Teksti suurus:

Meetme «Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine» alameetme «Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus» avatud taotlusvoorude raames antava struktuuritoetuse tingimused ja kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.12.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.12.2014, 14

Meetme «Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine» alameetme «Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus» avatud taotlusvoorude raames antava struktuuritoetuse tingimused ja kord

Vastu võetud 16.04.2009 nr 40
RTL 2009, 37, 493
jõustumine 27.04.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.2009RTL 2009, 54, 78512.07.2009 , rakendatakse tagasiulatuvalt alates 27.04.2009
27.10.2009RTL 2009, 82, 119109.11.2009
15.12.2009RTL 2010, 1, 108.01.2010
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
07.09.2011RT I, 13.09.2011, 116.09.2011
22.03.2012RT I, 30.03.2012, 202.04.2012, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2012. a.
11.06.2013RT I, 19.06.2013, 122.06.2013
27.11.2014RT I, 03.12.2014, 106.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohandamisala

 (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud «Inimressursi arendamise rakenduskava» nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Elukestev õpe» meetme «Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine» (edaspidi meede) alameetmes «Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus» (edaspidi alameede) avatud taotlusvoorude raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused.

 (2) Kui alameetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses ja „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatut.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 2.  Alameetme eesmärk

  Alameetme eesmärk on kõrgtasemeline, kättesaadav, kooli poolelijätmist ennetav ning õppijate ja ühiskonna vajadustele vastav õpe üldhariduses.

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) muuseumipedagoogika on muuseumi võimuses olevate õpetus- ja kasvatustaotluste suunitletud elluviimine;
 2) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse;
 3) sotsiaal-psühholoogiline toimetulek on psüühiline ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla;
 4) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
 5) tugispetsialist on koolieelses lasteasutuses või üldhariduskoolis töötav psühholoog, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, eripedagoog, huvijuht;
 6) üldhariduskoolid on põhikoolid ja gümnaasiumid (sh algkoolid, lasteaed-algkoolid, lasteaed-põhikoolid).

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 30.03.2012, 2 - jõust. 02.04.2012, rakendatakse alates 1.01.2012]

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Alameetme raames toetatavad tegevused on jagatud kolmeks valdkonnaks.

 (2) Valdkonna «õpetuse mitmekesistamine ja ajakohastamine» raames toetatavad tegevused on:
 1) hariduskorralduse ja tugistruktuuride loomine haridusasutustes hariduslike erivajadustega (sh andekate) laste õpetamiseks, et soodustada õppe mitmekesistamist ja vähendada väljalangevust;
 2) hariduskorralduse ja tugistruktuuride loomine haridusasutustes eesti õppekeelega koolide vene emakeelega laste emakeele õppeks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks, et parandada hariduse vastavust õpilaste ja ühiskonna vajadustele;
 3) hariduskorralduse ja tugistruktuuride loomine koolieelsetes lasteasutustes eesti keelest erineva emakeelega laste ja koolides Eestisse vähem kui kolm aastat tagasi elama asunud õpilaste eesti keele ja kultuuriga kohanemiseks, et parandada hariduse vastavust õpilaste ja ühiskonna vajadustele ning vähendada väljalangevust;
 4) õpetuse mitmekesisuse suurendamisega seotud tegevused (sh koolide koostöö kooli õppekava arendamiseks, uute valikainete rakendamiseks, parimate praktikate ja metoodikate levitamiseks; koolidega partnerluses ettevõtlusõppe, muuseumipedagoogika, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna, säästva arengu, inimõiguste õpetamise võimaluste laiendamine).

 (3) Valdkonna «õpikeskkonna turvalisus» toetatavad tegevused on väljalangevuse vähendamiseks laste turvalisuse suurendamisega seotud tegevused (sh kohalike ja piirkondlike sidusrühmade võrgustikutöö ja partnerluse tugevdamine, rahvusvaheliste vägivallaennetus ja -sekkumisprogrammide koolitajate koolitamine Eestis läbiviidavate koolituste jaoks ning programmide rakendamine, uurimuste läbiviimine, koolide turvalisuse ja õpilaste käitumise juhtimisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ning nendega seotud seminaride ja koolituste läbi viimine).

 (4) Valdkonna «õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide töö» toetatavad tegevused on:
 1) õppe kvaliteedi ja atraktiivsuse tagamiseks koolijuhtide, õpetajate ja tugispetsialistide tööga rahulolu tõstmisega seotud tegevused (sh tugispetsialistide ja õpetajate tööpingetega toimetuleku süsteemi välja töötamine, tugivõrgustike käivitamine, nõustajate koolitamine);
 2) alternatiivsete võimaluste loomine kõrgharidusega spetsialistidele õpetajakutse omandamiseks ja õpetajana töötamiseks üleriigilisel tasandil.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18);
 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 3) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

 (2) Abikõlblikud on järgmised lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel (sh sotsiaal- ja tulumaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed);
 2) töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
 3) töötaja transpordikulud vastavalt ühissõiduki pileti maksumusele, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja korrale. Tasuline parkimine hüvitatakse kuludokumentide alusel, mis esitatakse koos selgitusega;
 4) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu või avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013, rakendatakse alates 15.03.2013]
 5) projekti personali koolitus- ja töötervishoiu kulud;
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 51) seadusest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 52) kinnipidamised ja seadusest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadusest tulenevalt hüvitiselt;
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 6) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 8 sätestatule;
 7) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule;
 8) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
 9) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses;
 10) teavitamiskulud;
 11) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud.

 (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
 1) amortisatsioonikulud;
 2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
 3) kinnisasja ostmine;
 4) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ette nähtud hüvitised;
 5) [Kehtetu – RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 27.04.2009]
 6) [Kehtetu – RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 27.04.2009]
 7) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
 8) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mille tegemine kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

 (5) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);
 2) õppevisiidikulud;
 3) teabeüritustel osalemiskulud;
 4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis.

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Alameetme abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2009 ja lõpeb 31. detsembril 2015.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses vastavalt esitatud taotlusele.

 (3) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2009. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

 (4) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulud on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

§ 8.  Toetuse maksimaalne määr ja projekti kestus

 (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% Eesti riigi poolsed kaasfinantseerimise vahendid (riiklik struktuurtoetus).

 (2) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 31 900 eurot ja maksimaalselt 127 900 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.

 (4) Projekti kestus on kuni 36 kuud.

§ 9.  Taotlejad ja partnerid

 (1) Toetust võivad taotleda Eesti:
 1) valitsusasutuste hallatavad asutused;
 2) Haridus-ja Teadusministeeriumi ning maavalitsuste hallatavad üldhariduskoolid;
 3) koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide pidajad;
 4) mittetulundusühingud;
 5) sihtasutused;
 6) kohalikud omavalitsused;
 7) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
 8) äriühingud, mis omavad Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba.

 (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partneri kaasamisel peab taotluses olema põhjendatud ja selgelt välja toodud partneri kaasamine ja panus projekti. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Partneri tegevused peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ja eelarves. Projekti toetuse saaja ja partner sõlmivad projektijärgsete kohustuste täitmiseks lepingu.

 (3) Projekti partneriks võivad olla lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud.

 (4) Partnerina ei saa kaasata isikut, kelle peamine funktsioon projektis on toetuse saajale teenuste osutamine.

2. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.  Taotlusvoorude väljakuulutamine

 (1) Rakendusüksus kuulutab välja alameetme abikõlblikkuse perioodi jooksul projekti taotluse esitamiseks avatud taotlusvoorud lähtudes rakendusasutuse kirjalikus ettepanekus toodud alameetme raames toetatavate tegevuste valdkondlikust jaotusest ja nende valdkondade eelarvetest.

 (2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse rakendusüksuse ja rakendusasutuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 kalendripäeva enne projekti taotluste esitamise tähtpäeva.

 (3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta peab sisaldama taotlusvooru eelarvet, toetatavate tegevuste loetelu ja nende valdkondlikku jaotust alameetme raames, tegevuste elluviimise perioodi ning toetuse taotluse esitamise tähtpäeva.

§ 11.  Nõuded taotlejale ja taotleja kohustused

 (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Juhul kui toetust antakse vähese tähtsusega abi raames, ei tohi kasusaajale jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Taotleja on kohustatud:
 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (4) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud vähese tähtsusega abi saajatele loetakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud õigeaegselt alameetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
 2) toetust taotletakse alameetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste elluviimiseks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
 3) taotlus vastab käesoleva määruse §-s 8 sätestatule;
 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
 5) taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või muid välisabi vahendeid;
 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

 (2) Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mille loetelu kehtestatakse taotlusvormis.

 (3) Taotlus esitatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks rakendusüksusele määruse lisa 1 vormil toetuse taotleja esindaja poolt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. Taotleja vastutab paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest.

§ 13.  Taotluste menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemine kestab kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus pikendada menetlemise tähtaega kuni 14 kalendripäeva.

§ 14.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused projekti taotluste menetlemisel

 (1) Rakendusüksus on kohustatud:
 1) tegema taotluste vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
 2) vastu võtma ja registreerima taotluse oma dokumendihaldussüsteemis;
 3) tegema taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse registreerimisest;
 4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlused hindamiseks;
 5) korraldama taotluste hindamist, sh kinnitama hindamiskogu koosseisu, kinnitama hindamiskogu ja ekspertrühmade töökorra;
 6) teavitama taotlejaid taotluste hindamise tulemustest;
 7) andma taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks;
 8) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

 (2) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

 (3) Kui taotlus ei ole esitatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata.

 (4) Taotluse osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid, annab rakendusüksus taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 14 kalendripäeva.

 (5) Rakendusüksus teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 10 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ilma taotlust hindamiseks edastamata kui:
 1) taotleja ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse § 9 lõikes 1 ja §-s 11 esitatud nõudele;
 2) partner ei vasta käesoleva määruse §-s 9 sätestatule;
 3) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud tingimustele;
 4) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

 (6) Rakendusüksus esitab nõuetele vastava taotluse ekspertrühmale hindamiseks.

 (7) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja võrra.

§ 15.  Taotluste hindamine

 (1) Rakendusüksus kinnitab hindamiskogu, mille koosseisu kuulub üks esindaja Eesti Koolijuhtide Ühendusest, Eesti Õpetajate Liidust, Eesti Maaomavalitsuste Liidust, Eesti Linnade Liidust, Eesti Noorteühenduste Liidust, Eesti Haridustöötajate Liidust (edaspidi sotsiaalne partner) ja vähemalt seitse esindajat Haridus- ja Teadusministeeriumist. Hindamiskogu tööd juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja (edaspidi hindamiskogu juht) hindamiskogu ja ekspertrühmade töökorra alusel.

 (2) Taotluste hindamine koosneb taotluste individuaalsest hindamisest ning taotluste konsensuslikust hindamisest. Hindamiskogu juht ei hinda taotlusi taotluste individuaalse hindamise käigus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Hindamiskogu juht hindab taotlusi taotluste konsensusliku hindamise käigus.

 (3) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskogu juhi ettepanekul hindamiskogu liikmetest taotlusvooru teates toodud alameetme tegevuste valdkondade (edaspidi valdkond) kaupa ekspertrühmad. Iga valdkonna ekspertrühma kuulub vähemalt viis liiget, kellest üks on hindamiskogu juht. Hindamiskogu juht hindab taotlusi individuaalse hindamise käigus vaid käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhul ning konsensusliku hindamise käigus.

 (4) Ekspertrühma liikmete kohustusteks taotluste hindamisel on:
 1) kohustus hinnata taotlusi, võttes aluseks alameetme eesmärgid, käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud üldised valikukriteeriumid ja selleks ettenähtud hindamislehe;
[RTL 2009, 54, 785 - jõust. 12.07.2009 – rakendatakse tagasiulatuvalt alates 27.04.2009]
 2) kohustus juhinduda hindamismenetluse läbiviimisel rakendusüksuse poolt kinnitatud töökorrast ja hindamislehe täitmise juhendist.

 (5) Ekspertrühma liige kinnitab enne taotluste hindamist kirjalikult oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel. Ekspertrühma liige ei tohi hinnata taotlust, mille suhtes ta ei ole sõltumatu ja erapooletu (edaspidi huvide konflikt). Sellisel juhul peab ekspertrühma liige ennast taotluse hindamisest taandama ja hindamiskogu juht kaasatakse selle taotluse hindamisel ekspertrühma. Kui huvide konflikt esineb rohkem kui ühe ekspertrühma liikme puhul, nimetab sotsiaalne partner või Haridus- ja Teadusministeerium taotlust hindama uue esindaja või esindajad. Ekspertrühma liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotluste ja taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

 (6) Ekspertrühma liige hindab ekspertrühma valdkonna taotlusi individuaalselt määruse lisa 2 «Projekti hindamisleht» (edaspidi hindamisleht) vormil. Hinnatava taotluse kohta täidab ekspertrühma liige hindamislehe, kuhu lisab oma põhjendused ja kommentaarid taotluse kohta. Iga taotlust peab hindama võrdne arv ekspertrühma liikmeid, kuid mitte vähem kui kaks liiget.

 (7) Ekspertrühma liige hindab taotlusi järgmiste üldiste valikukriteeriumite alusel:
 1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele;
 2) projekti teostatavus;
 3) projekti mõjuulatus;
 4) projekti majanduslik efektiivsus;
 5) projekti jätkusuutlikkus.

 (8) Ekspertrühma liige esitab täidetud hindamislehed rakendusüksusele mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

 (9) Rakendusüksus koostab taotluste nimekirjad valdkondade lõikes. Rakendusüksus arvutab ekspertide poolt antud koondhinnetest taotluse aritmeetilise keskmise ning väärtuspunktide määra ja moodustab taotluste nimekirja, mille esitab taotluste konsensuslikuks hindamiseks valdkonna ekspertrühmas. Taotluse väärtuspunktide määr on iga üksiktaotluse aritmeetilise keskmise ja valdkonna taotluste maksimaalse aritmeetilise keskmise suhe. Rakendusüksus ei lisa nimekirja taotlusi, mis said vähem kui 50 väärtuspunkti. Selliste taotluste osas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (10) Ekspertrühm koos hindamiskogu juhiga viib rakendusüksuse poolt esitatud nimekirjas sisalduvate taotluste osas läbi konsensusliku hindamise, võttes aluseks käesoleva määruse lisana 3 kehtestatud konsensusliku hindamislehe. Konsensuslikul hindamisel antud punktidest arvutatakse väärtuspunktide määr. Väärtuspunktide maksimummäär on 80 punkti. Taotluse konsensushindamise määr leitakse maksimummäära korrutamisel taotluse konsensushindamise punktidega ja jagatakse maksimaalse valdkonna taotlusele antud konsensuspunktidega. Ekspertrühm täidab iga taotluse kohta hindamislehe, kuhu lisatakse põhjendused ja kommentaarid taotluse kohta. Konsensuslikul hindamisel ei osale ekspertrühma liige, kellel on hinnatava taotluse suhtes huvide konflikt. Sellisel juhul nimetab sotsiaalne partner või Haridus- ja Teadusministeerium taotlust hindama uue esindaja.

 (11) Ekspertrühm lähtub konsensuslikul hindamisel järgmistest valikukriteeriumitest:
 1) projekti olulisus riiklike ja valdkondlike arengukavade ja strateegiate eesmärkide täitmisel;
 2) projekti panus meetme eesmärkide täitmisele;
 3) projekti innovaatilisus, mõju valdkonna arengule ja valdkonna sisesele koostööle.

 (12) Taotluste individuaalsel hindamisel ja konsensuslikul hindamisel antud väärtuspunktid liidetakse ning moodustatakse valdkonna taotluste paremusjärjestus. Ekspertrühm esitab valdkonna taotluste paremusjärjestuse koos täidetud konsensuslike hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul taotluste nimekirja saamisest.

 (13) Ekspertrühm võib teha rakendusüksusele taotluse osalise rahuldamise ettepaneku «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel. Sellisel juhul tuuakse konsensuslikul hindamislehel taotluse osalises mahus rahuldamise ettepaneku põhjendused ja toetuse summa.

 (14) Juhul kui valdkonna ekspertrühma koostatud taotluste paremusjärjestuses on mitmel taotlusel võrdne punktide arv, eelistatakse taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui tulemus on võrdne, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.

§ 16.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Rakendusüksus teeb taotluse täieliku rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad valdkondlike paremusjärjestuste alusel parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa taotlusvoorus välja kuulutatud valdkonna rahastamise eelarvet.

 (3) Juhul kui valdkondlike paremusjärjestuste alusel reastatud parimate taotluste eelarvete kogusumma jääb väiksemaks kui on valdkonna eelarve, võib rakendusüksus rakendusasutuse kirjalikul ettepanekul kasutada vabanenud vahendeid kuni 50% ulatuses valdkonna eelarvest teise valdkonna taotluste rahuldamiseks.

 (4) Kui valdkonna rahastamise eelarve ei võimalda taotlust rahuldada ekspertrühma poolt ettepandud mahus, teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse.

 (5) Ekspertrühma poolt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekust lähtudes teeb rakendusüksus taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku ja teavitab toetuse taotlejat ekspertrühma konsensuslikul hindamislehel toodud taotluse osalise rahuldamise põhjustest. Taotlejale esitatakse kinnituskiri kahes eksemplaris koos taotluse osalise rahuldamise otsuse eelnõuga, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

 (6) Taotleja on kohustatud 14 kalendripäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Osalise rahuldamise otsuse ettepaneku vastuvõtmise korral allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva. Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust rakendusüksuse poolt taotluse osalise rahuldamise ettepanekus sätestatud tingimustel vastu võtma.

 (7) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtaegselt tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

 (8) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kui taotleja loobub toetuse kasutamisest, rahuldab rakendusüksus meetme eelarve jäägi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud paremusjärjestuse alusel loobujast järgmise taotluse.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäeva;
 2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatava projekti nime;
 5) toetuse maksimaalse suuruse summana eurodes ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 6) omafinantseeringu olemasolul selle suuruse summana eurodes ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
 8) projekti eelarve;
 9) väljamakse taotluste esitamise korra;
 10) [Kehtetu – RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 11) toetuse tagasinõudmise alused;
 12) aruannete esitamise tähtajad;
 13) vajadusel info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse mõistes.

 (10) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 3) esineb käesoleva määruse § 14 lõikes 5 sätestatud alus;
 4) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
 5) puuduvad vahendid valdkonna rahastamise eelarves.

 (11) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 3) taotleja;
 4) projekti nimi;
 5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

 (12) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 14 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (13) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksuse kaudu vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 17.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ning vajadusel esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (2) Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
 2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
 3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
 4) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul;
 5) muutub projekti finantsplaan;
 6) muutuvad projektis ette nähtud tegevused või saavutatavad tulemused või indikaatorid.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (3) Juhul kui toetuse saaja taotleb rahuldamise otsuse muutmist lõike 2 punktis 4 toodud alustel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

 (4) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud enne muudatuste tegemist selle rakendusüksusega kooskõlastama kirjalikult taasesitatavas vormis ning esitama rakendusüksuse nõudel uue eelarve.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

 (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

 (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 14 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

 (10) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

 (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 19.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 2) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
 3) tagab, et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
 4) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
 5) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormis, viisil ja tähtaegadel;
 6) esitab rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed;
 7) teavitab viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
 8) taotleb eelnevalt rakendusüksuselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
 9) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
 10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
 11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 /ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18), artikli 11 lõike 3 punktis b sätestatud juhtudel;
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 12) säilitab ja tagab, et partner säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 13) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel «Riigihangete seaduses» ja käesoleva paragrahvi punktis 14 sätestatud nõudeid, kui üksnes toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» tähenduses;
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]
 131) järgib projektiga seotud hangete korraldamisel käesoleva paragrahvi punktides 132 ja 133 sätestatud nõudeid ning tagab, et partner järgib „Riigihangete seaduses” ja käesoleva paragrahvi punktides 14 ja 141 sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses ja partner on;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 132) järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid, kui toetuse saajal ja partneril ei ole seadusest või käesoleva määruse punktist 13 tulenevalt kohustust järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 133) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) ning toetuse saajal ja partneril ei ole seadusest või käesoleva paragrahvi punktist 13 tulenevalt kohustust järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut. Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 14) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), kui toetuse saajal või partneril on seadusest või käesoleva paragrahvi punktist 13 tulenev kohustus järgida „Riigihangete seaduses” sätestatut. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 141) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 15) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
 16) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 17) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vastavalt «Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatule;
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]
 18) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
 19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 tulu teenimise kohta sätestatud nõudeid;
 21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 20.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 2) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 4) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine;
 5) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) sisestada toetuse taotluse, projekti aruannete ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) teostada projekti järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
 3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti aastaaruanded ja lõpparuanne;
 4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
 7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
 8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
 9) menetleda toetuse väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
 10) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 11) jälgida, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära;
 12) täita Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruses nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus” sätestatud kohustusi;
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]
 13) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

4. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 21.  Toetuse väljamaksete tegemine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest väljamaksetaotluste esitamise prognoosi (edaspidi väljamaksete prognoos) rakendusüksuse kinnitatud vormil. Toetuse saaja esitab järgmise aasta väljamaksete prognoosi jooksva kalendriaasta 10. detsembriks.

 (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvemini kui kord kvartalis, lähtudes väljamaksete prognoosi perioodist, tähtaegadest ja summadest.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (4) Kui väljamakse on teostatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena, esitab toetuse saaja rakendusüksuse kinnitatud vormil aruande (edaspidi väljamakse kinni katmise aruanne) koos nõutud kuludokumentidega ja tasumist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 "Perioodi 2007 - 2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimuse ja kord" sätestatule. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (5) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 - jõust. 09.11.2009]

 (6) Esitatud väljamaksetaotluse või väljamakse kinni katmise aruande kontrolli teostab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saaja poolt puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (7) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või väljamakse kinni katmise aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat. Väljamakse tegemiseks või väljamakse kinni katmise aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja puudused kõrvaldama rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on rakendusüksusel õigus toetuse väljamaksmisest osaliselt või täielikult keelduda.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (8) Toetuse väljamaksmise ja väljamakse kinni katmise eelduseks on selles sisalduvate kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

 (9) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

 (10) Rahuldatud väljamakse taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 6 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

 (11) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande kinnitamist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotleb viimast väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena. Viimase väljamakse miinimumsuurus peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.
[RTL 2010, 1, 1 - jõust. 08.01.2010]

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Projekti aruandevormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti aasta- ja lõpparuande rakendusüksusele.

 (2) Toetuse kasutamise aruannete esitamise ja hindamise regulatsiooni ning nõuded projekti aasta- ja lõpparuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale on kehtestatud haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord»

Lisa 1 Toetuse taotlus

Lisa 2 Hindamisleht

Lisa 3 Konsensuslik hindamisleht

/otsingu_soovitused.json