienemisega Eestis;
 2) taotleja poolt on mitte varem kui taotluse esitamisele eelneva 6 kuu või projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul loodud vähemalt kümme uut töökohta Eestis;
 3) projekti raames koolitatakse ning õppereisil osaleb vähemalt kümmet töötajat;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 4) projekt viiakse läbi väljaspool Eestit registreeritud taotlejaga seotud juriidilisest isikust ettevõtja poolt.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]

 (9) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

 (2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega otseselt seotud ja põhjendatud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 1) koolituse läbiviija, konsultatsiooni läbiviija või õppereisi moderaatori tasu;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 11) tööalase tasemetestimise kulu tingimusel, et tasemetestimisele eelneb koolitus;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 12) juhtimissüsteemi esmase sertifitseerimisauditi läbiviimise tasu;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 2) välisriigi koolitaja majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eestis toimuva koolituse korral;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 21) tootmiskorralduse parendusprojekti või disainjuhtimise alast nõustamist läbiviiva konsultandi tasu juhul kui toetuse saaja on konsultandiga sõlminud võlaõigusliku lepingu;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 22) tootmiskorralduse parendusprojekti või disainjuhtimise alast nõustamist läbiviiva välisriigi konsultandi sõidukulu Eestisse ja tagasi alalisse teenistuskohta ning majutuskulu Eestis;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 3) koolitusel, konverentsil või välispraktikal osaleja majutuskulu ning sõidukulu koolituse, konverentsi või välispraktika toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta väliskoolitaja poolt läbiviidava ning välisriigis toimuva koolituse, konverentsi või välispraktika korral. Koolitusel, konverentsil või välispraktikal osaleja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kehtestatud piirmääradele;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 31) ettevõtja kahe töötaja või juhatuse liikme välismessipääsme kulu;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 32) osavõtukulu välismessi eriprogrammidest, sealhulgas ettevõtja kahe töötaja või juhatuse liikme osavõtukulu seminaridest, konverentsidest, õpitubadest;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 4) õppereisil või välismessi ühiskülastusel osalejate ja õppereisi moderaatorite või välismessi ühiskülastuse korraldaja majutuskulu ning sõidukulu õppereisi toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta. Välismessi ühiskülastuse puhul on abikõlblikud ettevõtja kahe töötaja või juhatuse liikme majutuskulu ning sõidukulu. Õppereisil või välismessi ühiskülastusel osalejate ja õppereisi moderaatorite või välismessi ühiskülastuse korraldaja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kehtestatud piirmääradele;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 41) välispraktikal oleva töötaja või juhatuse liikme töötasu praktikal viibitud aja eest, sealhulgas seadusega kehtestatud maksud;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 5) koolituse, õppereisi või välismessi ühiskülastuse läbiviimisega seonduvad vajalike koolitusmaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 6) ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste, MAKide ja inkubaatorite poolt koolituse, nõustamise, õppereisi või välismessi ühiskülastamise läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise, õppereisi ning välismessi ühiskülastamise modereerimise tasu. Nimetatud tasu on ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste, MAKide ja inkubaatorite töölepingulises suhtes oleva töötaja või võlaõiguslikus suhtes oleva isiku töötasu. Töölepingulises suhtes oleva töötaja töötasu on abikõlblik proportsionaalselt ajale, mis tal kulub koolituse või õppereisi ettevalmistamisele, läbiviimisele ja aruandlusele vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” lisale 1;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 61) MAKide, ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite poolt koolituse või õppereisi läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise sisseostetud teenuse tasu. Nimetatud tasu ei tohi ületada käibemaksuta 320 eurot koolituse või õppereisi korraldamise kohta;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
 7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
 8) teised käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja põhjendatud kulud.
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]

 (21) [Kehtetu – RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (3) Kui taotlejaks on MAK, inkubaator, ettevõtjate ühendus või kutseühendus, on abikõlblikuks kuluks ainult nende ettevõtjate kulud, kelle tegevusala ei kuulu § 1 lõikes 4 nimetatud välistatud valdkondade hulka.
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]

 (31) Kui kasusaajaks on eelinkubatsioonis osalev füüsiline isik, on abikõlblikuks kuluks ainult selle füüsilise isiku kulud, kes on osalenud äriplaani kaitsmisel komisjoni ees.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (4) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) kulud isikute vahel, kes on „Tulumaksuseaduse” §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõikes 81 toodud tegevuste puhul;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 2) mitterahalised sissemaksed;
 3) toetuse saaja üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1;
 4) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud;
 5) erisoodustus ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
 6) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
 7) esinduskulud ja kingitused;
 8) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
 81) tarkvara litsentside omandamise kulud;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 9) kinnisvara soetamise kulud;
 10) lähetuses viibimise päevarahad;
 11) töötasud töölt eemal viibitud aja eest, sealhulgas põhipalk ja erinevad lisatasud, välja arvatud välispraktika puhul;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 12) toitlustamise kulud, välja arvatud koolituse või konverentsi kohvipauside kulu;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 13) isikliku või ettevõtjale kuuluva transpordivahendi kasutamise kulud;
 14) riiklikud maksud, riigilõivud, välja arvatud välispraktikal oleva töötaja või juhatuse liikme töötasudega seotud maksud;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 15) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud ja kindlustusmaksed;
 151) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest hüvitatud;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 16) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

 (5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

 (7) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (8) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. aastal ning tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (9) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise ajaks loetakse vastava kuludokumendi koostamise kuupäeva. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a  ning tingimusel, et kulude tekkimise aluseks olevad tegevused on toimunud projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab 5. tööpäeval pärast taotluse esitamist sihtasutusele (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Juhul kui projekt sisaldab õppereisi või välismessi ühiskülastamist, peab taotlus olema esitatud sihtasutusele vähemalt 30 tööpäeva enne õppereisi või välismessi algust.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev) või 12 kuu möödumisel alguskuupäevast, kumb iganes saabub varem. Projekti perioodi võidakse pikendada toetuse saaja taotluse alusel vastavalt §-s 19 sätestatud korrale üks kord projekti jooksul, kui projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 15 kuud ja projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (4) Kui toetuse saaja on taotlenud projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodiks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatu.

 (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

 (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8.  Taotletava toetuse piirmäärad ja tingimused

 (1) Taotletava toetuse miinimumsumma on 1600 eurot projekti kohta. Juhul kui toetust taotletakse tootmiskorralduse parendusprojekti või disainjuhtimise alase nõustamise läbiviimiseks, on taotletava toetuse maksimaalne summa 5000 eurot projekti kohta. Alates 2010. aasta 1. novembrist võib üks kasusaaja edaspidi toetust kokku saada maksimaalselt 64 000 eurot.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (2) Paragrahvis 5 toodud toetatavate tegevuste (välja arvatud erikoolitus) puhul on taotletava toetuse piirmääraks kuni 50% abikõlblikest kuludest ning toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 50% abikõlblikest kuludest.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (3) Kui toetust antakse erikoolituseks, on taotletava toetuse piirmääraks suurettevõtjate puhul kuni 25% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kuni 35%. Erikoolituse toetamise korral on toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr suurettevõtjale 75% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 65%.

 (31) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (32) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.

 (5) Kui projekti tegevusi, mille raames antakse koolitusabi, finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada üldise grupierandi määruse artiklis 39 sätestatud koolitusabi piirmäära.
[RTL 2009, 16, 191 - jõust. 13.02.2009]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 9.  Toetuse taotlemine

 (1) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt.

 (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

 (3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

 (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult sihtasutuse kodulehel asuva portaali «E-keskkond» kaudu, mille kasutamiseks sõlmib taotleja «E-keskkond» kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud sihtasutuse portaalis «E-keskkond». Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]

 (5) Taotlus toetuse saamiseks peab olema esitatud sihtasutusele vähemalt viis tööpäeva enne projekti tegevuste algust. Juhul kui projekt sisaldab õppereisi või välismessi ühiskülastust, peab taotlus olema esitatud sihtasutusele vähemalt 30 tööpäeva enne õppereisi või välismessi ühiskülastuse algust.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (6) Juhul kui toetust taotletakse tootmiskorralduse parendusprojekti läbiviimiseks, peab taotleja olema läbinud tootmiskorralduse diagnostika.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

§ 10.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks võib olla:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis äriregistrisse kantud äriühing;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 2) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
 3) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
 4) inkubaator juhul, kui kasusaajaks on ettevõtjad või eelinkubatsioonis osalevad füüsilised isikud;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 5) MAK juhul kui kasusaajad on ettevõtjad.

 (11) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (12) Juhul kui toetust taotletakse § 5 lõikes 81 toodud tegevusteks, peab taotleja aktsionäriks või osanikuks olema vähemalt 10% ulatuses väljaspool Eestit registreeritud äriühing.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]

 (13) Juhul kui toetust taotletakse tootmiskorralduse parendusprojekti läbiviimiseks, peab taotlejaks olema Eesti äriregistrisse kantud tööstusettevõtjast äriühing.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (14) Käesoleva meetme raames ei saa toetust taotleda majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Kasvuettevõtja arenguplaani toetusmeetme tingimused” § 5 punktis 4 sätestatud isik.
[RT I, 12.12.2013, 10 - jõust. 15.12.2013]

 (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 2) [kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
 4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti elluviimiseks;
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 5) taotleja omakapital vastab «Äriseadustikus» kehtestatud nõuetele;
 6) taotlejale või kasusaajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ja teiste, käesoleva lõike punktis 8 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei ületa 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi taotlejale või kasusaajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot;
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]
 7) juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas ja tähtaegselt;
 8) juhul, kui taotleja või kasusaaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, siis ei tohi talle nimetatud määruse ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]

 (21) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (22) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (23) [Kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
 3) teavitama sihtasutust kirjalikult või e-posti teel enne planeeritud tegevuste toimumist projektis nimetatud koolitaja, konsultandi, koolituse ja/või konsultatsiooni läbiviija ja/või moderaatori muutumisest, koolitusprogrammi ja/või konsultandi tööplaani muutmisest või tegevuste toimumisaja ja -koha või osalejate muutumisest;
 31) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite ning projektiga seotud dokumentide olemasolu;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 4) asjaolude selgumisel viivitamata informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
 51) teavitama sihtasutust projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisest;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama määrusele.

 (2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 4 nimetatud tegevusaladele.

 (21) Suurettevõtjale käesoleva määruse § 1 lõikes 3 sätestatud koolitusabi andmisel peab projekti dokumentatsioon kinnitama ühe või mitme järgmise kriteeriumi täitmist:
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014rakendatakse tagasiulatuvalt alates 13. veebruarist 2009. a.]
 1) projekti maht suureneb oluliselt abi tulemusel;
 2) projekti ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;
 3) projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel, või
 4) projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt.
[RTL 2009, 16, 191 - jõust. 13.02.2009]

 (22) Juhul kui toetust taotletakse § 5 lõikes 81 toodud tegevusteks, peab koolitajaks või õppereisi läbiviijaks olema väljaspool Eestit registreeritud äriühing, mis omab taotlejas vähemalt 10%-list osalust ning peavad olema täidetud kõik § 5 lõikes 81 sätestatud tingimused.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]

 (23) Juhul kui toetust taotletakse tootmiskorralduse parendusprojekti või disainjuhtimise alase nõustamise läbiviimiseks, peab nõustamisteenuse osutajaks olema sihtasutuse poolt kinnitatud nimekirjas olev konsultant. Tootmiskorralduse parendusprojekti läbiviimise korral peab konsultant olema lisaks sõlminud sihtasutusega vastava koostöölepingu.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 2) [kehtetu – RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 3) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus, eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 4) esitatud lisadokumentide loetelu;
 5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
 6)
[Kehtetu – RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]
 61) [kehtetu – RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, peab taotlus muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
 1) taotleja poolt koostatud ja koolitajale või konsultandile esitatud projekti lähteülesanne;
 2) taotleja arendustegevuste plaan;
 3) koolitaja poolt koostatud koolitusprogramm;
 4) konsultandi poolt koostatud tööplaan;
 5) osalejate nimekiri ametikohtade lõikes;
 6) koolitaja litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolituse läbiviijate elulookirjeldused, koolitaja tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), kui need ei ole interneti teel kätte saadavad. Väljaspool Eestit toimuvate erialaste konverentside esinejate litsentside, koolituslubade ning elulookirjelduste esitamine pole kohustuslik;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 7) konsultandi tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema kompetentsi tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
 8) juhul kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse koolitus- või nõustamisteenust rohkem kui 5000 euro eest ilma käibemaksuta, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud ja sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised, välja arvatud § 5 lõikes 81 toodud tegevuste puhul. Tootmiskorralduse parendusprojekti ja disainjuhtimise alase nõustamise puhul tuleb esitada vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui ühelt teenusepakkujalt ostetakse nõustamisteenust alates 10 000 euro eest ilma käibemaksuta. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 9) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
 10) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab jooksva majandusaasta tulude ja kulude koondi, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
 11) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 12) partneri kaasamisel tema nimi ja panus projekti.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (41) Juhul kui taotlus sisaldab tootmiskorralduse parendusprojekti läbiviimist, peab taotlus lisaks lõikes 4 nimetatud dokumentidele sisaldama diagnostika raportit ning taotleja poolt koostatud ja konsultandile esitatud projekti lähteülesannet, mis on koostatud vastavalt sihtasutuse poolt kehtestatud ja kodulehel avaldatud juhenditele.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (5) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus peab taotlus muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
 1) taotleja poolt koostatud ja koolitajale, konsultandile esitatud projekti või õppereisi ja välismessi ühiskülastuse lähteülesanne;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 2) juhul kui ühelt teenuse pakkujalt ostetakse koolitus- või nõustamisteenust rohkem kui 5000 eurot eest ilma käibemaksuta, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
 3) koolitaja poolt koostatud koolitusprogramm;
 4) konsultandi poolt koostatud tööplaan;
 5) õppereisi programm;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 51) välismessi ühiskülastuse programm koos messile eelneva ja järgneva sisulise tegevuse kirjeldusega;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 6) koolitaja litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolituse läbiviijate elulookirjeldused, koolitaja tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), kui need ei ole interneti teel kätte saadavad. Väljaspool Eestit toimuvate erialaste konverentside esinejate litsentside, koolituslubade ning elulookirjelduste esitamine pole kohustuslik;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 7) konsultandi tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema kompetentsi tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
 8) moderaatori kompetentsi tõendavad dokumendid, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad.
 9) kutseühenduse põhikiri;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 10) ettevõtjate ühenduse põhikiri;
[RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]
 11) inkubaatori põhikiri ja liikmete, osanike või aktsionäride nimekiri;
 12) [kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]
 13) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
 14) projekti sihtgrupi kirjeldus ja osalejate valimise kriteeriumid.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (6) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 13.  Taotluse menetlemine

 (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

 (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 28 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

 (5) Sihtasutus võib juhatuse otsusega taotluste vastuvõtmise peatada juhul, kui meetme osa rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (51) Meetme eelarve jaguneb osaeelarveteks tootmiskorralduse parendusprojektide taotluste, disainijuhtimise alase nõustamisteenuse taotluste ning ülejäänud taotluste vahel. Meetme eelarve jagunemise osaeelarveteks kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

 (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.

 (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

 (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.

 (4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.  Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused ja kord

 (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

 (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

§ 16.  Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

 (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.

 (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruse §-s 12 sätestatud taotlusele esitatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele või taotluse puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

 (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

§ 17.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 või lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2,5 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.
[RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (21) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 või 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 või lõike 6 punktides 1–3 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 1,5 või alla selle.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (31) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, on hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes järgmine:
 1) ettevõtja arengupotentsiaal – 25% maksimaalsest koondhindest;
 2) projekti mõju ettevõtjale – 30% maksimaalsest koondhindest;
 3) ettevõtja organisatsiooniline võimekus projekti elluviimisel – 20% maksimaalsest koondhindest;
 4) projekti ettevalmistuse kvaliteet – 15% maksimaalsest koondhindest;
 5) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.

 (5) Juhul kui taotleja on ettevõtja, eelistatakse taotlusi, mis on seotud:
 1) ettevõtja ekspordikäibe kasvuga;
 2) toote- (toodete ja teenuste väljatöötamine ning uuendamine), turu- (vastavate turgude hõivamine ja laiendamine), protsessi- (uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine ning juurutamine), organisatsiooni- (uuendused juhtimises ja töökorralduses) ja ärimudeli innovatsiooniga (toote, kliendi ja toote pakkumise viisi välja vahetamine);
 3) ettevõtja tootlikkuse tõstmisega.

 (6) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus, on hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes järgmine:
 1) projekti üldine mõju ettevõtluse arengule – 30% maksimaalsest koondhindest;
 2) projekti ettevalmistatuse kvaliteet – 25% maksimaalsest koondhindest;
 3) koolitaja või vastuvõtva isiku kvalifikatsiooni koolituse läbiviijana (kui on määratletav üks organisatsioon, kelle juurde õppe-eesmärgil minnakse), moderaatori või koolitaja kvalifikatsioon vastava õppe läbiviimiseks, kui külastatakse mitmeid organisatsioone või valitud välismessi sobivus eesmärkide saavutamiseks – 25% maksimaalsest koondhindest;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 4) projekti kuuluvus lõikes 7 loetletud eelistuste hulka – 20% maksimaalsest koondhindest.

 (7) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või ettevõtjate ühendus, eelistatakse järgmiste tegevustega seotud taotlusi:
 1) innovatsiooniteadlikkuse tõstmisele suunatud koolitused või õppereisid;
 2) juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil läbiviidavad koolitused või õppereisid;
 3) ettevõtja tootlikkuse kasvule suunatud koolitused või õppereisid;
 4) turundus- ja klienditeenindusalased koolitused või õppereisid;
 5) tootearendusalased koolitused või õppereisid;
 6) alustava eksportööri koolitused;
 7) rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud õppereiside korraldamine;
 8) kahe või enama MAKi koostöös korraldatud mitme maakonna ettevõtjaid kaasavad koolitused või õppereisid;
 9) kahe või enama inkubaatori koostöös korraldatud mitme inkubaatori asukateks olevaid ettevõtjaid kaasavad koolitused või õppereisid.

 (8) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib sihtasutus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

 (3) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
 1) taotluse rahaline maht ületab meetme rahastamise eelarve vaba jäägi;
 2) meetme eelarves vabaneb või eelarvesse lisandub täiendavaid vabasid vahendeid;
 3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised, asjakohased või põhjendatud;
 4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
 1) toetuse saaja ja projekti nimetus;
 2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne toetusmäär;
 3) omafinantseeringu minimaalne määr;
 4) projekti kogumaksumus;
 5) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
 6) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas ettemakse teostamise võimalus;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 7) vahearuannete esitamise vajadus ja tähtajad ning lõpparuande esitamise tähtaeg ja kord;
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]
 8) muudatustest teada andmise kord ja tähtaeg;
 9) eritingimused;
 10) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013  mõistes.
[RT I, 01.07.2014, 2 - jõust. 04.07.2014]
 11) kas toetust on saadud eri- või üldkoolituseks.

 (6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani või toetuse saajani väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud projekti tegevuste elluviimise perioodi jooksul taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
 1) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke;
 2) projekti eelarvet ning eelarve muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht, kuid mitte vähem kui 4000 eurot;
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]
 3) taotluses toodud koolitajat, konsultanti või koolituse või konsultatsiooni läbiviijat või õppereisi sihtkohta või ühiskülastatavat välismessi;
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]
 4) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte hilisemaks kui 2015. aasta 31. augustiks.

 (21) [Kehtetu - RT I, 03.11.2010, 2 - jõust. 06.11.2010]

 (22) Juhul kui toetust taotletakse tootmisprotsessi parendusprojekti läbiviimiseks, võib taotluse rahuldamise otsust muuta sihtasutuse juhatuse kirjalikul nõusolekul.
[RT I, 19.07.2011, 2 - jõust. 22.07.2011]

 (3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib sihtasutus keelduda, kui:
 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
 2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
 3) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
 4) koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviija muutmine ei ole põhjendatud või väljapakutud koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviija ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviijaga.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks sihtasutus taotluse rahuldamise otsust teinud;
[RT I, 17.01.2012, 3 - jõust. 20.01.2012]
 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20.  Vaidemenetlus

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED 

§ 21.  Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

 (1) Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast tegevuste lõppu. Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (2) Vahe- ja lõpparuanded esitatakse pärast projekti või projekti etapi tegevuste toimumist ja kõikide tegevustega seotud kulude kandmist.

 (3) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]

 (4) [Kehtetu – RTL 2009, 61, 883 - jõust. 26.07.2009]

 (5) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

§ 22.  Toetuse väljamaksmise tingimused

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale või töövõtjale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
[RTL 2010, 1, 8 - jõust. 08.01.2010]

 (2) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

 (21) Tasutud kuludokumentide alusel toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamine ning vajadusel vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (22) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt omafinantseeringu tasumine ning sihtasutusele vastavate kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamine.
[RT I, 04.05.2012, 2 - jõust. 07.05.2012]

 (3) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.

 (31) Põhjendatud juhtudel võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» §-s 9 sätestatud korrale.
[RTL 2009, 80, 1165 - jõust. 26.10.2009]

 (32) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.
[RTL 2009, 80, 1165 - jõust. 26.10.2009]

 (4) Sihtasutus aktsepteerib väljamaksetaotluse struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemis hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist.

 (5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
 3) planeeritud eesmärgid ei ole saavutatud või on saavutatud osaliselt, koolitusel osalenute arv on oluliselt väiksem või sihtrühm on oluliselt erinev.

6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 23.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud infopäringutele;
 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
 6) teavitama kõigist muudatustest sihtasutust kirjalikult enne muudatuste tegemist, sealhulgas planeeritud tegevuste aja või koha muutmisest, projektis nimetatud koolitaja või konsultandi muutmisest, koolitusprogramm või konsultandi tööplaani muutmisest, eelarve muutmisest eelarve ridade lõikes, koolitusel osalejate muutmisest;
 7) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad;
 8) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 9) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ning viie aasta jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
 11) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
 12) võimaldama auditit või järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
 13) osutama igakülgset abi auditi ja järelevalve läbiviimiseks;
 14) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» sätteid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10 mõistes;
 141) esitama juhul kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa ületab koolitus- või nõustamisteenuse puhul 5000 eurot käibemaksuta või tehingu summa tootmiskorralduse parendusprojekti ja disainijuhtimise alase nõustamise puhul ületab 10 000 eurot käibemaksuta, vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja poolt koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist, kui on muutunud ostetav teenus, samuti ostetava teenuse hind võrreldes taotluses tooduga. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
[RT I, 29.12.2013, 9 - jõust. 01.02.2014]
 15) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
 17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
 20) tagasi maksma toetuse, kui rakendusüksus on teinud toetuse tagasinõude otsuse või ettekirjutuse;
 21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet;
 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.