Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alameetme „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ tingimused

Vastu võetud 28.08.2012 nr 27
RT I, 05.09.2012, 5
jõustumine 08.09.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 10 lõike 2 punkti 3, § 12 lõike 4 ning § 13 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 10. oktoober 2007. a kinnitatud „Majanduskeskkonna ettevalmistamise rakenduskava“ nr CCI 2007EE161PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetme „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“ alameetme „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (edaspidi alameede) raames struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Alameedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil avatud taotlusvoorude alusel.

  (3) Riigiabi andmisel äriühingutele järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), I peatükis ja artiklis 31 ning „Konkurentsiseaduse“ §-s 34² sätestatut.

  (4) Alameetme raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutus ei tegele projekti raames majandustegevusega.

  (5) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013“ eesmärkidega.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) uurimisgrupp koosneb taotletava projekti juhist ja selles projektis osalevatest kõigist liikmetest;
  2) kaasatud isik on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teostab projekti tegevusi, kuid kellele ei eraldata projektist toetust;
  3) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise valdkonnas, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
  4) alusuuring on eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ning millel on pikemas perspektiivis majanduslik väljund;
  5) rakendusuuring on uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid;
  6) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) hõlmab kõiki tehnilisi lahendusi, mida kasutatakse informatsiooni käsitlemiseks ja suhtlusele kaasa aitamiseks, sh nii riistvara kui ka vajalik tarkvara;
  7) IKTP rakendusprogramm on üks kahest rakendusest 22. detsembril 2011. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 557 heaks kiidetud Eesti riikliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programmi tegevuste elluviimiseks. IKTP rakendusprogramm kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 229 2. mail 2012. a;
  8) Eesti riiklik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programm on Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm 2011-2015 (IKTP). Dokument on Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 557 heaks kiidetud 22. detsembril 2011. a;
  9) IT Akadeemia on algatus, mille eesmärgiks on viia Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alane kõrgharidus otsustavalt uuele rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele;
  10) kõrgkool on Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud ülikool või rakenduskõrgkool, sõltumata nende omandivormist;
  11) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks, ühe projekti kohta esitab taotleja ühe taotluse;
  12) tegevuskava on uurimisgrupi eesmärkide saavutamiseks suunatud, taotluses kirjeldatud tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, tähtaeg ja eelarve;
  13) struktuuritoetus on „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse“ § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
  14) väike- ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE) on ettevõte, millel on vastavalt üldise grupierandi määruse lisale 1 vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;
  15) suurettevõte on ettevõte, millel on vastavalt üldise grupierandi määruse lisale 1 250 või rohkem töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Alameetme üldeesmärgiks on soodustada tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevust, rahvusvahelist koostööd ja innovatsiooni ning suurendada Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime kasvu.

  (2) Toetuse andmise alaeesmärgiks on:
  1) toetada teadusuuringuid IKT perspektiivikates arengusuundades ja IKT rakendamises;
  2) toetada teadus- ja arendusasutusi ja ettevõtteid rahvusvaheliste IKT-alaste tehnoloogiaplatvormide (nt Euroopa IKT-alased tehnoloogiaplatvormid Networked European Software and Services Initatives (NESSI), Networked and Electronic Media (NEM), e-Mobility Technology Platform, European Robotics Technology Platform (EUROP), Photonics21, The Integral Satcom Initiative (ISI), The European Technology Platform on Smart Systems Integration (EpoSS)), Euroopa mastaapsete tegevuste (European Large Scale bridging Action ELSA), ühisinitsiatiivide, ühisettevõtmiste ja ühisettevõtete töös ning teistes Euroopa programmides ja pilootprojektides nendes valdkondades, kus Eestil on tugev IKT kompetents (nt projektid, mis on suunatud Euroopa eID platvormi loomisele) Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele piiriüleste e-teenuste ja e-koostöö tagamiseks ID-kaardi võimaluste täielikuma kasutamise teel;
  3) toetada tegevusi, mis arendavad koostööd IT Akadeemia ja IKTP rakendusprogrammi algatustega.

§ 4.   Taotleja

  (1) Toetust võivad taotleda kehtiva positiivse evalveeringuga Eesti teadus- ja arendusasutused.

  (2) Taotleja võib käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisesse kaasata partnereid ja kaasatud isikuid. Partneri ja kaasatud isiku kaasamine peab olema taotluses põhjendatud ja nendepanus projekti selgelt välja toodud. Partneri teostatavad tegevused ja abikõlblikud kulud peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ja eelarves. Kaasatud isiku tegevused peavad olema kajastatud projekti tegevuskavas. Projekti toetuse saaja, partner ja kaasatud isik sõlmivad projektist tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu. Partnerluslepingu koopia esitatakse rakendusüksusele koos esimese väljamaksetaotlusega.

  (3) Projekti partneriks võib olla:
  1) Eesti kõrgkool;
  2) IKT valdkonnas tegutsev Eestis registreeritud äriühing;
  3) IKT valdkonnas tegutsev Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus;
  4) Eesti riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või tema hallatav asutus;
  5) teised avalik-õiguslikest või eraõiguslikest juriidilistest isikutest teadus- ja arendusasutused.

  (4) Kaasatud isikuks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 punktis 2 nimetatud tegevuses võib olla:
  1) välisriigi õppeasutus;
  2) välisriigis registreeritud, IKT või teaduse valdkonnas tegutsev juriidiline isik.

  (5) Kui projekti on partnerina kaasatud äriühing, siis peab olema võimalik projekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, laialdaselt levitada, ning teadus- ja arendusasutuse tegevusest tulenevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste intellektuaalomandiõigused antakse täielikult teadus- ja arendusasutusele vastavalt Ühenduse raamistiku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) osa 3.2.2 punktile 2.

§ 5.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme rakendamisel toetatakse järgmisi projekti tegevusi, mis vastavad Eesti riiklikus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programmis nimetatud prioriteetsetele arendusvaldkondadele ning nimetatud programmi ning IT Akadeemia ja IKTP rakendusprogrammi juhtkomitee poolt kinnitatud täiendavatele teemadele:
  1) alus- ja rakendusuuringud IKT perspektiivikates arengusuundades, sh teadusuuringud Eesti IKT praegustes tugevates valdkondades, milleks on turvalised IKT süsteemid, kasutajarakendused ja süsteemintegratsioon, klassikaline arvutiteadus, arvutid ja integreeritud elektroonikasüsteemid, kasutajaliidesed (sh keeletehnoloogia), ning teadusuuringud IKT rakendamisest hariduses, tervishoius, traditsioonilises tööstuses, energeetikas, finantsteenustes ja IKT turvalisuses;
  2) alus- ja rakendusuuringud, mis suurendavad Eesti teaduse, teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelise mõõtme tugevdamist (IKT-alaste tehnoloogiaplatvormide töösse liitumine ja/või osalemine, piiriülestes koostöövõrgustikesse liitumine ja/või osalemine, ühisettevõtmiste töösse liitumine ja/või osalemine).

  (2) Ühes taotluses saab taotleda toetust kas ühele või mitmele lõikes 1 nimetatud tegevusele.

§ 7.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
  2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69);
  3) kulud on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“;
  4) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud;
  5) kulud on kooskõlas alameetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega.

  (2) Toetuse saaja ning käesoleva määruse § 4 lõikes 3 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud partnerite puhul on abikõlblikud järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule;
  2) üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ sätestatule;
  3) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 5 sätestatule;
  4) teavitamiskulud;
  5) uurimisgrupi liikmete, välja arvatud äriühingust partneri töötajate, koolitusega seotud kulud, mis võivad moodustada kuni 7% projektile eraldatud toetuse summast;
  6) aparatuuri soetamise või täiendamise, sealhulgas nende paigaldamisega seotud kulud, mis võivad moodustada kuni 10% projektile eraldatud toetuse summast;
  7) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud soetuste või täienduste hoolduskulud, mis tagavad selle objekti sihipärase funktsioneerimise;
  8) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, juhul kui need loovad projektile lisaväärtust;
  9) kulud materjalidele ja tarvikutele;
  10) infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
  11) valuutakursi vahest tingitud kulud;
  12) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud, sh liitumis- ja osavõtumaksud erinevates ühisinitsiatiivides.

  (3) Äriühingust partneri puhul on abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu alusel või töid teostatakse võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses“ sätestatud korrale;
  3) seadusest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
  4) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadusest tulenevatelt hüvitistelt;
  5) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta;
  6) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu ja reisikindlustus;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013, rakendatakse alates 15.03.2013]
  7) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse“ § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ §-s 5 sätestatule;
  8) üüri- ja rendikulud;
  9) infotehnoloogiliste lahenduste kulud, vastavalt nende kasutamise määrale projektis;
  10) teavitamiskulud.

  (4) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud:
  1) käibemaks;
  2) amortisatsioonikulud;
  3) liiklusvahendi ostmise ja liisimise kulud;
  4) kinnisasja ostmine;
  5) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine;
  6) päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu ulatuses, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvaid piirmäärasid;
  7) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud;
  8) kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 8.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajale ja tegevuste lõikes on sätestatud määruse lisas.

  (2) Projekti omafinantseering ei saa olla mitterahaline. Riigiabi puhul ei tohi omafinantseering sisaldada Euroopa Liidu, riigi või kohaliku omavalitsuse vahendeid. Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri abikõlblikud kulud.

  (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 64 000 eurot ja maksimaalselt 640 000 eurot.

§ 9.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2012. a – 31. detsember 2015. a.
[RT I, 03.12.2014, 1 - jõust. 06.12.2014]

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses kooskõlas esitatud taotlusega.

  (3) Projekti abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. juuli 2012. a. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning rakendusüksuse nõudel esitab taotleja nimetatud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõige 3 ei kehti äriühingust partnerile riigiabi andmise korral. Sellisel juhul ei tohi projekti abikõlblikkuse kuupäev olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. Enne taotluse esitamist ei tohi projekti tegevusi alustada ega siduvaid kokkuleppeid sõlmida.

3. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvoorud arvestusega, et taotlusvooru väljakuulutamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jääb vähemalt 45 kalendripäeva.

  (2) Alameetme ning taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

  (3) Teave taotlusvoorude kohta avaldatakse rakendusüksuse veebilehel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 14 lõike 1 punktides 1–11 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri, kaasatud isiku ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotleja, partneri, kaasatud isiku ja taotluse vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (3) Partner peab olema maksevõimeline.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud tähtaegselt alameetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse alameetme tingimustes sätestatud ja avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud ühele või kahele toetatavale tegevusele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotluses taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 8 sätestatud toetuse maksimaalset suurust;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
  5) taotluse eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu;
  6) taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest;
  7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
  9) juhul, kui toetuse raames antakse riigiabi partnerist äriühingule, kes ei vasta käesoleva määruse § 2 punktis 11 toodud VKE mõistele, tuleb taotluses näidata, et projekt omab abi saajale ergutavat mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3.

  (2) Taotletava projekti raames tuleb kirjeldada:
  1) uurimisgrupi tegevuse põhieesmärgid ja meetodid;
  2) uurimisgrupi liikmete senine teadus- ja arendustegevus ning teaduspotentsiaal;
  3) uurimisgrupi tegevused ja oodatavad tulemused;
  4) uurimisgrupi tegevusega seotud infrastruktuuri olemasolu ja kava selle arendamiseks;
  5) uurimisgrupi seos rakenduskõrgharidusõppega, kraadiõppega, rakenduskõrgkoolide diplomiõppurite ja kraadiõppurite kaasatus rühma töös;
  6) uurimisgrupi koostöö otstarbekus, eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus ja tekkiv lisaväärtus;
  7) uurimisgrupi töö tulemuste eeldatav tähtsus teadusele ning Euroopa Liidu ja Eesti majandusarengule.

  (3) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid.

  (4) Taotluses määratletud uurimisgrupi töö eeldatav tulemus peab vastama alameetme eesmärkidele, teadus- ja arendusasutuste, kelle teadustöötajad või õppejõud kuuluvad uurimisgrupi koosseisu, teadus- ja arendustegevuse arengukavale ning looma perspektiivis majandusele lisaväärtust.

§ 13.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil kas ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal või üksnes elektrooniliselt digiallkirjastatuna. Taotleja on vastutav paberil ja elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest.

  (2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud juhul lisatakse taotlusele partneri ja kaasatud isiku kinnitused projektis osalemise kohta.

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluste esitamise viimasest päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 80 kalendripäeva.

  (3) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul alates registreerimisest läbi rakendusüksus, mis:
  1) kontrollib taotleja ja partneri vastavust käesoleva määruse §-s 4 ja §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 esitatud nõuetele ning taotlusvormile;
  2) informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 11 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

  (4) Taotluse kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte, sealhulgas väliseksperte.

  (6) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

§ 15.   Taotluste hindamine

  (1) Käesoleva määruse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad nii siseriiklikud kui välisliikmed. Hindamiskomisjon võib kaasata oma töösse eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid allkirjastavad sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni.

  (2) Hindamine toimub hindamis- ja valikumenetluste juhendi alusel. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Taotlusvorm koos hindamis- ja valikumenetluste juhendiga on kättesaadav rakendusüksuse veebilehel pärast avatud taotlusvooru väljakuulutamist.

  (3) Koondhinne moodustub järgmiselt:
  1) 40 protsenti koondhindest – projekti teaduslik ja/või tehnoloogiline tase (eesmärkide kvalitatiivne tase ja projekti kontseptsiooni vastavus eesmärkidele; uuenduslikkus maailmataseme hetkeseisu suhtes) – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti;
  2) 30 protsenti koondhindest – käesoleva lõike punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 3 saanud taotluse projekti juhtimine/elluviimine (projekti eesmärkide reaalsus, mõõdetavus, seotus tegevuste ja eelarvega; teadustöö/tehnoloogia väljatöötamise metoodika ja vastav tööplaan; kaasatud partnerite taseme ja kogemuse vastavus projekti eesmärkidele; konsortsiumi juhtimisstruktuur; kaasatud ressursside (tööjõud, seadmed) asjakohasus ja põhjendatus) hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti;
  3) 30 protsenti koondhindest – käesoleva lõike punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 3 saanud taotluse projekti mõju (mõju teaduse ja/või tehnoloogia arengule riiklikul ja üleeuroopalisel/rahvusvahelisel tasemel; seos IT Akadeemia ja IKTP rakendusprogrammi algatustega, projekti tulemuste kasutamine ja tulemustest teavitamine; intellektuaalse omandi kasutamine, sh kas töö käigus tekib intellektuaalset omandit, mida kavatsetakse kaitsta; kuidas jaguneb tekkinud intellektuaalne omand konsortsiumi partnerite vahel) – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti.

  (4) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele projektide individuaalse hindamise tulemusena moodustatud pingerea. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Samuti esitab alameetme hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepanekud taotlejale esitatavate täiendavate tingimuste ning taotlejale suunatud soovituste osas.

  (5) Juhul kui taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust.

  (6) Juhul, kui ka käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust.

  (7) Juhul, kui ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, heidetakse võrdsete taotluste vahel liisku.

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Hindamiskomisjoni ettepanekust tulenevalt teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus või
  2) rahuldada taotlus osaliselt või
  3) jätta taotlus tervikuna rahuldamata.

  (2) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 17 lõikes 1 toodud alustel. Juhul, kui hindamiskomisjon teeb ettepaneku rahuldada taotlus täiendavate tingimustega, mis on esitatud § 15 lg 4 alusel, tuleb taotlejal esitada nõusolek täiendavate tingimuste järgimise kohta. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks digitaalselt või kahes eksemplaris paberil kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

  (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

  (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

  (6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

  (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäeva;
  2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nime;
  5) toetuse maksimaalse suuruse summana eurodes ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu olemasolul selle suuruse summana eurodes ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad;
  10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
  11) toetuse tagasinõudmise alused;
  12) aruannete esitamise tähtajad;
  13) kui toetus on riigiabi, siis asjaolu, et toetus on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes;

  (9) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 - 8 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

  (10) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada;
  3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) taotlus saab käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamisel hindeks vähem kui 3;
  5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt;
  6) taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
  7) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks või rahuldamiseks kõrvaltingimusega ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
  8) taotleja ei ole taotlust rakendusüksusele esitanud tähtaegselt;
  9) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

  (11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja ja taotluse nimi;
  4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi “Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud korras.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamine, menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub „Perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 protsenti projekti eelarvest, selle tulemusena projekti eelarve ei suurene ning toetuse saaja teavitab vastavast eelarve muutusest rakendusüksust.

  (3) Juhul, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti tegevuskava muutub olulisel määral või muutub enam kui 10 protsenti projekti eelarvest, esitab toetuse saaja uuendatud tegevuskava ning eelarve enne selle rakendamist rakendusüksusele heakskiitmiseks.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega ning alustab rakendamist hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest;
  2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
  3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
  4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused;
  5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormis, viisil ja tähtaegadel;
  7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  8) taotleb eelnevalt nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  9) võimaldab auditi, järelevalve või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
  10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
  12) tagab, et toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seotud dokumendid (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  13) juhul kui toetuse saaja ja partner on hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduses” ja käesoleva paragrahvi punktides 14 ja 15 sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  13¹) juhul kui toetuse saaja ja partner ei ole hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid ja käesoleva paragrahvi punktides 14 ja 15 sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  13²) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” mõistes ja partner on, täidab toetuse saaja käesoleva paragrahvi punktis 13¹ sätestatut ning tagab, et partner täidab käesoleva paragrahvi punktides 13 ja 14 sätestatut;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  14) küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), ka juhul kui toetuse saaja ja partner ei ole hankijad „Riigihangete seaduse” tähenduses. Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  15) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
  16) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
  17) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  18) näitab ja tagab, et partner näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ning vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“;
  19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ §-le 28;
  20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatud kohustusi;
  21) tagab projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral kolme aasta jooksul kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  22) täidab teisi „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses“ ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 20.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  4) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  8) teostada muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses“ ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, projekti aruannete ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti aastaaruanded ja lõpparuanne;
  4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ sätestatule;
  9) menetleda toetuse väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
  10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
  11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  12) järgida muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses“ ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

5. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 21.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama „Raamatupidamise seaduse“ § 7 nõuetele. Koos väljamakse taotlusega tasumist tõendavaid dokumente ei pea esitama erandina täidesaatva riigivõimu asutused ning palgakulude tasumist tõendavaid dokumente ei pea esitama kohaliku omavalitsuse üksuste asutused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

  (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (4) Ettemakseid on võimalik teostada “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (5) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise aruande (edaspidi aruanne) ja kuludokumentide kontrolli teostab rakendusüksuses 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses. Väljamaksetaotluste kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

  (6) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või aruanne on puudustega, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

  (7) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

  (8) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses”, selle alusel antud õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

  (9) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuse riiklikusse registrisse.

  (10) Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast. Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist.

  (11) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

  (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 „Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord“ ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

Lisa Toetuse maksimaalne määr