Teksti suurus:

Meetme «Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine» avatud taotlemisel struktuuritoetuse andmise ja kasutamise kord

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.12.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.12.2014, 16

Meetme «Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine» avatud taotlemisel struktuuritoetuse andmise ja kasutamise kord

Vastu võetud 15.07.2010 nr 32
RT I 2010, 50, 313
jõustumine 26.07.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
07.09.2011RT I, 13.09.2011, 116.09.2011
22.03.2012RT I, 30.03.2012, 202.04.2012, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 16.09.2011 ja 01.01.2012
11.06.2013RT I, 19.06.2013, 122.06.2013
27.11.2014RT I, 03.12.2014, 106.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud «Inimressursi arendamise rakenduskava» nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Elukestev õpe» meetme «Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine» avatud taotlemisel antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused.

§ 2.  Meetme eesmärk

  Meetme eesmärgid on:
 1) kutsehariduse arendamine õppijatele tugi- ja nõustamisteenuste ning huvitegevuste pakkumise ja õpetajate professionaalse arengu toetamisega;
 2) täiskasvanuhariduse arendamine karjääriõppe pakkumise, täiskasvanud õppijatele suunatud üldharidusõppe paindlikumaks muutmise ja kõrgkoolide täienduskoolitusvõimaluste kättesaadavuse parandamisega.

§ 3.  Mõisted

  Käesoleva määruse mõistes on täiskasvanu inimene, kes on omandanud põhihariduse või 17-aastane ja vanem isik.

§ 4.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 30.03.2012, 2 - jõust. 02.04.2012, rakendatakse alates 01.01.2012]

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatavad tegevused jagunevad kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade vahel.

 (2) Kutsehariduse valdkonnas toetatavad tegevused on:
 1) kutseõppeasutustes õppijatele (sh hariduslike erivajadustega) karjääri-, õpi- ja sotsiaalnõustamise teenuse pakkumine kutseõppeasutustes;
 2) kutseõppeasutuste, põhikooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste loovust, ettevõtlikkust ning tehnika-, infotehnoloogia- ja tehnoloogiaharidust edendavate innovaatiliste huvitegevuste (kutseõppeasutuste juures huviringides toimuv huvist ja võimetest lähtuv organiseeritud isiksuse arendamise) pakkumine kutseõppeasutustes;
 3) praktikasüsteemi või töökohapõhise õppe edendamiseks kutseõppeasutuste ja ettevõtete ning kutseliitude koostöövõrgustiku arendamine (v.a õppekohtade rahastamine);
 4) kutseõppeasutustesse uudsete teadmiste ja oskuste sissetoomiseks, uute erialade ja kompetentside juurutamiseks õpetajate stažeerimine ettevõtetes või õppeasutustes Eestis või välismaal, kestusega 60-180 kalendripäeva. Stažeerimisperioodi kestus peab olema vähemalt 60 kalendripäeva järjest;
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]
 5) kutseõppeasutustesse uudsete teadmiste ja oskuste sissetoomiseks, uute erialade ja kompetentside juurutamiseks külalisõpetajate rakendamine, kestusega 60-180 kalendripäeva, mis võib olla jagatud õpetamisperioodideks. Ühe õpetamisperioodi kestus peab olema vähemalt 5 tööpäeva järjest.
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]

 (3) Täiskasvanuhariduse valdkonnas toetatavad tegevused on:
 1) täiskasvanutele (välja arvatud kutse- või kõrgkoolide tasemeõppe õppekavadel õppijatele) karjääriõppekursuste pakkumine võimalikult paljudes Eesti maakondades, et suurendada täiskasvanud elanikkonna teadlikkust kaasaegsetest õppimisvõimalustest ja tööturu nõuetest ning parandada nende karjääriplaneerimise oskusi;
 2) arendustegevused täiskasvanutele suunatud üldharidusõpingute paindlikumaks muutmiseks, põhi- või keskhariduseta täiskasvanute üldharidusõpingutesse tagasitoomiseks, üldhariduse õhtuses- ja kaugõppe õppevormis väljalangevuse vähendamiseks ning nimetatud õppevormis varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) põhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks vastavalt senistele Eestis välja töötatud VÕTA printsiipidele;
 3) täienduskoolituse süsteemi arendamine rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides (v.a koolituste, mis ei ole vajalikud arendustegevusteks, läbiviimine) eesmärgiga laiendada ja mitmekesistada koolituse pakkumist, tõsta koolituse kvaliteeti ja kaasata uusi sihtgruppe.

 (4) Ühe taotlusega võib toetust taotleda ainult ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tegevusele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud tegevused, mis võivad olla koondatud ühte taotlusesse.
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18);
 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 3) kulud on toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud.

 (2) Toetatavate tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud järgmised lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
 2) töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
 3) töötaja transpordikulud vastavalt ühissõiduki pileti maksumusele, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja korrale. Tasuline parkimine hüvitatakse kuludokumentide alusel, mis esitatakse koos selgitusega;
 4) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013, rakendatakse alates 15.03.2013]
 5) töötaja töötervishoiu- ja koolituskulud;
 6) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
 7) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadusest tulenevalt hüvitiselt;
 8) projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud;
 9) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses;
 10) teavitamiskulud;
 11) projekti ettevalmistamise kulud;
 12) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud.

 (3) Meetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
 1) üldkulud;
 2) amortisatsioonikulud;
 3) liiklusvahendite ostmine ja liisimine;
 4) kinnisasja ostmine;
 5) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine;
 6) päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid;
 7) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse puhul välislähetuse toitlustus- ja transpordikulu, v.a ühekordne lähetusse minemiseks ja lähetusest tagasi tulemiseks kasutatava transpordi kulu;
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]
 71) käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul toitlustus- ja transpordikulu, v.a ühekordne transpordi kulu välisriigist Eestisse ja tagasi;
[RT I, 13.09.2011, 1 - jõust. 16.09.2011]
 8) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
 9) Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisala kulud või projekti administreerimisega seotud kulud osas, mis ületavad vastava kulu kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 ettenähtud proportsiooni;
 10) kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

 (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib teha kuni 1% ulatuses kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse, erandina võib käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul teha kuni 10% ulatuses kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse.

 (5) Projekti administreerimisega seotud kulusid võib teha kuni 15% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Projekti administreerimiseks loetakse Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 31 lõikes 3 loetletud tegevusi.

§ 7.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood algab 1. septembril 2010 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Projekti abikõlblikkuse periood võib olla kuni 24 kuud.

 (3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulud on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul.

§ 8.  Toetuse maksimaalne määr ja summa

 (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% Eesti riigi poolsed kaasfinantseerimise vahendid (riiklik struktuuritoetus).

 (2) Ühele projektile taotletav toetus võib olla minimaalselt 19 100 eurot ja maksimaalselt 127 900 eurot.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 9.  Vähese tähtsusega abi

 (1) Kui alameetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses ja „Konkurentsiseaduse” §-s 33 sätestatut.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

 (2) Kui toetuse taotleja on viimase kolme eelarveaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, siis ei tohi nimetatud ajal saadud vähese tähtsusega abi summa kumulatiivselt koos meetme raames taotletava toetusega ületada Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 piirmäära (200 000 eurot).
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

 (3) Vastavalt „Konkurentsiseaduse” § 33 lõikele 41 on abi andja lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

 (4) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud vähese tähtsusega abi saajatele loetakse vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]

2. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.  Avatud taotlemise väljakuulutamine ja taotluse esitamine

 (1) Rakendusüksus kuulutab rakendusasutuse ettepanekul meetme abikõlblikkuse perioodil toetuse taotlemiseks välja avatud taotlusvoorud.

 (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada meetme konkreetse tegevuse või meetme eelarve osa kohta, suunatuna konkreetsele sihtrühmale või valdkondlikult piiritletult.

 (3) Rakendusasutus teeb taotlusvooru väljakuulutamiseks rakendusüksusele kirjaliku ettepaneku, milles on nimetatud vähemalt taotlusvoorus toetatavad tegevused, tegevuste elluviimise periood, taotlusvooru eelarve valdkondade või tegevuste kaupa ja toetuse taotluste esitamise tähtaeg.

 (4) Taotlusvooru välja kuulutamise teade avaldatakse rakendusüksuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

 (5) Taotleja esitab rakendusüksusele allkirjastatud toetuse taotluse rakendusüksuse kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamise teates nimetatud taotluste esitamise tähtpäevaks.

§ 11.  Nõuded taotlejale

 (1) Kutsehariduse valdkonnas võivad toetust taotleda:
 1) kutseõppeasutused, sh kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid;
 2) mittetulundusühingud;
 3) sihtasutused.

 (2) Täiskasvanuhariduse valdkonnas võivad toetust taotleda:
 1) õppeasutused, mis pakuvad täiskasvanute koolitust;
 2) mittetulundusühingud;
 3) sihtasutused.

 (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust või tehtud pankrotiotsust;
 2) taotlejal ei ole maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud ajakava kohaselt;
 3) taotleja on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel tagasimaksmisele kuuluva summa taotluse esitamise ajaks või tagasimakse tähtajaks tagasi maksnud või ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
 4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis;
 5) taotleja peab olema taotlusvooru lõpptähtpäevaks tegutsenud valdkonnas, mille tegevusele ta toetust taotleb, vähemalt 12 kuud.

 (4) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Taotleja peab tagama, et partner vastab järgmistele nõuetele:
 1) partneriks võib olla käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutused ja kohalik omavalitsusüksus ning käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustes ka äriühingud;
[RT I, 30.03.2012, 2 - jõust. 02.04.2012, rakendatakse alates 16.09.2011]
 2) residendist partneri tegevuskoht või mitteresidendist partneri püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis.

 (5) Taotleja on kohustatud täitma «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud tähtaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud ja avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud ühele toetatavale tegevusele;
 3) taotlus vastab käesoleva määruse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele;
 4) projekti tegevused viiakse läbi hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks;
 5) partneri kaasamisel on taotluses partneri kaasamine põhjendatud ning partneri tegevused on taotluses fikseeritud;
 6) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest;
 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

 (2) Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mille loetelu kehtestatakse taotlusvormis.

§ 13.  Taotluste menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest rakendusüksuses, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemine kestab kuni 75 tööpäeva avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus pikendada menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) Rakendusüksus kontrollib avatud taotlusvooru esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 11 ja §-s 12 esitatud nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud taotluste esitamise tähtpäevast.

 (2) Kui taotluses on puudusi, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus annab taotlejale ühe taotluse raames kõigi puuduste kõrvaldamiseks aega kokku kuni 10 tööpäeva. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kulunud tähtaja võrra.

 (3) Kui rakendusüksus on palunud taotluses puudused kõrvaldada, siis taotleja võib taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus ei pea arvestama muudatustega, mida taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

 (5) Kui taotlus ei ole esitatud avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata.

 (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ilma taotlust hindamiseks edastamata kui:
 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse §-s 11 või §-s 12 sätestatud nõudele või esineb vähemalt üks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 15 lõikes 3 nimetatud asjaoludest;
 2) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

 (7) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

 (8) Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis annavad nõuetele vastavatele taotlustele konsensusliku hinnangu kaks eksperti. Teises etapis hindab käesoleva määruse § 15 lõikes 8 sätestatud lävendit ületavaid taotlusi hindamiskogu.

§ 15.  Taotluste hindamine ekspertide poolt

 (1) Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus. Rakendusüksus kinnitab taotluste hindamiseks ekspertide koosseisu.

 (2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut ja sõltumatut eksperti.

 (3) Ekspert peab eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja ja taotluste kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud hinnatava projekti ettevalmistamise või elluviimisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast selle projekti hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise eksperdi.

 (4) Eksperdid hindavad taotlust rakendusüksuse kinnitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
 1) projekti põhjendatus – maksimaalselt 25 punkti;
 2) projekti teostatavus – maksimaalselt 25 punkti;
 3) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 20 punkti;
 4) projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
 5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 5 punkti.

 (5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võivad eksperdid taotluse hindamisel teha rakendusüksusele ühise ettepaneku vähendada taotletavat toetust ja muuta projekti tegevusi tingimusel, et projekt saavutab taotluses nimetatud eesmärgid. Eksperdid peavad oma ettepanekut põhjendama.

 (6) Taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, kui toetust on taotletud tegevustele, mis ei ole meetmest toetatavad või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

 (7) Eksperdid hindavad taotlust konsensuslikult ja täidavad iga hinnatava taotluse kohta ühise hindamislehe. Hindamislehe allkirjastavad mõlemad taotlust hinnanud eksperdid ja hindamisleht esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.

 (8) Rakendusüksus edastab taotlused, mis on saanud vähemalt 70 punkti, hindamiskogule hindamiseks.

§ 16.  Taotluste hindamine hindamiskogus

 (1) Rakendusüksus kinnitab rakendusasutuse ettepanekul taotluste hindamiseks hindamiskogu, mille koosseisu kuulub kuni 11 liiget ning nimetab liikmete hulgast hindamiskogu juhi.

 (2) Hindamiskogu hindab taotlusi valdkondade kaupa. Igat taotlust peab hindama vähemalt 6 hindamiskogu liiget.

 (3) Hindamiskogu liige peab eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava taotluse hindamisel ning menetluse käigus taotleja ja taotluse kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui hindamiskogu liige on seotud hinnatava projekti ettevalmistamise või elluviimisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama hindamiskogu juhti huvide konfliktist ning taandama ennast selle projekti taotluse hindamisest.

 (4) Hindamiskogu hindab taotlusi konsensuslikult, lähtudes taotluste hindamisel järgmistest valikukriteeriumitest:
 1) projekti olulisus meetme eesmärkide saavutamisel, riiklike ja valdkondlike arengukavade ning strateegiate eesmärkide täitmisel – maksimaalselt 50 punkti;
 2) projekti mõju valdkonna arengule, uuenduslikkusele ja valdkonna sisesele koostööle – maksimaalselt 50 punkti.

 (5) Iga taotluse kohta täidetakse hindamiskogu hindamisleht mille allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskogu liikmed. Rakendusüksus kinnitab hindamiskogu töökorra ja hindamislehe vormi.

 (6) Hindamiskogu juht esitab taotluste hindamise kohta hindamisprotokolli koos hindamiskogus täidetud hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluste hindamiseks saamisest.

 (7) Rakendusüksus arvutab taotluste koondhinded, liites ekspertide ja hindamiskogu taotlusele antud hinded. Rakendusüksus koostab taotlustele antud koondhinnete alusel valdkondade kaupa taotluste paremusjärjestuse.

 (8) Võrdsete punktidega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mis on käesoleva määruse § 16 lõike 4 punktis 1 sätestatud kriteeriumi osas saanud suurema punktisumma. Kui taotlusi on ka nimetatud kriteeriumi osas võrdselt hinnatud, heidetakse taotluste järjekoha selgitamiseks liisku. Liisuheitmise läbiviimise ning tulemused fikseerib rakendusüksus kirjalikult.

§ 17.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Rakendusüksus teeb taotluse täieliku rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Rakendusüksus rahuldab valdkondlikus paremusjärjestuses nimetatud parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa avatud taotlusvooru teates nimetatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Juhul kui valdkondlike paremusjärjestuste alusel reastatud taotluste eelarvete kogusumma jääb väiksemaks kui on valdkonna eelarve, võib rakendusüksus rakendusasutuse kirjalikul ettepanekul kasutada vabanenud vahendeid kuni 50% ulatuses teise valdkonna taotluste rahuldamiseks.

 (4) Rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku taotluse osaliseks rahastamiseks juhul, kui taotlust konsensuslikult hinnanud eksperdid on esitanud rakendusüksusele vastava ettepaneku. Taotluse osalise rahuldamise ettepanekust teavitatakse taotlejat osalise rahuldamise tingimustest ning põhjustest. Ettepanekule lisatakse kinnituskiri, mille allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust taotluse osalise rahuldamise ettepanekus sätestatud tingimustel vastu võtma.

 (5) Kui taotleja nõustub rakendusüksuse esitatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, peab taotleja 7 tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele tagastama.

 (6) Kui taotleja ei nõustu rakendusüksuse esitatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtaegselt tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

 (7) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäeva;
 2) otsuse tegemise aluse;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatava projekti nime;
 5) toetuse maksimaalse suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
 6) omafinantseeringu olemasolul selle suuruse summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
 7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
 8) projekti eelarve;
 9) väljamakse taotluste esitamise korra;
 10) toetuse tagasinõudmise alused;
 11) aruannete esitamise tähtajad;
 12) vajadusel info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse mõistes.

 (8) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 3) esineb käesoleva määruse § 14 lõikes 6 sätestatud alus;
 4) taotlust hinnanud eksperdid on andnud taotlusele vähem kui 70 punkti;
 5) taotleja loobub toetusest;
 6) puuduvad vahendid taotluse rahastamiseks.

 (9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 3) taotleja;
 4) projekti nimi;
 5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

 (10) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (11) Taotleja saab otsuse peale esitada rakendusüksuse kaudu vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel rakendusasutusele. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist ning vajadusel esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks taotluse.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks allkirjastatud taotluse, kui:
 1) muutuvad toetuse saaja või partneri juriidilised andmed;
 2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
 3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
 4) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarve kulukohti rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust kalendriaasta jooksul;
 5) muutuvad projektis ette nähtud tegevused, saavutatavad tulemused või indikaatorid.

 (3) Juhul kui toetuse saaja taotleb rahuldamise otsuse muutmist lõike 2 punktis 4 toodud alustel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

 (4) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud enne muudatuste tegemist selle rakendusüksusega kooskõlastama kirjalikult taasesitatavas vormis ning esitama rakendusüksuse nõudel uue eelarve.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

 (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid või kui toetuse saaja ei ole enne toetuse kasutamise tingimuste muutmist saanud rakendusüksuse nõusolekut.

 (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (8) Rakendusüksus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

 (10) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

 (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

3. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

 (2) Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
 2) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
 3) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
 4) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormis, viisil ja tähtaegadel;
 5) esitab rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed;
 6) teavitab viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
 7) taotleb eelnevalt rakendusüksuselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
 8) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
 9) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
 10) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud;
 11) säilitab taotluse, toetuse kasutamise ja projekti teostamisega seotud dokumendid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 12) juhul kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 121) juhul kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 13) juhul, kui toetuse saaja ja partner ei ole hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on suurem kui 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 14) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” mõistes ja partner on, täidab toetuse saaja käesoleva paragrahvi punktis 13 sätestatut ning tagab, et partner täidab käesoleva paragrahvi punktides 12 ja 121 sätestatut;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 15) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
 16) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 17) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja teavitustegevusi ning vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
 18) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 19) teavitab rakendusüksust projekti tulust, mida ei ole projekti taotluses kajastatud, 5 tööpäeva jooksul tulu tekkimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning järgib projekti tulu tekkimisel Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatut;
 20) tagab, et juhul kui täiskasvanuhariduse valdkonna projekt sisaldab koolitustegevust, siis on koolituse läbiviijal olemas koolitusluba, välja arvatud juhul kui seadus koolitusluba ei nõua.

§ 21.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
 2) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamisega ning elluviimisega seotud dokumentidega;
 4) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine;
 5) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) sisestada toetuse taotluse, projekti aruannete ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti aastaaruanded ja lõpparuanne;
 3) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 4) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 5) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
 6) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
 7) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
 8) menetleda toetuse väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
 9) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 10) jälgida, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära ning täita Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määruses nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus” sätestatud kohustusi;
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2014]
 11) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

4. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 22.  Toetuse väljamaksete tegemine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest jooksva kalendriaasta väljamaksetaotluste esitamise prognoosi (edaspidi väljamaksete prognoos) rakendusüksuse kinnitatud vormil. Toetuse saaja esitab iga järgmise aasta väljamaksete prognoosi jooksva kalendriaasta 10. detsembriks.

 (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele väljamaksetaotlusi rakendusüksuse kinnitatud vormil mitte tihedamini kui kord 30 päeva jooksul ja mitte harvemini kui kord kvartalis, lähtudes väljamaksete prognoosi tähtaegadest ja summadest.

 (4) Toetuse väljamaksmine ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras.

 (5) Kui väljamakse on teostatud osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena, esitab toetuse saaja väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise kohta aruande (edaspidi väljamakse kinni katmise aruanne) rakendusüksuse kinnitatud vormil koos nõutud kuludokumentidega ja tasumist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

 (6) Rakendusüksus kontrollib esitatud väljamaksetaotluse või väljamakse kinni katmise aruande 20 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul kui esitatud dokumentides on puudusi, pikeneb kontrollimise tähtaeg toetuse saaja poolt puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavalt kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

 (7) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või väljamakse kinni katmise aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus sellest toetuse saajat. Väljamakse tegemiseks või väljamakse kinni katmise aruande kinnitamiseks peab toetuse saaja puudused kõrvaldama rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks.

 (8) Toetuse väljamaksmise ja väljamakse kinni katmise eelduseks on selles sisalduvate kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste toetatavus ning nende vastavus toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

 (9) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda täielikult või osaliselt toetuse väljamaksmisest, kui:
 1) toetuse saaja ei kõrvalda väljamakse taotlusest tähtaegselt puudusi või väljamakse taotlus sisaldab mitteabikõlblikke kulusid;
 2) toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi;
 3) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

 (10) Rahuldatud väljamakse taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 6 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

 (11) Projektile tehtav viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

 (12) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande kinnitamist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotleb viimast väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena.

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Projekti aruandevormi koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti aasta- ja lõpparuande rakendusüksusele.

 (2) Toetuse kasutamise aruannete esitamise ja hindamise regulatsiooni ning nõuded projekti aasta- ja lõpparuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale on kehtestatud haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord».

/otsingu_soovitused.json